26. november 2020.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-18220
Tsiviilasi
F J. M.`i A T hagi S J MTÜ vastu valduse rikkumise lõpetamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: F J. M.’i A t – registrikood XXX; registrijärgne aadress XXX Hageja lepinguline esindaja: T. P. – XXX; e-post XXX Kostja: MTÜ S J – registrikood XXX; registrijärgne aadress XXX; e-post XXX Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat O. L. ja advokaat T. T. – XXX; e-post XXX XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 438, 442 ja 162 lg 1 alusel
1.Jätta rahuldamata F J. M.`i A T hagi S J MTÜ vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks.
2.Jätta menetluskulud F J. M.`i A T kanda.
3.Määrata S J MTÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1660,32 eurot (koos käibemaksuga).
Välja mõista F J. M.`i A. T S J MTÜ kasuks 1660 (üks tuhat kuussada kuuskümmend) eurot 32 eurot menetluskulude katteks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. Hageja esitatud asjaolud ja nõue
1.J. M. ́i A T F (hageja) sõlmis XXX. a XXX kinnistu (XXX) toonase omaniku T. L. kinnistu kasutusvalduse lepingu 5-aastase tähtajaga. Kuna kinnistu vahetas omanikku, lõpetati nimetatud leping ja hageja sõlmis kinnistu uue omaniku H. V. XXX. a uue kasutuslepingu tähtajaga viis aastat. S J MTÜ (kostja) omandas XXX kinnistu XXX. a müügilepinguga. Müügilepingus oli kirjas, et kinnistu ei ole koormatud asjaõigusega, kuid on kasutusleping hagejaga. Sellega võttis S J MTÜ üle hagejaga sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu koos kinnisasjaga kaasnevate kohustuste ja õigustega.
2.Kostja esitas XXX. a hagejale rendilepingu ülesütlemisavalduse, milles leiti, et varasemate omanikega sõlmitud kasutusvalduse lepingud on vorminõuete rikkumise tõttu tühised. Hageja sellega ei nõustunud ja esitas kostjale omapoolse nägemuse, millega kostja nõustus ning teavitas lepingu kehtivusest kuni XXX. a. Samas hakkas kostja takistama hageja juurdepääsu kinnisasjale. Rendilepingu objektiks olevale kinnisasjale viib vaid üks tee, mis läbib esmalt XXX kinnistu osa, mis ei ole rendilepingu objektiks. Sellele osale on kostja paigaldanud metallist tõkkepuu mille on lukustanud keti ja tabalukuga, mille võtit pakuti hagejale alles pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Hageja on põllumaale pääsemiseks kutsunud tõkkepuu juurde politsei, kes omakorda on kutsunud kostja, kes avab tõkkepuu. Kirjalikust ettepanekust eemaldada tõkkepuu kostja keeldus. Kinnistule viib ka katkendlik, kohati olematu metsarada, mida ei ole võimalik sõidukitega läbida. XXX Vallavalitsuse selgitused ei ole erapooletud, sest need on koostanud XXX kinnisasja endise omaniku H. V. XXX olev K. V., kelle huvialaks on XXX, mis omakorda on kostja põhitegevusalaks.
3.Eeltoodud asjaoludel taotleb hageja, et kohus kohustaks kostjat lõpetama hageja valduse rikkumine ja eemaldama XXX kinnistule (katastritunnus XXX) viivalt XXX teelt nr XXX tõkkepuu; samuti hoiduma mistahes edasisest XXX kinnistu üle tegeliku võimu teostamise takistamisest. II. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja hagiga ei nõustu. Vastuväidete kohaselt lõpeb tee kui rajatis, millele hageja viitab, XXX kinnistu piiril. Ülejäänud osa on hoonestatud ja tänaseks korrastatud õueala, kus ei ole eristuvat osa, mida saaks käsitleda teena mistahes eesmärgil. Tee lõppedes algab XXX kinnistu kui eravaldus, mis ei ole koormatud ühegi lepinguga, mis tagaks kinnistule mingiski osas avaliku kasutuse. Kinnistu õueala oli varasemalt hageja poolt täielikult rasketehnikaga rikutud. Tegemist on keskmisest märjema maa-alaga ning sõidukite kinnijäämise vältimiseks valis hageja pidevalt uusi trajektoore, mistõttu oli õueala olulises ulatuses rikutud. Kostja liikmed
kogusid raha õueala korrastamiseks, hageja ei ole rikutu korrastamisel abivalmidust üles näidanud. Renditud heinamaa lasi hageja umbes 2 hektari ulatuses võsastuda, ka selle korrastasid kostja liikmed.
5.Väide, et XXX kinnistu on ainus juurdepääsuvõimalus rendilepingu objektiks olevale kinnistu osale ei ole tõelevastav. Hagejale kuuluv XXX kinnistu piirneb XXX kinnistuga ja juurdepääsuvõimaluse valimisel arvestab hageja ainult enda mugavusega. Vale on ka väide, et kostja sulges tee tõkkepuuga. Tegemist on kahe posti vahele käiva lukustatava ketiga. Tee sulgemise eesmärgiks oli kaitsta korrastatud õueala ja värsket heinakülvi. Hageja ei vajanud sel ajal teed heinamaale pääsemiseks, sest heinaaeg oli möödas, vaid soovis teed kasutada oma kinnisasjale (XXX) pääsemiseks. Kostja andis hagejale teada, et kui ta soovib läbipääsu, tuleb tal ette helistada ning siis on võimalik läbi pääseda. Ka pakkus kostja esindaja hagejale kokkusaamiseks aega, et anda üle võti. Hagejale pakutud aeg ei sobinud, kuid uut ettepanekut hageja ei teinud ega näidanud ka muul moel üles huvi võtme saamiseks.
6.Rendilepingu lõppemisel tuleb hagi jätta esitatud kujul rahuldamata. Kompromissina on kostja nõus, et annab hagejale võtme ega tee takistusi juurdepääsuks rendiperioodi jooksul ja on nõus tagama kohustust ka leppetrahviga tingimusel, et kostja tasub renditasu võlgnevuse 1698 eurot. Viivisenõudest kostja sellisel juhul loobub. Kui hageja sellega ei nõustu, nõuab kostja lisaks ka kahju hüvitamist. Kahju seisneb rendimaa taastamiseks tehtud kulutustes. III. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele, osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg 1 sätestab, et valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. AÕS § 40 lg 3 järgi on valduse rikkumine valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Pooled ei vaidle selle üle, et kuni XXX. a oli hagejal rendilepingu alusel õigus kasutada XXX kinnistut, st olla kinnistu valdajaks AÕS § 33 lg 1 tähenduses. Rendileping lõppes XXX. a. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tegi hagejale takistusi rendilepingu kehtivuse ajal kinnistu kasutamiseks ehk takistas hagejal kinnisasja üle valduse teostamist.
9.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teine pool võib kaitsena kasutada vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool tõendeid pole esitanud. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
10.Hageja on kohtule tõenditena esitanud kasutuvalduse lepingud, millest nähtub õigus XXX kinnistut kasutada; rendileandja teate lepingu lõppemise kuupäevaga ja kostjaga peetud kirjavahetuse juurdepääsu teemal; samuti kaardid, millest nähtub alternatiivse tee puudumine
ja kinnistute piirid. Kostja on kohtule esitanud XXX Vallavalitsuse selgituse XXX kinnistuni viiva tee kohta, kostja teate hagejale kinnistu sihtotstarbejärgsesse seisukorda viimise kohustuse kohta ning kirjavahetuse võtme andmise aja ja koha kohta. Nimetatud tõendite alusel on võimalik järeldada, et hagejal puudus kasutusvalduse lepingu kehtimise ajal alternatiivne juurdepääs XXX kinnistule. Kohus nõustub hagejaga, et väide, justkui oleks ajalooliselt olnud võimalik kasutada ka XXX kinnistut XXX kinnistule pääsemiseks, ei ole asjakohane. Maanteeameti kaartidelt nähtuvalt on tegemist rajaga, mida ei saa teena käsitleda. Samuti on poolte kirjavahetuse alusel võimalik järeldada, et kostja on pakkunud hagejale juurdepääsu võimaldamiseks XXX kinnistule paigaldatud tõkke avamiseks võtit, kuid pooled ei ole võtme üleandmisega seotud tingimustes (aeg ja koht) kokkulepet saavutanud. Kostja tõenditest nähtub, et hageja on olnud ise passiivne olukorra lahendamisel ja juurdepääsuvõimaluse saamisel. Hageja väide, justkui ei annaks võtme saamine kindlust, et juurdepääs on tagatud, sest kostja võib luku ära vahetada, on tõendamata ega ole relevantne. Viide kostja seadusliku esindaja taustale ei ole samuti asjakohane. Kostjal kinnisasja omanikuna oli õigus teha täiendavaid piiranguid kinnistule pääsemiseks, et takistada kinnisasja kahjustamist, seda just olukorras, kus kostja oli taastanud kinnisasjal hageja poolt raskeveokitega kahjustatud pinnase ja külvanud heina. Pooled nimetatud asjaolude üle vaielnud ei ole.
11.Kuivõrd kohus leiab, et hageja ise on põhjustanud tema poolt vallatavale kinnisasjale juurdepääsu piiramiseks täiendavate meetmete kasutuselevõtu ega ole üles näidanud huvi juurdepääsu võimaldava võtme saamiseks, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal kui XXX kinnistu omanikul oli õigus temale kuuluvat kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigused oma asjale on üldjuhul eelistatud kõigi teiste isikute õiguste suhtes. Seega olukorras, kus XXX kinnistu omanik oli oma kinnisasjal teostanud töid pinnase taastamiseks , oli tal ka õigus tehtu säilitamiseks piirata kinnisasjale ligipääsu. Ka nähtub mh hageja enda esitatud tõenditest (XXX. a. e-kiri), et kostja on lubanud etteteatamisel juurdepääsu kinnisasjale võimaldada, ehk keti lukust avada. Samuti on kostja hiljem olnud nõus ka hagejale võtit andma. Seega ei ole kostja takistanud hagejal kinnisasja kasutamist ega hageja valdust rikkunud. Tõendeid selle kohta, et hageja ei ole kinnisasjale pääsenud või on pääsenud üksnes läbi raskuste, sh koos politseiga, kohtule esitatud ei ole.
12.Kuna käesolevaks ajaks on rendileping lõppenud ja hagejal puudub õigus XXX kinnistu kasutamiseks, ei ole pea kohus vajalikuks hinnata hageja teise nõude - kohustada kostjad edaspidi hoiduma valduse rikkumisest põhjendatust. Nimetatud nõude õiguslik alus on ära langenud. IV. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
13.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohus on andnud pooltele 23. septembri 2020.a. määruses tähtaja 6. november 2020. a muuhulgas menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid 2488,32 eurot koos käibemaksuga. Hageja esitas menetluskulude nimekirja hilinenult, 7.novembril 2020.a.
14.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
15.Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt seisnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kuludes 2308,32 eurot (sh käibemaks) ning esindajate sõidukulus 180 eurot. Kostjat on menetluses esindanud XXX advokaat T. T. ja vandeadvokaat O. L. tunnitasuga 120 eurot (lisandub käibemaks). Menetluskulud on arvestatud ühe esindaja põhiselt ka nende toimingute puhul, mis on teostatud esindajate poolt üheskoos. Kohtu hinnangul on kostja lepinguliste esindajate tasumäär 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja tavapärane, arvestades keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
16.Tuginedes TsMS § 175 lg 1 hindab kohus ka esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust. Esindajad on kulutanud õigusteenuse osutamisele kokku 16,03 töötundi sealhulgas hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, kostja vastuse ja selle lisadega tutvumine, hageja vastuse ja selle lisadega tutvumine, vastuväidetega tutvumine, seisukoha ja kompromissettepaneku koostamine, eelistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine, kirjaliku menetluse määrusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Kohtu hinnangul ei ole lepinguliste esindajate ajakulu käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, sealjuures nii hageja kui kostja poolt esitatud kirjalike seisukohtade mahtu ja põhjendusi arvestades 16,03 töötunni ulatuses põhjendatud. Kostja on osalenud menetluses lepinguliste esindajate kaudu alates 5.novembrist 2019.a. Põhjendatud on esindajate poolt tutvumine varasemas menetluses esitatud dokumentidega, sealjuures hagiavalduse ja kostja vastusega, kuid ajakulu vastavalt menetluskulude nimekirjale 6,63 tundi selleks on ülepaisutatud. Kohtule esitatud hagiavaldus ja kostja vastus ei ole mahukad dokumendid, nende sisuline osa moodustab vähem kui 10 lehekülge. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu enne esindajate menetlusse asutumist esitatud dokumentidega tutvumiseks on 3 töötundi. Ka 9.detsembril 2019.a. kostjate poolt esitatud kirjaliku seisukoha ja kompromissiettepaneku koostamine 4-l lehel ei nõua kohtu hinnangul ajakulu 5,8 töötundi, kohus peab põhjendatud ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisele 4 tundi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas on kostja lepinguliste esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu olnud 10,6 töötundi ning sellele vastav tasu 1272 eurot (10,6 x 120), millele lisandub käibemaks 254,4 eurot.
17.Kostja on taotlenud ka lepinguliste esindajate sõidukulu hüvitamist marsruudil XXX seoses osalemisega kohtu eelistungil 20.01.2020.a. Tartu kohtumajas. Sõidukulu on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 180 eurot. Nimetatud kulu kohta ei ole kuludokumente esitatud ega kulu suurust põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole sõidukulu märgitud ulatuses põhjendatud. XXX vahemaa on 186 km, seega kokku läbisid esindajad seoses kohtuistungil osalemisega 372 km. Kuna muid aluseid
sõidukulu põhjendatuse hindamiseks ei ole (kohus ei ole kuludokumente ka nõudnud), lähtub kohus analoogia alusel Justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 17 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt hüvitati sõidukulud summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta ( 20.01.2020 kehtinud redaktsioonis). Seega on esindajate sõidukulu hüvitamine põhjendatud 111,6 euro ulatuses (375 x 0,3), millele lisandub käibemaks 22,32 eurot.
18.Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust ja kohtu eeltoodud põhjendusi arvestades mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks1660,32 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt viivise väljamõistmist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb hagejal tasuda ka viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2021.a lahendiga. Kohtuotsus jõustus 06.09.2021.a Riigikohtu määrusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.