23. november 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-15928
Tsiviilasi
V G ja P G hagi A Pi (P) vastu pärandvara ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
V G (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Aire Põder P G (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja A P
Kostja
A P (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad advokaat Tatjana Dobolina ja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt V G (isikukood xxx) ja P G (isikukood xxx) hagiavaldus A Pi (P, isikukood xxx) vastu pärandvara ja abikaasade ühisvara jagamiseks.
2.Jätta rahuldamata V G (isikukood xxx) ja P G (isikukood xxx) hagiavaldus nõudes likvideerida pärandvarasse kuuluvad I G vastu esitatud nõuded Swedbank AS-ile summas 5,14 eurot ja V Gle (G, isikukood xxx) summas 1500 eurot I G nimel Luminor Bank AS arvelduskontol nr XXX olevatest pärandvara hulka kuuluvatest rahalistest vahenditest ning tasaarveldada need A Pi (P, isikukood xxx) hüvitise nõudega.
Jätta rahuldamata V G (isikukood xxx) ja P G (isikukood xxx) hagiavaldus nõudes jagada I G matuse- ja notarikulud kokku summas 3352,30 eurot pärijate vahel vastavalt pärandiosa suurusele.
4.Jätta V G (isikukood xxx) ainuomandisse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand aadressil xxx.
5.Kohustada A Pi (P, isikukood xxx) andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx teise jao omanikukannete, mille kohaselt on ühisomanikud V G (isikukood xxx), P G (isikukood xxx), A P (isikukood xxx), kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse V G (isikukood xxx). 1 (12)
6.Kohtulahend ei asenda V G (isikukood xxx) ja P G (isikukood xxx) tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
7.Jätta P G (isikukood xxx) ainuomandisse sõiduauto Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx.
8.Jagada Luminor Bank AS-i arvelduskonto nr XXX arvel oleva raha jääk 47 191,13 eurot selliselt, et jätta A Pile (P, isikukood xxx) 7865,19 eurot, P Gle (G, isikukood xxx﴿ 7865,19 eurot ja V Gle (G, isikukood xxx) 31 460,75 eurot.
9.Jagada AS-i SEB Pank arvelduskonto nr XXX arvel oleva raha jääk 10 014,21 eurot selliselt, et jätta A Pile (P, isikukood xxx) 1669,04 eurot, P Gle (G, isikukood xxx) 1669,04 eurot ja V Gle (G, isikukood xxx) 6676,13 eurot.
10.Välja mõista solidaarselt V Glt (G, isikukood xxx) ja P Glt (G, isikukood xxx) A Pi (P, isikukood xxx) kasuks hüvitis 12 983,34 (kaksteist tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm koma kolmkümmend neli) eurot.
11.Välja mõista A Pilt (P, isikukood xxx) V G (isikukood xxx) kasuks 1117,43 (üks tuhat ükssada seitseteist koma nelikümmend kolm) eurot.
12.Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 10 ja 11 nimetatud A Pi (P, isikukood xxx) ja V G (isikukood xxx) nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista solidaarselt V Glt (G, isikukood xxx) ja P Glt (G, isikukood xxx) A Pi (P, isikukood xxx) kasuks välja hüvitis 11 865,91 (üksteist tuhat kaheksasada kuuskümmend viis koma üheksakümmend üks) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
14.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.V G ja P G (hagejad) esitasid 23.10.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse A Pi (kostja) vastu pärandvara ja abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Kohus jättis 13.11.2018 määrusega hagiavalduse käiguta. Hagejad esitasid 27.11.2018 kohtule puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus võttis 21.12.2018 määrusega hagi menetlusse. Kostja vastas hagile 15.02.2019. Pärast hagile vastamist pooled esitasid kohtule menetlusdokumente ja kostja taotles 22.03.2019 ekspertiiside läbiviimist. 22.05.2019 kohus valmistas ette ekspertiiside läbiviimise ja 04.09.2019 lahendas ekspertiiside taotlused. Kohus jättis 31.07.2020 määrusega hagiavalduse uuesti käiguta. Hagejad esitasid 18.08.2020 kohtule puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus 25.09.2019 määrusega võttis menetlusse hageja V G nõude kostja vastu raha tasumise nõudes ja määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses pooltele tähtajad ning kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja 23.11.2020. 2 (12)
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. 07.03.1986 sõlmiti I G ja hageja V G (abikaasad) abielu. Abikaasade varasuhtele kehtis ühisvarasuhe. 02.11.2016 soetasid abikaasad sõiduki Xxx Xxx registreerimismärgiga xxx. 13.12.2017 võõrandasid abikaasad ühisvaras oleva aadressil xxx asuva eluruumi nr xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx), mitteeluruumi nr xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx), mitteeluruumi nr xx (kinnistusregistri registriosa nr xxx), mitteeluruumi nr xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx) ja eluruumi nr xxx (kinnistusregistri registriosa nr xxx). 22.12.2017 soetasid abikaasad korteriomandi aadressil xxx (kinnistu registriosa numbriga xxx). Hageja V G esitab kohtule kinnistusraamatu väljatrüki xxx osas, millest nähtuvalt kuulus korteriomand abikaasade ühisomandisse. xxx suri I G (isikukood xxx). Võttes arvesse, et üks pärijatest (A P, I G täisealine poeg) on xxx valla xxx, viidi pärimismenetluses läbi inventuur (PärS § 136 lg 1). Inventuuri aluseks oli Tallinna Notar A M 26.07.2018 pärandvara inventuuri määramise otsus. Hageja V G esitas 27.09.2018 nõudeavalduse I G pärimismenetluses. 27.09.2018 väljastas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus I G pärandvara nimekirja. Kohtutäitur selgitas välja I G pärandvara: a) Swedbank AS (registrikood 10060701) arvelduskonto nr xxx konto suletud 16.12.2007 võlgnevuse tõttu pangale ja võlgnevus 80,45 Eesti krooni (5,14 eurot). b) Luminor Bank AS (registrikood 11315936) arvelduskonto nr XXX saldo 27.02.2018 seisuga 47 191,13 eurot. c) Kinnistu registriosa numbriga xxx aadressil xx. Vara hinnanguline väärtus 27.09.2018 seisuga 50 000 eurot. d) Sõiduk Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx. Vara hinnanguline väärtus 27.09.2018 seisuga 3500 eurot. e) Pärandaja abikaasa hageja V G AS SEB Pank (registrikood 10004252) arvelduskonto nr XXX saldo 27.02.2018 seisuga 10 014,21 eurot. f) Pärandaja abikaasa hageja V G nõue ühisvaraks olnud korteriomandite müügist saadud tulu eest summas 26 500 eurot. 28.09.2018 väljastas Tallinna Notar A M pärimistunnistuse nr xxx, mille kohaselt surnud I G pärijateks on: 1/3 suuruses mõttelises osas hageja V G (isikukood xxx); 1/3 suuruses mõttelises osas hageja P G (isikukood xxx); 1/3 suuruses mõttelises osas kostja A P (isikukood xxx). Seega on teada kõik I G kaaspärijad. Pärimistunnistuse kohaselt surnud I G oli perekonnaseisult abielus ning tema abikaasa oli hagea. Abielu sõlmiti poolte vahel 07.03.1986 ning abikaasade vahel kehtis ühisvarasuhe. I G pärandvarasse kuuluvad järgnevad kohustused: a) Swedbank AS (registrikood 10060701) arvelduskonto nr XXX konto suletud 16.12.2007 võlgnevus 5,14 eurot; b) Hageja nõue I G vastu summas 26 500 eurot. Pärandaja abikaasa hageja V G nõue ühisvaraks olnud korteriomandite müügist saadud tulu eest summas 26 500 eurot. Hageja on summa 25 000 eurot, mis on nõudeavalduses märgitud, juba arvestanud ühisvara hulka. Nõudena jääb alles summa 1500 eurot (juurdemakstav tulumaksusumma), mille hageja I G eest tasus 27.09.2018 Maksu- ja Tolliametile (tasutud summa 3000 eurot ühisvara võõrandamise eest, pool summast 1500 eurot kuulus tasumisele I G poolt). V G annab teada, et tasus summa 3000 eurot Maksu- ja Tolliametile enda nimel AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX olevatest rahalistest vahenditest. I G pärandvarasse kuuluvad järgnevad õigused: a) Luminor Bank AS arvelduskontol nr XXX olev rahasumma 47 191,13 eurot. Kuivõrd rahasumma kuulub ühisvara hulka, siis sellest 1⁄2 kuulub abikaasale hageja V Gle. Seega pärandvara, mis pärijate vahel jagamisele läheb on 23 595,56 eurot (47 191,13 : 2); b) Kinnistu aadressil xxx väärtusega 50 000 eurot. Kuivõrd korteriomand on soetatud abielu jooksul, siis kuulub see ühisvara hulka. Ka kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt oli korteriomand abikaasade ühisomandis. Korteriomandist 1⁄2 kuulub abikaasale hageja V Gle. Seega pärandvarana läheb pärijate vahel jagamisele 1⁄2 osa korterist, mis on umbes 25 000 eurot. c) Sõiduk Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx väärtusega 3500 eurot. Kuivõrd sõiduk on soetatud abielu jooksul, siis kuulub see ühisvara hulka, ning sõidukist 1⁄2 kuulub abikaasale hageja V Gle. Seega pärandvarana läheb pärijate vahel jagamisele 1/2 sõidukist, mis on umbes 1750 eurot. d) Pärandaja abikaasa hageja V G AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX olev rahasumma 10 014,21 eurot. Nimetatud rahasumma on ühisvara, millest 1⁄2 kuulub abikaasale hageja V Gle. Seega pärandvara, mis pärijate vahel jagamisele läheb on 5007,10 eurot. Hagejad ei ole kunagi kohtunud ega omanud kokkupuuteid kostjaga, kes on viibinud alates 1985 aastast xxx ning alates 1993 aastast xxx. Hagejad omasid teadmist, et surnud I G oli loobunud enda lapsest (kostja), seda oli naine ise selgitanud. Seetõttu ei osanud I G ka testamendi koostamise vajalikkust ette näha, et tema vara jääks hagejatele. Hagejad ei vaidlusta pärimistunnistust ja on nõus pärandvara jagama vastavalt pärimistunnistuses väljatoodule. Kuivõrd kostja on xxx eestkostealune, siis Eesti Vabariigi 3 (12)
seadusandlus ei luba pärandvara jagada ilma kohtuta. Arvestades olukorraga, et kostja on viibinud aastakümneid erihoolekande asutuses, siis on tõenäoline, et ta kunagi iseseisvalt pärandvara hulka kuuluvat korteriomandi osa ja sõiduki osa kasutada ei saa. Seega on välistatud tema elama asumine pärandvara ja ühisvara hulka kuuluvasse korterisse või sõiduki kasutamisvõimalus. Hagejad leiavad, et pärandvara jagamine on mõistlik selliselt, et pärandvara ja hageja V G ühisvara hulka kuuluvad korter jääb hageja V G ainuomandisse ning sõiduk jääb hageja P G ainuomandisse. Hagejad hüvitavad solidaarselt nende esemete (korteri ja sõiduki) omandiõiguse kaotamise kostjale. Samuti on hagejad seisukohal, et pärandvara rahalised vahendid ja kohustused saab jagada pärijate vahel vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. Hagejad on nõus solidaarselt hüvitama kostjale pärandvara hulka kuuluva korteriomandi osa ja sõiduki osa kaotamise eest summa 8916,66 eurot. Nimetatud hüvitise summa on tuletatud järgnevalt: a) pärandvaras oleva korteriomandi osa suurus on 25 000 eurot (50 000 : 2), kostja osa sellest on 1/3, ehk 8333,33 eurot (25 000:3); b) pärandvaras oleva sõiduki osa suurus on 1750 eurot (3500 : 2), kostja osa sellest on 1/3, ehk 583,33 eurot (1750:3). Seega 8333,33+583,33=8916,66 eurot. Võttes arvesse, et pärandvara nimekirjas on nõudeid I G vastu kokku 1505,14 eurot (Swedbank võlgnevus summas 5,14 eurot ja hageja V G nõue summas 1500 eurot), teevad hagejad ettepaneku nõuded rahuldada I G Luminor Bank AS arvelduskontol nr XXX olevatest rahalistest vahenditest. Seega peale nõuete rahuldamist jääb I G Luminor Bank AS arvelduskontole nr XXX summa 22 090,42 eurot (23595,56 - 1505,14). Hageja V G annab teada, et on ainuisikuliselt tasunud surnud I G matusekulud kokku summas 3154 eurot ning Tallinna Notar A M notaribüroo pärimismenetluse kulud kokku 198,30 eurot. Enda väidete tõestuseks edastab hageja V G kohtule xxx 01.03.2018 arve nr M00456 summas 1181 eurot, xxx 15.08.2018 arve nr 1508/02 summas 1973 eurot, maksekorraldused ning kassa sissetuleku orderi nr KS00351 arvete tasumise osas. Samuti edastab hageja V G kohtule notaribüroo 28.09.2018 arve nr 39820 summas 198,30 eurot. Hageja V G annab teada, et tasus nii matuse- kui ka notarikulud enda nimel AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX olevatest rahalistest vahenditest. Hageja V G palub kohtul jagada surnud I G matusekulud summas 3154 eurot ja notarikulud pärimistunnistuse väljastamiseks summas 198,30 eurot pärijate vahel selliselt, et iga pärija kanda jääb summa vastavalt tema pärandiosale (so 1/3). Tulenevalt eeltoodust peaks iga pärija kandma matuse- ja notarikuludest summa 1117,43 eurot (3 154+198,30=3352,30 : 3). Hageja V G raha tasumise ja tasaarvelduse nõue kostja vastu. Kuivõrd hageja V G on pärijate eest ainuisikuliselt tasunud kõik matuse- ja notarikulud (summas 3352,30 eurot), siis esitab hageja V G raha tasumise nõude kostja vastu sõltuvalt kulutustest, mida ta on teinud/kandnud. Hageja esitab kostja vastu raha tasumise nõude summas 1117,43 eurot. Hageja V G palub kohtul tasaarveldada tema poolt tasutud matuse- ja notarikulud kostja hüvitise nõudega. Hageja V G taotleb kohtul pärandvara jagamist selliselt, et hageja V G saab raha teiste kaaspärijatele langeva kohustuse ulatuses rohkem. Hageja V G palub pärandvara hulka kuuluva raha jagamist selliselt, et kostja saab raha temale langeva kohustuse ulatuses vähem ning hageja V G (kulutuse tegijana) saab raha teistele kaaspärijatele langeva kohustuse ulatuses rohkem. Hagejad leiavad, et ülejäänud rahalised vahendid, mis kuuluvad pärandvara hulka saab jagada vastavalt pärandiosadele hagejate ja kostja vahel. a) I G nimel Luminor Bank AS arvelduskontol nr XXX olev pärandvara hulka kuuluv rahasumma 22 090,42 eurot (peale nõuete rahuldamist jääv summa) jagada kolme pärija vahel vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. Seega kuuluks igale pärijale summa 7363,47 eurot (22 090,42 : 3); b) Hageja V G AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX olev pärandvara hulka kuuluv rahasumma 5007,10 eurot jagada kolme pärija vahel vastavalt pärimistunnistuses märgitud osadele. Seega kuuluks igale pärijale summa 1669,03 eurot (5007,10 : 3).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostjal puuduvad vastuväited pärimismenetluses läbiviidud pärandvara inventuuri tulemuste osas (I G pärandvarasse kuuluvate õiguste ja kohustuste nimekiri). Kostjal ei ole vastuväiteid hagejate poolt pakutud pärandvara jagamise viisi osas. Kostja on nõus, et pärandvara koosseisu kuuluv korteriomand xxx jääb hageja V G ainuomandisse ning sõiduk Xxx Xxx jääb hageja P G ainuomandisse. Kostja on nõus, et kostjale kuuluv pärandvara osa makstakse kostjale välja rahalise hüvitisena. Hagejate poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada korteriomandi ega sõiduki turuväärtust. Hagejate väited korteriomandi ja sõiduki väärtuse osas ei ole tõendatud. Hindaja hindas korteri turuväärtuse järgmiselt: a. eeldusel, et 4 (12)
korter on rahuldavas seisukorras: 76 000 eurot; b. eeldusel, et korter on heas seisukorras: 83 000 eurot. Kostja hinnangul korteri turuväärtuse määramisel tuleb arvesse võtta keskmise 79 500 eurot (76 000 + 83 000:2). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja V G ja I G abiellusid xxx; hageja V G ja I G varasuhteks oli ühisvarasuhe (varaühisus); I G suri xxx; 27.09.2018 väljastas kohtutäitur Elin Vilippus I G pärandvara nimekirja, mille kohaselt on I G pärandvara koosseis järgmine: a) Swedbank AS (registrikood 10060701) arvelduskonto nr XXX konto suletud 16.12.2007 võlgnevuse tõttu pangale ja võlgnevus 80,45 Eesti krooni (5,14 eurot); b) Luminor Bank AS (registrikood 11315936) arvelduskonto nr XXX saldo 27.02.2018 seisuga 47 191,13 eurot. c) kinnistu registriosa numbriga xxx aadressil xxx; d) sõiduk Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx; e) pärandaja abikaasa hageja V G AS-i SEB Pank (registrikood 10004252) arvelduskonto nr XXX saldo 27.02.2018 seisuga 10 014,21 eurot; f) pärandaja abikaasa hageja V G nõue ühisvaraks olnud korteriomandite müügist saadud tulu eest summas 26 500 eurot. Hageja V G põhinõue I G vastu on summas 1500 eurot juurde makstava tulumaksusumma osana ning pool summast, s.o ligikaudu 25 000 eurot Luminor pangas I G arveldusarvel olevatest rahalistest vahenditest, mis on saadud 13.12.2017 notariaaltehingust nr 3371/2017. 28.09.2018 väljastas Tallinna notar A M pärimistunnistuse nr xxx, mille kohaselt surnud I G pärijateks on võrdsetes osades hagejad ja kostja: 1/3 suuruses mõttelises osas hageja V G; 1/3 suuruses mõttelises osas hageja P G; 1/3 suuruses mõttelises osas kostja A P Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xx kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka; sõiduauto Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka; Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX (saldo 27.02.2018 seisuga 47 191,13 eurot) arvel olev kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka; AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX (saldo 27.02.2018 seisuga 10 014,21 eurot) arvel olev kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. Kohus loeb asjaolud tõendamist mittevajavateks, sest pooled ei vaidle nende üle TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled vaidlevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi ja sõiduauto Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx väärtuse üle.
5.TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus lahendab hagejate nõuded, mis hagejad esitasid kohtule 18.08.2020 täiendatud hagiavalduses.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest 5 (12)
jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja V G ja I G abiellusid xxx ning hageja V G ja I G varasuhteks oli ühisvarasuhe (varaühisus) ja pärandaja I G suri xx. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kogu hagis märgitud vara kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. Tulenevalt perekonnaseadusest kohaldatakse abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. See tähendab, et ühisvara jagamisele kohaldatakse PärS § 152-161. Teisisõnu, pärija või abikaasa saab nõuda PärS § 152 järgi ühisvara jagamist. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. See tähendab, et pärija või abikaasa võib nõuda ühisvara (pärandvara) jagamist mõnel asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohus saab valida üksnes sellise pärandvara jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (PärS § 152 lg 3, AÕS § 77 lg 2, vt ka Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4506, p 19). Antud juhul kostja ei vaidle vastu hagejate taotletud pärandvara ja ühisvara jagamisele. Kostja ei soovi pärandvara ja ühisvara jagamist muul viisil, kui seda taotlevad hagejad.
7.Hagejad esitasid hagi esemes järgmise sisuga nõuded: „4. Likvideerida pärandvarasse kuuluvad I G vastu esitatud nõuded Swedbank AS-ile summas 5,14 eurot ja hagejale I summas 1500 eurot I G nimel Luminor Bank AS arvelduskontol nr XXX olevatest ja pärandvara hulka kuuluvatest rahalistest vahenditest;“. Hagejad põhjendavad nõuet sellega, et xx suri pärandaja I G. 28.09.2018 väljastas Tallinna Notar A M pärimistunnistuse nr xxx, mille kohaselt surnud I G pärijateks on: 1/3 suuruses mõttelises osas hageja V G, 1/3 suuruses mõttelises osas hageja P G ja 1/3 suuruses mõttelises osas kostja. Teada on kõik I G kaaspärijad. Nõudena jääb alles summa 1500 eurot (juurde makstav tulumaksusumma), mille hageja V G I G eest tasus 27.09.2018 Maksu- ja Tolliametile (tasutud summa 3000 eurot ühisvara võõrandamise eest, pool summast 1500 eurot kuulus tasumisele I G poolt). Hageja V G annab teada, et tasus summa 3000 eurot Maksu- ja Tolliametile enda nimel AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX olevatest rahalistest vahenditest. Kohus on seisukohal, et kohustus tasuda Maksu- ja Tolliametile tulumaksu oli I G pärandvara hulka kuuluv kohustus. Pärandi avanemisega 27.02.2018 läks kohustus üle I G pärijatele. PärS § 151 lg 2 kohaselt oli seega tegemist kaaspärijate solidaarkohustusega. V G täitis 27.09.2018 kaaspärijate solidaarkohustuse. Selle tulemusel tekkis hagejal kostja kui pärandaja I G pärija vastu solidaarvõlgniku tagasinõue 500 euro ulatuses (võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2). Kuivõrd hagist nähtuvalt kostja on üks pärandaja kaaspärijatest 1/3 osas ja hageja V Gl õigus nõuda kostjalt 500 euro tasumist (1/3 1500-st on 500). Hageja V G solidaarvõlgniku tagasinõue ei kuulu I G pärandvara hulka. Kaaspärijate omavahelisi suhteid pärandiga seotud kohustuste kandmisel reguleerib PärS § 151 lg 1. Suhetes võlausaldajatega, kellel on õigus nõuda PärS § 151 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmist, on kaaspärijad solidaarvõlgnikeks. Eeltoodust tulenevalt on kaaspärijal, kes on täitnud pärandvara hulka kuuluva kohustuse, nõudeõigus täidetud kohustuse hüvitamiseks teiste kaaspärijate vastu võrdeliselt nende pärandiosa suurusega.
6 (12)
Kehtiv õigus ei võimalda pärandvara ja abikaasade ühisvara jagamisel jagada kohustust, mis ei kuulu pärandvara ja abikaasade ühisvara hulka. Seetõttu ei anna seadus hagejatele õigust hagi eseme punktis 4 esitatud nõude esitamiseks. Seetõttu on tegemist taotlusega, millele seadus ei anna õiguskaitset. Kui hageja V G täitis pärandiga seoses vajaliku kohustuse 1500 eurot (tasutud summa 3000 eurot ühisvara võõrandamise eest, pool summast 1500 eurot kuulus tasumisele I G poolt), sai ta esitada kostja kui kaaspärija vastu kohustuse hüvitamise nõude 500 eurot vastavalt kostja pärandiosa suurusele 1/3. Hagejad said kostja vastu esitada oma nõuded hagiavalduses. Hageja nõue pidi olema väljendatud hagi esemes (TsMS § 363 lg 1 p 1). Nõuded tuleb esitada selleks, et neid saaks kostja hüvitise nõudega tasaarvestada TsMS § 445 lg 1 lause 2 järgi. Hageja V G ei ole esitanud kostja vastu pärandvara hulka kuuluva maksukohustuse täitmisest tulenevat solidaarvõlgniku tagasinõuet. Kohus ei saa lahendada nõuet, mida hagejad ei ole esitanud ega kohaldada seadust asjaoludele, millega ei ole põhjendatud hagi esemes esitatud nõuet. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi kohaselt kuulus pärandvara hulka kohustus tasuda Swedbank AS-ile 5,14 eurot. Hageja sai esitada hagi esemes nõude pärandaja pärandvara jagamiseks selliselt, et jätta Swedbank AS-i ees tulenev pärandaja kohustus summas 5,14 eurot igale hagejale ja kostjale vastavalt pärandiosa suurusele (PärS § 152). Hageja V G ei ole esitanud kostja vastu nimetatud nõuet. Kohus ei saa asjaoludele ise õigust kohaldada ja nõuet lahendada, sest nõuet ei ole esitatud. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kohus selgitas hagejatele eeltoodut 31.07.2020 hagi käiguta jätmise määruses. Hagejad kohtu osundatud puudusi ei kõrvaldanud hagi resolutsiooni punktis toodud 4 nõude osas. Kohus jätab rahuldamata hagi nõudes likvideerida pärandvarasse kuuluvad I G vastu esitatud nõuded Swedbank AS-ile summas 5,14 eurot ja hageja V Gle summas 1500 eurot I G nimel Luminor Bank AS arvelduskontol nr XXX olevatest pärandvara hulka kuuluvatest rahalistest vahenditest ning tasaarveldada need kostja hüvitise nõudega.
8.Hagejad esitasid hagi esemes järgmise sisuga nõuded: „6. Jagada I G matuse- ja notarikulud kokku summas 3352,30 eurot pärijate vahel vastavalt pärandiosa suurusele; 8. Hageja I palub rahuldada tema tasaarveldusnõue kostja nõudega/vastu ning pärandvarasse kuuluvate rahaliste vahendite jagamisel arvestada hageja I poolt tehtud kulutusi (matuse- ja notarikulud, juurde makstud tulumaks Maksu- ja Tolliametile) ning tasaarveldada need kostja hüvitise nõudega.“ Hagis avaldatu järgi on hageja V G tasunud pärandaja I G matusekulud kokku summas 3154 eurot ja Tallinna notari A M notaribüroo pärimismenetluse kulud kokku 198,30 eurot. Hageja taotleb enda tehtud kulutuste tasaarvestamist kostjale makstava hüvitisega. Kaaspärijal on nõudeõigus kulutuste hüvitamiseks teiste kaaspärijate vastu võrdeliselt nende pärandiosa suurusega, kui ta on teinud pärandiga seoses vajalikke kulutusi (PärS § 151 lg 1). Matusekulud ja pärimismenetluse kulud ei kuulu pärandvara hulka. Kui hageja V G on teinud pärandiga seoses vajalikke kulutusi, saab ta esitada kostja kui kaaspärija vastu kulutuste hüvitamise nõude vastavalt kostja kui kaaspärija pärandiosa suurusele. Hageja V G on 18.08.2020 täiendatud hagiavalduses esitanud kostja vastu matuse- ja notarikulud hüvitamise nõude 1117,43 eurot vastavalt kostja kui kaaspärija pärandiosa suurusele, kuid jätnud hagi esemesse ka punktis 6 esitatud nõude, millele seadus ei anna õiguskaitset. Kehtiv õigus ei anna hagejatele õigust hagi eseme punktis 6 esitatud nõude esitamiseks. Seetõttu on tegemist nõudega, millele seadus ei anna õiguskaitset. Kohus selgitas hagejatele eeltoodut 31.07.2020 hagi käiguta jätmise määruses. Hagejad kohtu osundatud puudusi ei kõrvaldanud hagi resolutsiooni punktis toodud 6 nõude osas. 7 (12)
Kohus jätab rahuldamata hagi nõudes jagada I G matuse- ja notarikulud kokku summas 3352,30 eurot pärijate vahel vastavalt pärandiosa suurusele. Kohus lahendab käesolevas asjas hageja V G 18.08.2020 esitatud nõude kostja vastu matuse- ja notarikulude 1117,43 eurot hüvitamiseks vastavalt kostja kui kaaspärija pärandiosa suurusele ning kostja hüvitise nõudega tasaarveldamiseks, millele seadus annab õiguskaitset.
9.TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled vaidlevad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi ja sõiduauto Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx väärtuse üle. Hagejad leiavad tuginedes Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 27.09.2018 väljastatud I G pärandvara nimekirjas kohtutäituri välja toodule, et vaidlusaluse korteriomandi väärtus on 50 000 eurot ja vaidlusaluse sõiduauto väärtus on 3500 eurot. Kostja vaidleb hagejatele vastu. Kohtuasjas esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi R M koostatud ekspertiisiakti nr 19-227 järgi sõiduki Xxx Xxx, registreerimisnumber xxx, harilik väärtus (turuväärtus) ekspertiisi teostamise hetkeseisuga on 1900 eurot. Kohtuasjas esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi V L kinnitatud eksperthinnangu nr 0533-19 järgi vaidlusaluse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi turuväärtus (eeldusel, et korter on rahuldavas seisukorras) on 76 000 eurot ja turuväärtus (eeldusel, et korter on heas seisukorras) on 83 000 eurot. Kohtu hinnangul ekspertiisiaktiga nr 19-227 ja eksperthinnanguga nr 0533-19 on tõendatud, et sõiduki Xxx Xxx, registreerimisnumber xxx, harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel on vähemalt 1900 eurot ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel on vähemalt 76 000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega (sh 27.09.2018 kohtutäituri vara nimekirjaga) ekspertiisides märgitut eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt pärandvara nimekirjas märgitud korteriomandi ja auto väärtuse kohta puuduvad andmed, millistest kriteeriumitest lähtuvalt on kohtutäitur korteri ja auto väärtuse määranud. Kohtutäitur pole põhistanud elementaarseid vara seisundit iseloomustavaid andmeid. Seetõttu peab kohus põhjendatuks lähtuda eksperdi arvamusest ja asjatundja hinnangust. Kohus arvestab seda, et kuivõrd kohtutäitur on pidanud korteriomandi väärtuseks 50 000 eurot, on põhjendatud lähtuda asjatundja hinnangus märgitud madalamast väärtusest 76 000 eurot, sest kohtutäituri poolt avaldatud hind viitab korteriomandi rahuldavale seisukorrale, mitte heale seisukorrale. Kohus loeb sõiduki Xxx Xxx, registreerimisnumber xxx, hariliku väärtuse (turuväärtus) tõendatuks riiklikult tunnustatud eksperdi R M poolt koostatud ekspertiisiaktiga. See tähendab, et sõiduki Xxx Xxx, registreerimisnumber xxx, harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel (PärS § 152 lg 2 ) on 1900 eurot. Kohus loeb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi hariliku väärtuse (turuväärtus) tõendatuks riiklikult tunnustatud eksperdi V L poolt kinnitatud eksperthinnanguga nr 0533-19. See tähendab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel (PärS § 152 lg 2 ) on 76 000 eurot.
10.Alljärgnevalt pärandiosa suuruste ja abikaasa osa suuruse järgi teeb kohus kindlaks, kui suurele osale varast on menetlusosalistest keegi õigustatud PKS § 37 lg 3 ja PärS § 152 lg 2 järgi. 8 (12)
Pooled ei vaidle kohtumenetluses järgmiste asjaolude üle. 28.09.2018 väljastas Tallinna Notar A M pärimistunnistuse nr xxx, mille kohaselt surnud I G pärijateks on võrdsetes osades hagejad ja kostja: 1/3 suuruses mõttelises osas hageja V G; 1/3 suuruses mõttelises osas hageja P G; 1/3 suuruses mõttelises osas kostja A P. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. Sõiduauto Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX (saldo 27.02.2018 seisuga 47 191,13 eurot) arvel olev kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX (saldo 27.02.2018 seisuga 10 014,21 eurot) arvel olev kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. Kohus leiab, et osade suuruse järgi pärandaja I G abikaasa hageja V G saab kogu varast 1/2 + 1/6 = 2/3, s.o 4/6 ning hageja P G ja kostja saavad kumbki 1/6.
11.Hagejad esitasid hagi esemes nõude pärandvara ja abikaasade ühisvara jagada selliselt, et korteriomand registriosa numbriga xxx aadressil xxx jääb hageja V G ainuomandisse (hagi eseme punkt 1 alapunkt a). Hagejad on hagi esemes piisavalt kirjeldanud tahteavaldusi, mille andmist nad kostja poolt soovivad (hagi eseme punkt 3). Hagejad on kohtule esitanud koos hagiavaldusega vaidlusaluse korteriomandi kohta kinnistusraamatu väljavõtte. Pärandvara jagatakse PärS § 152 lg-s 4 ja AÕS § 77 lg-s 1 nimetatud kokkuleppe sõlmimisega kaaspärijate vahel. Pärandvara jagamine kohtus on sellise kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel. Kohtulahend, millega pärandvara jagatakse, asendab kostja tahteavaldust kaaspärijate kokkuleppe sõlmimiseks, millega jagatakse pärandvara selle hulka kuuluv korteriomandi jätmisega ühe kaaspärija ainuomandisse (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12; Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pooled ei vaidle, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. Pooled ei vaidle, et 28.09.2018 väljastas Tallinna Notar A M pärimistunnistuse nr xxx, mille kohaselt surnud I G pärijateks on võrdsetes osades hagejad ja kostja: 1/3 suuruses mõttelises osas hageja V G; 1/3 suuruses mõttelises osas hageja P G; 1/3 suuruses mõttelises osas kostja A P. Kostja ei vaielnud vastu hagejate taotletud vaidlusaluse korteri jagamise viisile. Kohus jagab vara selliselt, et hageja V G ainuomandisse jääb Eestis asuv korteriomand registriosa numbriga xxx aadressil xx. Kohus asendab kostja tahteavaldused poolte kokkuleppe sõlmimiseks, millega jagatakse abikaasade ühisvara, pärandvara hulka kuuluv korteriomand selle jätmisega hageja V G ainuomandisse. Kohus kohustab kostjat andma tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohtulahend ei asenda hagejate tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
12.Hagejad esitasid hagi esemes nõude pärandvara ja abikaasade ühisvara jagada selliselt, et sõiduk Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx jääb hageja P G ainuomandisse (hagi eseme punkt 1 alapunkt b). Hagejad on kohtule esitanud koos hagiavaldusega vaidlusaluse sõiduki kohta registreerimistunnistuse. Pooled ei vaidle, et sõiduauto Xxx Xxx numbriga xxx kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. Pooled ei vaidle, et 28.09.2018 väljastas Tallinna Notar A M pärimistunnistuse nr xxx, mille kohaselt surnud I G pärijateks on võrdsetes osades hagejad ja kostja: 1/3 suuruses mõttelises osas hageja V G; 1/3 suuruses mõttelises osas hageja P G; 1/3 suuruses mõttelises osas kostja A P. Kostja ei vaielnud vastu hagejate taotletud vaidlusaluse sõiduki jagamise viisile. 9 (12)
Kohus jagab vara selliselt, et hageja P G ainuomandisse jääb sõiduauto Xxx Xxx registreerimisnumbriga xxx.
13.Hageja V G on 18.08.2020 täiendatud hagiavalduses esitanud kostja vastu matuse- ja notarikulud hüvitamise nõude 1117,43 eurot vastavalt kostja kui kaaspärija pärandiosa suurusele. Hagis avaldatu järgi on hageja V G tasunud pärandaja I G matusekulud kokku summas 3154 eurot ja Tallinna notari A M notaribüroo pärimismenetluse kulud kokku 198,30 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud nõuet, sh kulude tekkimist ja suurust 3352,30 eurot. Pooled ei vaidle, et 28.09.2018 väljastas Tallinna Notar A M pärimistunnistuse nr xxx, mille kohaselt surnud I G pärijateks on võrdsetes osades hagejad ja kostja: 1/3 suuruses mõttelises osas hageja V G; 1/3 suuruses mõttelises osas hageja P G; 1/3 suuruses mõttelises osas kostja A P. Kaaspärijal on nõudeõigus kulutuste hüvitamiseks teiste kaaspärijate vastu võrdeliselt nende pärandiosa suurusega, kui ta on teinud pärandiga seoses vajalikke kulutusi (PärS § 151 lg 1). Hageja on kohtule esitanud tõenditena koos hagiavaldusega kuludokumendid. Kohtu hinnangul hageja V G on teinud pärandiga seoses vajalikke kulutusi kogusummas 3352,30 eurot (matusekulud 3154 eurot ja notaribüroo pärimismenetluse kulud 198,30 eurot), mida saab ta esitada kostja kui kaaspärija vastu kostja pärandiosa suuruse 1/3 järgi ehk summas 1117,43 eurot (3352,30 * (korrutada) 1 / (jagada) 3). Kohus peab põhjendatuks hageja V G nõuet kostja vastu välja mõista kostjalt hageja V G kasuks 1117,43 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt V G kasuks välja 1117,43 eurot.
14.PärS 159 lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus jagas vara selliselt, et kostja jäi ilma vaidlusaluse sõiduki ja korteri omandist. Hagejad taotlevad, et kohus kohustaks hagejaid solidaarselt kostjale tasuma 8916,66 eurot omandi kaotamise eest. Kohus alljärgnevalt selgitab välja kostja hüvitise suuruse korteri ja auto omandi kaotamise eest. Kohus eelnevalt leidis, et sõiduki Xxx Xxx, registreerimisnumber xxx, harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel (PärS § 152 lg 2 ) on 1900 eurot. Kohus eelnevalt leidis, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi harilik väärtus (turuväärtus) jagamise hetkel (PärS § 152 lg 2 ) on 76 000 eurot. Kohus eelnevalt leidis, et osade suuruse järgi pärandaja I G abikaasa hageja V G saab kogu varast 1/2 + 1/6 = 2/3, s.o 4/6 ning hageja P G ja kostja saavad kumbki 1/6. Kostja põhjendatud hüvitis sõiduki Xxx Xxx, registreerimisnumber xxx, ühise omandi kaotamise eest on 316,67 eurot (1/6 1900-st on 316,67). Kostja põhjendatud hüvitis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx kantud korteriomandi ühise omandi kaotamise eest on 12 666,67 eurot (16 76 000-st on 12 666,67). Kostja põhjendatud hüvitis auto ja korteri eest on kokku 12 983,34 eurot. Kohus määrab kostjale makstava hüvitise suuruseks 12 983,34 eurot ja mõistab selle vastavalt hagejate taotletule hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja.
15.TsMS § 445 lg 1 ls 2 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 10 (12)
Kohus rahuldas eelnevalt hageja V G kostja vastu 1117,43 euro tasumise nõudes. Kohus määras kostjale makstava hüvitise suuruseks 12 983,34 eurot. Kohus tasaarvestab nõuded rahuldatud osas. Tasaarvestuse tulemusena lõpeb hageja V G pärandaja nõue 1117,43 euro tasumiseks tervikuna. Kostja hüvitise tasumise nõue lõpeb 1117,43 euro ulatuses. Kohus mõistab tasaarvestuse tulemusena vastavalt hagejate taotlusele hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja hüvitise 11 865,91 eurot (12 983,34 eurot - 1117,43 eurot = 11 865,91 eurot).
16.Hagejad esitasid hagi esemes nõude pärandvara ja abikaasade ühisvara jagada selliselt, et I G nimel Luminor Bank AS arvelduskontol nr XXX olevad ja pärandvara hulka kuuluvad rahalised vahendid pärijate vahel vastavalt pärandiosa suurusele (1/3 pärija kohta) (hagi eseme punkt 5 alapunkt a). Pooled ei vaidle selle üle, et Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX (saldo 27.02.2018 seisuga 47 191,13 eurot) arvel olev kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. See nähtub ka kohtutäitur Elin Vilippuse koostatud I G pärandvara nimekirjast. Kohus eelnevalt leidis, et osade suuruse järgi pärandaja I G abikaasa hageja V G saab kogu varast 1/2 + 1/6 = 2/3, s.o 4/6 ning hageja P G ja kostja saavad kumbki 1/6. Nimetatud osade suuruset lähtumine tagab selle, et Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX arvel abikaasade ühisvarasse kuulunud rahast läheb jagamisele selleks ettenähtud osade suuruse järgi. Kohus rahuldab hagejate hagi raha jagamise nõudes Luminor Bank AS arvelduskonto nr XXX arvel kogusummas 47 191,13 eurot. Kohus jagab raha jäägi summas 47 191,13 eurot hagejate ja kostja vahel vastavalt nende osade suurusele. Kohus jätab kostjale 7865,19 eurot (1/6 47 191,13-st on 7865,19), hageja P Gle 7865,19 eurot (1/6 47 191,13-st on 7865,19) ja hageja V Gle 31 460,75 eurot (4/6 47 191,13-st on 31 460,75).
17.Hagejad esitasid hagi esemes nõude pärandvara ja abikaasade ühisvara jagada selliselt, et hageja V G nimel AS SEB Pank arvelduskontol nr XXX olevad ja pärandvara hulka kuuluvad rahalised vahendid jagada pärijate vahel vastavalt pärandiosa suurusele (1/3 pärija kohta). (hagi eseme punkt 5 alapunkt b). Pooled ei vaidle selle üle, et AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX (saldo 27.02.2018 seisuga 10 014,21 eurot) arvel olev kuulus abikaasade hageja V G ja I G ühisvara hulka. See nähtub ka Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 27.09.2018 väljastatud I G pärandvara nimekirjast. Kohus eelnevalt leidis, et osade suuruse järgi pärandaja I G abikaasa hageja V G saab kogu varast 1/2 + 1/6 = 2/3, s.o 4/6 ning hageja P G ja kostja saavad kumbki 1/6. Nimetatud osade suuruset lähtumine tagab selle, et AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX arvel abikaasade ühisvarasse kuulunud rahast läheb jagamisele selleks ettenähtud osade suuruse järgi. Kohus rahuldab hagejate hagi raha jagamise nõudes AS SEB Pank arvelduskonto nr XXX arvel kogusummas 10 014,21 eurot. Kohus jagab raha jäägi summas 10 014,21 eurot hagejate ja kostja vahel vastavalt nende osade suurusele. Kohus jätab kostjale 1669,04 eurot (1/6 10 014,21-st on 1669,04), hageja P Gle 1669,04 eurot (1/6 10 014,21-st on 1669,04) ja hageja V Gle 6676,13 eurot (4/6 10 014,21-st on 6676,13).
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
11 (12)
Kohus rahuldas hagejate hagi osaliselt. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et menetluskulude täies ulatuses või osaliselt kostja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Kohus võtab seejuures arvesse, et hagi esitamisel hagejad hindasid korteri väärtuseks 50 000 eurot, mis on madalam eksperthinnangus märgitud turuväärtusest. Ühtlasi pakkusid hagejad kostjale madalamat hüvitist, kui kohus määras. Samuti on kostja eestkostealune ja ülalpeetav, kellel endal puudub igakuine sissetulek. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.