M. V. hagi S. V. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. V. (isikukood xxxx; elukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office; e-post: [email protected]) Kostja: S. V. (isikukood xxxx; xxxx); Kostja seaduslik esindaja: K. Z.-M. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx).
Kohtuistungi aeg
19.11.2020, kohtuistungil osalesid hageja M. V. ja hageja lepinguline esindaja Marko Jaani
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt M. V. hagi S. V. vastu lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx.
2.Tunnistada 18.06.2020 S. V.`i täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr xxxx (millega M. V.`ilt nõutakse elatise võlgnevust alates 01.01.2019 kuni 17.06.2020 summas 1750 eurot) lubamatuks 1325 euro nõudmise osas.
5.Jätta Harju Maakohtu 25.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10647 kohaldatud hagi tagamise abinõu (millega peatati kohtutäitur E. V.e poolt läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni) jõusse käesoleva otsuse täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
2-20-10647 hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja M. V. esitas 23.07.2020 hagi S. V. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxx ning hageja esitas 31.07.2020 hagi tervikteksti. Hagiavalduse kohaselt esitas 18.06.2020.a S. V. (edaspidi ka laps) Tallinna kohtutäitur E. V.`ele täitmisavalduse ja täitedokumendi M. V.`i suhtes täitemenetluse läbiviimiseks, mille alusel kohtutäitur algatas täiteasja nr xxxx. Täidedokumendiks on 19.06.2020.a Harju Maakohtu kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-494.1 Nõude sisuks on elatise võlgnevus alates 01.01.2019.a kuni 17.06.2020.a summas 1 750.- eurot.
2.Täitedokumendiks oleva määrusega kohus kinnitas S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e ja M. V.`i vahel sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel. M. V. maksab igakuiselt, v.a juulikuu igal aastal, alates veebruarist 2017.a elatist oma lapse S. V.`i ülalpidamiseks 235.eurot S. V.`i täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära muutudes muutub elatise määr. Elatis tuleb kanda üle iga jooksva kuu 10. kuupäevaks, v.a juulikuu S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e arvelduskontole.
3.M. V. on tasunud kostja kasuks elatist perioodil 01.01.2019.a – 06.06.2020.a kokku summas 3 400.- eurot. Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist H. K. andmetel elas laps (kostja) isa (hageja) juures alates 02.04.2019.a. Hageja tunnistab, et juuni- ja juulikuus 2019.a kostja elas pool ajast ema juures ning alates august 2019.a täielikult ema juures. Tallinna Linnavalitsuse lastekaitse vanemspetsialist K. A. andmetel kostja elas hageja juures uuesti alates veebruarist 2020.a (täpset kuupäeva ei tea) kuni PPA väljakutseni (15.06.2020). Hageja selgitab, et kostja elas isa juures alates 27. või 28. veebruar 2020.a kuni 15.06.2020.a. Vähemalt osaliselt eelnimetatud perioodi osas vaidlus puudub, kuna lapse ema on tunnistanud, et kostja elas alates 01.05.2020.a hageja juures ning aprillis elas laps mõlema vanema juures võrdselt.
4.Tuginedes eeltoodule hageja toob selguse huvides järgnevalt välja perioodid, millal laps elas hageja juures ning millal laps elas oma ema juures: o 01.01.2019.a kuni 01.04.2019.a – elas laps ema juures; o 02.04.2019.a kuni 31.05.2019.a – elas laps isa juures; o 01.06.2019.a kuni 31.07.2019.a – elas laps mõlema vanema juures pool aega; o 01.08.2019.a kuni 26.02.2020.a või 27.02.2020.a – elas laps ema juures; o 27.02.2020.a või 28.02.2020.a kuni 15.06.2020.a – elas laps isa juures; o 16.06.2020.a kuni 17.06.2020.a – elas laps ema juures.
5.Hageja on täitnud ülalpidamise kohustust vabatahtlikult ja vahetult ülaltoodud perioodidel, mil laps elas hageja juures. Vastaval ajal oli laps täielikult hageja ülalpidamisel, st hageja kandis kõik lapsega seotud kulud täies ulatuses. Kostjaga seonduvad kulud seisnesid kokkuvõtlikult alljärgnevas: toidukulud; kulutused riietele ja jalanõudele; kulutused õppevahenditele; kulutused tervishoiule- ja hügieenile; kulutused olmetarvetele; kulutused vabaaja sisustamisele
2 (12)
2-20-10647 ja puhkamisele (kinod, kohvikud, kontserdid, reisimised jms); kulutused meelelahutusele; sõidu- ja transpordikulud; klassiekskursioonid, taskuraha; eluasemekulud - tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest, internet ja TV mõistlikus ulatuses ja eluaseme kulutused seoses panglaenuga ning lapsele langevas osas.
6.Hageja selgitab ja rõhutab, et hageja on jätnud elatise maksmata just nende kuude eest, kui laps elas hageja juures. Veelgi enam, hageja on osaliselt tasunud elatist ka nende perioodide eest, mil laps elas hageja juures ning hageja täitis ülalpidamise kohustust vahetult. Lähtuvalt eeltoodust hageja on seisukohal, et tema suhtes alustatud täitemenetlus on ebaõige, sest kostjal puuduvad täitemenetluse aluseks olevad nõuded, kuna hageja on tasunud nõutud perioodil elatist vastavalt kokkulepitule ning hageja on täitnud ülalpidamise kohustust vabatahtlikult ja vahetult perioodil, mil laps elas tema juures ja oli täielikult hageja ülalpidamisel. Seega hageja leiab, et täitemenetlus tuleb lõpetada.
7.Täitedokumendiks oleva määrusega kohus kinnitas S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e ja M. V.`i vahel sõlmitud kompromissi järgmistel tingimustel. M. V. maksab igakuiselt, v.a juulikuu igal aastal, alates veebruarist 2017.a elatist oma lapse S. V.`i ülalpidamiseks 235.eurot S. V.`i täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära muutudes muutub elatise määr. Elatis tuleb kanda üle iga jooksva kuu 10. kuupäevaks, v.a juulikuu S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e arvelduskontole.
8.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on 1. jaanuarist 2019. a kuutasu alammääraks 540.- eurot ja alates 1. jaanuarist 2020.a 584.- eurot. Seega elatise miinimummäär oli 2019.a summas 270.eurot kuus ja 2020.a summas 292.- eurot kuus. Lähtuvalt eeltoodust hageja pidi tasuma vaidlusalusel perioodil, st 01.01.2019.a kuni 17.06.2020.a kostjale elatist kokku 17 kuu eest (2019.a 11 kuu eest igakuiselt 270.- eurot ja 2020.a 6 kuu eest igakuiselt 292.- eurot) kokku summas 4 722.- eurot. Hageja selgitab, et juulikuud pole arvestatud, sest selle eest ei olnud hagejal kohustust tasuda elatist lähtuvalt kohtulahendist. M. V.`i pangakonto väljavõtete kohaselt hageja on tasunud elatist kostja kasuks perioodil 01.01.2019.a kuni 06.06.2020.a kokku summas 3 400.- eurot. Seega hageja on täitnud oma seadusest tulenevat elatise tasumise kohustust (tasuda lapsele elatisraha) kõne all oleval perioodil osaliselt ning kostja nõue ei saa olla suurem kui 1 322.- eurot (4 722 – 3 400 = 1 322).
9.Sõltumata eeltoodust hageja leiab, et elatisenõue ka summas 1 322.- eurot on lõppenud, kuna hageja on vähemalt samas ulatuses (tegelikult isegi suuremas ulatuses) täitnud ülalpidamise kohustust vahetult. Olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamise kohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal PKS 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil tema kasvatamises osalema, on täies ulatuses elatise sissnõudmine täitemenetluses alusetu, sest vanem täidab ülalpidamise kohustust vabatahtlikult. Lähtudes elatise võlgnevusest summas 1 322.- eurot järeldub, nagu hageja oleks jätnud tasumata kostjale elatise peaaegu 5 kuu eest (1 322 : 270 = 4,9). Lisaks on vastava nõude eeldus ka see, et sel perioodil hageja ei ole täitnud ülalpidamiskohustust ka muul viisil kui elatise maksmisega.
3 (12)
2-20-10647
10.Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist H. K. andmetel elas laps (kostja) isa (hageja) juures alates 02.04.2019.a. Sellest oli teadlik ka kostja ema, sest 11.04.2019.a Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist H. K. vestles lapse emaga, kes selgitas omalt poolt tütre kodust lahkumist ning 15.04.2019.a toimus vestlus mõlema vaenemaga koos, kus pooled said aru, et kostja elab isa juures. Hageja tunnistab, et juuni- ja juulikuus 2019.a kostja elas pool ajast ema juures ning alates august 2019.a täielikult ema juures. Seega 2019.a, mil hageja pidi tasuma elatist 11 kuu eest (juulikuud pole arvestatud, sest selle eest ei olnud hagejal kohustust tasuda elatist lähtuvalt kohtulahendist), elas laps hageja juures ja oli hageja ülalpidamisel täielikult aprillis, mais ja pool juunikuud, ehk kokku 2,5 kuud.
11.Tallinna Linnavalitsuse lastekaitse vanemspetsialist K. A. andmetel kostja elas hageja juures uuesti alates veebruarist 2020 (täpset kuupäeva ei tea) kuni PPA väljakutseni (15.06.2020). Kostja kinnitas lastekaitse vanemspetsialistile, et elas isa juures 3,5 kuud. Vähemalt osaliselt eelnimetatud perioodi osas vaidlus puudub, kuna lapse ema on tunnistanud, et kostja elas alates 01.05.2020.a hageja juures ning aprillis elas laps mõlema vanema juures võrdselt. Lähtudes sellest, et vaidlusalune periood on 01.01.2019.a kuni 17.06.2020.a, kohustus hageja 2020.a tasuma elatist 6 kuu eest, ent vastaval perioodil laps elas hageja juures ja oli hageja ülalpidamisel täielikult märtsis, aprillis, mais ja pool juunikuud, ehk kokku 3,5 kuud.
12.Ülaltoodust tulenevalt hageja täitis ülalpidamiskohustust vabatahtlikult perioodil 01.01.2019.a kuni 17.06.2020.a kokku kuuel kuul (2019.a: kokku 2,5 kuud; 2020.a: kokku 3,5 kuud) (juulikuud pole arvestatud, sest selle eest ei olnud hagejal kohustust tasuda elatist lähtuvalt kohtulahendist). Lähtudes sellest, et võimalik elatise nõue summas 1 322.- eurot moodustaks peaaegu 5 kuu elatise, kuid hageja on vahetult ülalpidamise kohustust täitnud 6 kuud, on ka summas 1 322.- eurot elatise nõue alusetu. Seejuures tuleb arvesse võtta, et hageja ja kostja on leppinud kokku (ajutiselt) ülalpidamise kohustuse täitmises teistsugusel viisil, s.o ülalpidamise kohustuse vahetus täitmises ajal, kui laps elab hageja juures. Seega kohtumäärusest nähtuv elatisenõue on vaidlusaluse perioodi osas rahuldatud TMS § 221 lg 1 esimese lause mõttes. Alternatiivselt on poolte käitumist võimalik mõista nii, et hageja asendas ülalpidamise kohustuse täitmisel VÕS 89 lg 1 järgi elatise maksmise lapse kasvatamises vahetult osalemisega ning kostja kui kokkuleppe teine pool võttis täitmise vastu. Ülaltoodust tulenevalt hageja on seisukohal, et tema suhtes alustatud täitemenetlus on ebaõige ja tuleb lõpetada. Kostjal puuduvad täitemenetluse aluseks olevad nõuded, kuna hageja on tasunud nõutud perioodil elatist vastavalt kokkulepitule ning hageja on täitnud ülalpidamise kohustust vabatahtlikult perioodil, mil kostja elas tema juures ja oli täielikult hageja ülalpidamisel.
13.Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja tunnistada lubamatuks 18.06.2020.a S. V.`i täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr xxxx, millega M. V.`ilt nõutakse elatise võlgnevust alates 01.01.2019.a kuni 17.06.2020.a summas 1 750.- eurot. Hageja palub jätta menetluskulud S. V.`i kanda.
14.19.10.2020 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja pole vastuses hagile paljuski selget seisukohta võtnud selles osas, kumma vanema juures kostja viibis (v.a mai – 15. juuni 2020.a). Seetõttu kostja vastuväited jäävad ebaselgeks. Kostja vastuse p-i 2.2. (i) kohaselt kostja on küll viibinud mõned nädalavahetused mõnes kuus hageja juures, kuid kindlasti mitte ei ole elanud hageja juures kuude kaupa. Samuti kostja tõi välja, et 2019.a aprillis kostja viibis hageja juures taas paar päeva. Kostja lisas, et mais 2019.a kostja viibis enamik ajast ema juures. Kostja vastuse kohaselt ka juunis viibis kostja enamik ajast ema juures ning alates 21.06.2019.a kuni 01.07.2019 oli kostja koos emapoolse perega Euroopa ringreisil. Eeltoodust ilmneb, et kostja osalt möönab, et kostja on viibinud hageja juures ning seega osaliselt nõustub hageja väidetega.
4 (12)
2-20-10647 Samas kostja on kasutanud umbmääraseid termineid (nagu mõned, enamik), mis ei võimalda selgelt tuvastada kostja vastuväidete sisu ja positsiooni antud menetluses.
15.Ebaõige ja eksitav on kostja vastuse p-s 2.2.(i) toodu, et hageja väidab, et vahemikus 02.04.2019.a kuni 31.07.2019.a kostja elas hageja juures ehk kokku peaaegu 4 kuud. Hageja ei ole eeltoodut väitnud. Hageja esitas väite, mille kohaselt perioodil 02.04.2019.a kuni 31.05.2019.a elas laps isa juures ning perioodil 01.06.2019.a kuni 31.07.2019.a elas laps mõlema vanema juures pool aega.
16.Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist H. K. 16.07.2020.a e-kirja kohaselt: „Laps oli isa juures alates 02.04.2019.a. 15.04.2019.a toimus vestlus mõlema lapsevanemaga koos. S. elas isa juures ning vanemad leppisid kokku, et teevad koostööd...“. Vastava e-kirjaga on tõendatud, et alates 02.04.2019.a kuni 15.04.2019.a kostja elas hageja juures ning oli tema ülalpidamisel st 14 päeva aprillikuus 2019.a. Poolte vahel puudub vaidlus, et ajavahemikul 2027.04.2019.a kostja viibis xxxx tenniselaagris, mille kulud lapsevanemad tasusid võrdselt st laagris olles oli laps mõlema vanema ülalpidamisel. Ülaltoodust on tõendatud, et aprillikuus 2019.a kostja oli isa ülalpidamisel vähemalt pool kuust ehk hagejal ei ole kohustust tasuda nimetatud perioodi eest ka täiendavalt elatist.
17.Seoses tõendamiskoormusega hageja peab vajalikuks rõhutada, et hageja on kohtule esitanud tõendi, millest nähtub, et kostja ema oli kostja kodust välja visanud ning seetõttu on laps alates 02.04.2019.a isa (hageja) juures. Tuginedes eeltoodule hageja esitas väite, mille kohaselt 02.04.2019.a kuni 31.05.2019.a elas laps isa juures. Juhul kui kostja eeltooduga ei nõustu, siis kostjal lasub vastupidise tõendamiskoormus. Seega kostja peaks tõendama oma väidet, mille kohaselt 2019.a aprillikuus kostja elas oma ema juures. Eeltoodut kostja aga antud juhul tõendanud ei ole.
18.Vastuse p-i 2.2. (ii) kohaselt (milles kostja käsitleb 2020.a) kostja ei vaidle vastu, et ta on alates mai kuust (2020.a) kuni 15.06.2020.a viibinud hageja juures. Seega poolte vahel puudub vaidlus selles, et ajavahemikus 01.05.2020.a kuni 15.06.2020.a kostja viibis / elas hageja juures. Asjaolu, et 25.05.2020.a hageja esindaja palus kostja emal tasuda elatist vähemalt mai (2020.a) eest, mille üle vaidlus puudub, et sellest ajast laps elas isaga, ei saa järeldada, et hageja oleks varasemalt olnud seisukohal, et alles alates maist 2020.a elab kostja isa juures. Vastupidi, 21.05.2020.a hageja esindaja ja kostja ema vahel peetud e-kirjavahetuse kohaselt nähtub, et hageja on olnud seisukohal, et laps elab isa juures alates 01.04.2020.a ning sellest ajast alates on kostja olnud ainult hageja ülalpidamisel (vt 14.09.2020.a kostja menetlusdokumendi lisa nr 2.).
19.Kostja leiab vastuse p-i 2.2. (ii) kohaselt, et 800.- eurot hageja poolt tasutud summast ei ole elatis, vaid eraldiseisva kokkuleppe alusel kostja kasuks makstud summad kostja tenniselaagrite kulude kandmiseks. Hageja on seisukohal, et vastav kostja käsitlus on meelevaldne, alusetu ja ebaõige. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustus või maksis vabatahtlikult kostjale lisaks maksmisele kuuluvale elatisele ka treeninglaagrite kulude hüvitist. Kostja ei ole tõendanud poolte kokkulepet, mille kohaselt vastavad hageja maksed elatise hulka arvestamisele ei kuulu. Vastupidiselt kostjale on hageja veendunud, et ainuüksi maksete selgituses kajastuv treeninglaager eeltoodud kostja väidet kuidagi ei tõenda. Hageja on seisukohal, et sõltumata asjaolust, kas hageja märkis maksete selgitusse S. V.i elatisraha või S. V.i treeninglaager või S. V.i taskuraha, on kõik vastavad maksed teostatud kostja ülalpidamiseks ning seega arvesse võetavad elatise tasumisena. Vastavad maksed on tehtud kostja ema arvelduskontole vastavalt
5 (12)
2-20-10647 kohtumäärusele, millega kinnitati elatise tasumise kokkulepe. Kostja ema sai vastavate selgitusega tehtud rahalisi vahendeid kasutada enda ära nägemisel ja parimal viisil kostja ülalpidamise täitmisena. Eeltoodust tulenevalt on väär kostja arvestus, mille kohaselt 800.- euro ulatuses hageja poolt kostja ülalpidamiseks teostatud makseid arvatakse tasutud elatise kogusummast maha. Samal põhjusel on ebaõige ka kostja arvestus, mille kohaselt hageja on perioodil 01.01.2019.a kuni 17.06.2020 tasunud elatist vaid 2 600.- eurot.
20.Kostja tõi vastuse p-s 2.2. (ii) välja, et hageja tasumata jäänud elatis (01.01.19.a kuni 17.06.2020.a) on kokku summas 2 122.- eurot. Kostja seaduslik esindaja arvas hageja poolt kostjale tasumata jäänud elatise summast 2020.a kehtiva elatise miinimummäära 292.- eurot mais kuu eest ning lisaks juunikuu eest 80.- eurot ning sai tulemiks 1 750.- eurot, mida märkis ka kohtutäiturile edastatud täitmisavalduses. Hageja eeltoodud kostja arvestusega ei nõustu. Vastavalt ülaltoodud põhjendustele (vt p 2.6.) on kostja jätnud vääralt arvesse võtmata hageja poolt tasutud elatise summas 800.- eurot, mistõttu ei vasta kostja arvestus elatise võlgnevuse kohta summas 2 122.- eurot tõele. Kuivõrd vaidlus puudub selle üle, et 01.06.2020.a kuni 15.06.2020.a kostja viibis hageja juures, on alusetult ja arusaamatult kostja lähtunud sellest, et 2020.a juunikuu eest mahaarvatav elatise summa on 80.- eurot. Kuna pool 2020.a juunikuud kostja elas hageja juures ning hageja andis kostjale vahetult ülalpidamist, tuleb juunikuu elatisesummat vähendada poole võrra, seega 146.- euro võrra (292 : 2 = 146), mitte 80.- euro võrra.
21.Lisaks on kostja arvestus ebaõige ka seetõttu, et muude perioodide puhul (s.o väljaarvatud 01.05.2020.a kuni 15.06.2020.a) kostja on jätnud täielikult arvesse võtmata selle, et hageja andis kostjale vahetult ülapidamist (mida on kostja tunnistanud vastuse p-s 2.2. (i)) ning seega vastavate perioodide eest puudub kostjal õigus hagejalt elatist nõuda. Hageja on veendunud, et perioodi eest, mil hageja on vahetult andnud kostjale ülalpidamist, puudub kostjal õigus hagejalt täiendavalt elatist nõuda. Vastasel juhul täidaks hageja ülalpidamiskohustust sama perioodi eest topelt, mida kostja aga ei saa nõuda.
22.Vastuse p-s 2.2. (i) kostja esitas väited, mille kohaselt hageja elab ja töötab Xxxxs ja saab Xxxx riigilt toetusi ning seega ei saanudki kostja elada hageja juures. Eeltoodud kostja väited on täielikult tõendamata ja asjakohatud.
KOSTJA VASTUVÄITED
23.Kostja seaduslik esindaja esitas 14.09.2020 vastuse hagile, milles palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei võta hagi õigeks, ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid ning vaidleb nendele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hagi, selles esitatud kujul on ebaselge, alusetu, tõendamata ning hagis esitatud nõuded ei kuulu kohtu poolt rahuldamisele. Hageja ei ole esile toonud ning tõendanud hagi alusesse kuuluvaid asjaolusid. Kostja ei pea vajalikuks ja otstarbekaks käsitleda kõiki hageja poolt esitatud faktiväiteid, kuna leiab, et need on olulises osas irrelevantsed antud tsiviilvaidluse õigeks ja õiglaseks lahendamiseks, kuid rõhutab, et ei võta käesolevas menetlusdokumendis käsitlemata hageja faktiväiteid mistahes ulatuses omaks TsMS § 231 lg 4 tähenduses.
24.Kostja hinnangul ei saa vaidlust olla alljärgnevate asjaolude üle: (i) Hageja väidab, et justkui vahemikus 02.04.2019 kuni 31.07.2019 elas kostja hageja juures ehk kokku peaaegu 4 kuud. Antud väide ei vasta tõele, on paljasõnaline ja on hageja poolt täielikult tõendamata. Kostja on elanud ja elab siiani alaliselt oma seadusliku esindaja ehk ema juures. kostja on küll
6 (12)
2-20-10647 viibinud mõned nädalavahetused mõnes kuus hageja juures, kuid kindlasti mitte ei ole elanud hageja juures kuude kaupa nagu hageja seda hagis väidab. Kostja edastab kohtule kõikvõimalikud tõendid, tõendamaks et ta ei ole hageja juures elanud eelpool toodud perioodil.
25.Tõenditena on eelpool nimetatud perioodil ema poolt kostjast tehtud pildid emaga koos olles või ema juures olles. Piltide põhjal (pildi tegemise aeg ja koht pildi juures olemas) saab kindlalt väita, et kostja ei ole elanud hageja juures ca. 4 kuud, vaid viibis mõned päevad hageja juures, ja need üksikud päevad ei ole aluseks elatise mitte maksmiseks ja seda veel miinimummääras. Ajavahemikul 20.04.2019 kuni 27.04.2019 viibis kostja ema poolt organiseeritud xxxx tenniselaagris, enne laagrit (19.04.19) viibis kostja ema kodus. Ema viis kostja 20.04.2019 lennujaama ja tuli ka 27.04.2019 lennujaama kostjale vastu (antud asjaolu saab kinnitada kostja, tennise treener) minnes koju, mitte aga hageja ei tulnud lennujaama kostjale vastu ega ei viinud ta enda juurde ehk laps oli ikka ema juures. Seega ei saa hageja väita et aprillis elas kostja tema juures, ei ole elanud vaid viibis taas paar päeva.
26.Mais 2019 on piltide järgi näha ja tõendatud, et kostja viibis enamik ajast ema juures. Ka juunis viibis kostja enamik ajast ema juures ning alates 21.06.2019 kuni 01.07.2019 oli kostja koos emapoolse perega Euroopa (Eest, Läti, Leedu, Tsehhi, Austria) ringreisil, seega ka juuni kohta ei saa väita, et kostja elas isa juures. Juulis 2019 oli kostja samuti enamik ajast ema juures, kuid antud kuu ei saa olla vaieldav ega antud kuu üle ei saa vaidlust olla sest täitedokumendiks oleva määrusega kinnitas kohus kostja S. V. seadusliku esindaja K. Z.-M. ja hageja M. V. vahel sõlmitud kompromissi tingimustel, mille kohaselt hageja kohustub maksma igakuiselt v.a juulikuu igal aastal, alates veebruarist 2017.a elatist. Seega hageja väited, et kostja on tema juures elanud on valed, ebaselged, paljasõnalised ja tõendamata.
27.Kostja rõhutab kohtule veelkord, et hageja ei ole kunagi kostjaga tegelenud ning kostja ei ole oma 14 aasta jooksul hageja juures elanud. Kostja ei saanudki hageja juures ca. 4 kuud elada kuna hageja elukoht ja ka töökoht on Xxxxs, hageja on Xxxx resident ning kuna hageja taotleb kõikvõimalikud Xxxx riigi poolt pakutavad lisatoetused siis tema alaline elukoht peab olema Xxxxs vastasel juhul jääb hageja toetustest ilma, ka seda on hageja kostjale korduvalt kinnitanud. Seega ei saanudki kostja hageja juures elada 4 kuud järjest ning tekib küsimus kellega kostja siis hageja juures elas? Kostja käib Eestis koolis (juba 8 aastat) ja on eelpool nimetatud perioodil Eesti koolis käinud, seega mitte kuidagi ei saanud kostja ka hagejaga Xxxxs olla.
28.Tutvudes hageja poolt hagiavaldusele lisatud Lisa 6 sisuga siis samuti ei leia tõendamist, et lastekaitse oleks kinnitanud, et jah laps on alates 02.04.19 elanud isa juures kuni 31.07.19. Vastupidi Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti H. K. kirjas on selgelt kirjas, et küll aprilli alguses said nad info, et laps läks isa juurde, kuid lastekaitsel puudub informatsioon kui kaua laps isa juures elas ja ka kuupäevade kohta ei ole lastekaitsel konkreetset informatsiooni. Lähtuvalt eeltoodust on hageja väide, et kostja elas ta juures ajavahemikul 02.04.2019 kuni 31.07.2019 väär, paljasõnaline ning tõendamata, hageja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud.
29.Hageja väidab, et ka käesoleval aastal on kostja justkui hageja juures elanud alates veebruarist 2020 (kuigi täpselt ei mäleta mis kuupäevast) kuni politsei väljakutsumiseni kostja poolt 15.06.2020 ehk kokku peaaegu 3,5 kuud. Antud väide on samuti väär ning tõendamata. Kostja edastab kohtule hageja enda volitatud esindajaga kirjavahetuse, mille kohaselt hageja ei nõuagi kuni mai kuuni enam elatist vaid palub üksnes elatise tasumist alates mai kuust, kostja ei vaidle vastu, et ta on alates mai kuust hageja juures viibinud kuni 15.06.2020 (mil pidi isale
7 (12)
2-20-10647 politsei kutsuma), mis lõppes hetkel menetluses oleva kriminaalasjaga kuna hageja on korduvalt kostja suhtes kasutanud vägivalda olles alkoholi joobes. Kostja selgitab ja põhjendab kohtule 17.06.2020 kohtutäiturile edastatud täitemenetluses olevat nõuet järgmiselt tuues välja arvutuse: Kostja seadusliku esindaja ehk ema pangakonto väljavõtte kohaselt (periood 01.01.2019 kuni 30.06.2020) on hageja tasunud kokku 3400€. 2017 sõlmitud kompromissi kohaselt kohustub aga hageja tasuma kostjale Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära: 1. 2019 aasta elatise miinimummäär oli 270 eurot: 11 kuud x 270 eurot= 2970eurot;
2.2020 aasta elatise miinimummäär on 292 eurot: 6 kuud x 292 eurot=1752 eurot. Kokku: 4722€ Seega vaidlusaluse perioodi kohta 01.01.2019 kuni 17.06.2020 kohustus hageja kostjale tasuma elatist kokku summas 4722 eurot. Hageja on kostja seaduslikule esindajale kokku eelpool nimetatud perioodi jooksul tasunud 3400€, mille sees on eraldi hagejaga kokkulepitud laagrite maksumus kokku summas 800€ ehk siis hageja poolt kantud summast saame tennise laagrite (Mallorca, Muhu ja linnalaagrite) maksumused maha arvata: 3400€-800€=2600€.
30.Kostja palub kohtul pöörata tähelepanu hageja enda pangakonto väljavõtte selgitustele, milleks on hageja ise märkinud (22.04.2019; 03.05.2019; 13.05.2019; 25.06.2019 ja 01.07.2019) S. treeninglaager, ülejäänud ülekanded ja nende selgitused nii nagu peab „elatusraha“. Hageja on 01.01.2019 kuni 17.06.2020 jooksul tasunud elatist vaid 2600€ ulatuses kohustus aga tasuma 4722€, seega tasumata on jäänud 2122€. Kostja seaduslik esindaja täites 17.06.2020a. kohtutäiturile edastamiseks täitmisavaldust arvestas asjaoluga, et kostja alates 01.05.202 kuni 15.06.2020 viibis hageja juures ning arvas hageja poolt tasumata jäänust summast mai ja jooksva juuni kuu nn. elatise suurust, mida hageja ka volitatud esindaja kaudu nõudis, milleks on 2020 ühes kuus 292€ ja lisaks jooksva juuni kuu kohta 80€, ehk arvutus on järgmine: Hageja tasumata jäänud elatis (01.01.19 kuni 17.06.2020) on kokku summas 2122€, kostja seaduslik esindaja arvas hageja poolt kostjale tasumata jäänud elatise summast 2020 aastal kehtiva elatise miinimummäära 292€ mais kuu eest ning lisaks juuni kuu eest 80€ ning sai tulemiks 1750€, mida märkis ka kohtutäiturile edastatud täitmisavalduses.
31.Kostja palub kohtul pöörata tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole aastaid kostjale igakuist miinimummäära täisulatuses kunagi tasunud vaid on alati pika hilinemisega tasunud kas 35€, 100€ või 135€ kaupa mis lõppkokkuvõttes kasvas eelpool toodud summa ulatuses. Hageja seisukoht, et tema suhtes alustatud täitemenetlus on ebaõige ja tuleb lõpetada on tõendamata, paljasõnaline. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb rahuldamata jätta täies ulatuses, hageja on ise tekitanud antud vaidluse jättes kostjale ehk lapsele isegi miinimummäärast väljamõistetud elatist tasumata rääkimata eelnevatest aastatest mil kostja sündis. Tuginedes eelpool toodule palub kostja jätta hagi rahuldamata ja jätkata sundtäitmist, kuna hageja ei ole oma kohustust pikaajaliselt isegi miinimummääras. Hageja nõuded on alusetud ega kuulu rahuldamisele.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 on sätestatud, et lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4).
8 (12)
2-20-10647
33.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
34.Kostja S. V. vanemateks on hageja M. V. ja kostja seaduslik esindaja K. Z.-M.. Vaidlus puudub selles, et täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 17.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-494 kinnitas kohus S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e ja M. V.`i vahel sõlmitud kompromissi (tl 9-10). Kompromissi kohaselt maksab M. V. igakuiselt, v.a juulikuu igal aastal, alates veebruarist 2017 elatist oma lapse S. V.`i ülalpidamiseks 235 eurot S. V.`i täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäära muutudes muutub elatise määr. Elatis tuleb kompromissi kohaselt kanda üle iga jooksva kuu 10. kuupäevaks, v.a juulikuu S. V.`i seadusliku esindaja K. Z.-M.`e arvelduskontole selgitusega „S. V. elatis“ (tl 9).
35.Kohus annab esmalt hinnangu poolte vaidlusele selles, milline oleks hageja elatise võlgnevus kostja ees perioodil 01.01.2019 kuni 17.06.2020, kui jätta arvestamata hageja poolt kostja vahetu ülalpidamine. Täitemenetluses nõuab kostja hagejalt antud perioodi kohta võlgnevuse tasumist summas 1750 eurot. Kostja seaduslik esindaja on nimetatud summa kujunemist põhjendanud sellega, et hageja on 01.01.2019 kuni 17.06.2020 tasunud elatist 2600 ulatuses, kuid kohustus tasuma 4722 eurot, seega tasumata on jäänud 2122 eurot. Kostja seaduslik esindaja arvestas täitmisavalduses lisaks asjaoluga, et kostja viibis alates 01.05.2020 kuni 15.06.2020 hageja juures ning arvas tasumisele kuuluvast summast maikuu eest maha elatise miinimummäära 292 eurot ja lisaks juunikuu kohta 80 eurot. Seega kostja seadusliku esindaja elatisevõla arvutus on järgmine: hageja tasumata jäänud elatis 01.01.19 kuni 17.06.2020 oli kokku 2122 eurot, kostja seaduslik esindaja arvas hageja poolt tasumata jäänud elatise summast 2020 aasta mai eest maha 292 eurot ja lisaks juuni eest 80 eurot ning sai tulemiks 1750 eurot, mida märkis ka kohtutäiturile edastatud täitmisavalduses (tl 51).
36.Hageja elatisevõla arvestuse kohaselt pidi hageja pidi tasuma vaidlusalusel perioodil, st 01.01.2019 kuni 17.06.2020 kostjale elatist kokku 17 kuu eest 4722 eurot (2019. aasta 11 kuu eest igakuiselt 270 eurot ja 2020. aasta 6 kuu eest igakuiselt 292 eurot). Hageja selgitab, et juulikuud pole arvestatud, sest selle eest ei olnud hagejal kohustust tasuda elatist lähtuvalt kohtulahendist. Hageja leiab, et M. V.`i pangakonto väljavõtete kohaselt on hageja tasunud kostja kasuks elatist vaidlusaluse perioodi eest kokku summas 3400 eurot; seega hageja on täitnud elatise tasumise kohustust kõne all oleval perioodil osaliselt ning kostja nõue ei saa olla suurem kui 1322 eurot (4722 – 3400 = 1322).
37.Kohus märgib, et poolte vahel ei ole vaidlust, et muid asjaolusid arvestamata pidanuks hageja tasuma kostjale vaidlusalusel elatist perioodil kokku 4722 eurot ja antud summa vastab ka kohtulikule kompromissile (vt tl 9). Samuti puudub vaidlus ja asjas esitatud pangatõenditest nähtub, et hageja on kostjale tasunud vaidlusalusel perioodil elatist vähemalt summas 2600 eurot (vt tl 11 - tl 13 pöördel). Poolte vahel on aga vaidlus selles, kas hageja poolt perioodil 22.04.2019 – 01.07.2019 makstud raha summas 800 eurot selgitusega „S. V. treeninglaager“ ning „S. V. treeninglaager ja taskuraha“ (vt tl 11) tuleks samuti arvestada hageja poolt tasutud elatise hulka. Kohus on seisukohal, et hageja poolt S. V. treeninglaagriks ja taskurahaks tasutud summat kokku 800 eurot ei ole võimalik arvestada hageja elatisvõlgnevuse katteks. Nimetatud rahaülekannetest summas 800 eurot ei nähtu, et need oleksid tehtud kostja elatise katteks.
38.Kohus ei pea võimalikuks lugeda kostjale elatise andmise kohustust täidetuks vanemate omavaheliste arvelduste raames, kui ei ole üheselt selge, et need arveldused toimusid just elatise maksmise eesmärgil. Kohus selgitab, et elatise maksmiseks kohustatud vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul peab ta ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste
9 (12)
2-20-10647 maksetena. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lõigete 1 ja 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik. Sellise piirangu eesmärk on lastele regulaarse ning stabiilse ülalpidamise tagamine. Hageja ei saa elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada rahaga, mida hageja kulutab lapse huvitegevusele või taskurahaga. Seda ei muuda asjaolu, et hageja väitel tulnuks poolte kokkuleppel tenniselaagri eest tasumine arvesse võtta elatises. Kostja eitab sellise kokkuleppe olemasolu ja peale hageja väidete puuduvad tõendid väidetava kokkuleppe olemasolu kohta. Täitmisdokumendiks olevas kompromissis on üheselt kokku lepitud, et elatis tuleb kanda kostja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „S. V. elatis“ (tl 9). Ka seetõttu ei pea kohus võimalikuks hageja elatise maksmise kohustuse täitmisel arvesse võtta makseid selgitusega „S. V. treeninglaager“ ning „S. V. treeninglaager ja taskuraha“ (vt tl 11).
39.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et muid asjaolusid arvestamata pidanuks hageja tasuma kostjale vaidlusalusel elatist perioodil kokku 4722 eurot, kuid tasus 2600 eurot. Seega rahaliselt tasumata elatis vaidlusaluse perioodi eest oli 2122 eurot (4722-2600). Kuna poolte vahel puudub vaidlus, et kostja viibis alates 01.05.2020 kuni 15.06.2020 hageja juures (vt tl 50 pöördel), tuleb nimetatud elatisevõla summast maha arvestada miinimumelatis 2020. aasta mai eest summas 292 eurot ning poole juunikuu eest summas 146 eurot. Meelevaldne ja põhjendamatu on kostja seadusliku esindaja poolt 2020. aasta juuni ees teostatud maha arvestus summas 80 eurot. Seega on kohus seisukohal, et arvestamata poolte vaidlust hageja poolt kostjale vahetu ülalpidamise andmise osas, olnuks hageja elatisvõlgnevus kostja ees vaidlusalusel perioodil 01.01.2019 kuni 17.06.2020 kokku 1684 eurot (2122 – 292 – 146).
40.Poolte vahel on vaidlus selles, kas tsiviilasjas nr 2-17-494 kompromissi kinnitava 17.02.2017 kohtumääruse aluseks olevad asjaolud on pärast nimetatud kohtulahendi jõustumist muutunud ja kas hageja on täiteasjas nr xxxx esitatud elatise nõude rahuldanud muul viisil. PKS § 100 lg 2 on sätestatud, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seega kui laps elab vanemaga koos, saab vanem elatise maksmise kohustust täita ka vahetult.
41.Riigikohus on 08.03.2017 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16 p-s 11 selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. [--] Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks. Sama lahendi p-s 14 märkis Riigikohus, et kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17.05.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).
42.Kohus loeb hageja vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja elas hageja juures alates 2019. aprillis, mais ja pool juunikuud. Kui laps oli hageja juures, oli ta hageja ülalpidamisel, hageja ostis talle toitu ja riideid (tl 92). Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas Harku Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti H. Keel 16.07.2020 e-kirjaga, mille kohaselt oli kostja isa juures alates 2019. aprillist ning ka lastevanematega 15.04.2020 toimunud vestluse ajal elas hageja isa juures (tl 14). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud 2019. aasta 2,5 kuu osas täitis
10 (12)
2-20-10647 hageja elatise maksmise kohustust kostja suhtes vahetult. Kohus leiab, et nimetatud 2019. aasta 2,5 kuule vastava miinimumelatise summas 675 eurot (2,5 x 270) sissenõudmine hagejalt täitemenetluses on alusetu, sest hageja täitis vastaval perioodil ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vahetult. Eelnevat ei kummuta kostja poolt kohtule esitatud fotod (tl 59-60). Isegi kui fotod on tehtud kostja seadusliku esindaja väidetud ajal ja kohtades, ei järeldu nendest, et kostja oleks vaidlusalusel perioodil elanud ema juures. Hageja pole väitnud, et kostja oma emaga ei kohtunud, samuti puudub vaidlus, et pool juunit 2019. aastal elas kostja koos emaga.
43.Kohus loeb hageja vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja elas hageja juures alates 2020. märtsis, aprillis, mais ja pool juunikuud. Kui laps oli hageja juures, oli ta hageja ülalpidamisel, hageja ostis talle toitu ja riideid (tl 92). Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse lastekaitse spetsialisti K. A 10.07.2020 e-kirjaga, mille kohaselt oli kostja isa juures alates 2020. veebruarist kuni 2020. juuni keskpaigani ja kostja enda sõnade kohaselt 3,5 kuud (tl 15). Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud 2020. aasta 3,5 kuu osas täitis hageja elatise maksmise kohustust kostja suhtes vahetult. Seejuures arvestas kohus eelnevalt hageja elatisevõlast juba maha seoses 2020. aasta mai ja juunikuuga kokku 438 eurot (vt käesoleva kohtuotsuse p 39). Kohus leiab, et ka 2020. aasta märtsile ja aprillile vastava miinimumelatise summas 584 eurot (2 x 292) sissenõudmine hagejalt täitemenetluses on alusetu, sest hageja täitis vastavalt perioodil ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja vahetult.
44.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on vahetu ülalpidamise andmise kaudu rahuldanud kostja elatise nõude mh 2019. aasta aprillis, mais ja pooles juunikuus kokku summas 675 eurot ning 2020. aasta märtsis ja aprillis kokku summas 584 eurot. Nimetatud summade hagejalt väljanõudmine täitemenetluses on alusetu. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse p-s 38 kohtu poolt kindlaks tehtud potentsiaalsest elatisvõlgnevuse summast 1684 eurot maha arvata 1259 eurot (675+584). Kokkuvõttes on kostjal seega õigus nõuda vaidlusaluse perioodi 01.01.2019 kuni 17.06.2020 eest hagejalt elatisvõlgnevust summas 425 eurot (1684-1259). Kuna kostja nõuab aga vaidlusaluse perioodi eest hagejalt elatisvõlgnevust summas 1750 eurot, siis on kostja poolt täitemenetluses esitatud nõue 1325 euro osas alusetu (1750 – 425). Kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnistab 18.06.2020 S. V.`i täitmisavalduse alusel alustatud sundtäitmine täiteasjas nr xxxx (millega M. V.`ilt nõutakse elatise võlgnevust alates 01.01.2019 kuni 17.06.2020 summas 1750 eurot) lubamatuks 1325 euro nõudmise osas. Ülejäänud osas (s.t. hagejalt vaidlusaluse perioodi eest elatisevõlgnevuse 425 euro sissenõudmise osas) jääb hagi rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise osas.
45.Kohus selgitab, et vastavalt Riigikohtu 15.04.2015 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15 p 9 on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada.
46.Kohus selgitab, et käesolevas vaidluses sai kohus lahendada poolte vaidluse elatise üle üksnes konkreetse perioodi osas, mitte edasiulatuvalt. Kohus on pooltele juba selgitanud, et 17.02.2017 kompromissi kohaselt (tl 9-10) tuleb elatist maksta perioodiliste rahamaksetega. Kohtulik kompromiss kehtib ka edaspidi, sõltumata sellest, et käesolevas tsiviilasjas tunnistas
11 (12)
2-20-10647 kohus sundtäitmise osaliselt lubamatuks. Käesolevas asjas hagi osaline rahuldamine ei kõrvalda sõlmitud kompromissi mõju edasiulatuvalt. Juhul, kui hageja tahe on suunatud elatise mittemaksmisele perioodil, kui laps viibib tema juures ning ta annab lapsele ülalpidamist vahetult, tuleks edaspidiste vaidluste vältimiseks hagejal kaaluda hagi esitamist sõlmitud kompromissi muutmiseks.
47.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist ja asjaolu, et vaidlus on seotud lapsega ning kostja S. V. on alaealine, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sisuline vaidlus käesolevas asjas on kostja vanemate ehk hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel, kellel oleks ilmselgelt mõistlik lapse huvisid arvestades käesolev tsiviilasi kokkuleppega lahendada. Kompromissi sõlmimine on võimalik kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS 430 lg 1).
48.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
49.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt oma 25.11.2020 määrusega. Hagi tagamiseks peatas kohus kohtutäitur E. V.e poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr xxxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Arvestades käesoleva otsuse alusel hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb nimetatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.