U. Z. ja N. Z. hagi Skinest Arendus OÜ vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: U. Z. (isikukood XXX) ja N. Z. (isikukood XXX), ühine lepinguline esindaja M. J. Kostja: Skinest Arendus OÜ (registrikood 12661451), lepingulised esindajad vandeadvokaat Raiko Lipstok ja advokaat Berta Kaleva
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagejate 08.08.2025 hagist loobumine ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Tühistada 14.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti hagejate kasuks korteriomandile registriosa numbriga XXX eelmärge ja märkus.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada hagejate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hagejate põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 2326,85 eurot ja mõista see summa Skinest Arendus OÜ-lt solidaarselt U. Z. ja N. Z. kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Rahuldada hagejate 08.08.2025 taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 1295 eurot U. Z. arveldusarvele nr EEXXX. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
2-25-7126 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on U. Z. ja N. Z. (hagejad) hagi Skinest Arendus OÜ (kostja) vastu tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Kohus tagas hagejate taotlusel hagi 14.05.2025 määrusega ja määras kanda korteriomandile registriosa numbriga XXX eelmärke ja märkuse.
2.Hagejad esitasid 08.08.2025 kohtule hagist loobumise avalduse, kuna kostja on menetluse kestel hagejate nõude täitnud. Pärast hagi esitamist sõlmis kostja hagejatega 14.07.2025 asjaõiguslepingu ja N. Z. kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse 24.07.2025. Hagejad paluvad tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Kostja ei vaidle hagist loobumisele vastu, kuid leiab, et menetluskulud tuleks jätta hagejate kanda. Hagi esitamine oli ennatlik. Kostja ei keeldunud lepingu sõlmimisest ning kutsus hagejad asjaõiguslepingut sõlmima enne hagidokumentide kättetoimetamist. Korteri valmimine viibis, millest tulenevalt ei olnud võimalik asjaõiguslepingut varem sõlmida. Hagejate menetluskuludele kostja vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tutvus hagejate avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
5.TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt on hagist loobumine menetluse lõpetamise alus. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
6.Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt RKTKm 15.05.2013, 3-2-1-55-13, p 13). Praegusel juhul on hagejad saavutanud soovitud eesmärgi pärast 08.05.2025 hagiga kohtule poole pöördumist ja kinnistusraamatusse 19.05.2025 eelmärke kandmist. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu pöördunuks hagejad kohtusse alusetult. Lepingu kohaselt pidid pooled sõlmima asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks hiljemalt 31.07.2022 (dtl 18). Esitatud tõenditest ei nähtu, nagu olnuks kostjal plaanis lähitulevikus hagejate nõue vabatahtlikult täita. Hageja kirjad kostja esindajale ja maaklerile olid jäänud pikema perioodi jooksul vastuseta (dtl 30 jj). Kostja pakkus nõude täitmist esmakordselt alles 18.06.2025 (dtl 2 (4)
2-25-7126 150). Seega tuleb lugeda kostja TsMS § 168 lg 5 mõttes hagejate nõude täitnuks ning menetluskulud jätta kostja kanda.
7.TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seega on hagejate taotlus poole riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagejad tasusid riigilõivu kokku 2590 eurot, sellest tagastamisele kuulub 1295 eurot.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad taotlevad menetluskuludena 2436,65 euro hüvitamist, mis koosneb poolest menetluses tasutud riigilõivust (1295 eurot) ning lepingulise esindaja kulust 1141,65 eurot 7,75 h õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/h (lisandub käibemaks). Kohus rahuldab hagejate taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
9.Riigilõivu näol on tegemist vajaliku kohtukuluga (TsMS § 138 lg 2), mis 1295 euro ulatuses tuleb hagejatele hüvitada.
10.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
11.Hagejate esindaja tunnitasu 120 eurot/h (lisandub käibemaks) on antud vaidluse kontekstis hüvitatav, s.o mõistlik, vajalik ja ettenähtav. Kostja ei ole sellele ka vastuväiteid esitanud.
12.Hagejate menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Seadus ei piira, kui palju menetlusosaline oma lepingulisele esindajale esindamise eest tasuda võib, küll aga ei näe TsMS ette lepingulise esindaja kulude hüvitamist eranditult täies ulatuses. Põhjendatud ja vajalikuks toiminguks, mille kulu vastaspool peaks kandma, ei loe kohus 09.05.2025/ 13.05.2025 toiminguga (puuduste kõrvaldamine) seonduvat ajakulu (0,75 h). Ülejäänud toimingute ajakulu on vajalik ja põhjendatud.
13.Kohus määrab eelneva põhjal hagejate vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 2326,85 eurot (lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest tasumääraga 120 eurot/h (lisandub käibemaks) ning riigilõiv 1295 eurot) ja mõistab selle kostjalt välja. Kohus leiab, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades põhjendatud. Hagejad kinnitasid, et ei ole käibemaksukohustuslased ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb kulud hüvitada käibemaksuga. Hagejad nõuavad kostjalt kulusid solidaarselt kui solidaarvõlausaldajad.
14.Hagejate taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
15.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab 14.05.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega kanti hagejate kasuks korteriomandile registriosa numbriga XXX eelmärge ja märkus. Määruse täitmiseks tuleb pöörduda registripidaja poole.
3 (4)
2-25-7126
16.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamise osas ei ole määrus vaidlustatav. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.