AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Fertanos OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
737,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: A L (xxx); Puudutatud isik: Fertanos OÜ (registrikood: 11740036; asukoht: Tatari 20-6, Tallinn); Puudutatud isiku seaduslik esindaja: T K (isikukood: xxx; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista puudutatud isikult Fertanos OÜ avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhivõlgnevus 478 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult Fertanos OÜ avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis tagastamata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.06.2020.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud puudutatud isiku Fertanos OÜ kanda.
5.Välja mõista puudutatud isikult Fertanos OÜ avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 530 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 480 eurot).
6.Välja mõista puudutatud isikult Fertanos OÜ avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
2-20-8310 Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (avaldaja) palub Fertanos OÜ-lt (puudutatud isik) välja mõista kahjuhüvitise summas 478 eurot (põhinõue) ja viivise põhinõudelt alates 08.06.2020 seadusjärgses määras.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx (lisa 3 – Kodukindlustuse poliis nr xxx; 5 lk). Kindlustusvõtjaks on M H. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot.
3.05.10.2015 sai avaldaja kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus xxx veekahju laest kahe paneeli vahelt (lisa 4 – kahjuteade; 1 lk). Avaldaja tegi korteriühistule päringu veekahju tekkepõhjuse kohta. Korteriühistu vastuse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxx, kus lekkis vannitoa dušinurk (lisa 5 – KÜ selgitus; 2 lk). Avaldaja esindaja, xxx vaatas 10.11.2015 kahjustada saanud nr xxx üle ning koostas vara ülevaatuse akti (lisa 6 – vara ülevaatuse akt, skeem; 2 lk). Akti kohaselt on elutoa lagi saanud korduva veekahjustuse. Avaldaja esindaja pildistas korteri nähtavad kahjustused, fotod on lisatud avaldusele.
4.Korteri nr xxx remondiks tegid hinnapakkumise xxx summas 578,00 eurot ilma käibemaksuta (lisa 7 – hinnapakkumine; 1 lk). Hageja hinnangul oli korteri remondiks pakutud hind mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas xxx avaldajale kahjukäsitluse kokkuvõtte (lisa 8 – kokkuvõte; 1 lk). Avaldaja hüvitas kahju summas 478 eurot (lisa 9 – maksekorraldus; 1 lk). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik (lisa 10 – kinnistusraamatu väljavõte; 3 lk). Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 14.12.2015 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (lisa 11 – kahjunõue; 2 lk). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 31.12.2015. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
6.Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 478 eurot (põhinõue). Avaldaja hinnangul on kõik kahjunõude eeldused täidetud. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteriomandi reaalosa (kanalisatsioonitoru) lekkis, siis järelikult ei olnud korteriomandi reaalosa korras ning puudutatud isik on rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 toodud kohustust. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik.
2-20-8310
Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, tema rikkumist saab eeldada. Kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xx on saanud veeuputuse tagajärjel kahjustada (vt lisad 4, 6, fotod). Kahjustada sai elutoa lagi. Avaldaja hinnangul on KOS § 11 lg 1 p 1 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et dušinurgast võib lekkida vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Korter nr xxx elutoa lagi sai kahjustada ja seda oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks koostas hinnapakkumise xxx summas 578,00 eurot ilma käibemaksuta. Avaldaja hüvitas kahju summas 478 eurot (lisa 9). Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hinnangul on puudutatud isiku käitumise (ta ei hoidnud korras dušinurka ning ei hoidnud ära selle leket) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
7.Avaldaja saatis 14.12.2015 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 31.12.2015 (vt lisa 11). Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 01.01.2016.
8.Avaldaja API seisukohaga, et nõue on aegunud, ei nõustu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kahju toimus 05.10.2015. Seega kuulub kohaldamisele kahju tekkimise ajal kehtinud korteriomandiseadus ja asjaõigusseadus. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kuna pooled ei vaidle, et kahjustav asjaolu (veeleke) sai alguse API korterist, siis saab API rikkumist eeldada. KÜ on avaldajale selgitanud, et API korteris lekkis dušinurk, mille korras hoidmise kohustus on API’l. Kuna rikutud kohustuse kaitse eesmärk hõlmab ka kohustust mitte kahjustada teist korteriomanikku (kaasomanikku), siis järelikult korteriomanike vaheline kahju hüvitamise nõue põhineb antud juhul seadusjärgsel võlasuhtel. Poolte vahel puudub vaidlus, et avaldaja on hüvitanud kahju summas 478 eurot. Järelikult on nõue summas 478 eurot läinud VÕS § 492 lg 1 alusel üle avaldajale (kindlustusandjale). Nõude üleminekul nõude olemus ja sisu ei muutu. Kuivõrd korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe, siis avaldaja hinnanul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 475 lg 1, mis sätestab kindlustuslepingust tuleneva nõude aegumistähtaja. API ei ole tõendanud, et tema ja korter 39 omaniku vahel oleks sõlmitud kindlustusleping. See ei ole ka eluliselt usutav. Asjaolul, et avaldaja on kindlustusandja, ei
2-20-8310 ole muud tähtsust, kui see, et kahjustada saanud korteriomaniku nõue on seaduse alusel üle läinud kindlustusandjale. Kuna käesoleva vaidluse sisuks (olemuseks) ei ole kindlustuslepingust tuleneva vaidlus, siis VÕS § 475 lg 1 ei kohaldu. Avaldaja hinnangul kuulub kohaldamisele TsÜS § 149, mille kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avaldaja esitas API-le 14.12.205 tagasinõude ja andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 31.12.2015 (lisa 11). Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 01.01.2016. Kuna aegumine algas 01.01.2016, siis avalduse esitamise päeval 08.06.2020 ei olnud aegumise algusest veel kümme aastat möödunud, järelikult ei ole ka nõue aegunud. Puudutatud isiku seisukoht
9.Puudutatud isik avaldust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata nõude aegumise tõttu, sest VÕS § 475 (1) sätestatud 3-aastane nõude aegumistähtaeg on möödunud. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
12.Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks alljärgnevad asjaolud: avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx (tlk 8-10, poliis); 05.10.2015 sai xxx korter veeuputuse tagajärjel kahjustada (tlk 11, kahjuteade); veekahju sai alguse korterist nr xxx, kus lekkis vannitoa dušinurk (tlk 12, e-kiri); korteri nr xxx remondiks esitas hinnapakkumise xxx summas 578 eurot (tlk 14); avaldaja hüvitas kahju summas 478 eurot (tlk 14, maksekorraldus); asjast puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik (tlk 17-18, kinnistusraamatu väljavõte); avaldaja esitas 14.12.2015 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tlk 19).
13.Avaldaja palub Fertanos OÜ-lt (puudutatud isik) välja mõista kahjuhüvitise summas 478 eurot (põhinõue) ja viivise põhinõudelt alates 08.06.2020 seadusjärgses määras. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta VÕS § 475 lg 1 alusel rahuldamata, kuna nõue on aegunud.
14.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS
2-20-8310 § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
15.Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 05.10.2015, kohaldub korteriomandiseadus (KOS). KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
16.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
17.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); - kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.Kohtu hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1). Seetõttu on avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud ja nõue on põhjendatud. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude suurusele.
19.Puudutatud isik märgib, et nõue on aegunud. Kohus on käesoleva määruse punktis 16 märkinud, et korteriomanike vahel on seadusest tulenev võlasuhe. Avaldaja on õigesti
2-20-8310 märkinud, et võlasuhte olemus ei ole muutunud seetõttu, et kahju kannatanud korteriomaniku nõue on VÕS § 492 lg 1 alusel avaldajale üle läinud. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutus sissenõutavaks 14.12.2015 nõudekirjas märgitud tähtaja möödumisel, s.o aegumine algas 01.01.2016 (VÕS § 82 lg 7, TsÜS § 147 lg 1 ja 2) ja nõue aegub 01.01.2026. a. Avaldus on kohtusse esitatud 08.06.2020, seega ei ole nõue aegunud.
20.Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 478 eurot.
21.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja soovib viivise väljamõistmist alates avalduse kohtusse esitamisest. Kohus peab nõuet põhjendatuks.
22.Eelnevale tuginedes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 478 eurot ning viivise alates 08.06.2020.a seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
24.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 480 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 4 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
25.TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab põhjendatuks avaldaja esindaja ajakulu 4 tundi. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 480 eurot.
2-20-8310
26.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 530 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 480 eurot) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.