2-19-7451/46 - Pärimisõigus - Pärimislepingu järgne pärimine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). TsMS § 633 lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.A L (hageja) esitas 16. mail 2019 Viru Maakohtule hagi (täpsustus esitati 20.05.2019) M L’i (kostja I) ja Ii L’i (kostja II) vastu tehingu tagasivõitmise nõudes täitemenetluses. Hageja palub tunnistada kehtetuks M L’i ja Ii L’i vahel sõlmitud H L’i pärandvara ühisuse mõttelise osa võõrandamise leping ning teha pärandvara ühisuse võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamise kohta kanne pärimisregistrisse. Samuti esitas hageja hagi tagamise taotluse, menetlusabi taotluse ja taotluse tõendite kogumiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 26 mai 2014. a tagaseljaotsusega nr 2-14-50215 kostjalt (M L) hageja jaoks välja igakuine elatis, mis ei või väiksem olla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja vabatahtlikult kohtuotsusega välja 2(1 3)

mõistetud elatist ei tasunud. Hageja algatas võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse Narva kohtutäitur Andrei Krek’i juures. Elatist kostja ei maksa, kohtutäituril ei õnnestu võlgnikult kohtuotsusega välja mõistetud elatise võlgnevust ega jooksvat elatist sisse nõuda. Täitemenetluse algatamise järel võttis kostja enda vanaema H L’i pärandi vastu. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt võtsid H L’i pärandi vastu kostja M L, K L ja M L. Kostja M L võõrandas enda osa pärandvara ühisusest Ii L’ile, kes on kostja poeg. Pärandvara ühisuse osa võõrandamisega muutis kostja end varatuks, millega kahjustab oma alaealise lapse A L’i huve. 2.Viru Maakohus 20. mai 2019. a määrusega võttis hagiavalduse menetlusse. Samuti rahuldas kohus hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastas hagejat hagiavalduse esitamisel 300 euro suuruse riigilõivu ja hagi tagamise avalduse esitamisel 50 euro suuruse riigilõivu tasumisest. 3.Kohus 21. mai 2019. a määrusega rahuldas hagi tagamise avaldus ja keelas Ii L’il H L’i pärandvara ühisuse mõttelise osa käsutamiseks teha tehinguid kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-19-7451. 4.Kohus 5. novembri 2019. a määruses selgitas hagejale õiguslikku olukorda ja tõendamiskoormust ning andis tähtaja hagiavalduse põhjenduste ja nõude täiendamiseks. Kohus määras hagejale tähtaja hagiavalduse uue tervikteksti esitamiseks, lähtudes kohtu poolt antud selgitustest ja tehtud ettepanekutest. Kohus tegi hagejale ettepanekud: - esitada asjaolud ja tõendid tõendamaks, et vaidlustatav tehing on teadlikult tehtud hageja huvide kahjustamiseks või kuidas tehing kahjustab hageja huve; - täiendada hagiavalduse põhjendusi asjaoludega miks sissenõude pööramisega võlgniku iale ei ole kaasnenud hageja nõude täielikku rahuldamist ja miks on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni ning esitada tõendeid selle kohta; - täiendada hagiavalduse põhjendusi asjaoludega, millest tuleneb, et tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid; - täiendada nõue TMS § 195 lg-s 1 sätestatust lähtudes. 5.Hageja esitas 20. novembril 2019 hagiavalduse täienduse tehingu tagasivõitmiseks, milles täpsustas oma nõude selliselt, et palub tunnistada kehtetuks M L’i ja Ii L’i vahel sõlmitud H L’i 1/3 mõttelise osa pärandvara ühisuse võõrandamise ja asjaõigusleping ning kohustada Ii L’i andma üle Narva kohtutäitur Andrei Krek’i käsutusse 1/3 mõttelist osa H L’i pärandvara ühisusest. Ka hageja esitab uue nõude, et asendada Ii L’i kohustus H L’i pärandvara üle andmiseks kohtutäitur Andrei Krek’i käesoleva kohtuotsusega. Hagiavalduse täienduse kohaselt saab hageja nõude aluseks olla TMS § 187 lg 1 esimene lause ja § 188 lg 1. Täitemenetlus oli algatatud 21.08.2014. Täitmisteade oli võlgnik M L’ile väljastatud allkirja vastu 27.08.2014 Omniva Sillamäe kandepunktis. Võlgnikku on kohtutäituribüroos 02.05.2018 küsitletud, mille käigus vastas võlgnik küsimusele millel põhjusel Te ei täida (täies mahus) lapse ülalpidamise kohustust - Töötan mitteametlikult, madala sissetuleku tõttu ei saa elatisnõuet täita. Eeltoodust tuleneb, et kostja kinnitas täiturile, et madala sissetuleku tõttu ei saa ta elatise nõuet täita. Juba 28.06.2018, s.o täituri poolt selgituste küsimisest 1,5 kuud hiljem kinkis võlgnik ära 1/3 osa pärandaia ühisusest. Pärandvara ühisuse kinkelepinguga ja asjaõiguslepinguga muutis kostja end varatuks, sest kinkelepingu sõlmimise ja käsutustehingu tegemise eest ei saanud ta omandi eest hüvitist. Kui kostja ei oleks võõrandamistehingut sõlminud, oleks pärandaia ühisuse omanikuks olnud kostja ja selle ia arvelt oleks olnud võimalik hageja elatise nõuet täita. Asjaolu, et ka pärast võõrandamistehingu tegemist ei ole võlgnikul olnud ia, mille arvelt nõuet rahuldada, tõendab täituri teade. Kohustuse mittenõuetekohane täitmine on huvide kahjustamine. Vaidlust ei saa olla selle üle, et kostja ei ole elatise tasumise kohustust hageja ees täitnud. Vaidlust ei saa olla ka selle üle, et 3(1 3)

1.Kohtule 7. juunil 2019 esitatud vastuses leitakse, et kohus ei ole õigesti hagi menetlusse võtnud ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostjad ei võta hagi õigeks ning ei tunnista nende vastu suunatud nõudeid. Kostjad ei soovi esitada vastuhagi. Kostjad on seisukohal et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjad soovivad asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostjad on seisukohal, et pole võimalik asja lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Kostjad on seisukohal et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Kostjad leiavad, et hagiavalduse nõue ei ole selge ja hagiavalduse nõue p 3 rahuldamisega ei saa saavutada hagiavalduse eesmärki. Juhul, kui kohus siiski otsustab menetleda hagi hagiavalduses esitatud nõudega, esitasid kostjad sisulised vastuväited. Vaidlust ei ole, et kostjalt I mõistis Harju Maakohus välja elatise hageja ülalpidamiseks. Vaidlust ei ole, et kostjal I on olemas võlgnevus hageja ees ja nii elatise võlgnevus kui ka jooksev elatis on kohtutäitur Andrei Kreki sissenõudmisel algatatud täitemenetluse raames. Vastab tegelikkusele, et 2018. aastal võõrandas kostja I kostjale II oma osa pärandvara ühisuses. Kostjad leiavad, et hageja ei kasutanud kõiki seaduses sätestatud abinõudeid oma õiguse kaitseks ehk ülalpidamise saamiseks. PKS § 106 lg 2 kohaselt, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Esimeses lauses nimetatud juhul läheb kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Juhindudes PKS § 106 lg-st 2, oli hagejal seadusest tulenev õigus nõuda ülalpidamist ülenejast sugulast ehk vanaemal. Hageja esitatud kohtutäituri tõendist ei selgu, missugused täitmistoimingud kohtutäitur teostas elatise võlgnevuse ja jooksva elatise sissenõudmiseks ja kust tuleneb kohtutäituri väide, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek sissenõude pööramiseks. Kostjad leiavad, ei iseennast kohtutäituri tõend ühes võlgnevuse suuruse kindlaksmääramisega et tõenda, et Kostja I pärandvara ühisuse osa võõrandamisega kahjustati hageja huvid ja Kostja I on üldse varatu. Kostjad taotlesid tõendite kogumist, tehes päringu kohtutäitur A. Krekile. Kostja II on alaealine laps, kellel on seadusest tulenev õigus nõuda ülalpidamist Kostjalt I. Pärandvara ühisuse osa võõrandamise eesmärgiga polnud mitte hageja huvide tahtlik kahjustamine, vaid ülalpidamiskohustuse täitmine Kostja II ees. Kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Juhul, kui kohus otsustab siiski menetleda hagi hagiavalduses märgitud nõudega, siis Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.

22.oktoobri 2020 kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja esindaja selgitas, et kostja M Lilt saabus viimatine elatisemakse 15. aprillil 2015 summas 102,11 eurot, st üle viie ja poole aasta kostja elatise tasumise kohustust täitnud pole. Kinkelepinguga muutis kostja end varatuks. Kostja M Li esindaja on seisukohal, et edasine menetlus asjas ei ole võimalik, nõuded on ebaselged, on esitatud nõue lepingu kehtetuks tunnistamisel vara käsutusse andmisest kohtutäitur A. Krekile, see menetlus puudutab kolmandate isikute õigust, kes ei ole käesoleva menetluse osaline. Lisaks on tegemist vara äravõtmisega alaealiselt lapselt, see ei ole võimalik ilma eestkosteasutuse osavõtuta. Selles olukorras on vaja eestkosteasutuse seisukohta. M. L sai parajasti kohtuistungi toimumise päeval töötasu ja kandis hagejale jooksva elatisena üle 225 eurot. Kostja 1 esindaja nõustus hageja esindajaga, et see summa ei kata jooksva kuu elatist. Hageja esindaja on seisukohal, et eestkosteasutuselt ei olnud vaja seisukohta küsida, kuna alaealisel kostjal olemas määratud esindaja. Kostja Ii Lile määratud esindaja selgitas, et M Li sõnul ei soovinud ta tehinguga kahjustada hageja huve, tema sooviks oli teha kinki teisele pojale. Esindaja on seisukohal, et M. L vähendas oma vara, kuid tema eesmärk oli teistsugune, ta ei soovinud kahjustada sissenõudja huvisid. Esindaja on seisukohal, et kui kohustatakse Ii Lit üle andma omandi A. Krekile, siis tuleb kinnistusraamatus teha vastav omaniku muutmiskanne, aga seda avaldust ei ole esitatud. Hageja esindaja ei ole kostja I. Lile määratud esindaja käsitlusega nõus ja viitas kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 7 p-le 2. Kohtuvaidluses on hageja täiendanud, et vaidlusalune tehing oli tehtud 28. juunil 2018. Samas käis 2. mail 2018 võlgnik kohtutäituri büroos, kus ütles, et madala sissetuleku tõttu ei suuda ta elatise nõuet täita. Ühtlasi ei teatanud ta kohtutäiturile pärandvara olemasolust ega kavatsusest seda kinkida. Kostja M. Li esindaja on kohtuvaidluses täiendanud, et M. Lil tekkis stabiilne sissetulek, mille arvel on ta võimeline täitma ülalpidamiskohustust. Täitemenetluses olevad nõuded on seetõttu võimalik täita tema sissetuleku arvel, aga mitte sellega, et võtta vara alaealiselt lapselt. Kostja I. Li esindaja on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud. M. Li eesmärgiks ei olnud hageja huvide kahjustamine. 6(1 3)

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud toimiku kirjalike materjalidega ja hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja lõplikuks kohtu menetlusse võetud nõudeks on tunnistada kehtetuks M L’i ja Ii L’i vahel sõlmitud H L’i 1/3 mõttelise osa pärandvara ühisuse võõrandamise ja asjaõigusleping leping ning kohustada Ii L’i andma üle Narva kohtutäitur Andrei Krek’i käsutusse 1/3 mõttelist osa H L’i (isikukood x) pärandvara ühisusest. Asendada Ii L’i kohustus H L’i pärandvara üle andmiseks kohtutäitur Andrei Krek’ile käesoleva kohtuotsusega. Kohus on tuvastanud Narva kohtutäitur Andrei Krek’i büroo teatistega (tl 9, 62-63), et Narva kohtutäitur Andrei Krek’i büroo menetluses on elatisraha sissenõudmise täiteasi nr 066/2014/1828 kostja I suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 26.05.2014. a otsus (tagaseljaotsus) nr 2-14-50215 ja sissenõudja seadusliku esindaja 13.08.2014. a täitmisavaldus. Nõude sisuks on igakuine elatisraha A L'i ülalpidamiseks alates 11.12.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.12.2031 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Seisuga 03.05.2019 (sh maikuu elatise nõue) moodustab elatisraha võlgnevus kokku 14 074,99 eurot (sh A L’i ees elatisraha võlgnevus summas 11 474,99 eurot ja A L’ile väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue summas 2600 eurot). Täitemenetlus oli algatatud 21.08.2014. Täitmisteade on võlgnik M L’ile väljastatud allkirja vastu 27.08.2014 Omniva Sillamäe kandepunktis. Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgnik oma kohustusi täitnud ei ole. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel asus kohtutäitur sundtäitmisele, mille käigus olid teostatud alljärgnevad täitetoimingud: Eesti krediidiasutustes võlgniku konto(de) arestimine, tulumaksu tagastusnõude arestimine, pensioni arestimine, töötasu arestimine. Võlgniku varalise seisundi kindlakstegemiseks teeb kohtutäitur korrapäraselt järgmisi registripäringuid: Rahvastikuregister, Töötamise register, Maksuja Tolliamet, krediidiasutused, Kinnistusraamat, Maanteeamet, Sotsiaalkindlustusamet, Töötukassa, Abieluvararegister, Pärimisregister, Väärtpaberikeskus, Ehitisregister, vabatahtliku 7(1 3)

kogumispensioni liitumiskontroll, Äriregister, Täitemenetluse register, Kinnipeeturegister. Kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnikul registervara tuvastada. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 lõikes 11 sätestatuga on võlgnikku kohtutäituribüroos 02.05.2018 küsitletud, mille käigus vastas võlgnik järgmist: Millel põhjusel Te ei täida (täies mahus) lapse ülalpidamise kohustust? Töötan mitteametlikult, madala sissetuleku tõttu ei saa elatisnõuet täita. Millised on Teie sissetulekud? Miinimumpalga ulatuses. Kuidas Te kavatsete elatise võlgnevust likvideerida? 2018. aasta maikuu lõpus asun tööle Soomesse ja juunikuust alates hakkan maksma umbes 1000,00 eurot kuus. Võlgnik ei ole teatanud pärandvara olemasolust ega kavatsusest selle tasu eest võõrandada (sh eespool mainitud küsitluse käigus). Kohtutäituri andmetel võõrandas võlgnik oma pärandi osa pärimistunnistuse väljastamise hetkel (28.06.2019), seega puudus kohtutäituril mõistlik võimalus pärandvara arestimiseks. Täitemenetluse raames oli vastavalt täitemenetluse seadustiku §-dele 59 ja 60 võlgnikule 25.03.2019 suunatud nõue esitada temale kuuluva vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja hiljemalt 10 päeva jooksul alates nõudekirja kättesaamisest. Nimetatud nõudekiri prooviti võlgnikule kätte toimetada 25.03.2019 kell 17:10 ja 29.03.2019 kell 7:55 aadressil x, X küla, Li, 40114. Kättetoimetamine ebaõnnestus põhjusel, et kodus kedagi ei olnud, võlgniku telefon ei vastanud, maja juures puudus postkast. Nõudekiri tagastati büroosse. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik töötanud 2014. aastal 2 kuud (töötasu moodustas 355 eurot), 2015. aastal 3 kuud (töötasu moodustas 246,32-390,00 eurot), 2018. aastal 6 kuud (töötasu moodustas 153-520 eurot). Täitemenetluse algatamise kuupäevast alates kuni 31.10.2019 on võlgnikult sisse nõutud ja sissenõudjale elatisraha katteks üle kantud kokku 269,26 eurot. Kohtutäituri andmetel moodustab seisuga 01.11.2019 elatisraha võlgnevus 15 424,99 eurot (millest lapse A L’i ees võlg summas 12 224,99 eurot ja A L’ile väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue summas 3200 eurot). Harju Maakohus 26. mai 2014. a otsusega (kohtuotsusega) nr 2-14-50215, A L’i hagi M L’i vastu elatise nõudes (tl 7), mõistis välja M L’ilt igakuine elatis pojale A L’ile (sünd. 11.12.2013) tema ülalpidamiseks alates 11.12.2013 kuni lapse täisealiseks saamiseni 11.12.2031 suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (käesoleval hetkel 177,50 eurot kuus). 28. juuni 2018 Narva notari Sergei Nikonov tõestatud pärandvara ühisusest osa võõrandamislepingu (kinkeleping), asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (registreeritud notari ametitegevuse raamatus registreerimise numbri x all) (tl 20-22) kohaselt on notariaalakti osalejateks M L (kinkija) ja Ii L (kingisaaja). Lepingu p-dest 1.1, 1.2 ja 3 selgub, et vastavalt Narva notar Sergei Nikonov'i asendaja notari ülesannetes Jelena Gorškova poolt 28.06.2018. aastal välja antud Testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusele nr x on 06.04.2018. aastal surnud H L'i (isikukood x) vara pärijateks võrdsetes mõttelistes osades M L (KINKIJA) - 1/3 (ühes kolmandikus) mõttelises osas, M L (sünniaeg x) - 1/3 (ühes kolmandikus) mõttelises osas ja K L (sünniaeg x) 1/3 (ühes kolmandikus) mõttelises osas. 8(1 3)

Käesoleva lepingu esemeks on KINKIJALE kuuluv 1/3 (ühe kolmandiku) suurune mõtteline osa H L'i pärandvarast. Kinkija M L kinkis ja kingisaaja Ii L võttis kinkena vastu lepingu eseme (ehk M L’ile kuuluv 1/3 (ühe kolmandiku) suurune mõtteline osa H L'i pärandvarast). Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x (tl 8) järgi on „Li“ nimelise kinnistu ühisomanikena 05.07.20018 kantud K L, M L ja Ii L. TMS § 187 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tehingu tagasivõitmise üldalused on sätestatud TMS §-s 188. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Riigikohus 30.04.2013. a otsuses nr 3-2-1-41-13 (p 12) ja 02.10.2019 otsuses nr 2-18-187 (p 10) asus seisukohale, et TMS § 189 lg 1 eeldab, et kahe aasta jooksul enne tagasivõitmise hagi esitamist tehtud kinkelepingud on põhimõtteliselt automaatselt tagasivõidetavad, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Erandiks on vaid juhtum, mil kostja tõendab, et kinkelepinguga ei ole sissenõudja huvisid kahjustatud. Kuivõrd osapooltel ei ole vaidlust, et tegemist on kinkelepinguga, peab kohus kindlaks tegema, kas see leping sõlmiti vähem kui kaks aastat enne tagasivõitmise hagi esitamist ning kui jah, siis ühtlasi tuvastama, kas kinkelepinguga on sissenõudja huvisid kahjustatud. Vaidlusalune kinkeleping on sõlmitud 28. juunil 2018, menetlusse võetud hagi esitatud 20. mail 2019. Vaidlusaluse tehingu tegemise ajast kuni tagasivõitmise hagi esitamiseni ei ole seega möödunud kaks aastat ja TMS § 189 lg-st 1 tulenevalt on tehing automaatselt tagasivõidetav, st et tegemist on sissenõudja huve kahjustava tehinguga. Kostjad saavad antud juhul vaid tõendada, et tehing ei kahjustanud sissenõudja huve. Kostjad väidavad, et tehing ei kahjusta hageja kui sissenõudja huve, kuna kostja 1 käib tööl ja saab tasuda elatist väljamõistetud suuruses. Kohus ei ole kostjate käsitlusega nõus. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 15. detsembri 2010. a otsuse nr 3-2-1-120-10 p-s 12, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja poolt täitemenetluses esitatud nõuded on käesoleva ajani täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäituri teatiste (tl tl 9, 62-63) kohaselt on alates täitemenetluse algatamisest (21.08.2014) kuni 31.10.2019 võlgnikult (kostja 1) sisse nõutud ja sissenõudjale elatisraha katteks üle 9(1 3)

kantud kokku 269,26 eurot. Kohtutäituri andmetel moodustab seisuga 01.11.2019 elatisraha võlgnevus 15 424,99 eurot (millest lapse A L'i ees võlg summas 12 224,99 eurot, ja A L'ile väljamakstud riigipoolse elatisabi tagastusnõue summas 3200 eurot). Kohtutäitur ei tuvastanud võlgniku vara, mille arvelt saaks sissenõudja nõuded rahuldada. Kohtul on järeldada, et kostja I pärandvara osa, mille ta võõrandas vaidlusaluse tehinguga kostjale II, oli kostja I ainuke vara, millele oleks saanud pöörata sissenõuet. Muu vallas- või kinnisvara kostjal I puudus. Samuti ei olnud kostjal I töökohta või muud sissetulekut, millele sissenõuet pöörata. Juhul, kui kostja I ei oleks pärandvara osa võõrandanud, oleks kohtutäituril olnud võimalik sissenõuet pöörata kostja I osale kinnisasjades ja selle sundmüügi läbi rahuldada sissenõudja nõue. Pärandvara osa võõrandamisega kostjale II tegi kostja I sissenõude pööramise kostja I varale ja sissenõudja nõude kas või osaliselt rahuldamise võimatuks, kuna kostjal I muu vara puudus. Vaidlusaluse tehinguga muutis kostja 1 end varatuks. Seega on kostja I kahjustanud vaidlusaluse tehinguga sissenõudja huvisid ja täidetud TMS § 187 lg 1 esimeses lauses sätestatud tingimus tagasivõitmiseks. Kohtuistungil teatas kostja 1 esindaja, et just istungi toimumise päeval kandis kostja 1 hagejale elatisena 225 eurot ja tunnistas üles, et see summa ei kata jooksva kuu elatist. Ülalpidamiskohustuse eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui kostjal 1 on elatise võlgnevus alates 2014. aastast (kohtulahendi tegemine) ja pole ei sissetulekut ega vara, mille arvelt elatist tasuda, kahjustab ta ilmselgelt sissenõudja huve. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse tehinguga on hageja huvide kahjustamist tõendatud. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud TMS §-des 187 ja 189 sätestatud alused tehingu tagasivõitmiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõuet tuleb rahuldada ning kostja I ja kostja II vahel 28. juuni 2018 sõlmitud H L’i 1/3 mõttelise osa pärandvara ühisuse võõrandamise (kinkeleping) ja asjaõigusleping ning kohustada Ii L’i andma üle Narva kohtutäitur Andrei Krek’i käsutusse 1/3 mõttelist osa H L’i (isikukood x) pärandvara ühisusest. Täiendavalt on hageja esitanud nõude asendada Ii L’i kohustus H L’i pärandvara üle andmiseks kohtutäitur Andrei Krek’ile käesoleva kohtuotsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Võttes arvesse, et kohus on tunnistanud kostjate vahel 28. juunil 2018 sõlmitud kinkelepingu kehtetuks, tuleb hageja nõue rahuldada ning asendada Ii L’i kohustus H L’i pärandvara üle andmiseks kohtutäitur Andrei Krek’ile käesoleva kohtuotsusega. TMS § 2 lg 1 p 1 alusel on käesolev kohtuotsus jõustumise järgselt täitedokument. Kohus ei nõustu kostjate poolt avaldatuga, et kinnistusraamatus omaniku muutmiskanne tegemiseks tuleb esitada eraldi nõuet. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 7 p 2 järgi 10( 13)