Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-13849 lisatud plaani järgi. Samuti palus avaldaja mõista CC-lt, QQ-lt ja DD-lt (puudutatud isikud) enda kasuks välja juurdepääsutasu 200 eurot aastas. Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega on puudutatud isikutele kuuluvale Saare tee 32 kinnistule juurdepääs määratud muu hulgas üle avaldajale kuuluva Saare tee 34 kinnistu. Saare tee 34 kinnistule jääv juurdepääsutee osa on Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse lisaks oleval plaanil tähistatud viirutatud sinisega ja selle pindala on 24 m2. Tegelikkuses kasutavad puudutatud isikud juurdepääsuna palju suuremat osa Saare tee 34 kinnistust, mistõttu on asjaolud pärast juurdepääsu määramist oluliselt muutunud. Lisaks võimaldab määratud juurdepääs puudutatud isikutel kasutada Saare tee 34 kinnistut Saare tee 32 kinnistule ligipääsemiseks avaliku tee mõlemast suunast sõites, kuigi puudutatud isikud seda ei taotlenud. Juurdepääsu asukoha muutmise korral on juurdepääs avalikult teelt tagatud otsesuunas sõites. Avaldaja ei vaielnud tsiviilasjas nr 2-16-12284 puudutatud isikute avaldusele vastu, kuna uskus puudutatud isikute põhjenduste alusel, et juurdepääs ei tekita avaldajale omandiõiguse teostamisel ülemääraseid takistusi. Kui avaldaja soovis Saare tee 34 kinnistut aiaga piirata, selgus, et juurdepääsu plaaniga on üks osa Saare tee 34 kinnistust eraldatud. See takistab kinnistu piiramist aiaga ning kuna juurdepääsutee paikneb kinnistul nurga all, ei saa paigaldada ka väravat. Selline lahendus on tehtud selleks, et avaldaja ei saaks Saare tee 34 kinnistust eraldatud osa kasutada. Avaldaja ei teadnud juurdepääsu plaanist. Tsiviilasjas nr 2-16-12284 koostatud vaatluse protokollist ei selgu juurdepääsu täpne asukoht Saare tee 34 kinnistul. Puudutatud isikud on avaldaja usaldust ära kasutanud ja tekkinud on olukord, kus avaldaja jaoks on oma kinnistule pääsemine ja sealt väljumine ebamugav. Avaldaja tegi puudutatud isikutele ettepaneku juurdepääsu asukoha muutmiseks, kuid puudutatud isikud ei olnud sellega nõus. Saare tee 32 kinnistul on suvila, kuid avaldaja ja tema pere elavad Saare tee 34 kinnistul aastaringselt. Kuna Saare tee 34 kinnistu ei ole aiaga piiratud, ei saa avaldaja sisse seada koduvalvet ega elamut kindlustada. Saare tee 34 kinnistu hoovist on paljud asjad kaduma läinud ja hoovi pääsevad võõrad koerad. Avaldaja taotleb juurdepääsu asukoha muutmist selliselt, et see paikneks Saare tee 34 kinnistul Saare teega piirneva kolmnurga tipus. Sellisel juhul saab avaldaja juurdepääsu sulgeda väravaga. Juurdepääsu plaani punktid P1 ja P2 jäävad samaks. Juurdepääsualuse maa pindala suureneb 0,2 m2 võrra ning juurdepääsutee läbitavus sõidukitega ei halvene. Juurdepääsutee laius on Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega määratud vastavalt puudutatud isikute taotlusele. Päästeauto mõõtmed ei olnud juurdepääsu tee laiuse määramisel argumendiks. Avaldajale tsiviilasjas nr 2-16-12284 juurdepääsu võimaldamise eest tasu ei määratud. Kuna avaldaja hoiab juurdepääsuteed ise korras ja peab seda tegema ka edaspidi, on tal õigus juurdepääsutasule 200 eurot aastas.

2-20-13849 Määruse muutmiseks peavad asjaolud olema varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Seda saab väita üksnes siis, kui pärast määruse jõustumist on tekkinud uued asjaolud, mida eelmise menetluse ajal ei olnud. Kõik avaldaja poolt Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse muutmise alusena esile toodud asjaolud olid olemas juba enne selle tegemist. Avaldaja pidi kõik vastuväited, arvamused, avaldused ja taotlused esitama tsiviilasjas nr 2-16-12284. Tee määrati asukohta, kus see oli olnud aastakümneid ning avaldaja on ka käesolevas asjas esitatud avalduses kinnitanud, et nõustus juurdepääsu määramisega samas asukohas. Asjaolu, et avaldajal ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-12284 esindajat ja ta uskus puudutatud isikuid, ei ole alus Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse muutmiseks. Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusest nähtub selgelt, et avaldaja kasuks ei mõistetud välja juurdepääsutasu, kuna avaldaja ei avaldanud juurdepääsutasu saamiseks soovi. Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse lisaks olevalt plaanilt, mis toimetati avaldajale kätte 20.11.2017, on selgelt näha juurdepääsu tee paiknemine. Kui puudutatud isikud ei täida Harju Maakohtu 20.11.2017 määrust nõuetekohaselt, on tegu kohtulahendi täitmise küsimusega. Aiavärava paigaldamise küsimust ei saa pidada asjaolu oluliseks muutumiseks TsMS § 6185 mõttes. Avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 keelduda, kuna olemas on jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja see välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel avaldaja kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3(6)

2-20-13849 Maakohus ei ole selgitanud, miks ei ole Saare tee 34 kinnistul toime pandud varguste vältimise soov käsitatav raskete tagajärgede ärahoidmisena. Kui arvestada avaldaja õigust sulgeda Saare tee 34 kinnistu nurk, mis juurdepääsuala sisse ei jää, siis uus juurdepääsu asukoht mitte ei halvenda, vaid parandab juurdepääsu Saare tee 32 kinnistule. Määrusest ei selgu, miks ei ole avaldajal õigust taotleda Saare tee 34 kinnistu kasutamise lõpetamist lubatust pea poole suuremas ulatuses. Arvestada tuleb ka avaldaja usku ja lootust sellesse, et puudutatud isikud käituvad tema suhtes tulevikus heas usus. Juurdepääsu asukoha muutmisega saab lahendada Saare tee 34 kinnistule värava paigaldamisega seotud probleemid. Avaldaja ei saanud tsiviilasjas nr 2-16-12284 tugineda sellele, et Saare tee 34 kinnistul hakkavad toimuma vargused ning puudutatud isikud hakkavad varguste ärahoidmiseks vajaliku värava paigaldamist takistama sellega, et ei nõustu juurdepääsu asukoha muutmisega. Avaldaja ei saanud tugineda sellele, et puudutatud isikud vastavad tema heatahtlikkusele pahatahtlikkusega. Varguste toimepanemine ja puudutatud isikute pahatahtlikkus on rasked tagajärjed, mille ärahoidmist avaldaja taotleb. Sissesõidutee Saare tee 34 kinnistu õuealale on nõlv. Selleks, et värav avaneks ka sisse poole, peaks sissesõiduteele piirdeaia paigaldamisel praegust juurdepääsu asukohta arvestades värava alumise ääre ja maapinna vahele jääma umbes 50 cm kõrgune vahe. Selliselt ei kaitse värav avaldaja vara ega privaatsust. Värava välja poole avanemine takistaks liiklust avalikult kasutataval Saare teel. Värava pikkus peaks olema umbes 7 m, seega värav peaks avanema keskelt. Ühe värava poole pikkus oleks seega umbes 3,5 m. Sellise pikkusega värava poolt ei ole võimalik nõlva tõttu täielikult, st sissesõiduteega paralleelselt avada. Juurdepääsu asukoha muutmise korral saaks neid probleeme vältida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2-20-13849 tegemise ajal. Sisuliselt on maakohus sellega hinnanud ühe TsMS §-st 6185 tuleneva eelduse täitmist. Olukorras, kus on selge, et nõude eelduseks olevaid asjaolusid ei esine, on kohane alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1. TsMS § 371 lg 2 p 1 võimaldab avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohus kontrollib seega üle, kas antud juhul oli alust keelduda avalduse menetlusse võtmisest viidatud sätte alusel. Ringkonnakohus märgib, et ilmselgelt perspektiivitu avaldus tuleks menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt menetlusest kõrvaldada võimalikult varajases menetluse etapis.

5(6)

2-20-13849 juurdepääsu kasutamist lubatust suuremas ulatuses tõkestada füüsiliste takistustega ning esitada oma õiguste kaitseks nii asja- kui ka võlaõiguslikke nõudeid.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.