Sazerac Brands, LLC hagi OÜ Bar vastu Euroopa Liidu kaubamärkide omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, domeeninimest sazerac.ee loobumiseks ja kahju hüvitamiseks OÜ Bar vastuhagi Sazerac Brands, LLC vastu Euroopa Liidu kaubamärkide osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Bar apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustja): Sazerac Brands, LLC (asukoht 10400 Linn Station Road third floor Louisville, Kentucky, 40223 Ameerika Ühendriigid), lepinguline esindaja patendivolinik Ingrid Matsina Kostja (apellant): OÜ Bar (registrikood 12796263), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab ja juhatuse liige Rauno Simson
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 04.11.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1 Harju Maakohtu 31.03.2020 otsus jätta muutmata. 2 OÜ Bar apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3 Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Bar kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-16-7455 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Sazerac Brands, LLC (hageja) esitas 11.05.2016 Harju Maakohtule OÜ Bar (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja kui Euroopa Liidu (EL) kaubamärkide omaniku ainuõiguste rikkumine, kohustada kostjat tegema tahteavalduse domeenist loobumiseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 1750 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale järgmised EL kaubamärgid: SAZERAC registreerimisnumbriga 009848656 (kaubamärk I), klassides 35, 41 ja 43; SAZERAC registreerimisnumbriga 008777146 (kaubamärk II), klassides 33, 41 ja 43; SAZERAC RYE + kuju registreerimisnumbriga 005422688 (kaubamärk III), klassis 33.
2.Kostja esitas 28.12.2016 vastuhagi, milles palus tühistada kaubamärgi I klassides nr 41 ja 43 ning kaubamärgi II klassides 41 ja 43. 01.08.2017 esitatud menetlusdokumendis lisas klassis 33 kaubamärgi II tühistamise nõude ja palus sellega tühistada kaubamärgi II kõigis registreeritud klassides.
3.Harju Maakohus rahuldas 04.09.2017 õigeksvõtul põhineva osaotsusega osaliselt vastuhagi ja tühistas hagejale kuuluvad kaubamärgid I ja II klassides nr 41 ja 43.
4.Harju Maakohus rahuldas 11.10.2017 otsusega hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Maakohus tühistas kaubamärgi II klassis 33 ning keelas kostjal kaubamärki I klassis 35 ja kaubamärki III klassis 33 rikkuva tegevuse tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC Baar & Köök kasutamise baari ning toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ning reklaamimisel, samuti domeeni sazerac.ee kasutamise ja kohustas kostjat tegema tahteavalduse domeenist loobumiseks hageja kasuks. Hagi menetlemise kulud jättis kohus 80% kostja kanda ja vastuhagi kulud täielikult hageja kanda.
5.Kostja esitas Harju Maakohtu 11.10.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas vastuhagi ja jättis vastuhagi menetlemise kulud hageja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.04.2018 otsusega Harju Maakohtu 11.10.2017 otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud, ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas jäi maakohtu otsus muutmata. Hageja nõue ja asjaolud
7.Hageja palus kohustada kostjat lõpetama hageja kaubamärgiomaniku ainuõigust Euroopa Liidu kaubamärkidele SAZERAC (nr 009848656) ja SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688)
2-16-7455 rikkuv tegevus tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC Baar & Köök kasutamisel baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel, sh kohustada kostjat eemaldama sõna sazerac sisaldavad tähised Tallinnas Väike-Karja 8 asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning kontodelt Facebookis, Instagramis, TripAdvisoris ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus sõna sazerac kasutamisest baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste tähistamiseks, keelata kostjal domeeninime sazerac.ee kasutamise ja kohustada kostjat esitama .ee domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus tahteavalduse domeenist sazerac.ee loobumiseks hageja kasuks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
8.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus oleva hageja nõude kohaselt kuuluvad hagejale järgmised EL kaubamärgid: SAZERAC registreerimisnumbriga 009848656, klass 35 (kaubamärk I) ja SAZERAC RYE + kuju registreerimisnumbriga 005422688, klass 33 (kaubamärk III).
9.Kostja peab Tallinnas Väike-Karja 8 asuvat baari, mis on tähistatud tähisega SAZERAC Baar ja Köök. Samuti on kostja avanud Facebooki, Instagrami ja TripAdvisori kontod, milles on kasutatud tähist SAZERAC nii sõnaliselt kui kujundatuna, ning registreerinud enda nimele Eesti domeeni sazerac.ee.
10.Kostja kasutab tähist SAZERAC hageja loata ja rikub hageja kui kaubamärkide omaniku ainuõigust, kasutades tähiseid SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähist SAZERAC Baar & Köök baari-, toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel. Kostja peab eemaldama sõna sazerac sisaldavad tähised Väike-Karja 8 asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning Facebooki, Instagrami, TripAdvisori kontodelt. Samuti peab kostja hoiduma tulevikus baari-, toitlustus- ja meelelahutusteenuste tähistamisel kasutamast sõna sazerac. Kostja ei või kasutada ka domeeninime sazerac.ee ja ta peab enda nimele registreeritud domeeninimest hageja kasuks loobuma.
11.Kostja rikub hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigust Euroopa Liidu Nõukogu 26.02.2009 määruse (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (Euroopa Liidu kaubamärgi määruse nr 207/2009 kodifitseeritud versioon, mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2017/1001 14.06.2017) (EL kaubamärgi määrus) artikli 9 lg 2 p-de a ja b tähenduses. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
13.Kostja vastuväidete kohaselt ta küll kasutab tähist sazerac ja see on hageja kaubamärkidega sarnane, kuid kostja ei riku hageja kui kaubamärgiomaniku õigusi.
14.Hageja ei ole tõendanud EL kaubamärgi määruse artikli 9 lg 2 p b kohaldamise eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid, mistõttu tuleb hagi jätta ainuüksi seetõttu rahuldamata.
15.Kuigi puudub vaidlus, et hageja EL-i kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis on sarnased, ei ole hageja tõendanud, et EL-i kaubamärkidega registreeritud kaubad ja teenused on identsed või samaliigilised kostja poolt pakutavate kaupadega või osutatavate teenustega ning et esineb tõenäosus tähiste äravahetamise osas, s.t tähise assotsieerumine EL kaubamärgiga. Kostja
2-16-7455 pakutav kaup (kokteilid) ning teenus (baar, sh meelelahutus baaris) ei ole samaliigilised hageja poolt pakutava kaubaga, milleks on USA äriühingu Sazerac Company Inc toodetav spetsiifiline rukkiviski. Samal ajal hageja ei tooda ega turusta muid alkohoolseid jooke ega osuta muid meelelahutusalaseid teenuseid ega kasuta muul viisil oma äritegevuses vaidlusalust tähist. Kaubamärgi kaitsmine on põhjendatud üksnes selle tegeliku kasutamise korral ning hageja ja kostja tähiste segiajamise tõenäosus on olematu, kuivõrd hageja ei kasuta registreeritud kaubamärke ei Euroopas ega kitsamalt ka Eestis. Seega ei riku kostja mingil moel hageja kaubamärgiomaniku õigusi. Maakohtu otsus ja põhjendused
16.Harju Maakohus rahuldas 31.03.2020 otsusega hagi. Maakohus kohustas kostjat lõpetama hageja kaubamärgiomaniku ainuõigust Euroopa Liidu kaubamärkidele SAZERAC (nr 009848656) ja SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) rikkuv tegevus tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC BAAR & KÖÖK kasutamisel baari- ja toitlustusja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel, sh kohustas kostjat eemaldama sõna sazerac sisaldavad tähised Tallinnas Väike-Karja 8 asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning kontodelt Facebookis, Instagramis, TripAdvisoris ning kohustas kostjat hoiduma tulevikus sõna sazerac kasutamisest baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste tähistamiseks. Maakohus keelas kostjal domeeninime sazerac.ee kasutamise ja kohustas kostjat esitama .ee domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus tahteavalduse domeenist sazerac.ee loobumiseks hageja kasuks. Maakohus asendas kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Põhihagiga seonduvad menetluskulud jättis maakohus 20% ulatuses hageja kanda ja 80% osas kostja kanda ning vastuhagiga seonduvad menetluskulud jättis 100% ulatuses hageja kanda.
17.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - hageja on USA-s Kentucky osariigis registreeritud äriühing ja kaubamärkide omanik; - Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) tegi hageja avalduse alusel 28.04.2016 Euroopa Liidu kaubamärkide registrisse kanded, millega sai registrijärgseks kaubamärgiomanikuks hageja; - kostja on Eesti äriühing, kelle tegevusaladeks on restoranid, liikuvad toitlustuskohad ning muu toitlustamine; - kostja on avanud Tallinnas Väike-Karja 8 baari nimega SAZERAC Baar & Köök, kus kostja on pakkunud tähisega Sazerac tähistatult kokteile; - kostja on avanud internetis Facebooki, Instagrami ja TripAdvisori kontod, mille kasutajanimed sisaldavad tähist sazerac; - kostja nimele on registreeritud domeen sazerac.ee; - 11.09.2015 pöördus USA äriühing Sazerac Company Inc kostja poole, teavitades oma õigustest kaubamärkidele SAZERAC, nõudega, et kostja tunnustaks tema kaubamärgiõigusi ja lõpetaks nende rikkumise; - Sazerac Company Inc ja kostja vahel toimus 23.09.2015–24.11.2015 kirjavahetus, mille käigus Sazerac Company Inc nõustus lepingu alusel andma kostjale kaubamärgi SAZERAC kasutamise lõpetamiseks üleminekuperioodi kuni 30.04.2016, tehes kostjale ettepaneku allkirjastada vastav leping, kuid kostja sellele ei reageerinud.
18.Maakohus leidis, et vaidlus EL kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise ja EL kaubamärgi tühistamise üle tuleb lahendada EL kaubamärgi määruse alusel. Maakohtu hinnangul pidi EL kaubamärgi määruse artikkel 9 lg 2 p-l b põhineva nõude esitamisel hageja tõendama kumulatiivselt, et (i) EL kaubamärk ja kostja kasutatav tähis on identne või sarnane;
2-16-7455 (ii) EL kaubamärgiga tähistatud kaubad ja teenused on identsed või sarnased (s.t samaliigilised) kostja pakutavate kaupade ja osutatavate teenustega ning (iii) esineb tõenäosus nende tähiste äravahetamise osas, sh tähise assotsieerumine EL kaubamärgiga.
19.Kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisega EL kaubamärgi määruse artikkel 9 lg 2 p b tähenduses on tegemist juhul, kui kaubamärkide ja kaupade ja teenuste sarnasuse võrdlemise tulemusena on tõenäoline, et keskmine tarbija võib arvata, et asjakohased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile.
20.Maakohus leidis, et kostja kasutatavad sõnalised tähised on hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) nii visuaalselt, foneetiliselt kui kontseptuaalselt identsed. Kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC Baar ja Köök on hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnane sõna SAZERAC tõttu, samuti ei muuda kujunduselemendid ning sõnade Baar & Köök kui eristusvõimetu elemendi lisamine kaubamärke keskmise tarbija jaoks erinevaks. Samuti on kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC Baar & Köök hageja kombineeritud kaubamärgiga SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kujunduslikult väga sarnane. Mõlemal juhul sõna SAZERAC asetus diagonaalne, kasutatud on väga sarnast kirjastiili, täht S on ülejäänud tähtedest suurem ja sarnaste kujunduselementidega, ülejäänud sõnaosa on kirjutatud umbes 1/3 võrra väiksemate trükitähtedega ja selle kohal on kriipsu meenutav kujunduselement.
21.Maakohus asus seisukohale, et esineb tõenäosus hageja kaubamärkide ja kostja tähise segiajamiseks tarbijate poolt. Kuna hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis on sarnased ja esineb tõenäosus nende segiajamiseks tarbijate poolt, siis tuleb vaadelda, milline on hageja kaubamärkide ja kostja tähisega tähistavate kaupade ja teenuste sarnasus. Kaupade ja teenuste segiajamise tõenäosuse hindamine eeldab eelkõige kaubamärkide ja kaupade ja teenuste omavahelist sarnasust. Mida sarnasemad on võrreldavad kaubad ja teenused, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgid ja vastupidi.
22.Kostja pakutav teenus (meelelahutus, baar) ja kaup (alkoholikokteilid) on sarnased hageja kaubamärkide SAZERAC (009848656) klassis 35 ja SAZERAC RYE + kuju (005422688) klassis 33 registreeritud teenuste ja kaubaga. Kohus nõustus hagejaga, et hageja kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (reg nr 005422688) klass 33 kohaselt pakutavad alkohoolsed joogid (viski, liköör, piiritus, vein) on sarnased kostja pakutava baariteenusega ja kaubaga (kokteilid), sest tegemist on sisuliselt sama tüüpi kaubaga (alkohoolsed joogid) ja teenusega (alkohoolsete jookide pakkumine tarbimiseks), millel on sama tarbijaskond (täiskasvanud oma vaba aega sisustavad ja/või meelelahutust otsivad isikud) ja sama tarbimismeetod (joomine), samuti on tegemist üksteist täiendava kauba ja teenusega (baaris võidakse pakkuda nii alkohoolseid jooke (viski, liköör, vein jne) kui ka nendest ja muudest jookidest valmistatud kokteile), mistõttu kogumis võib keskmine tarbija järeldada, et alkoholi tootja ja turustaja (hageja) ning baar (kostja) on omavahel seotud. Samuti konkureerivad alkoholi tootmine ja turustamine ning baariteenus teataval määral ka omavahel, kuna tarbija võib omandada kaubamärgiga tähistatud alkoholi tarbimiseks nii selle ostmisega kauplusest või kasutades baariteenust. Lisaks on kostja pakkunud oma baaris kuni hageja poolt hagi esitamiseni ka hageja kaubamärgiga tähistatud kokteile. Kostja seaduslik esindaja on kinnitanud Sazerac kokteilide pakkumist baaris kohtueelses kirjavahetuses Sazerac Company Inc esindajatega.
2-16-7455
23.Maakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja baaris alkohoolsete kokteilide pakkumine on samaliigiline ka hageja kaubamärgi SAZERAC (nr 009848656) klassis 35 märgitud teenusega – destilleeritud piiritusjookide jaemüügiteenustega, sest kaup (alkohol ja kokteilid) ja lõpptarbijad (täiskasvanud elanikkond) on samad ning tegemist on üksteist täiendava kauba ja teenusega, mil piiritusjooke müüakse samas kohas, kus neid tarbitakse. Samuti on kostja pakutavad baariteenused samaliigilised alkoholijookide ürituste turundusega ja müügiedendusega ning müügiedenduslike turundusteenuste pakkumisega ettevõtetele restoranide, baaride ja võõrustusteenuste valdkonnas, sest tegemist on üksteist täiendavate teenustega, mis on suunatud samale sihtgrupile.
24.Maakohus asus eeltoodust tulenevalt seisukohale, et kostja kasutatav tähis on identne hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) ja kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC BAAR & KÖÖK on hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) sarnane sõna SAZERAC tõttu. Samuti on kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC Baar & Köök sarnane hageja kombineeritud kaubamärgiga SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688). Samuti on sarnased kostja poolt pakutavad teenused hageja kaupade ja teenustega, mille suhtes hageja kaubamärgid on registreeritud. Kohus leidis, et hageja kaubamärkide ja kostja poolt kasutavata tähistuse sarnasuse ja hageja kaupade ja kostja poolt pakutavate teenuste sarnasuse tõttu võib keskmine tarbija arvata, et kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahal majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Keskmine tarbija, märgates identset sõna SAZERAC ning väga sarnast kujundust nii alkohoolsetel jookidel kui baaril, arvab tõenäoliselt baar ja alkoholitootja on omavahel seotud, et tegemist on alkoholitootja esindusbaariga, tema jooke pakkuva baariga, ja et alkoholitootja on seotud baaris pakkuvate teenuste kvaliteediga.
25.Seoses kostja väitega, et hageja kaubamärke ei ole Euroopa Liidus ega Eestis kasutatud, pidas maakohus EL kaubamärgi määruse preambuli p-st 24 ja artikkel 18 lg-st 1 tulenevalt vajalikuks vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas hageja on 5-aastase perioodi jooksul kaubamärki kasutanud või kui ei ole, siis kas kasutamata jätmine oli põhjendatud. Tulenevalt sellest, et kostja esitas EL kaubamärgi määruse artikkel 127 lg 3 alusel vastuväite 19.08.2016, on ajaperiood, mille suhtes hageja peab tõendama kaubamärgi kasutamise, kostja vastuväitele eelnev 5-aastane periood. Seega on relevantne periood 19.08.2011–18.08.2016.
26.Kuivõrd kohus asus eelnevalt seisukohale, et esineb kostja kasutatava tähise äravahetamise tõenäosus mõlema hageja kaubamärgi kõikide kaupade ja teenuste suhtes, siis piisab, kui hageja tõendab vaid ühe kaubamärgi kasutust vähemalt ühe nimetatud kaubamärgi registreeringus nimetatud kauba või teenuse suhtes. Maakohus leidis, et hageja esitatud tõenditega on tõendatud hagejale kuuluva kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kasutamine klassi 33 kauba viski tähistamisel Euroopa Liidus viidatud perioodil. Maakohus tugines selle järelduse tegemisel järgmistele tõenditele: 1) hageja esitatud arved, millest nähtuvalt tarniti 2011–2016 Sazerac rukkiviskit Euroopasse; 2) väljavõtted Amazoni lehtedelt, millest nähtuvalt müüdi Sazerac rukkiviskit Euroopas; 3) Euroopa Liidus paiknevad edasimüüjad on reklaaminud Sazerac rukkiviskit, edastades müügipakkumisi; 4) Sazerac rukkiviski on saanud konkurssidel üle 60 auhinna; 5) Euroopa meedias on avaldatud Sazerac rukkiviskist erinevaid artikleid.
27.Seega on hageja nõue kaubamärkide SAZERAC (009848656) ja SAZERAC RYE + kuju (005422688) osas kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks põhjendatud ja maakohus rahuldas vastavate nõuete osas hagi.
28.Kuna põhihagi rahuldati osaliselt, jaotas kohus põhihagiga seotud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.t 80% menetluskuludest jäid kostja kanda ja 20%
2-16-7455 menetluskuludest hageja kanda. Seoses vastuhagi rahuldamisega jäid vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus
29.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja jäeti põhihagiga seonduvad menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda, või alternatiivselt saata selles osas asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
30.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1, mille alusel pidi kohus kaubamärgi kasutamist kontrollima, viitab konkreetselt 5-aastasele perioodile alates kaubamärgi registreerimisest, mitte vastuväite esitamisest alates, nagu maakohus ekslikult leidis. Iga katkematu viieaastane kaubamärgi kasutamata jätmise periood võib kaasa tuua kaubamärgi tühistamise (või vastava rikkumishagi rahuldamata jätmise). Seega pidi hageja tõendama kaubamärgi I kasutamist klassis 35 nimetatud teenuste tähistamisel vähemalt perioodil 01.09.2011–30.08.2016 ning kaubamärgi III kasutamist klassis 33 nimetatud kaupade tähistamisel vähemalt perioodil 17.09.2007–16.09.2012. Seeläbi rikkus maakohus TsMS § 658 lg 2, eirates ringkonnakohtu juhiseid. Lisaks analüüsis maakohus kaubamärgi kasutamist ebaõigesti tühistamishagi kontekstis, kuigi kostja ei ole järelejäänud kaubamärkide osas sellist vastuhagi esitanud.
31.Kohus jättis kaubamärgi tegeliku kasutamise olulised eeldused nõuetekohaselt tuvastamata. Hageja esitas tõendid üksnes kaubamärgi III kasutamise kohta ja maakohus refereeris neid. Otsusest ei selgu, millised tõendid ja kuidas kinnitavad, et kaubamärgi III kasutamine vastab Euroopa Kohtus väljakujunenud kaubamärgi tegeliku kasutamise kriteeriumitele. Kaubamärgi tegelikku kasutamist hinnates peab tuginema kõigile faktidele ja asjaoludele, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas kaubamärki tegelikult kasutatakse kaubanduses äritegevuse käigus, ning milleks on eelkõige kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetav kasutamine, kaupade või teenuste olemus, turu omadused, kaubamärgi kasutamise ulatus ja sagedus. Maakohus jättis asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata, hindas kaubamärgi tegeliku kasutamise osas tõendeid ühekülgselt ja jättis kostja vastuväited analüüsimata.
32.Hageja ei ole tõendanud, et kaubamärki III Euroopas tegelikult kasutatakse, s.t Euroopa Kohtu poolt pikaajaliselt väljakujunud „tegeliku kasutamise“ kontekstis. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et EL kaubamärki (sh ka kaubamärki III) kasutatakse ainult ja üksnes Sazerac Company Inc toodetava spetsiifilise rukkiviski tootmisel ja turustamisel. Hageja (ega Sazerac Company Inc) ei tooda ega turusta muid alkohoolseid jooke, sh kokteile, ei osuta muid meelelahutusalaseid teenuseid ega kasuta muul viisil oma äritegevuses (sh Euroopas) vaidlusalust tähist. Hageja ei ole vastupidist väitnud ega ka tõendanud.
33.Kohus jättis otsuses käsitlemata järgmised kostja väited: 1) hageja 17.01.2019 menetlusdokumendi lisas 6 toodud müügiarved ei kinnita kaubamärgi III kasutamist Euroopas. Arvetelt nähtub küll Sazerac rukkiviski tarnimine teatud koguses Euroopasse, kuid ei nähtu, kas ja mil viisil konkreetset rukkiviskit ja kaubamärki Euroopas turustati ega seda, kas tarnitud tooted olid tähtistatud kaubamärgiga; 2) väljavõtted Amazoni lehtedelt ei tõenda, kas Amazoni kaudu rukkiviskit üldse osteti või ei, samuti seda, kas kaubamärki Euroopas turustamisel
2-16-7455 kasutati; 3) Suurbritannia edasimüüjate pakkumised pärinevad hilisemast perioodist; 4) asjaolu, et kaubamärgiga toode Sazerac rukkiviski on saanud konkurssidel auhindu, ei tõenda kaubamärgi tegelikku kasutamist selle ärilistel ja kaubanduslikel eesmärkidel Euroopas; 5) asjaolu, et Sazerac ́i kultusest on ajakirjanduses räägitud, ei tähenda, et hageja kaubamärki III Euroopas kasutatakse EL kaubamärgi määruse art 18 lg 1 tähenduses.
34.Hageja poolt kaubamärgi võimalik kasutamine on hektiline, sellel puudub järjepidevus ning on sedavõrd väikses mahus, et need toimingud ja tegevused ei ole olnud suunatud Euroopas turuosa loomisele või veel vähem selle säilitamisele. Seetõttu ei ole tegemist kaubamärgi tegeliku kasutamisega Euroopa kohtupraktika tähenduses. Seega ei ole hageja tegevus kaubamärgi kasutamisel suunatud turuosa loomisele, kasvatamisele või säilitamisele.
35.EL kaubamärgiga kaitstud kaubad/teenused ei ole sarnased ega samaliigilised kostja poolt pakutava teenusega. Maakohus pidi kaupade ja teenuste võrdlemisel piirduma nende kaupade ja teenuste võrdlemisega, mille osas on tõendatud kaubamärgi kasutamine. Kohus väljus teenuste võrdlemisel hagi piiridest. Kuna hageja esitas tõendid üksnes kaubamärgi III kasutamise osas ja üksnes rukkiviski osas, pidi kohus analüüsima, kas kostja osutatav teenus, mille tähistamiseks kostja SAZERAC Baar ja Köök kasutab (s.t meelelahutusasutus), on sarnane kitsalt rukkiviskiga või mitte. Kohus seda ei teinud.
36.Kostja ei tooda ega turusta viskit ega maitsestatud likööre, viskipõhiseid likööre, veine, piiritust ega muid likööre. Kostja peetav baar-restoran iseenesest ei ole aga asendatav kitsalt viskiga ega maitsestatud likööride ja veinidega. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei kasuta tähist Sazerac alkohoolsete kokteilide tähistamiseks, vaid baari-restorani tähistamiseks.
37.Hageja esitas 14.11.2016 menetlusdokumendis ülevaatliku tabeli näitamaks, millised konkreetsed kostja osutatavad teenused on sarnased nende teenustega, mille suhtes vaidlusalused kaubamärgid on registreeritud. Enamuses on hageja tuginenud klassides 41 ja 43 registreeritud teenustele, kuid EL kaubamärgid nendes klassides on tühistatud. Ülejäänud ulatuses sarnasus teenuste ja kaupade vahel puudub.
38.Hageja väitel jäi talle kohtupidamisel mulje, et kohtunik oli kostja suhtes erapoolik ja ei kohelnud pooli võrdselt. Vastustaja seisukoht
39.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata.
41.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 650 lg 1 järgi maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, s.t. osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis põhihagiga seotud menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda. Apellant ei vaidlusta
2-16-7455 maakohtu otsust osas, milles 20% põhihagiga seotud ja 100% vastuhagiga seotud menetluskuludest jäeti hageja kanda.
42.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud.
43.Maakohus kohaldas hagi lahendamisel õigesti EL kaubamärgi määruse art 9 lg 2 p b ja selle kohta Euroopa Kohtu praktikas väljendatud seisukohti. Maakohus hindas kaubamärkide, kaupade ja teenuste sarnasust keskmise tarbija seisukohalt ja tuvastas, et keskmise tarbija jaoks on tõenäoline, et asjakohased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud, et kostja poolt kasutatav tähis on hageja kaubamärgiga I identne ja kaubamärgiga III sarnane, kuid vaidlustatud on kaupade ja teenuste sarnasus.
44.Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus on jätnud tuvastamata hageja poolt kaubamärkide tegeliku kasutamise eeldused.
45.Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et hageja on tõendanud Euroopa Liidus kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kasutamist klassis 33 kauba viski tähistamisel. Maakohus on viidanud Euroopa Kohtu lahenditele, mille kohaselt mitme vaid ebaolulistes elementides erinevate kaubamärkide korral loetakse kasutamise kohustus täidetuks kõigi nende suhtes, kui kasutatakse ühte kaubamärki (EKo C-553/11 Rintisch, p 24, 30). Seega oli piisav hageja poolt kaubamärgi III kasutamise tõendamine.
46.Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud õigesti, et kostja kaup ja teenused on sarnased hageja kaupade ja teenustega klassides 33 ja 35. Maakohus on oma järeldust vaidlustatud otsuses piisavalt ja jälgitavalt põhjendanud. Apellandi käsitlusest võib aru saada, et kaubad ja teenused peaksid olema identsed, kuid arvestades, et kaupade ja teenuste sarnasust hinnatakse äravahetamise aspektist, ei ole see seisukoht ringkonnakohtu arvates õige. Euroopa Kohtu praktika kohaselt lähtutakse äravahetamise hindamisel põhimõttest, et kaubamärkide suurem sarnasus kaalub üle kaupade ja teenuste väiksema sarnasuse (EKo C-39/97 Canon Kabushiki Kaisha vs Metro-Goldwyn-Mayer, p 17). Kostja baari välisfasaadil olev tähis Sazerac on kujunduslikult väga sarnane hageja kombineeritud kaubamärgiga III. Seega tavatarbijal võib tõenäoliselt tekkida arvamus, et tegemist on alkoholitootjale kuuluva või temaga seotud baariga.
47.Samuti hindas maakohus kostja vastuväite alusel, kas hageja on Euroopa Liidus registreeritud kaubamärke kasutanud. Maakohus leidis, et kaubamärgi kasutamise viieaastast perioodi tuleb arvestada tagasiulatuvalt arvates kasutamata jätmise kohta vastuväite esitamisest. Maakohus luges relevantseks perioodi 19.08.2011–18.08.2016. Ringkonnakohtu menetluses vaidlevad pooled selle üle, millist perioodi kaubamärgi kasutamises tuleb vaidluse lahendamisel hinnata. Kostja hinnangul tuli lähtuda EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg-st
2-16-7455 1, nagu oli seaduse kohaldamist selgitanud ringkonnakohus samas asjas 02.04.2018 tehtud otsuses.
48.Hageja sõnaline kaubamärk I registreeriti klassis 35 01.09.2011 ja kombineeritud kaubamärk III klassis 33 17.09.2007. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses lähtunud kaubamärgi kasutamise tuvastamisel ainult EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg-s 1 sätestatust, nagu väitis apellant, vaid kohaldanud seda koosmõjus artikli 58 lg 1 p-ga a ja artikli 127 lg-ga 3. Ringkonnakohus nõustub, et eelviidatud sätete koosmõjust tulenevalt on perioodiks, mille jooksul tuleb kaubamärkide kasutamist tõendada vastuväite esitamisele eelnenud viis aastat, s.o 19.08.2011–18.08.2016.
49.EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1 kohaselt, kui omanik ei ole EL-i kaubamärki viie aasta jooksul pärast registreerimist liidus tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse EL-i kaubamärgi suhtes käesoleva määrusega ette nähtud karistusi, välja arvatud juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud. Nimetatud normi tuleb tõlgendada koosmõjus artikkel 58 lg 1 p-ga a, mis sätestab, et EL-i kaubamärgi omaniku õigused kuulutatakse tühistatuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärki ei ole liidus viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda EL-i kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpu ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal, ja artikkel 127 lg-ga 3, mille kohaselt artikli 124 p-des a ja c osutatud toimingute puhul võetakse muul viisil kui vastuhagina esitatud taotlus EL-i kaubamärgi tühistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et EL-i kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse hagi esitamise ajal. Artikkel 127 lg 3 ei täpsusta, millises ajavahemikus peab hageja kaubamärgi kasutust tõendama, kuid tõlgendades seda koosmõjus artiklite 18 lg-ga 1 ja 58 lg 1 p-ga a järeldub, et see ajavahemik on vastuväitele eelnev viis aastat. Sealjuures ei ole oluline, kas on esitatud vastuhagi või vastuväide kaubamärgi rikkumise kõrvaldamise hagile, samuti kasutamise tõendamise periood ega maht ei erine vastuväite ja vastuhagi puhul. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse järeldusega.
50.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järeldust, mille kohaselt on tõendatud hageja poolt kaubamärgi III Euroopa Liidus tegelik kasutamine. Maakohtu otsuse p-des 38–39 on maakohus loetlenud tõendid, millest järeldas, et kaubamärki SAZERAC RYE + kuju on Euroopa Liidus kasutatud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja ei pidanud tõendama täies mahus kaubamärgi kogu kasutamist. Tegeliku kasutamise mõiste on Euroopa Kohtu lahendites sisutatud ja maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 35 vastavad põhimõtted esile toonud. Apellant on maakohtu järelduse hageja kaubamärgi kasutamise kohta vaidlustanud ja heidab ette, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud tema vastuväiteid, mis on esitatud 13.09.2019 menetlusdokumendis.
51.TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Tõendite hindamisel kujunenud kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuses jälgitav. TsMS § 442 lg 8 järgi tuleb otsuses põhjendada, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega, s.h ka poole väidetega tõendite kohta. Ringkonnakohus käsitleb käesolevas otsuses kostja vastuväiteid. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kaubamärgiga tähistatud toodete müügiarved (III kd, tl 72–101) ei tõenda Euroopa
2-16-7455 Liidu maades kaubamärgiga tähistatud tooteid. Tootja Sazerac Company, Inc Suurbritannias asuva edasimüüja Hi-Spirits Ltd on müünud viskit Suurbritannias ja tootja arvete kohaselt on müüdud Sazerac viskit ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Amazoni tootelehekülgedelt nähtuvalt on SAZERAC RYE märgistusega viskit müüdud Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Itaalias (III kd, tl 118–130). Eksitav on apellandi väide, et arvetest ja Amazoni tootelehekülgedest ei saa järeldada kaubamärgi kasutamist, kuna neist ei selgu, kui palju on tegelikult müüdud. Eelviidatud tõendeid tuleb hinnata koosmõjus teiste tõenditega, mida maakohus on vaidlustatud otsuses teinud. Nii on Sazerac Company Inc ülemaailmse müügi direktor Guy May kinnitanud, et perioodil 2011-2016 on Sazerac rukkiviskit müüdud Euroopa Liidus 4620 kasti, kastis on 6 pudelit (III kd, tl 15–16, tõlge tl 16–18). Tegemist on dokumentaalse tõendiga (TsMS § 272 lg 2) ja tõend koosmõjus teiste tõenditega on kohtu jaoks usaldusväärne. Ka teised hageja poolt esitatud tõendid, mh Sazerac viskile Euroopas omistatud auhindade ja viskist avaldatud artiklite kohta tõendavad, et tegemist on Euroopas turuosa saavutanud ja tarbijate poolt tunnustatud viskiga. Seega on maakohus hinnanud kogumis tõendeid õigesti ja teinud õige järelduse kaubamärgi kasutamise aja, koha, ulatuse ja olemuse kohta.
52.Ringkonnakohus ei nõustu, et kaubamärgi kasutamisel oleks tulnud lähtuda hageja 14.11.2016 menetlusdokumendis (II kd, tl 10-11) esitatud ülevaatlikust tabelist, kus hageja on tuginenud klassides 41 ja 43 registreeritud teenustele. Hageja menetlusdokument esitati ajal, kui tema kaubamärgid olid kaitstud ka klassides 41 ja 43. Käesoleva otsuse tegemisel tuli hinnata kaubamärkide kasutamist klassides 35 ja 33 toodud kaupade ja teenuste osas, kuna kaubamärkide tühistamise kohta klassides 41 ja 43 tehtud kohtuotsused olid vaidlustatud otsuse tegemise ajaks jõustunud. Ringkonnakohus märgib, et hageja oli 14.11.2016 menetlusdokumendis esile toonud ka kattuvuse klassides 33 ja 35.
53.Apellant on kaebuses rõhutanud, et maakohus pole analüüsinud, kas kostja poolt osutatav teenus, mille tähistamiseks kostja sõna Sazerac kasutab (st meelelahutusasutus), on sarnane hageja poolt turustatava rukkiviskiga või mitte. Baariteenused, meelelahutusasutuse teenused, restoraniteenused jms kuuluvad klasside nr 41 (meelelahutus) ja 43 (toitlustusteenused) alla, mille osas hagejal kaitstav kaubamärk puudub. Maakohus nõustus vaidlustatud otsuses hagejaga, et hageja kaubamärgi SAZERAC RYE+ kuju (reg nr 005422688) klass 33 kohaselt pakutavad alkohoolsed joogid (viski, liköör, piiritus, vein) on sarnased kostja poolt pakutava baariteenusega ja kaubaga (kokteilid), sest tegemist on sisuliselt sama tüüpi kaubaga (alkohoolsed joogid) ja teenusega (alkohoolsete jookide pakkumine tarbimiseks), millel on sama tarbijaskond (täiskasvanud oma vaba aega sisustavad ja/või meelelahutust otsivad isikud) ja sama tarbimismeetod (joomine), samuti on tegemist üksteist täiendava kauba ja teenusega, mistõttu kogumis võib keskmine tarbija järeldada, et alkoholi tootja ja turustaja (hageja) ning baar (kostja) on omavahel seotud
54.EL kaubamärgi määruse artikkel 9 lg 2 p b järgi on EL-i kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist mh, kui tähist kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes EL-i kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline, segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga.
55.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja teenus ei ole sarnane hageja kaubamärgiga kaitstud kaubaga. Ringkonnakohus märgib, et hageja kaubamärkide tühistamine identsetes klassides ei anna alust järeldada, et sarnastes klassides kehtivad
2-16-7455 kaubamärgid ei annaks hagejale kaitset sarnaste kaupade ja teenuste tähistamisel sarnaste või identsete tähistega.
56.Kostja käsitlus, et tuleks hinnata kitsalt hageja poolt turustatava rukkiviski sarnasust kostja poolt pakutava teenuse ja kaubaga, on ebaõige. Maakohus on õigesti lähtunud hageja kaubamärgi ja kostja teenuse ja kauba võrdlemisel sellest, kas keskmine tarbija võib neid segi ajada, sh ka omavahel seostada. Kostja on esile toonud, et ta kasutab tähist Sazerac Tallinnas Väike-Karja tn 8 asuva baar/restoran/lounge/ööklubi SAZERAC Baar & Köök tähistamiseks. Kostja selgituse kohaselt on tegemist kohaga, kus peetakse sünnipäevi, juubeleid, jõulupidusid, karaokeõhtuid, muusikalisi esinemisi, diskoriga tantsuõhtuid jne. Eeltoodud kirjeldusest järeldub, et kostja pakub teenust, mis oma olemuselt on meelelahutuslik, seotud alkoholi tarbimisega ning millega kaasneb ka klientide toitlustamine. Kuna kostja on baari välisakna markeerinud suurelt ja silmatorkavalt hageja kaubamärkidele sarnaste tähistega, siis tavaklient, kes on täiskasvanud isik ja eeldatavalt kursis alkoholimarkidega, ilmselt võib seostada kostja poolt pakutava teenuse ja kauba kogumis (sh ka meelelahutuse ja toitlustamise) hageja kaubamärgiga kaitstud viskiga.
57.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega kohtu erapoolikuse kohta. Kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemine, kaja rahuldamata jätmine ja hagi tagamine on menetlustoimingud, mida kohus on teinud oma pädevuse piires ja see ei viita kohtuniku erapoolikusele. Kostja oli võimalik kohtu otsustused vaidlustada, mida kostja on ka teinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
58.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda. Vaidlustatud otsuses on maakohtus kantud menetluskulud õigesti seonduvalt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 järgi jaotanud.
59.TsMS § 177 lg 2 järgi määrab hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava otsuse või määruse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.