20. november 2020 Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-19-15096 VIKING STAINLESS OÜ hagi OÜ Nelgeron ja Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse vastu täiteasjas nr 022/2015/2836 enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, Nelgeron OÜ kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusregistris omanikukande parandamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega
Hagihind
406 000 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: VIKING STAINLESS OÜ (registrikood 11281960, asukoht Valukoja 8/1 11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš Kostja I: OÜ Nelgeron (registrikood 10671698, asukoht Peterburi tee 92g, 11415 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik ja vandeadvokaat Magnus Braun Kostja II: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht Lauteri 5 10114 Tallinn)
Resolutsioon
1.Jätta VIKING STAINLESS OÜ hagi OÜ Nelgeron ja Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/2836 ja Nelgeron OÜ kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx (korter nr xxx) II jao ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse Nelgeron OÜ kohta tehtud omanikukanne kinnisasja xxx mõttelise osa kaasomanikuna ja kantakse xxx mõttelise osa kaasomanikuna sisse VIKING STAINLESS OÜ ning Nelgeron OÜ tahteavaldus kohtuotsusega asendamiseks, rahuldamata.
2.Jätta OÜ Nelgeron taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
Tühistada Harju Maakohtu 01.10.2019 kohtumääruses kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks kanti kinnistusraamatusse III jakku Nelgeron OÜ-le (registrikood 10671698) kuuluvale kinnistule (aadress xxx; registriosa nr xxx; xxx mõtteline osa kinnistust; korter nr xxx) esimesele vabale järjekohale eelmärge ebaõige kande parandamise nõude tagamiseks VIKING STAINLESS OÜ (registrikood 11281960) kasuks ja märkus ajavahemikul 03.09.2019 kuni 10.09.2019 läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja ebaõige kande parandamise nõudes vältava kohtuvaidluse kohta tsiviilasjas 219-15096. Menetluskulude jaotus Jätta hagimenetluse kulud VIKING STAINLESS OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.VIKING STAINLESS OÜ (edaspidi ka hageja või võlgnik) palus esitatud hagis tunnistada kehtetuks Tallinna Kohtutäituri Elin Vilippuse (edaspidi ka kostja II või kohtutäitur) poolt täitemenetluses nr 022/2015/2836 ajavahemikul 03.09.2019 kuni 10.09.2019 läbi viidud VIKING STAINLESS OÜ-le kuulunud xxx mõttelise osa kinnistust aadressiga xxx, registriosa numbriga xxx (korter nr xxx) enampakkumine ning tuvastada Nelgeron OÜ (edaspidi ka kostja I või sissenõudja) kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxx (korter nr xxx) II jao ebaõige omanikukande parandamiseks, millega kustutatakse Nelgeron OÜ kohta tehtud omanikukanne kinnisasja xxx mõttelise osa kaasomanikuna ja kantakse xxx mõttelise osa kaasomanikuna sisse VIKING STAINLESS OÜ ning asendada Nelgeron OÜ tahteavaldus kohtuotsusega. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja täitemenetluses nr 022/2015/2836 võlgnikuks. 22.07.2015 arestis kohtutäitur mõttelise osa hagejale kuuluvast korteriomandist (registriosa nr xxx, xxx kaasomandist). Hagejale kuuluva mõttelise osa hinnaks määrati 230 000 eurot. 30.07.2015 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse, milles palus määrata eksperdi kinnisasjale uue hindamise korraldamiseks. Kohus määras 25.08.2015 kinnisasja uueks hindamiseks eksperdi ning Harju Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-15-12586 kohtumääruse, millega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus täitemenetluse nr 022/2015/2836 peatamiseks. 27.08.2015 otsusega peatas kohtutäitur kohtumääruse alusel täitemenetluse nr 022/2015/2836. 24.10.2016 edastas ekspert kohtule eksperthinnangu nr 86632016MK (hindamisaruande kuupäev 20.10.2016, väärtuse kuupäev 11.07.2016). Vastavalt eksperthinnangule hinnati kinnisasja väärtuseks 203 000 eurot.
3.05.08.2019 uuendas kohtutäitur otsusega täitemenetluse nr 022/2015/2836. Uuendamise aluseks oli hagi tagamise tühistamine tsiviilasjas nr 2-15-12586. 09.08.2019 teavitas kohtutäitur hagejat kinnisasja enampakkumise läbiviimisest. Vastavalt enampakkumise teatele oli kinnisasja alghinnaks 203 000 eurot. Enampakkumine kestis 03.09.2019 kl 14.00 kuni 10.09.2019 kl 14.00.
4.15.08.2019 esitas hageja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Hageja taotles 09.08.2019 enampakkumise teate kehtetuks tunnistamist ja kinnisasja uue hindamise korraldamist. 06.09.2019 tegi kohtutäitur otsuse, millega jättis hageja kaebuse rahuldamata. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on rikutud kinnisasja enampakkumise olulisi tingimusi seoses alghinna määramisega, kuna enampakkumise alghind on kindlaks tehtud täitemenetluse peatumise ajal ja enampakkumise alghind erineb oluliselt turuhinnast.
5.Täitemenetlus oli peatatud 27.08.2015-05.08.2019. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse peatumise ajal tehtud täitetoimingud ei saa omada õiguslikku tähendust. Vastasel juhul puuduks menetlusosaliselt täitemenetluse peatamise otsuse tagajärgede osas õiguskindlus. Kuna käesoleval juhul valmis eksperthinnang ajal, mil täitemenetlus oli peatatud, ei saa eksperthinnang olla kehtivaks aluseks kinnisasja enampakkumise alghinna määramisel. Kostjate vastuväited
6.Kostja I hagi ei tunnista ning palub selle jätta läbivaatamata või rahuldamata. Kostja I on seisukohal, et täitemenetluses korraldatud enampakkumine oli avalik ning kuulutuses oli märgitud üksnes korteriomandi xxx alghind. Kostja I on seisukohal, et kohtutäitur on õigesti 06.09.2019 otsuses märkinud, et kui alghind on võrreldes tegeliku hinnaga liiga madal, siis tõuseb asja tegelik müügihind enampakkumise käigus ja vastupidi. Enampakkumise korraldamine kaitseb seega võlgniku huve, sest seal kujuneb hind pakkumuste tulemusena eelduslikult vastavalt turuhinnale. Kuna korteriomandi eest ei pakutud rohkem, kui alghind ehk 203 000 eurot siis oli korteriomandi turuväärtus 203 000 eurot. Seega oleks kõrgema alghinna korral toimunud tõenäoliselt kordusenampakkumine madalama alghinnaga.
7.Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II on täitemenetluses kõik täitetoimingud läbi viinud vastavalt täitemenetluse seadustikule. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse läbiviimisel, kinnisasja arestimisel ega enampakkumise läbiviimisel menetlustingimusi rikkunud. Juhul kui hageja ei olnud täitemenetluse läbiviimisel nõus kohtutäituri poolt läbiviidavate toimingutega, olid tal kõik võimalused esitada kaebus kohtutäituri tegevusele, mida hageja ka tegi. Juhul kui kaebaja ei olnud kohtutäituri otsusega nõus, oli tal võimalik vaidlustada antud otsus Harju Maakohtus. Kohtutäiturile teadaolevalt võlgnik kohtutäituri otsust kohtus ei vaidlustanud, küll on aga samasisulise kaebuse esitanud käesolevas menetluses. Arvestades eelmärgitut, on kohtutäitur seisukohal, et hageja on kasutanud käesoleval juhul valet õiguskaitsevahendit. Kohtuotsuse põhjendused
8.TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline 30 päeva jooksul alates enampakkumise akti kättetoimetamisest esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus
tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
9.Hagiavalduses asus hageja seisukohale, et täiteasjas toimunud enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, kuna enampakkumise läbiviimisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et enampakkumise alghind määrati kindlaks ajal, mil täitemenetlus oli peatunud ning enampakkumise alghind erineb oluliselt turuhinnast.
10.TMS § 82 lg 1 järgi on asja alghind enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. TMS § 91 lg 2 kohaselt tunnistatakse elektroonilisel enampakkumisel parimaks pakkumiseks enampakkumise lõppemisel oksjonikeskkonnas tehtud hinnalt kõrgeim pakkumine.
11.Kinnisasja mõttelise osa arestimise aktiga on tõendatud, et kohtutäitur määras 22.07.2015 arestimise aktis võlgnikule kuuluva osa hinnaks 230 000 eurot (lk 5-8). Hageja kaebusega ja kohtutäituri otsusega on tõendatud, et võlgnik ei nõustunud kohtutäituri määratud hinnaga, mistõttu määras Harju Maakohus 25.08.2015 tsiviilasjas nr 2-15-11345 võlgniku taotluse alusel korteriomandi hindamiseks eksperdi ning peatas täitemenetluse. Eksperthinnanguga nr 86632016MK on tõendatud, et enampakkumisel müüdud korteriomandi osa väärtuseks hinnati 11.07.2016 kuupäeva seisuga 203 000 eurot (lk 9-37, 40-41, 42-43).
12.Täitemenetluses korraldatud kinnisasja enampakkumise teatega on tõendatud, et enampakkumise teade avaldati 09.08.2019, viidi läbi avalikult ja kuulutuses avaldati lisaks korteriomandi xxx andmetele ka eksperdi hinnatud alghind 203 000 eurot. Enampakkumise aktiga on tõendatud, et korteriomandi eest ei pakutud alghinnast kõrgemat hinda (lk 38-39, 44-46). Järelikult oli korteriomandi turuväärtuseks enampakkumise aja seisuga 203 000 eurot. Kohus on seisukohal, et enampakkumise korraldamine kohtutäituri märgitud alghinnaga ei rikkunud võlgniku huve, kuna sellega ei ole kindlaks määratud vara müügihinda, vaid enampakkumisel kujuneb hind ostjate pakkumiste alusel vastavalt turuhinnale. Seega kui korteriomandi alghind oleks olnud võrreldes tegeliku hinnaga liiga madal nagu väidab hageja, siis oleks see asja omandamisest huvitatud ostjate pakkumiste alusel tõusnud alghinnast kõrgemale. Kuivõrd seda ei toimunud ning korteriomand müüdi alghinnaga esimesel pakkumisel, siis oligi see asja tegelik müügihind.
13.TMS § 50 lg 1 esimese lause kohaselt peatab või lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse.
14.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja 2-18-7152, p-s 20 märkinud järgmist: “Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et TMS § 47 lg 1 välistab täitemenetluse peatamisel igasuguste toimingute tegemise. Välistatud on toimingute tegemine täitedokumendi täitmiseks (näiteks vara arestimine, enampakkumine jmt), kuid peatatud täitemenetluses saab kohtutäitur teha korraldusliku sisuga toiminguid ja muid toiminguid, mis ei ole otseselt suunatud täitedokumendi täitmisele. Juhul, kui kohtutäituri arvele on ekslikult kantud enamtasutud tulumaks, siis selle tagastamise otsustamine võlgniku ettemaksukontole ei ole toiming, mis oleks TMS § 47 lg 1 järgi välistatud.“.
15.Eelnevast kohtulahendist tuleneb, et TMS § 47 lg 1 välistab täitemenetluse peatamise ajal toimingute tegemise täitedokumendi täitmiseks (näiteks vara arestimine, enampakkumine
jmt). Kohus on seisukohal, et kohtu määratud ekspert ei ole täitemenetluse osaline, kellele peatamise määrus laieneks ning võlgniku vara väärtuse määramine ei ole toiminguks, mille teostamine oleks täitemenetluse peatamise korral TMS 47 lg 1 alusel keelatud. Korteriomandi väärtuse määramise ülesande andis eksperdile kohus ja eksperthinnang tuli esitada kohtu antud tähtajaks. Täitemenetluse peatamise korral jäävad jõusse juba tehtud toimingud, järelikult jäi jõusse ka kohtutäituri poolt võlgnikule kuuluva kinnisasja arestimine. Vaidlus puudub, et kohtutäitur kuulutas enampakkumise välja pärast täitemenetluse uuendamist.
16.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et enampakkumise alghind erines oluliselt sarnaste korteriomandite turuhinnast, sest väljavõtted kinnisvara portaalidest tõendavad ainult korteriomandite müügipakkumisi kuulutuste avaldamise hetkel, mitte nendega tegelikult tehtud tehinguid (lk 68-78). Pindi Kinnisvara artiklid ei tõenda samuti vaidlusaluse korteriomandi turuhinda, sest tegemist on kinnisvara üldise hinnavõrdlusega esile toodud aastate vältel ja koostaja poolt artikli ilmestamiseks väljatoodud statistikaga.
17.Seega asub kohus seisukohale, et täiteasjas nr 022/2015/2836 kohtutäituri poolt läbi viidud enampakkumise olulisi tingimusi ei ole rikutud ning hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kostja I kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusregistris omanikukande parandamiseks ja tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega, ei kuulu rahuldamisele.
18.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga veel lahendamata taotlused. Kostja I on 17.01.2020 vastuses hagiavaldusele seisukohal, et hagi on ilmselgelt perspektiivitu ja palus jätta see TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on kaotanud õiguse tugineda hagiavalduses esitatud asjaoludele, et enampakkumise alghind on määratud täitemenetluse ajal, mil täitemenetlus oli peatunud ning alghind ei vastanud turuväärtusele. Hageja on taotlusele vastu vaielnud.
19.Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna pärast kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimist ja enampakkumise akti koostamist on hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TMS § 223 lg 1 alusel kohaseks õiguskaitsevahendiks, mistõttu ei ole hagi ilmselgelt perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 mõttes ja kohus lahendas asja sisuliselt.
20.TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata.
21.Seega tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistada Harju Maakohtu 01.10.2019 kohtumääruses kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega hagi tagamiseks kanti kinnistusraamatusse III jakku kostjale kuuluvale kinnistule (aadress xxx; registriosa nr xxx; xxx mõtteline osa kinnistust; korter nr xxx) esimesele vabale järjekohale eelmärge ebaõige kande parandamise nõude tagamiseks hageja kasuks ja märkus ajavahemikul 03.09.2019 kuni 10.09.2019 läbi viidud enampakkumise kehtetuks tunnistamise ja ebaõige kande parandamise nõudes vältava kohtuvaidluse kohta tsiviilasjas 2-19-15096. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
23.TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.