lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-13849/4

Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-13849/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
17.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2380
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

17.11.2020, Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-20-13849 XX avaldus Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12284 avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu muutmiseks

Menetlusosalised

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX, lepinguline esindaja Suido Västra Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II QQ (isikukood XXXXXXXX) Puudutatud isik III DD (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 29.09.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 29.09.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-13849 resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5, § 477 lg 1, § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (avaldaja) esitas 09.09.2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-12284 (Harju Maakohtu 20.11.2017 määrus) Jõelähtme vallas Uuskülas Saare tee 32 kinnisasjale (registriosa nr 995302; Saare tee 32 kinnistu) määratud juurdepääsu asukohta Jõelähtme vallas Uuskülas Saare tee 34 kinnisasjal (registriosa nr 358502; Saare tee 34 kinnistu) ning määrata juurdepääsu asukoht avaldusele

2-20-13849 lisatud plaani järgi. Samuti palus avaldaja mõista CC-lt, QQ-lt ja DD-lt (puudutatud isikud) enda kasuks välja juurdepääsutasu 200 eurot aastas. Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega on puudutatud isikutele kuuluvale Saare tee 32 kinnistule juurdepääs määratud muu hulgas üle avaldajale kuuluva Saare tee 34 kinnistu. Saare tee 34 kinnistule jääv juurdepääsutee osa on Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse lisaks oleval plaanil tähistatud viirutatud sinisega ja selle pindala on 24 m2. Tegelikkuses kasutavad puudutatud isikud juurdepääsuna palju suuremat osa Saare tee 34 kinnistust, mistõttu on asjaolud pärast juurdepääsu määramist oluliselt muutunud. Lisaks võimaldab määratud juurdepääs puudutatud isikutel kasutada Saare tee 34 kinnistut Saare tee 32 kinnistule ligipääsemiseks avaliku tee mõlemast suunast sõites, kuigi puudutatud isikud seda ei taotlenud. Juurdepääsu asukoha muutmise korral on juurdepääs avalikult teelt tagatud otsesuunas sõites. Avaldaja ei vaielnud tsiviilasjas nr 2-16-12284 puudutatud isikute avaldusele vastu, kuna uskus puudutatud isikute põhjenduste alusel, et juurdepääs ei tekita avaldajale omandiõiguse teostamisel ülemääraseid takistusi. Kui avaldaja soovis Saare tee 34 kinnistut aiaga piirata, selgus, et juurdepääsu plaaniga on üks osa Saare tee 34 kinnistust eraldatud. See takistab kinnistu piiramist aiaga ning kuna juurdepääsutee paikneb kinnistul nurga all, ei saa paigaldada ka väravat. Selline lahendus on tehtud selleks, et avaldaja ei saaks Saare tee 34 kinnistust eraldatud osa kasutada. Avaldaja ei teadnud juurdepääsu plaanist. Tsiviilasjas nr 2-16-12284 koostatud vaatluse protokollist ei selgu juurdepääsu täpne asukoht Saare tee 34 kinnistul. Puudutatud isikud on avaldaja usaldust ära kasutanud ja tekkinud on olukord, kus avaldaja jaoks on oma kinnistule pääsemine ja sealt väljumine ebamugav. Avaldaja tegi puudutatud isikutele ettepaneku juurdepääsu asukoha muutmiseks, kuid puudutatud isikud ei olnud sellega nõus. Saare tee 32 kinnistul on suvila, kuid avaldaja ja tema pere elavad Saare tee 34 kinnistul aastaringselt. Kuna Saare tee 34 kinnistu ei ole aiaga piiratud, ei saa avaldaja sisse seada koduvalvet ega elamut kindlustada. Saare tee 34 kinnistu hoovist on paljud asjad kaduma läinud ja hoovi pääsevad võõrad koerad. Avaldaja taotleb juurdepääsu asukoha muutmist selliselt, et see paikneks Saare tee 34 kinnistul Saare teega piirneva kolmnurga tipus. Sellisel juhul saab avaldaja juurdepääsu sulgeda väravaga. Juurdepääsu plaani punktid P1 ja P2 jäävad samaks. Juurdepääsualuse maa pindala suureneb 0,2 m2 võrra ning juurdepääsutee läbitavus sõidukitega ei halvene. Juurdepääsutee laius on Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega määratud vastavalt puudutatud isikute taotlusele. Päästeauto mõõtmed ei olnud juurdepääsu tee laiuse määramisel argumendiks. Avaldajale tsiviilasjas nr 2-16-12284 juurdepääsu võimaldamise eest tasu ei määratud. Kuna avaldaja hoiab juurdepääsuteed ise korras ja peab seda tegema ka edaspidi, on tal õigus juurdepääsutasule 200 eurot aastas.

2.Harju Maakohus keeldus 29.09.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. Kuigi avaldaja on avalduses tuginenud TsMS § 480 lg-le 1, kohaldub erinormina TsMS § 6185, mille järgi võib kohus tehtud määrust või kompromissi asjaosalise avalduse alusel asjaolude olulisel muutumisel määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Arvestada tuleb sellega, et antud juhul on konkreetne vaidlus, millega kohus reguleeris tulevikku suunatult isikutevahelisi suhteid, juba korra kohtu poolt lahendatud ja vastav kohtulahend on jõustunud. Määrust ei saa muuta ainuüksi seetõttu, et ühele õigussuhte osalisele kohtulahend ei sobi, tema esitatud vastuväiteid ei arvestatud või ta jättis need esitamata. 2(6)

2-20-13849 Määruse muutmiseks peavad asjaolud olema varasemaga võrreldes oluliselt muutunud. Seda saab väita üksnes siis, kui pärast määruse jõustumist on tekkinud uued asjaolud, mida eelmise menetluse ajal ei olnud. Kõik avaldaja poolt Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse muutmise alusena esile toodud asjaolud olid olemas juba enne selle tegemist. Avaldaja pidi kõik vastuväited, arvamused, avaldused ja taotlused esitama tsiviilasjas nr 2-16-12284. Tee määrati asukohta, kus see oli olnud aastakümneid ning avaldaja on ka käesolevas asjas esitatud avalduses kinnitanud, et nõustus juurdepääsu määramisega samas asukohas. Asjaolu, et avaldajal ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-12284 esindajat ja ta uskus puudutatud isikuid, ei ole alus Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse muutmiseks. Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusest nähtub selgelt, et avaldaja kasuks ei mõistetud välja juurdepääsutasu, kuna avaldaja ei avaldanud juurdepääsutasu saamiseks soovi. Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse lisaks olevalt plaanilt, mis toimetati avaldajale kätte 20.11.2017, on selgelt näha juurdepääsu tee paiknemine. Kui puudutatud isikud ei täida Harju Maakohtu 20.11.2017 määrust nõuetekohaselt, on tegu kohtulahendi täitmise küsimusega. Aiavärava paigaldamise küsimust ei saa pidada asjaolu oluliseks muutumiseks TsMS § 6185 mõttes. Avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 keelduda, kuna olemas on jõustunud kohtulahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja see välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel avaldaja kanda.

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 20.10.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 21.10.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isikute kanda. Avaldaja ei takista ega soovi takistada juurdepääsu Saare tee 32 kinnistule, kuid tahab selle asukoha muutmist, sest juurdepääsu praegune asukoht takistab juurdepääsu Saare tee 34 kinnistule. Avaldaja ei saanud seda tsiviilasja nr 2-16-12284 menetluse ajal ette näha. Maakohus ei arvestanud tsiviilasjas nr 2-16-12284 maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p-des 4 ja 6 sätestatud nõudeid, kuna muutis juurdepääsu Saare tee 34 kinnistule keerulisemaks ning põhjustas Saare tee 34 kinnistu kiildumise ja ribasuse. Kui maakohus oleks maakorralduse nõudeid arvestanud, ei oleks praegust vaidlust tekkinud. Juurdepääsu asukohta saab muuta analoogia alusel AÕS §-ga 181. Säte võimaldab teeniva kinnisasja omanikul nõuda, et reaalservituuti teostataks kinnisasja teisel osal, kui reaalservituudi teostamine piirdub teeniva kinnisasja ühe osa kasutamisega ja mõni teine osa on selleks niisama sobiv ning reaalservituudi teostamine senisel osal on teeniva kinnisasja omanikule mõne teise osaga võrreldes tunduvalt kahjulikum. Pole selge, miks maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, kui kohus võib tehtud määrust AÕS § 6185 alusel muuta. Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse tegemise ajal ei olnud veel teada, millist osa Saare tee 34 kinnistust puudutatud isikud tegelikult kasutama hakkavad.

3(6)

2-20-13849 Maakohus ei ole selgitanud, miks ei ole Saare tee 34 kinnistul toime pandud varguste vältimise soov käsitatav raskete tagajärgede ärahoidmisena. Kui arvestada avaldaja õigust sulgeda Saare tee 34 kinnistu nurk, mis juurdepääsuala sisse ei jää, siis uus juurdepääsu asukoht mitte ei halvenda, vaid parandab juurdepääsu Saare tee 32 kinnistule. Määrusest ei selgu, miks ei ole avaldajal õigust taotleda Saare tee 34 kinnistu kasutamise lõpetamist lubatust pea poole suuremas ulatuses. Arvestada tuleb ka avaldaja usku ja lootust sellesse, et puudutatud isikud käituvad tema suhtes tulevikus heas usus. Juurdepääsu asukoha muutmisega saab lahendada Saare tee 34 kinnistule värava paigaldamisega seotud probleemid. Avaldaja ei saanud tsiviilasjas nr 2-16-12284 tugineda sellele, et Saare tee 34 kinnistul hakkavad toimuma vargused ning puudutatud isikud hakkavad varguste ärahoidmiseks vajaliku värava paigaldamist takistama sellega, et ei nõustu juurdepääsu asukoha muutmisega. Avaldaja ei saanud tugineda sellele, et puudutatud isikud vastavad tema heatahtlikkusele pahatahtlikkusega. Varguste toimepanemine ja puudutatud isikute pahatahtlikkus on rasked tagajärjed, mille ärahoidmist avaldaja taotleb. Sissesõidutee Saare tee 34 kinnistu õuealale on nõlv. Selleks, et värav avaneks ka sisse poole, peaks sissesõiduteele piirdeaia paigaldamisel praegust juurdepääsu asukohta arvestades värava alumise ääre ja maapinna vahele jääma umbes 50 cm kõrgune vahe. Selliselt ei kaitse värav avaldaja vara ega privaatsust. Värava välja poole avanemine takistaks liiklust avalikult kasutataval Saare teel. Värava pikkus peaks olema umbes 7 m, seega värav peaks avanema keskelt. Ühe värava poole pikkus oleks seega umbes 3,5 m. Sellise pikkusega värava poolt ei ole võimalik nõlva tõttu täielikult, st sissesõiduteega paralleelselt avada. Juurdepääsu asukoha muutmise korral saaks neid probleeme vältida.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest õigesti keeldunud, kuid muuta tuleb avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alust. Määruskaebus tuleb seega jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi.
6.Avaldaja on esitanud avalduse Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega määratud juurdepääsu asukoha muutmiseks ja juurdepääsu eest tasu määramiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et sellisel juhul kohaldub erinormina TsMS § 6185, mis võimaldab kohtul tehtud määrust asjaosalise avalduse alusel asjaolude olulisel muutumisel muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Asjakohane ei ole avaldaja viide AÕS § 181 lg-le 1, kuna see reguleerib reaalservituudi teostamise koha, mitte jõustunud kohtulahendiga AÕS § 156 lg 1 alusel määratud juurdepääsu kui kinnisomandi kitsenduse muutmist.
7.Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 477 lg 1 alusel, st põhjusel, et on olemas jõustunud määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuna TsMS § 6185 annab õiguse taotleda juurdepääsuasjas tehtud jõustunud kohtulahendi muutmist, ei saanud maakohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel keelduda. Maakohus leidis, et kõik asjaolud, millega avaldaja avaldust põhjendab, olid olemas juba tsiviilasjas nr 2-16-12284 lahendi 4(6)

2-20-13849 tegemise ajal. Sisuliselt on maakohus sellega hinnanud ühe TsMS §-st 6185 tuleneva eelduse täitmist. Olukorras, kus on selge, et nõude eelduseks olevaid asjaolusid ei esine, on kohane alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 1 koosmõjus § 477 lg-ga 1. TsMS § 371 lg 2 p 1 võimaldab avalduse menetlusse võtmisest keelduda, kui avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades avaldaja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ringkonnakohus kontrollib seega üle, kas antud juhul oli alust keelduda avalduse menetlusse võtmisest viidatud sätte alusel. Ringkonnakohus märgib, et ilmselgelt perspektiivitu avaldus tuleks menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt menetlusest kõrvaldada võimalikult varajases menetluse etapis.

8.TsMS § 6185 alusel esitatud määruse muutmise avalduse rahuldamise kohustuslik eeldus on asjaolude oluline muutumine. Asjaosaline peab seega avalduses välja tooma muutunud asjaolud ja põhjendama, miks tuleb asjaolude muutumist pidada oluliseks. Maakohus on õigesti märkinud, et uued asjaolud on üksnes sellised asjaolud, mis on tekkinud pärast varem tehtud määruse jõustumist ja mille tekkimist ei saanud ette näha. Asjaolude ja vastuväidetega, mis on esitatud või mida oleks saanud esitada juba varasemas menetluses, määruse muutmise avaldust põhjendada ei saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei ole avalduses välja toonud ühtegi sellist asjaolu, mis oleks tekkinud pärast Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse jõustumist või mille tekkimist ei saanud enne selle jõustumist ette näha. Avaldaja sai juurdepääsu täpse asukoha teada hiljemalt Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse kättesaamisel (s.o kohtute infosüsteemi järgi 20.11.2017), kuna sellele on lisatud juurdepääsu plaan. Kõik vastuväiteid seoses juurdepääsu asukohaga Saare tee 34 kinnistul ja juurdepääsutasuga tulnuks seega esitada hiljemalt määruskaebuses Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse peale. Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse vaidlustamata jätmine ei anna avaldajale õigust esitada käesolevas asjas selliseid asjaolusid ja vastuväiteid, mida oleks saanud esitada Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse peale edasi kaevates. See puudutab näiteks tsiviilasjas nr 2-16-12284 toimunud vaatlust, avaldaja soovi saada juurdepääsu eest tasu, puudutatud isikute võimalust kasutada Saare tee 34 kinnistut juurdepääsuna Saare tee 32 kinnistule avaliku tee mõlemalt suunalt maha sõites, avaldaja raskusi juriidilistest mõistetest aru saamisega ja maakohtu võimalikke rikkumisi tsiviilasjas nr 2-16-12284, sh maakorralduse nõuete arvestamata jätmist. Avalduse ja määruskaebuse põhjal on võimalik aru saada, et peamine põhjus, miks avaldaja tahab Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega määratud juurdepääsu asukohta Saare tee 34 kinnistul muuta, on soov piirata Saare tee 34 kinnistu aia ja väravaga. Täpsemalt soovib avaldaja paigaldada aia ja värava selliselt, et need eraldaksid juurdepääsutee Saare tee 34 kinnistu ülejäänud osast. Kuna seda on juurdepääsu praegust asukohta arvestades keeruline teha, soovib avaldaja nihutada juurdepääsutee kinnistu nurka ning paigaldada aia ja värava osaliselt sinna, kus kulgeb praegune juurdepääsutee. Ringkonnakohus leiab, et seda ei saa pidada muutunud asjaoluks, sest avaldaja pidi Harju Maakohtu 20.11.2017 määruse põhjal ette nägema, et ta ei saa aeda ja väravat paigaldada sellega määratud juurdepääsuteele. Märkida tuleb, et Harju Maakohtu 20.11.2017 määrus ei välista Saare tee 34 kinnistu piiramist aia ja väravaga, vaid ei lase seda teha viisil, mis ei võimalda enam juurdepääsuteed kasutada. Avaldaja võib aia ja värava paigaldada ka selliselt, et need kulgevad mööda Saare tee kinnistu piiri. Ka sellisel juhul ei pääse võõrad isikud ja koerad avaldaja kinnistule. Maakohus on õigesti leidnud, ei muutunud asjaoluks ei saa pidada ka seda, et puudutatud isikud kasutavad väidetavalt Harju Maakohtu 20.11.2017 määrusega lubatust oluliselt suuremat osa Saare tee 34 kinnistust, kuna tegemist on kohtulahendi täitmise küsimusega. Avaldaja saab

5(6)

2-20-13849 juurdepääsu kasutamist lubatust suuremas ulatuses tõkestada füüsiliste takistustega ning esitada oma õiguste kaitseks nii asja- kui ka võlaõiguslikke nõudeid.

9.Kuna avaldaja ei ole avalduses välja toonud ühtegi muutunud asjaolu, ei ole avalduse rahuldamine AÕS § 6185 alusel võimalik ka siis, kui eeldada avalduses ja määruskaebuses toodud faktiliste asjaolude õigsust. Avalduse menetlusse võtmisest tuleb seega keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 ja § 477 lg 1 alusel. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab maakohtu määruse põhjendusi avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alust puudutavas osas. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Avaldaja esitas 11.11.2020 täiendavad tõendid. Kohtud ei saa asja menetlusse võtmise üle otsustamisel tõendeid hinnata. Samas märgib ringkonnakohus, et 11.11.2020 menetlusdokumendile lisatud tõendid on esitatud avalduses ja määruskaebuses välja toodud asjaolude tõendamiseks ning uusi asjaolusid ei ole esitatud. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et avaldust ei ole võimalik rahuldada isegi esitatud asjaolude õigsust eeldades, mis tähendab, et uute tõendite esitamine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise otsustust ei mõjuta.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja