Sazerac Brands LLC hagi OÜ Bar vastu Euroopa Liidu kaubamärkide omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, domeeninime sazerac.ee üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks ja OÜ Bar vastuhagi Sazerac Brands, LLC vastu Euroopa Liidu kaubamärkide osaliseks tühistamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi hind 8750 eurot/vastuhagi hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja/vastukostja: Sazerac Brands, LLC (asukoht 10400 Linn Station Road third floor Louisville, Kentucky, 40223 Ameerika Ühendriigid);
esindajad
Hageja/vastukostja lepinguline esindaja: patendivolinik Ingrid Matsina (e-post [email protected]); Kostja/vastuhageja: OÜ Bar (registrikood 12796263, asukoht Väike-Karja tn 8 10140 Tallinn); Kostja/vastuhageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab (e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
26. veebruar 2020 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat OÜ Bar lõpetama hageja Sazerac Brands, LLC kaubamärgiomaniku ainuõigust Euroopa Liidu kaubamärkidele SAZERAC (nr 009848656) ja SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) rikkuv tegevus tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC BAAR & KÖÖK kasutamisel baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel, sh kohustada kostjat eemaldama sõna sazerac sisaldavad tähised Tallinnas Väike-Karja 8 asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning kontodelt Facebook’is, Instagramis, TripAdvisoris ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus sõna sazerac kasutamisest baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste tähistamiseks.
3.Keelata kostjal OÜ Bar domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada kostjat OÜ Bar esitama .ee domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus tahteavaldus domeenist sazerac.ee loobumiseks Sazerac Brands, LLC kasuks. Asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus
4.Jätta põhihagiga seonduvad menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% osas kostja kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud jätta 100% ulatuses hageja/vastukostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Sazerac Brands, LLC (hageja) esitas 11. mail 2016 Harju Maakohtule OÜ Bar (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lõpetama hageja kui Euroopa Liidu kaubamärkide omaniku ainuõiguste rikkumine, kohustada kostjat tegema tahteavalduse domeenist loobumiseks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtueelsete õigusabikulude hüvitise 1750 eurot. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale järgmised Euroopa Liidu (EL) kaubamärgid: SAZERAC registreerimisnumbriga 009848656 (kaubamärk I), klassides 35, 41 ja 43; SAZERAC registreerimisnumbriga 008777146 (kaubamärk II), klassides 33, 41 ja 43; SAZERAC RYE + kuju registreerimisnumbriga 005422688 (kaubamärk III), klassis 33.
2.Kostja esitas 28. detsembril 2016 vastuhagi, milles palus tühistada kaubamärgi I klassides nr 41 ja 43 ning kaubamärgi II klassides 41 ja 43. 1. augustil 2017 esitatud menetlusdokumendis palus kostja tühistada hagejale kuuluva kaubamärgi I klassides 41 ja 43 ning kaubamärgi II klassides 33, 41 ja 43, st lisas klassis 33 kaubamärgi II tühistamise nõude ja palus sellega tühistada kaubamärgi II kõigis registreeritud klassides.
3.Harju Maakohus rahuldas 4. septembri 2017. a õigeksvõtul põhineva osaotsusega osaliselt vastuhagi ja tühistas hagejale kuuluvad kaubamärgid I ja II klassides nr 41 ja 43.
4.Harju Maakohtu rahuldas 11. oktoobri 2017 otsusega hagi osaliselt ja vastuhagi täielikult. Harju Maakohus tühistas 11. oktoobri 2017 kohtuotsusega kaubamärgi II klassis 33 ning keelas kostjal kaubamärki I klassis 35 ja kaubamärki III klassis 33 rikkuva tegevuse tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC Baar & Köök kasutamise baari ning toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ning reklaamimisel, samuti domeeni sazerac.ee kasutamise ja kohustas kostjat tegema tahteavalduse domeenist loobumiseks hageja kasuks. Hagi menetlemise kuludest jättis kohus 80% kostja kanda ja vastuhagi kulud täielikult hageja kanda.
5.Kostja esitas Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata, või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas vastuhagi ja jättis vastuhagi menetlemise kulud hageja kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 2. aprilli 2018 otsusega otsustas kohus tühistada Harju Maakohtu 11. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-7455 osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud, ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas jätta maakohtu otsus muutmata, rahuldada OÜ Bar apellatsioonkaebus, jätta Sazerac Brands, LLC vastuapellatsioonkaebus rahuldamata, jätta kogu kohtuasja menetluskulude jaotus vastavalt asja lahendamise tulemusele maakohtu otsustada.
7.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tuleb maakohtul kostja vastuväite alusel asja uuel läbivaatamisel selgitada, kas esineb alus hageja kaubamärgi I klassis 35 ja kaubamärgi III klassis 33 tühistamiseks EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1 alusel, sh kas hageja on kaubamärki kasutanud või kui ei ole, siis kas kasutamata jätmine oli põhjendatud. Selleks tuleb hagejale anda võimalus tõendada nimetatud asjaolusid. Kui hageja ei tõenda kaubamärkide kasutamist ja kasutamata jätmine ei ole põhjendatud, ei ole alust hagi rahuldada, sest sellisel juhul ei saa lähtuda kaubamärkide I ja III puhul sellest, et need kehtivad EL kaubamärgi määruse artikkel 126 lg 1 järgi ja tagavad kaubamärgiomanikule artiklis 9 sätestatud kaitse. Hageja nõue ja põhjendused
8.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus oleva hageja nõude kohaselt hagejale kuulub EL kaubamärk SAZERAC (009848656, klass 35) ja SAZERAC RYE+ kuju (005422688, klass 33). Kostjale kuulub aadressil Väike - Karja 8,Tallinn baar (edaspidi baar), mis on tähistatud tähisega SAZERAC Baar ja Köök. Samuti on kostja avanud Facebooki, Instagrami ja TripAdvisori kontod, milles on kasutatud tähist SAZERAC nii sõnalisena kui kujundatuna. Lisaks on kostja registreerinud oma nimele Eesti domeeni sazerac.ee, millel puudub hagi esitamise seisuga sisu. Kostjal puudub hageja kaubamärgiga kaitstud tähise SAZERAC kasutamiseks hageja luba. Hageja taotleb, et kohus kohustaks kostjat lõpetama hageja EL kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkuvat tegevust, sh tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähise SAZERAC Baar ja Köök kasutamise lõpetamist baari-, toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel, sõna sazerac sisaldavate tähiste eemaldamist Tallinnas Väike-Karja 8 asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning kontodelt Facebookis, Instagramis, TripAdvisoris ning tulevikus hoidumist sõna sazerac kasutamisest baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste tähistamiseks; keelata kostjal domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada kostjat esitama .ee domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus tahteavaldus domeenist sazerac.ee loobumiseks hageja kasuks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuigi
pole vaidlust, et hageja EL-i kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis on sarnased, ei ole hageja tõendanud, et EL-i kaubamärkidega registreeritud kaubad ja teenused on identsed või samaliigilised kostja poolt pakutavate kaupadega või osutatavate teenustega ning et esineb tõenäosus tähiste äravahetamise osas, st tähise assotsieerumine EL kaubamärgiga. Kostja väidab, et tema poolt pakutav kaup (kokteilid) ning teenus (baar, sh meelelahutus
baaris) ei ole samaliigilised hageja poolt pakutava kaubaga, milleks on USA äriühingu Sazerac Company Inc poolt toodetav spetsiifiline rukkiviski. Samal ajal hageja ei tooda ega turusta muid alkohoolseid jooke ega osuta muid meelelahutusalaseid teenuseid ega kasuta muul viisil oma äritegevuses vaidlusalust tähist. Kostja märgib, et kaubamärgi kaitsmine on põhjendatud üksnes selle tegeliku kasutamise korral ning hageja ja kostja tähiste segiajamise tõenäosus on olematu, kuivõrd hageja ei kasuta registreeritud kaubamärke ei Euroopas ega kitsamalt ka Eestis. Seega ei riku kostja mingil moel hageja kaubamärgiomaniku õigusi. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
Hageja on USA-s Kentucky osariigis registreeritud äriühing (I kd tl 14-16, 145), kellele kuuluvad järgmised EL kaubamärgid: SAZERAC (registrinumber 009848656, registreerimise kuupäev 01.09.2011, klassid (Nizza klassifikatsioon) kaitstud klassid 35 (edaspidi kaubamärk I) ja SAZERAC RYE + kuju (edaspidi kaubamärk III) (registrinumber 005422688, registreerimise kuupäev 17.09.2007, kaitstud klassis 33 (I kd tl 17-18, 21-22). Hageja omandas nimetatud EL kaubamärgid 2015.a. lepingu alusel USA äriühingult Sazerac Company Inc (I kd tl 101-106);
-
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) tegi hageja avalduse alusel 28.04.2016 Euroopa Liidu kaubamärkide registrisse kanded, millega sai registrijärgseks kaubamärgiomanikuks hageja (I kd tl 127-130);
-
Kostja on Eesti äriühing, mille tegevusaladeks on restoranid ja liikuvad toitlustuskohad ning muu toitlustamine (I kd tl 26) ning kostjal on avatud baar Tallinna vanalinnas aadressil Väike-Karja 8 nimega SAZERAC BAAR & KÖÖK (I kd tl 23-25), milles kostja on pakkunud kuni hageja poolt hagi esitamiseni tähisega Sazerac tähistatult kokteile, nn Sazerac Menu (II kd tl 104); seega pakub kostja teenustest baari-, meelelahutus-, toitlus - ja restoraniteenuseid ning kaupadest kokteile);
-
Kostja on avanud internetis järgmised kontod: Facebooki konto aadressil https://www.facebook.com/bar.sazerac (I kd tl 27-73); Instagrami konto nimega bar_sazerac aadressil https://www.instagram.com/bar_sazerac/ (I kd tl 74-92); TripAdvisori konto aadressil http://www.tripadvisor.com/Restaurant_Reviewg274958-d8366492-ReviewsSazerac-Tallinn_Harju_County.html#REVIEWS (I kd tl 93-97);
-
Kostja nimele on 14.07.2016 registreeritud interneti domeeninimi sazerac.ee (I kd tl 98100);
-
11.09.2015 pöördus USA äriühing Sazerac Company Inc kostja poole teavitades oma õigustest kaubamärkidele SAZERAC, nõudega, et kostja tunnustaks tema kaubamärgiõigusi ja lõpetaks nende rikkumise (I kd tl 107-109);
-
Sazerac Company Inc ja kostja vahel toimus 23.09.2015-24.11.2015 kirjavahetus, mille käigus Sazerac Company Inc. nõustus lepingu alusel andma kostjale kaubamärgi SAZERAC kasutamise lõpetamiseks üleminekuperioodi kuni 30.04.2016, tehes kostjale ettepaneku allkirjastada vastav leping, kuid kostja sellele ei reageerinud (I kd tl 110-124, 146-151).
13.Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja Sazerac Brands, LLC kaubamärgiomaniku ainuõigust Euroopa Liidu kaubamärkidele SAZERAC (nr 009848656, klass 35) ja SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688, klass 33) rikkuv tegevus tähiste SAZERAC, Sazerac, sazerac ja kujundatud tähis SAZERAC BAAR & KÖÖK kasutamisel baari- ja toitlustus- ja meelelahutusteenuste pakkumisel ja reklaamimisel, sh kohustada kostjat eemaldama sõna sazerac sisaldavad tähised Tallinnas Väike-Karja 8 asuva ärihoone fassaadilt ja interjöörist, teenuse osutamise käigus kasutatavalt dokumentatsioonilt ja reklaammaterjalilt ning kontodelt Facebook’is, Instagramis, TripAdvisoris ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus sõna sazerac kasutamisest baarija toitlustus- ja meelelahutusteenuste tähistamiseks. Hageja palub samuti keelata kostjal domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada kostjat esitama .ee domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus tahteavaldus domeenist sazerac.ee loobumiseks Sazerac Brands, LLC kasuks. Asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega.
14.Kuna pooltevaheline vaidlus puudutab nõudeid EL kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, siis käesolev asi on lahendatav EL kaubamärgimääruse (edaspidi määrus) alusel, milleks tuleb lugeda EL Nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 26.02.2009 EL kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, EMPs kohaldatav tekst, avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT) L78, 24.03.2009), mis on muudetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2015/2424 16.12.2015 (avaldatud 24.12.2015 ELT L341/21) ning tühistatud ja asendatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2017/1001 14.06.2017 (avaldatud 16.06.2017 ELT L 154/1, kohaldatav alates 01.10.2017) (edaspidi EL kaubamärgi määrus). Nimetatud määruse artikli 17 lg 1 kohaselt (endine art 14 lg 1) reguleerivad ELi kaubamärgi mõju ainult käesoleva määruse sätted. Muudel juhtudel reguleerib ELi kaubamärgi rikkumist siseriiklik õigus, mis käsitleb riigisisese kaubamärgi rikkumist, X peatüki sätete kohaselt. Artikkel 129 lg 1 – 3 (endine art 101) kohaselt ELi kaubamärgi kohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid. Käesoleva määrusega reguleerimata kaubamärgi küsimustes kohaldab asjaomane ELi kaubamärgi kohus kohaldatava siseriikliku õiguse sätteid. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab ELi kaubamärgi kohus samu menetlusnorme, mida kohaldataks kohtu asukohaliikmesriigi riigisisese kaubamärgiga seonduva sama liiki hagi puhul.
15.Määruse art 9 lg 1 kohaselt annab ELi kaubamärgi registreerimine kaubamärgiomanikule selle suhtes ainuõiguse. Lg 2 kohaselt ilma, et see piiraks kaubamärgiomanike õigusi, mis on omandatud enne ELi kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on sama ELi kaubamärgi omanikul õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast äritegevuse käigus ilma tema loata kaupade või teenustega seoses mis tahes tähist, kui: a) tähis on identne ELi kaubamärgiga ja seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud; b) tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga; c) tähis on identne või sarnane ELi kaubamärgiga, sõltumata sellest, kas seda kasutatakse seoses kaupade või teenustega, mis on identsed, sarnased või ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille suhtes kõnealune ELi kaubamärk on registreeritud, juhul kui ELi kaubamärk on liidus üldtuntud ja juhul kui kõnealuse tähise
põhjuseta kasutamine tähendaks ELi kaubamärgi eristusvõime või omandatud maine ebaausat ärakasutamist või kahjustamist. Lõikest 3 tulenevalt võib eelkõige keelata järgmised toimingud: a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile; b) tähisega kaupade pakkumine, turulelaskmine või ladustamine nimetatud otstarbel või tähisega teenuste pakkumine või nendele osutamine; c) tähisega kaupade importimine ja eksportimine; d) tähise kasutamine kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või äriühingu nime osana; e) tähise kasutamine äridokumentidel või reklaamis; f) tähise kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga 2006/114/EÜ.
16.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu eeskätt määruse artiklile 9 lg 2 punktile „b“, leides, et kostja poolt kasutatav tähis SAZERAC on identne või sarnane hagejale kuuluvate kaubamärkidega SAZERAC reg nr 009848656 klass 35 ja SAZERAC RYE + kuju reg nr 005422688 klass 33 ning seda kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased selliste kaupade või teenustega, mille suhtes ELi kaubamärk on registreeritud, kui nende segiajamine üldsuse poolt on tõenäoline; segiajamise tõenäosus hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga. Hageja leiab, et lisaks sellele, et hageja kaubamärgid SAZERAC ja SAZERAC RYE + kuju ja kostja poolt kasutatav tähis SAZERAC Baar ja Köök on identsed (nende sõnaline osa SAZERAC on identne), on ka kostja teenused ja kaubad (baari, meelelahutus-, toitlus - ja restoraniteenused ning kokteilid) sarnased hageja kaubamärkide klasside 33 ja 35 kohaselt registreeritud kaupade ja teenustega. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et kaubamärgivaidluse puhul tuleb kaupade ja teenuste sarnasuse/ samaliigilisuse hindamisel võrrelda kaupu kaupadega ning teenuseid teenustega ning kas pakutavad teenused/kaubad on Nizza klassifikatsiooni kohaselt samas klassis või mitte. Hageja leiab, et kui EL kaubamärgiomaniku õiguse rikkumisega on tegemist juhul, kaubamärkide ja kaupade ja teenuste sarnasuse tulemusena võib keskmine tarbija tõenäoliselt arvata, et hageja ja kostja kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Samas keskmine tarbija ei ole ega pea olema kursis kaubamärkide registreerimisel kasutatavate klassifikatsioonidega ning ei tee ostuotsuseid klassifikatsiooni klasside numbritest lähtuvalt. Samuti ei oma kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi tähendust kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel.
17.Kostja leiab, et kuigi hageja kaubamärgid on kostja tähisega sarnased, ei ole kostja poolt osutatav teenus (meelelahutusasutus, baariteenus) ega kaup (kokteilid) sarnane ega samaliigiline nende teenustega, mille tähistamiseks kaubamärgid on registreeritud. Kostja osundab, et hageja kaubamärk SAZERAC RYE + kuju (reg.nr 005422688) on registreeritud klassis 33, s.o viski ja maitsestatud likööride, viskipõhiste likööride, veini, piirituse ja likööri tähistamiseks. Samas kostja ei tooda ega turusta viskit ega maitsestatud likööre, viskipõhiseid likööre, veine, piirituse ega ka muid likööre. Kostja poolt peetav baar/meelelahutusasutus iseenesest pole asendatav kitsalt viskiga ega maitsestatud likööride ja veinidega. Üksnes asjaolu, et baaris pakutakse ka alkohoolseid kokteile, ei tee teenustest samaliigilisi teenuseid. Restoran/baari tähistust „Sazerac“ ei ole võimalik üle kanda baaris pakutavate söökide/ jookide tähistusele. Kostja arvates on tema tähise ja hageja kaubamärkide segiajamise tõenäosus olematu, kuivõrd hageja ei kasuta registreeritud kaubamärke Euroopas ega kitsamalt ka Eestis. Kostjale teadaolevalt kasutab hageja kaubamärki SAZERAC RYE + kuju ainult ja üksnes kitsalt rukkiviski tähistamiseks, mida ei toodeta ega levitata Eestis. Samuti ei tooda ega turusta hageja ega ka Sazerac Company Inc muid alkohoolseid jooke, sh kokteile, ei osuta muid meelelahutusalaseid teenuseid ega kasuta muul viisil vaidlusalust tähist oma äritegevuses. Seega ei ole tegelikkuses vaidlusalused kaubamärgid suunatud üleüldse Eesti tarbijaskonnale laiemalt. Kuivõrd Sazerac kaubamärgina ei oma Eestis piisaval määral tuntust, ei saa kostja poolt tähise SAZERAC köök ja baar kasutamine
meelelahutusasutuse tähisena tekitada tarbijates mistahes segiajamise tõenäosust. Seega ei esine hageja suhtes ELi kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p-s b) sätestatud ainuõiguse rikkumist.
18.Kohus märgib, et ELi kaubamärgimääruse art 9 lg 2 p-l b põhineva nõude esitamisel peab hageja tõendama kumulatiivselt, et (i) ELi kaubamärk ja kostja kasutatav tähis on identne või sarnane; (ii) ELi kaubamärgiga tähistatud kaubad ja teenused on identsed või sarnased (st samaliigilised) kostja poolt pakutavate kaupade ja osutatavate teenustega ning (iii) esineb tõenäosus nende tähiste äravahetamise osas, sh tähise assotsieerumine ELi kaubamärgiga.
19.Kohus märgib, et kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumisega määruse artikli 9 lõike 2 punkti b tähenduses on tegemist juhul, kui kaubamärkide ja kaupade ja teenuste sarnasuse võrdlemise tulemusena on tõenäoline, et keskmine tarbija võib arvata, et asjakohased kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või ka omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt (vt ka EKo 22.06.2000, C-425/98 Marca Mode CV versus Adidas AG ja Adidas Benelux BV p 34). Samuti tuleb aluseks võtta Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt kuna keskmisel tarbijal puudub reaalses turusituatsioonis reeglina võimalus kaubamärke vahetult võrrelda ning ta peab usaldama talle neist meelde jäänud ebatäiuslikku mälupilti ja kaubamärkide sarnasuse hindamiseks, siis tuleb kindlaks määrata nende visuaalne, foneetiline ja kontseptuaalne sarnasus, hinnates vajadusel nende erinevate elementide tähtsust, arvestades asjakohaseid kaupu ja teenuseid ning nende turustamise asjaolusid (vt EKo 22.06.1999, C-342-97, Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH versus Klijsen Handel BV, p-26 ja 27). Kaubamärkide sarnasuse analüüs põhineb tõsiasjal, et keskmine tarbija tajub kaubamärki tervikuna, analüüsimata selle üksikuid detaile ja kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel lähtutakse abstraktse keskmise tarbija kontseptsioonist, mitte tegelike tarbijate käitumisest (vt EKo 11.11.1997, C-251/95 SABEL BV versus Puma AG, Rudolf Dassler Sport p 23). Kaupade ja teenuste väiksema sarnasuse võib üle kaaluda kaubamärkide suurem sarnasus ja vastupidi ning kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki nendevahelist seost iseloomustavaid tegureid, sh olemust, otstarvet ja kasutusviisi, seda kas nad konkureerivad üksteisega või täiendavad üksteist (vt EKo 29.09.1998, C-39/97 Canon Kabushiki Kaisha versus MetroGoldwyn-Mayer Inc., varem Pathe Communications Corporation p 17 ja 23). Samuti tuleb lähtuda sellest, et kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel ei oma kaupade ja teenuste klassifikatsioon tähendust. Nii ei oma ka kaubamärgiseaduse (KaMS) § 12 lg 4 kohaselt kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi kaupade ja teenuste samaliigilisuse määratlemisel tähendust. Samuti ei peeta Singapuri lepingu ratifitseerimise seaduse (RT II 2009,13,35) § 9 lg 2 punktide „a” ja „b” kohaselt kaupu ja teenuseid üksteisega sarnaseks põhjusel, et ameti registreeringus või trükises on nad esitatud Nizza klassifikatsiooni samas klassis või üksteisest erinevaks põhjusel, et ameti registreeringus või trükises on nad esitatud Nizza klassifikatsiooni eri klassides.
20.Seega tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, kusjuures tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ega analüüsi selle erinevaid detaile (Euroopa Kohtu 11. novembri 1997 otsus kohtuasjas C 251/95, SABEL vs. Puma, ECLI:EU:C:1997:528, p 23, ja 22. juuni 1999 otsus kohtuasjas C 342/97, Lloyd Schuhfabrik Meyer vs. Klijsen Handel, ECLI:EU:C:1999:323, p 25, aga ka nt Üldkohtu 25. septembri 2015 otsus kohtuasjas T 684/13, Copernicus-Trademarks vs. Bolloré, ECLI:EU:T:2015:699, p 42, ja selles viidatud Euroopa Kohtu 12. juuni 2007 otsus kohtuasjas C 334/05 P, Shaker, ECLI:
EU:C:2007:333, p d 34–36). Seejuures kaubamärkide assotsieerumine ei ole alternatiiv äravahetamiseni sarnasusele, vaid täpsustab äravahetamiseni sarnasuse astet (C-342/97, p 17; C-251/95, p 18, 19).
21.Kohus leiab, et kostja kasutatavad sõnalised tähised on hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) nii visuaalselt, foneetiliselt kui kontseptuaalselt identsed. Kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC Baar ja Köök on hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) visuaalselt, foneetiliselt ja kontseptuaalselt sarnane sõna SAZERAC tõttu, samuti ei muuda kujunduselemendid ning sõnade BAAR & KÖÖK kui eristusvõimetu elemendi lisamine kaubamärke keskmise tarbija jaoks erinevaks. Samuti on kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC BAAR& KÖÖK hageja kombineeritud kaubamärgiga SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kujunduslikult väga sarnane. Mõlemal juhul sõna SAZERAC asetus diagonaalne, kasutatud on väga sarnast kirjastiili, täht S on ülejäänud tähtedest suurem ja sarnaste kujunduselementidega, ülejäänud sõnaosa on kirjutatud umbes 1/3 võrra väiksemate trükitähtedega ja selle kohal on kriipsu meenutav kujunduselement.
22.Arvestades eeltoodud leiab kohus, et esineb tõenäosus hageja kaubamärkide ja kostja tähise segiajamiseks tarbijate poolt. Kuna hageja kaubamärgid ja kostja poolt kasutatav tähis on sarnased ja esineb tõenäosus nende segiajamiseks tarbijate poolt, siis tuleb järgnevalt vaadelda, milline on hageja kaubamärkide ja kostja tähisega tähistavate kaupade ja teenuste sarnasus. Kaupade ja teenuste segiajamise tõenäosuse hindamine eeldab eelkõige kaubamärkide ja kaupade ja teenuste omavahelist sarnasust. Mida sarnasemad on võrreldavad kaubad ja teenused, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgi ja vastupidi.
23.Kostja kasutab tähist SAZERAC baariteenuste ja meelelahutusteenuste tähistamisel. Hageja kaubamärk SAZERAC (009848656) on registreeritud klassis 35: toitude ja alkoholijookide ürituste turundus ja müügiedendus; müügiedenduslike turundusteenuste pakkumine ettevõtetele, restoranide, baaride ja võõrustusteenuste valdkonnas; destilleeritud piiritusjookide, joogiklaaside, kokteiltarvikute sidus jaemüük. Hageja kaubamärk SAZERAC RYE+ kuju (005422688) on registreeritud klassis 33: viski ja maitsestatud liköörid; viskipõhised liköörid; vein, piiritus ja liköör. Analüüsides poolte seisukohti ja hinnates kohtule esitatud tõendeid asub kohus seisukohale, et kostja poolt pakutav teenus (meelelahutus, baar) ja kaup (alkoholikokteilid) on sarnased hageja kaubamärkide SAZERAC (009848656) klassis 35 ja SAZERAC RYE+ kuju (005422688) klassis 33 registreeritud teenuste ja kaubaga. Kohus nõustub hagejaga, et hageja kaubamärgi SAZERAC RYE+ kuju (reg nr 005422688) klass 33 kohaselt pakutavad alkohoolsed joogid (viski, liköör, piiritus, vein) on sarnased kostja poolt pakutava baariteenusega ja kaubaga (kokteilid), sest tegemist on sisuliselt sama tüüpi kaubaga (alkohoolsed joogid) ja teenusega (alkohoolsete jookide pakkumine tarbimiseks), millel on sama tarbijaskond (täiskasvanud oma vaba aega sisustavad ja/või meelelahutust otsivad isikud) ja sama tarbimismeetod (joomine), samuti on tegemist üksteist täiendava kauba ja teenusega (baaris võidakse pakkuda nii alkohoolseid jooke (viski, liköör, vein jne) kui ka nendest ja muudest jookidest valmistatud kokteile), mistõttu kogumis võib keskmine tarbija järeldada, et alkoholi tootja ja turustaja (hageja) ning baar (kostja) on omavahel seotud. Samuti konkureerivad alkoholi tootmine ja turustamine ning baariteenus teataval määral ka omavahel, kuna tarbija võib omandada kaubamärgiga tähistatud alkoholi tarbimiseks nii selle ostmisega kauplusest või kasutades baariteenust. Lisaks on kostja pakkunud oma baaris kuni hageja poolt hagi esitamiseni ka hageja kaubamärgiga tähistatud kokteile (Sazerac Menu II kd tl 104), samuti on kostja seaduslik esindaja kinnitanud Sazerac kokteilide pakkumist baaris kohtueelses kirjavahetuses Sazerac Company Inc esindajatega (I kd tl 112-147).
24.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja baaris alkohoolsete kokteilide pakkumine on samaliigiline ka hageja kaubamärgi SAZERAC (nr 009848656) klassis 35 märgitud teenusega - destilleeritud piiritusjookide jaemüügiteenustega, sest kaup (alkohol ja kokteilid) ja lõpptarbijad (täiskasvanud elanikkond) on samad ning tegemist on üksteist täiendava kauba ja teenusega, mil piiritusjooke müüakse samas kohas, kus neid tarbitakse. Samuti võib nõustuda hagejaga, et kostja poolt pakutavad baariteenused on samaliigilised alkoholijookide ürituste turundusega ja müügiedendusega ning müügiedenduslike turundusteenuste pakkumisega ettevõtetele restoranide, baaride ja võõrustusteenuste valdkonnas, sest tegemist on üksteist täiendavate teenustega, mis on suunatud samale sihtgrupile.
25.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja kasutatav tähis on identne hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) ja kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC Baar ja Köök on hageja sõnamärgiga SAZERAC (nr 009848656) sarnane sõna SAZERAC tõttu. Samuti on kostja kasutatav kujundatud tähis SAZERAC BAAR& KÖÖK sarnane hageja kombineeritud kaubamärgiga SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688). Samuti on sarnased kostja poolt pakutavad teenused hageja kaupade ja teenustega, mille suhtes hageja kaubamärgid on registreeritud. Kohus leiab, et käesoleval juhul hageja kaubamärkide ja kostja poolt kasutavata tähisuse sarnasuse ja hageja kaupade ja kostja poolt pakutavate teenuste sarnasuse tõttu võib keskmine tarbija arvata, et kaubad ja teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahal majandusulikult seotud ettevõtjatelt. Kohus leiab, et keskmine tarbija, märgates identset sõna SAZERAC ning väga sarnast kujundust nii alkohoolsetel jookidel kui baaril, arvab tõenäoliselt baar ja alkoholitootja on omavahel seotud, et tegemist on alkoholitootja esindusbaariga, tema jooke pakkuva baariga, ja et alkoholitootja on seotud baaris pakkuvate teenuste kvaliteediga.
26.Kostja väitel hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja kaubamärke ei ole Euroopa Liidus ega Eestis kasutatud. Kostjale teadaolevalt kasutab ainult Ameerika Ühendriikide äriühing Sazerac Company Inc (kaubamärgi endine omanik) kaubamärki tema toodetava rukkiviski tähistamiseks ja seda ei toodeta ega turustata Euroopa liidus ega Eestis.
27.EL kaubamärgi määruse preambuli p 24 järgi ei ole EL kaubamärkide kaitsmine põhjendatud, kui kaubamärke tegelikult ei kasutata. Kui omanik ei ole ELi kaubamärki viie aasta jooksul pärast registreerimist liidus tegelikult kasutusele võtnud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1 järgi ELi kaubamärgi suhtes määrusega ette nähtud sanktsioone, v. a juhul, kui kasutamata jätmine on põhjendatud. Mh saab sellisel juhul tunnistada kaubamärgi rikkumise suhtes algatatud menetluses määruse artikli 128 järgi esitatud vastuhagi põhjal EL kaubamärgi määruse artikkel 58 lg 1 p a järgi tühistatuks. Lisaks sellele saab aga kostja esitada ka rikkumise suhtes algatatud menetluses vastuväite, et kaubamärki ei ole ettenähtud viieaastase tähtaja jooksul kasutatud.
28.Üldjuhul peab kohus, kes lahendab kaubamärgi rikkumise nõuet EL kaubamärgi määruse artikkel 9 lg 2 alusel, lähtuma määruse artikkel 127 lg 1 järgi eeldusest, et registreeritud kaubamärk kehtib, kui kostja ei vaidlusta selle kehtivust tühistamise või kehtetuks tunnistamise vastuhagiga. Sellest tulenevalt ei pea ega saa kohus üldjuhul ilma vastava vastuhagita rikkumise suhtes algatatud menetluses kaubamärgi kasutamist omal algatusel kontrollida. Siiski peab kohus määruse artikkel 126 lg 3 järgi võtma ka muul viisil kui vastuhagina esitatud taotluse ELi kaubamärgi tühistamise kohta vastu, kui kostja väidab, et EL kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu rikkumismenetluse hagi esitamise ajal. Selline muul viisil esitatud taotlus on käsitatav kaubamärgi tühistamise vastuväitena, mis takistab hagi rahuldamist. Õigusalases kirjanduses on
leitud, et viidatud sätte järgi on kostjal võimalik esitada rikkumise suhtes alustatud kohtumenetluses kas vastuhagi või üksnes tühistamise vastuväide ning viimase põhjendatuse korral tuleb kohtul jätta hagi rahuldamata. See, kas esitada vastuhagi või piirduda vastuväite esitamisega, sõltub kostja menetluslikest, sh rahalistest kaalutlustest. Siiski tuleb arvestada, et tühistamise vastuväite saab esitada üksnes juhul, kui kaubamärki ei ole EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg 1 tähenduses kasutatud ning põhjendatud vastuväite korral jätab kohus küll rikkumise hagi rahuldamata, kuid ei tühista kaubamärki (Beck Online Kommentar. Unionsmarkenverordnung. Büscher/Kochendörfer. 8. Ed. 2018. Müller, Art. 18, Rn 224; Art 127, Rn 15, 20–22, 26).
29.Seda, et kaubamärgi kasutamisel on õiguslik tähendus mh rikkumise kõrvaldamise hagi lahendamisel, on möönnud ka Euroopa Kohus 21. detsembri 2016. a otsuses nr C-654/15. Kuigi Euroopa Kohus lahendas selles asjas otseselt küsimust sellest, kas kasutamisel võib olla tähendus kaubamärgi registreerimisele järgneva viie aasta jooksul, märkis kohus otsuse p-s 28 ka seda, et kaubamärgi registreerimisele järgneva viie aasta möödudes võib kaubamärgiomaniku ainuõiguse ulatust mõjutada see, kui rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal või sisulise vastuväite aluse tuvastatakse, et omanik ei ole selleks hetkeks asunud oma kaubamärki kasutama kas osa või kõigi selle registreeringuga hõlmatud kaupade ja teenuste jaoks. Seega on ka Euroopa Kohus möönnud seda, et kostja saab esitada lisaks vastuhagile ka kaubamärgi kasutamata jätmise vastuväite rikkumise kõrvaldamise hagi raames.
30.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kaubamärk I registreeriti mh klassis 35 1. septembril 2011 ja kaubamärk III klassis 33 17. septembril 2007. Seega on mõlema kaubamärgi puhul möödunud EL kaubamärgi määruse artikkel 18 lg-s 1 nimetatud viieaastane tähtaeg, mistõttu võivad olla täidetud kaubamärkide tühistamise eeldused, kui neid ei kasutata.
31.Seega tuleb kohtul käesoleva vaidluste lahendamiseks alljärgnevalt välja selgitada, kas hageja on kaubamärki kasutanud või kui ei ole, siis kas kasutamata jätmine oli põhjendatud.
32.Kaubamärgiomanikul on kohustus tõendada kaubamärgi tegelikku kasutamist. Kostja on seisukohal, et arvestades kaubamärkide I ja III registreerimise aega, peab hageja tõendama kaubamärgi I kasutamist klassis 35 nimetatud teenuste tähistamisel vähemalt perioodil 01.09.2011-30.08.2016 ning kaubamärgi III kasutamist klassis 33 nimetatud kaupade tähistamisel vähemalt perioodil 17.09.2007-16.09.2012. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kaubamärgiomanikul on kohustus tõenda kaubamärgi kasutamist relevantse perioodi, st nõude esitamisele eelneva viieaastase ajavahemiku jooksul.
33.Kohus selgitab, et põhimõte, et kasutamist tuleb tõendada nõude esitamisele eelneva viieaastase ajavahemiku koha tuleneb nii EL kaubamärgimääruse artikli 18 lõikest 1 kui ka artikli 58 lõike 1 punktist a. EL kaubamärgimääruse artikli 18 lõige 1 ei viita pidevale kaubamärgi kasutamise kohustusele, vaid räägib katkematust viieaastasest vahemikust. EL kaubamärgimääruse artikli 58 lõike 1 punkti a kohaselt tühistatakse kaubamärgiomaniku õigused rikkumismenetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui kaubamärki ei ole liidus viie järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, ja kasutamata jätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi; keegi ei või siiski taotleda EL kaubamärgiomaniku õiguste tühistamist, kui kaubamärgi tegelik kasutamine algas või jätkus viieaastase ajavahemiku lõpus ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal. Seega on vastuhagi alusel kasutamise kohustuse hindamisel relevantne periood viis aastat enne vastuhagi esitamist. Kui selle aja jooksul on kaubamärgi kasutamine tõendatud, siis on kaubamärgi kasutamise kohustus täidetud.
Oluline ei ole seejuures, kas mingil varasemal perioodil on esinenud mingeid muid viieaastaseid mittekasutamise perioodi.
34.Kostja esitas väite, mis on tõlgendatava EL kaubamärgimääruse artikli 127 lg 3 alusel rikkumisemenetluses esitatud vastuväitena, et hageja EL kaubamärgi võib tühistada tegeliku kasutamise puudumise tõttu, esimest korda 19.08.2016 esitatud kostja vastuse. Sellest tulenevalt ajaperiood, mille suhtes hageja peab tõendama kaubamärgi kasutamise, on kostja vastuväitele eelnev 5-aastane periood. Seega käesoleval juhul on relevantne viieaastane periood, mille suhtes hageja pidi oma kaubamärgi kasutust tõendama, 19.08.2011-18.08.2016.
35.Euroopa Kohus on sõnastanud, mitmeid olulisi põhimõtteid, mis kohalduvad kaubamärgi kasutamise hindamisel. Nimelt kaubamärgi kasutamise hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kaubamärgi ärilise kasutamisega seotud fakte ja asjaolusid, eriti seda, kas see kasutus on suunatud turuosa loomiseks või säilitamiseks, samuti kaupade või teenuste iseloomu, turu iseloomu ja kasutuse mahtu ja sagedust. Kasutamine ei pea olema koguseliselt silmapaistev ja sellele ei saa seada abstraktset kvantitatiivset piiri määravat de minimis kriteeriumi. Kaubamärki tuleb kasutada nii, et ta aitaks luua või säilitada seda kandvatele kaupadele või teenustele turgu, seega peab kasutamine toimuma juba turul olevate või turule toodavate kaupade suhtes, sealhulgas ka reklaamikampaania vormis. Kui registreeritud on mitu üksteisest vaid ebaoluliste elementide poolest erinevat kaubamärki, piisab neist ühe kasutamisest, et kasutamise kohustus loetaks täidetuks kõigi suhtes (EKo 11.03.2003, C-40/01 Ansul, p 38-39, EKo 11.03.2003, C-40/01 Ansul, p 39, EKo 27.01.2004, C-259/02 La Mer Technology, p 25, EKo 11.03.2003, C-40/01 Ansul, p 37, EKo 25.10.2012, C-553/11 Rintisch, p 24). Seega kuna kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et esineb kostja poolt kasutatava tähise äravahetamise tõenäosus mõlema hageja kaubamärgi kõikide kaupade ja teenuste suhtes, siis tuleb hagejal tõendada vaid ühe kaubamärgi kasutust vähemalt ühe nimetatud kaubamärgi registreeringus nimetatud kauba või teenuse suhtes.
36.Hageja kaubamärgid on Euroopa Liidu kaubamärgid ning tulenevalt EL Kaubamärgimääruse artikli 18 sõnastusest „liidus tegelikult kasutusse võtnud“ ja Euroopa Liidu kaubamärgi ühtsuse põhimõttest peab kaubamärgiomanik tõendama kaubamärgi kasutust Euroopa Liidu territooriumil, mitte üksikutes riikides eraldi.
37.Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist hagejale kuuluva kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (nr 005422688) kasutamine kassi 33 kauba viski tähistamisel Euroopa Liidus. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
38.Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt aastatel 2011–2016 tarnis Sazerac rukkiviskid Belgiasse, Taani, Tšehhi Vabariiki, Soome, Prantsusmaale, Saksamaale, Hollandisse, Norrasse, Poola, Hispaaniasse, Rootsi ja Suurbritanniasse (III kd lk 72-101). Hageja on selgitanud, et arvete väljastajad on Hi-Spirits Ltd, kes on hageja kaubamärkidega tähistatud toodete edasimüüja Euroopas, ning Sazerac Company, Inc. (hageja emaettevõtja). Kaubamärgiga tähistatud toode Sazerac rukkiviski on olnud müügil Amazoni veebikaubamaja Saksamaa, Suurbritannia, Itaalia ja Prantsusmaa veebilehtedel. Amazon veebilehtede väljavõtetest nähtuvalt toimus Saksamaa Amazoni veebilehel https://www.amazon.de, esmamüük 20.11.2012 (III kd lk 118-120 pöördel), Suurbritannia Amazoni veebilehel https://www.amazon.co.uk, esmamüük 30.09.2010 (III kd lk 121-125 pöördel), Itaalia Amazoni veebilehel https://www.amazon.it, esmamüük 31.10.2014 (III kd lk 126-129 pöördel), Prantsusmaa Amazoni veebilehel https://www.amazon.fr, esmamüük 31.10.2014 (III kd lk 128-129 pöördel). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt Euroopa Liidus paiknevad edasimüüjad on kaubamärgiga tähistatud toodet Sazerac rukkiviskit reklaaminud, avaldades müügipakkumisi: Suurbritannia kaubamaja Fortnum & Mason pakkumine (arhiveeritud internetiarhiivis
WayBack Machine (https://archive.org/web) (III kd lk 130-131 pöördel), Suurbritannia edasimüüja Ministry of Drinks pakkumine (arhiveeritud internetiarhiivis WayBack Machine (https://archive.org/web) 14.04.2016) (III kd lk 132-133 pöördel), Suurbritannia edasimüüja Master of Malt pakkumine, kus on ära toodud klientide arvustused (III kd lk 134-137).
39.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt kaubamärgiga tähistatud toode Sazeraci rukkiviski on saanud konkurssidel üle 60 auhinna, seejuures aastatel 2011-2016 üle 40 auhinna. Näiteks võitis Sazerac kuldmedali rahvusvahelisel veini ja kangete alkohoolsete jookide võistlusel (International Wine & Spirit Competition), mis peeti 2011. ja 2015. aastal Londonis ning hõbemedali ja hinnangu „Suurepärane“ samal võistlusel 2012., 2013. ja 2016. aastal. Kaubamärgiga tähistatud toode Sazeraci rukkiviski nimetati 2012. ja 2013. aastal Suurbritannias toimuval maailma viskivõistlusel (World Whiskies Awards) parimaks Ameerika rukkiviskiks 7-aastaste ja nooremate viskide kategoorias ning 2014. aastal võitis Sazeraci rukkiviski samal võistlusel pronksmedali (III kd lk 60-71). Lisaks sellele on kaubamärgiga tähistatud tootest Sazerac rukkiviskist avaldatud Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa meedias erinevad artiklid ( III kd lk 102-117 pöördel).
40.Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud kaubamärgi SAZERAC RYE + kuju (005422688) klassis 33 kasutamist Euroopa Liidus perioodil 19.08.2011-18.08.2016.
41.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue vaidlusaluste kaubamärkide SAZERAC (009848656) ja SAZERAC RYE + kuju (005422688) osas kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab vastavate nõuete osas hagi.
42.Hageja on palunud keelata kostjal domeeninime sazerac.ee kasutamine ja kohustada kostjat esitama ee. domeeninimede registrit pidavale asutusele Eesti Interneti Sihtasutus tahteavaldus domeenist sazerac.ee loobumiseks hageja kasuks.
43.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lõike 1 esimese lausega, kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-06 selgitanud (p 49-50), et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilisele funktsioonile ka muid ülesandeid, kuna viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi nt Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni. Selliselt on domeeninimel ka varaline väärtus ning see võib olla põhimõtteliselt intellektuaalse omandi objektiks, millest tuleneb registreeritud kaubamärgi omanikule õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue keelata kostjal hageja kaubamärki sisaldava domeeninime kasutamist ja samuti on põhjendatud hageja nõue see üle anda hagejale. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
45.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus on eelnevalt rahuldanud kostja vastuhagi ja selles osa on Harju Maakohtu 11.10.2017 otsus jõustunud, siis jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Harju Maakohtu 11.10.2017 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. Hageja ei vaidlustanud otsust selles osas, milles kohus jättis Harju Maakohtu 11.10.2017 otsusega hagi rahuldamata. Asja uuel läbivaatamisel kohus rahuldab hageja menetlusse jäänud nõude täies ulatuses.
46.Selguse huvides kohus määrab uuesti nii hagi kui vastuhagi menetluskulude jaotuse. Kuna kohus rahuldab põhihagi osaliselt, jaotab kohus põhihagiga seotud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st jätab 80% menetluskuludest kostja kanda (7000 / 3500+3500 +1750) x 100) ja 20% menetluskuludest hageja kanda. Kuna kohus rahuldas vastuhagi täielikult, siis tuleb vastuhagiga seotud menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda
47.Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.