L S hagi Reval Premium Grundwert OÜ vastu saamata jäänud töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja viivise nõudes ning Reval Premium Grundwert OÜ vastuhagi L S vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2150,13 eurot
Vastuhagi hind
4438,80 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja L S (isikukood x), lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva esindajad Kostja Reval Premium Grundwert OÜ (registrikood 12658986), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Ergma ja advokaat Maris Alt Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil isikud
30.09.2019
osalenud Hageja L S Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Kostja lepinguline esindaja advokaat Maris Alt
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja L S hagi kostja Reval Premium Grundwert OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt Reval Premium Grundwert OÜ hageja L S kasuks saamata jäänud töötasu 1672,51 eurot bruto.
3.Välja mõista kostjalt Reval Premium Grundwert OÜ hageja L S kasuks kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot bruto.
Välja mõista kostjalt Reval Premium Grundwert OÜ hageja L S kasuks viivis 13,78 eurot.
5.Jätta rahuldamata kostja Reval Premium Grundwert OÜ vastuhagi hageja L S vastu kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja Reval Premium Grundwert OÜ kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Menetluse käik
1.Töötaja L S (edaspidi töötaja; hageja) esitas Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja Reval Premium Grundwert OÜ (edaspidi tööandja; kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, saamata jäänud töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise ja viivise nõudes ning tööandja Reval Premium Grundwert OÜ esitas TVK-le vastuavalduse töötaja L S vastu kahju hüvitamiseks.
2.TVK oma 26.09.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1221/18: 2.1 Rahuldas töötaja avalduse tööandja vastu osaliselt; 2.2 Jättis tööandja avalduse töötaja vastu rahuldamata: 2.3 Luges töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu korraliselt töölepinguseadus (TLS) § 85 lg 1 alusel 27.06.2018 lõppenuks; 2.4 Mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1672,51 eurot; 2.5 Mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 463,84 eurot; 2.6 Mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja viivise 13,78 eurot.
3.Tööandja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 09.11.2018 taotluse töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras rahuldatud osas, mis puudutas välja mõistetud saamata jäänud töötasu, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitist ja viivist ning tööandja vastuhagi töötaja vastu kahju hüvitamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 2018 aprilli töötasu 694,82 eurot, 2018 mai töötasu 808,48 eurot, 2018 juuni töötasu 184,50 eurot, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise 463,84 eurot ja viivise 13,78 eurot. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
5.Hageja töötas kostja juures 17.07.2017 sõlmitud töölepingu nr 012-15J-LS alusel raamatupidajana 0,75 kohaga. Alates 2018 märts viivitas kostja töötasu maksmisega. 2018 märts töötasu maksti hilinemisega. 2018 aprilli, mai ja juuni töötasu jäeti maksmata. Kostjal puudub alus töötasu kinnipidamiseks. Kuna pooltevaheline tööleping on lõppenud, on kostja kohustatud tasuma hagejale 2018 aprilli, mai ja juuni saamata jäänud töötasu ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise ja viivise. Kostja vastuväited, vastuhagi ja selle põhjendused
6.Kostja palub hagejalt välja mõista kahju 4438,80 eurot. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
7.Kostja on jätnud hagejale töötasu maksmata põhjusel, et hageja on tekitanud kostjale kahju.
8.Hageja tööülesannete hulka kuulus kostja, x OÜ ja x OÜ raamatupidamise korraldamine. Tööülesandeid selgitati hagejale töövestlusel. Töövestlusel tegi hageja märkmeid, kus on ka kirjas ühingud, kellele hageja raamatupidamist tegema pidi hakkama. Kostja möönab, et kirjalikult nimetatut ei fikseeritud.
9.Kui tõendamist ei leia, et tööülesanded lepiti kokku töövestlusel, siis muudeti töölepingut kaudsete tahteavalduste alusel. Käesolevalt on hageja ja kostja muutnud kirjalikku töölepingut selliselt, et hageja tööülesanneteks on kokku lepitud ka X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine. Kostja on teinud hagejale pakkumuse teha kõigi kolme äriühingu raamatupidamist ning hageja, asudes kolme äriühingu raamatupidamist teostama, on väljendanud sellega oma nõustumust. Hageja on terve töösuhte vältel esitanud kõigi kolme äriühingu deklaratsioone ning koostanud kõigi kolme äriühingu raamatupidamisdokumente, mis nähtub ka hageja tööajaarvestusest. X X OÜ esindaja Z Z on kinnitanud, et tema raamatupidamisega seotud peamiseks kontaktiks raamatupidamise teemadel oli hageja. Seega on pooled kokkuleppel töölepingut muutnud. Tegemist ei olnud ühekordsete tööülesannetega töölepingu punktist 2.2 alusel.
10.Töölepingu punkti 6.1 kohaselt täitis hageja lisaks lepingus ja seaduses sätestatud õigustele ja kohustustele ka muid kokkulepetega endale võetud kohustusi. X X OÜ-le ja X X OÜ-le osutas raamatupidamisteenust kostja. Kostja juures töötas ainukese raamatupidajana hageja. Hageja tööülesannete hulka kuulus igapäevase raamatupidamise korraldamine, majandusaasta aruannete koostamine ja vajadusel audiitoritega koostöö tegemine auditi läbiviimiseks. Hageja tööülesanneteks olid seega kostja, X X OÜ ja X X OÜ jooksvad raamatupidamislikud küsimused ja samuti eelmiste perioodide kontrollimine ja vajadusel parandamine, sh X X OÜ 2016 audit, millest hagejat teavitati koheselt tööle asumisel. Hageja tegi oma tööd raskelt hooletult ja hageja töös esines palju vigu. Kostjal kadus hageja suhtes usaldus. Usalduse kaotuse tõttu oli kostja sunnitud tellima kostja, X X OÜ ja X X OÜ täiendava raamatupidamise ja auditi. Audiitor on leidnud, et kõigi kolme äriühingu raamatupidamises oli palju vigasid ja tegemata raamatupidamist. Hageja vigade tuvastamiseks ja parandamiseks pidi kostja tellima täiendava raamatupidamise ja auditi. Uuesti tuli teha kõigi kolme äriühingu 2017 raamatupidamine. Teenuse osutamise eest esitas kostjale arved x OÜ, millest tekkis kostjale kahju.
11.Kostja, X X OÜ ja X X OÜ majandustegevust auditeerib R audiitorbüroo. Audiitor K V oli pidevas kontaktis hagejaga selleks, et saada infot teenuse osutamiseks. Hageja ei esitanud korduvalt audiitorile nõuetekohaseid dokumente audiitori poolt küsitud ajal. Hageja tegevuse tõttu venis auditi lõpetamine. Kuna hageja viivitas audiitori küsimustele vastamisega ja esitas audiitorile tahtlikult ebaõigeid andmeid, tõi endaga kaasa selle, et audiitor pidi X X OÜ majandustulemused uuesti auditeerima.
12.Raamatupidaja töö eeldab täpsust ja korrektsust. Hageja ei ole töökohustusi täites olnud täpne ega korrektne. Hageja on pidevalt rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ja põhjustanud oma raske hooletusega kostjale kahju. Hageja pidi olema teadlik, et ebakorrektne ja hooletu tööülesannete täitmine ning audiitorile mitme kuu jooksul vastamisega viivitamine on õigusvastane ja toob tõenäoliselt kaasa kahju tekkimise. Kostjal tuli tellida lisateenuseid, et kõrvaldada hageja töös esinevad puudused. Kostja pidi tegema uue raamatupidamise kostjale, X X OÜ-le ja X X OÜ-le, mille eest on esitatud arveid kokku 3286,80 eurot ning tellima uue auditi X X OÜ 2016 aruandele, mis läks maksma 1152 eurot. X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise ja auditeerimise eest on arved esitatud ühingutele endale, kuid tegemist on kostja kahjuga, kuna tulenevalt kostja raamatupidaja hooletusest pidi kostja vastavad arved ühingutele hüvitama. Kostjale tekkis varaline kahju kokku 4438,80 eurot. Kui hageja oleks oma tööülesandeid täitnud, siis ei oleks kostjale kahju tekkinud. Hageja seisukoht vastuhagi osas
13.Hageja leiab, et vastuhagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja tööülesannete hulka ei kuulunud X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise tegemine. Tegemist oli ühekordsete tööülesannetega. Hageja töötas kostja juures 0,75 kohaga, seega ei ole eluliselt usutav, et hageja tegeles kolme äriühingu raamatupidamisega. Väär on kostja väide, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid seoses ühekordsete tööülesannete täitmisega X X OÜ-le ja X X
OÜ-le. Hageja on esitanud kostjale kaks korda lahkumisavalduse, kuid kuna kostja on lubanud koheselt tööle võtta uue raamatupidaja, siis on hageja jäänud edasi.
15.Väär on kostja väide, et hageja ei ole teinud koostööd audiitoriga. Hageja tööülesannete hulka ei kuulunud X X OÜ-ga ja X X OÜ-ga seotud raamatupidamine. Hageja ei pidanud nimetatu osas vastama audiitori küsimustele. Hageja peab vajalikuks märkida, et R audiitor-raamatupidaja selgitusest nähtub, et puudu olid andmed 2016 kohta. Hageja võeti tööle 17.07.2017. Kostja ei ole tõendanud, et hageja andis audiitorile väidetavalt valeinformatsiooni, mis omakorda põhjustas auditi venimise ja kallinemise. Kostja ei ole tõendanud, et auditi eest on üldse tasutud. Lisaks X X OÜ-l on 2017 majandusaasta aruanne käesoleva ajani esitamata ning X X OÜ on pankrotis. X X OÜ ja X X OÜ juhatus ei täida enda raamatupidamiskohustust, st ei kasuta mõistlikult eeldatavaid võimalusi väidetavate kahjude tekkimiseks. Hageja lahkus töölt omal soovil ning töölt lahkumisel kostjale pretensioone ei esitatud. Samuti ei ole hagejale esitatud töösuhte ajal ühtegi hoiatust. Seletuskirjad on hageja koostanud kostja nõudmisel.
16.Kui isegi peaks olema tekkinud X X OÜ-le ja X X OÜ-le kahju, siis tõendamata on, et nimetatud ühingud oleks nõudeõiguse loovutanud kostjale. Maakohtu põhjendused
17.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle hageja vande all ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning vastuhagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
19.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 59 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Puudub vaidlus, et taotluse ja hagiavalduse on kohtule esitanud üksnes tööandja ehk kostja. Töötaja ehk hageja kohtule hagi esitanud ei ole. Seega on kohus soetud TVK 10.10.2018 otsusega töövaidlusasjas 4-1/1221/18 (I kd tl 33-37).
20.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Hageja ja kostja sõlmisid 17.07.2017 töölepingu nr 012-15J-LS, mille alusel hageja asus kostja juures tööle raamatupidajana 0,75 kohaga (I kd tl 47-50); Töölepingu punktis 2.2 nimetatud ametikirjeldust töölepingu juurde ei lisatud; Hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppes 27.06.2018 TLS § 85 lg 1 alusel; Kostjal on hagejale tasumata 2018 aprilli, mai, juuni töötasu 1672,51 eurot bruto; Kostjal on hagejale tasumata kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot bruto. Hagiavaldus
21.Kuna pooled ei vaidle hagimenetluses selle üle, et kostjal on hagejale tasumata 2018 aprilli töötasu 733,13 eurot bruto, mai töötasu 755,63 bruto ja juuni töötasu 183,75 eurot bruto ning kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot bruto, siis kohus ei anna käesolevalt enam nimetatud nõuete osas hinnangut. Hageja hagi kostja vastu kuulub rahuldamisele juhindudes töölepingu seadus (TLS) § 5 lg 1 p 5, § 28 lg 2 p 2, § 71 ja § 84 lg 1 ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele saamata jäänud töötasu 1672,51 eurot bruto ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 463,84 eurot bruto.
22.Hageja viivisenõue 13,78 eurot kuulub rahuldamisele võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis 13,78 eurot. Vastuhagi
23.Kostja on esitanud kohtule hageja vastu nõude töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisest tekkinud kahju 4438,80 euro hüvitamiseks. Hageja tööülesanneteks oli kostja, X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine. Hageja täitis oma töölepingust tulenevaid kohustusi raske hooletusega ja tegi palju vigu, millega tekitas kostjale kahju. Kostja oli seoses hageja tööülesannete rikkumisega sunnitud tellima täiendava auditeerimise X X OÜ-le ning aastaaruannete koostamise ja täiendava raamatupidamise kostjale, X Z OÜ-le ja X X OÜ-le. Hageja leiab, et hageja tööülesannete hulka ei kuulunud X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine. Tegemist oli üksikute tööülesannetega. Hageja ei ole tekitanud kostjale kahju. Tõendamata on põhjuslik seoses hageja tegevuse ja väidetavalt tekkinud kahju vahel. Tõendamata on kahju tekkimine kostjale.
24.Kostja nõude õigusliku aluse moodustavad TLS § 72, § 74 lg 2 ja § 75 lg 1 ning VÕS § 115 lg 1 koos § 127 jj normidega niivõrd, kui TLS ei sisalda nende suhtes erinorme. Kohaldada ei ole vaja TLS § 74 lg 1, sest kostja ei tugine tahtlikule rikkumisele.
25.TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-s ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 järgi töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
26.TLS § 74 lg 2 näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS § 75 lg 1 kohaselt võtab töötaja varalise vastutuse kokkuleppega sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Kui see säte ei kohaldu, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg 2, vt ka Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-15115, p 12 teine lõik).
27.Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
28.Esmalt tuleb välja selgitada, kas kostjal on kahju tekkinud ja kas hageja vastutab selle eest.
29.Esmalt hindab kohus, kas kostjale on tekkinud väidetavalt kahju seoses X X OÜ-le ja X Z OÜle raamatupidamisteenuse osutamisel ning majandusaasta aruande audiitorkontrolli tegemisel.
30.TLS § 76 lg 1 sätestab, et kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete täitmise käigus tekitatud kahju eest, peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma. TLS § 76 lg 2 järgi võib tööandja eelviidatud esimeses lõikes nimetatud kahju hüvitamist töötajalt nõuda TLS § 74 alusel. Seega töötaja kahju tekitamisel kolmandale isikule peab tööandja kahjud esmalt ise hüvitama.
31.Kuna pooled vaidlevad, kas hageja tööülesannete hulka kuulus X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine, siis peab kohus vajalikuks esmalt tuvastada, kas hageja tööülesannete hulka kuulus nimetatud äriühingute raamatupidamise korraldamine.
32.Kohus on seisukohal, et kostja on veenvalt põhistanud, et hageja tööülesanneteks oli muuhulgas X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine. Kohus nõustub kostjaga, et suuline töölepingu muutmine on lubatud (vt ka Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-117-11, p 19 viimane lõik). Kohus möönab, et hageja on töölepingu sõlminud kostajaga ja, et töölepingus puudub viide, et hageja tööülesannete hulka kuulub ka X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine ning, et hagejale ei ole esitatud lepingu lahutamatuks lisaks olnud ametikirjeldust, kuid kohtule esitatud tõenditega on piisavalt põhistatud, et hageja tööülesandeks oli muuhulgas X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine. Kohus hinnates kohtule esitatud tõendeid (hageja märkmed töövestlusel (I kd tl 110), hageja esitatud deklaratsioonid (I kd tl 22-23, II kd tl 62-67), hageja poolt koostatud tööajaarvestuse tabelid (I kd tl 53-54, 95-96, II kd tl 70-97), ekirjavahetus (II kd tl 98-117, tõlked III kd tl 6-35) ning hageja vande all antud selgitused, kus hageja märgib, et hagejal oli juurdepääs nimetatud äriühingute raamatupidamisele ja pangakontodele (II kd tl 172 pöördel – 175 pöördel)) kogumis, on seisukohal, et hageja tööülesannete hulka kuulus muuhulgas X X OÜ ja X X OÜ raamatupidamise korraldamine. Arvestades, et hageja on terve töösuhte ajal tegelenud kõigi kolme äriühingu raamatupidamist puudutavate küsimustega, siis ei ole usutavad hageja väited, et tegemist oli üksikute ülesannetega. Tööajaarvestuse tabelitest nähtub, et hageja tegeles kõigi kolme äriühingu raamatupidamist puudutavate ülesannetega igapäevaselt. Usutavad ei ole hageja väited, et hageja märkis tööajaarvestuse tabelisse tunde kõigi äriühingute osas, kuna see oli vajalik arvete esitamiseks X Z OÜ-le ja X X OÜ-le. Kui hageja leidis, et see ei ole tema tööülesanne, siis oleks hageja seda kostjale märkinud või oleks töölt lahkunud. Hageja väited, et ta on esitanud töölepingu lõpetamise avaldusi, on tõendamata.
33.Kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud töökohustusi raskelt hooletult ja teinud selliseid vigasid, mis on toonud kaasa kogu raamatupidamise väidetava uuesti tegemise. Kostja ei saa rajada hageja väidetavat süüd üksnes 15.02.2018 ja 09.05.2018 selgituskirjadele (I kd tl 6-7) ja Z Z 17.07.2018 ja 04.04.2019 e-kirjale (II kd tl 68). Kostja ei ole tõendanud, et selgituskirjades tunnistatud vead on kostjale kahju tekitanud. Z Z e-kirjad on allkirjastamata ja kirjutatud peale hagejaga töösuhte lõppemist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hagejale oleks etteheited tehtud töösuhte ajal Z Z poolt või kostja poolt või, et hagejale oleks esitatud hoiatusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et X Z OÜ ja X X OÜ raamatupidamises esinesid vead ning raamatupidamine ei vastanud algdokumentidele ja seaduses sätestatud nõuetele.
34.Edasi hindab kohus, kas kostjale on kahju tekkinud. Kahju tõendamiseks on kostja esitanud kohtule K V 17.07.2018 e-kirja, kus K V teatab, et soovib täiendavat aega 16 tundi X X OÜ 2016 ülevaatuse läbiviimiseks, kuna raamatupidamist ei ole peetud lähtuvalt algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest (I kd tl 17); Raamatupidamine & x OÜ 24.07.2018 arve 218266 X X OÜ-le summas 612 eurot (raamatupidamisteenus 01.01.2017 – 31.05.2018; 2017 aastaaruande koostamine) (II kd tl 45); x OÜ 24.07.2018 arve 218267 X X OÜ-le summas 1584 eurot (raamatupidamisteenus 01.01.2016 – 31.05.2018; 2016 ja 2017 aastaaruande koostamine) (II
kd tl 46); x OÜ 24.07.2018 arve 218270 X X OÜ-le summas 118,80 eurot (raamatupidamisteenus juuni 2018) (II kd tl 47); X X OÜ 02.02.2019 arve 20190202001 kostjale summas 612 eurot kulude kompenseerimine (arve 218266) (II kd tl 49, tõlge III kd tl 4); X X OÜ 01.02.2019 arve 20190201001 kostjale summas 2736 eurot kulude kompenseerimine (arve 218267) ja kulude kompenseerimine (1/2 arvest 218005) (II kd tl 50, tõlge III kd tl 5). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et X X OÜ majandusaasta aruannet on täiendavalt auditeeritud 16 töötunni eest ning, et selle eest on esitatud arve, seega ei tõenda K V eelnimetatud e-kiri kahju tekkimist summas 1152 eurot (16x60x20%). Asjaolu, et täiendavat auditeerimist ei ole tehtud nähtub ka kohtule esitatud 22.11.2017 R audiitorteenuse hinnapakkumisest X X OÜ-le, et audiitorkontrolli teostamise eelarveliseks mahuks 2016 on 32 tundi (tunnihind 60 eurot) (I kd tl 8) ja 17.07.2018 K V e-kirjast, kus isik märgib, et töid on teostatud seisuga märts 2018 16 tundi ehk lepingumahust oli täitmata alles 16 tundi. Seega ei ole usutav, et auditeerimiseks kulus täiendavalt veel 16 tundi. Lisaks nähtub 17.07.2018 e-kirjast, et auditeerimist on tehtud X X OÜ 2016 majandusaasta aruandele. Puudub vaidlus, et hageja asus kostja juures tööle 17.07.2017, seega ei saaks hageja ka vastutada 2016 raamatupidamises väidetavalt tehtud vigade eest, millele K V on viidanud enda 17.07.2018 e-kirjas. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit, et raamatupidamine ei ole peetud lähtuvalt algdokumentidest ja raamatupidamise seaduse nõuetest. Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, et täiendava auditeerimise tingis asjaolu, et hageja ei vastanud tähtaegselt audiitori esitatud küsimustele (I kd tl 10-16, 82-88). Nimetatu ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kahjunõude aluseks olevad R & M OÜ arved on tasutud X X OÜ ja X X OÜ poolt ning kostja poolt nimetatud äriühingutele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et X X OÜ nõuaks kostjalt väidetavalt kompensatsiooni Raamatupidamine & Maksunõustamine OÜ 24.07.2018 arve 218270 summas 118,80 eurot eest (II kd tl 47), seega ei saa olla nimetatud arve kostja kahjunõude aluseks. X Z OÜ 01.02.2019 arve 20190201001 aluseks olevat arvet 218005 kohtule esitatud ei ole, mistõttu jääb arusaamatuks, millise väidetava kahjuga on nimetatud arve puhul tegemist (II kd tl 50, tõlge III kd tl 5). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist kostjal väidetava hageja kahju tekitamisega kolmandatele isikutele. Asjaolu, et kahju ei ole tekkinud tõendab kaudselt ka asjaolu, et X X OÜ ei ole esitanud 2017 majandusaasta aruannet (II kd tl 168) ning X X OÜ on pankrotis (II kd tl 166). Kostja ei ole pidanud vajalikuks tõendada arvete tasumist, kuigi hageja on nimetatule korduvalt tähelepanu juhtinud, mistõttu tekib kahtlus, kas arvetel märgitud teenuseid on üldse osutatud. Muid tõendeid, mis tõendaks kostja väiteid arvetel toodud teenuste osutamise kohta, kohtule esitatud ei ole.
35.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjale ei ole tekkinud kahju seoses X X OÜga ja X X OÜ-ga summas 3466,80 eurot (1152+612+1584+118,80).
36.Edasi hindab kohus, kas kostjale on tekkinud kahju hageja poolt kostjale raamatupidaja ülesannete täitmisel. Kostja on kahju nõude tõendamiseks esitanud R & M OÜ 24.07.2018 arve 218265 summas 972 eurot kostjale raamatupidamisteenus osutamise eest perioodi 01.01.201631.05.2018 eest ja 2017 majandusaasta aruande koostamine (II kd tl 44). Kostja ei ole tõendanud, et arve on tasutud. Kostja ei ole tõendanud, et R & M OÜ on vastavat teenust kostjale osutanud. Asjaolu, et teenust ei ole osutatud tõendab kaudselt asjaolu, et kostja ei ole esitanud 2017 majandusaasta aruannet (II kd tl 168). Seega on kohus seisukohal, et kostjale ei ole kahju tekkinud. Tõendatud ei ole ka, et hageja väidetava kahju tekitamise eest vastutab. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja on täitnud oma kostjaga sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi mittenõuetekohaselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hagejale on esitatud hoiatusi seoses asjaoluga, et kostja ei täida oma tööülesandeid kostja raamatupidajana nõuetekohaselt. Kohus ei nõustu, et hageja süü ja sellel rajaneva vastutuse saaks tuvastada üksnes 15.11.2017 seletuskirjas (I kd tl 5 ja pöördel), kus hageja tunnistab, et on ekslikult tasunud kaks arvet Cobaltile vales summas. Nimetatu ei tõenda, et kostja oli sunnitud seetõttu tellima kogu 01.01.2016-31.05.2018 kostja raamatupidamisteenuse uuesti. Lisaks asus hageja kostja juures tööle 17.07.2017 ja töösuhe lõppes 27.06.2018, mistõttu ei saakski hageja vastutada kogu arves toodud perioodi eest. Kostja ei
ole tõendanud, et hageja poolt teostatud raamatupidamine kostjale ei vastanud algdokumentidele ja seadusele ja, et teostatud töös esinesid vead. Seega on tõendamata, et hageja on oma tööülesandeid raskelt hooletult rikkunud ja teinud vigasid kostja raamatupidajana.
37.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
38.Juhindudes TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on tsiviilasja hind 2150,13 eurot ja vastuhagi hind 4438,80 eurot.
39.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
40.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.