Muud › Muud hagiasjad

Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 18.10.2017 lepingu nr 20171018, mille sisuks oli hageja toodete müük Soome Vabariigis. Kostjal on tasumata 20.09.2018 arve nr 183188 osaliselt, s.o summas 7009.28 eurot. Kostja on korduvalt võlgnevust tunnistanud. Viivist on hageja arvestanud alates kohustuse tekkimise ajast, s.o 30.10-2018, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 23.04.2019, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lause alusel 289.67 eurot. Kostja tasaarvestuse nõudega hageja ei nõustu, kuna pooled ei ole sõlminud agendi- ega komisjonilepingut, mille alusel võiks kostja tasu nõuda. Seda kinnitab lepingu p 1.6, mille järgi juhul, kui pooled soovivad, et kostja tegutseks agendina, sõlmivad pooled täiendavalt lepingu lisa. Seda ei ole pooled sõlminud. Kostja ei ole agendina tegutsenud. Kostja ei ole hageja ja SOK-i koostööd vahendanud. Kostja ei ole tõendanud agenditasu suurust. Isegi kui hagejal oleks kohustus tasu maksta, oleks see vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks mõista võlgnevus 7009.28 eurot ning viivise 289.67 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 II lause alusel alates hagi esitamisest, s.o alates 23.04.2019, kuni võla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt menetluskuluna 2635.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja tunnistab esitatud nõuet. Kostja kinnitab, et võlg hageja eest tuleneb arvest nr 183188. Kostja tasaarvestab hageja nõudega enda nõude. Kostja leiab, et hagejal on kostjale tasumata agenditasu. Poolte vahel oli sõlmitud agendileping, millel oli samuti komisjonilepingu tunnuseid, ning kostja müüs hageja kaupa Soome Vabariiki. Lepingu 1.2 andis kostjale ainuõiguse tegutseda lepingu p-s 1.5 nimetatud territooriumil p-s 1.4 nimetatud edasimüüja ja vahendajana. Lepingu kehtivuse ajal omandas kostja hagejalt erinevaid tooteid ja võõrandas neid Soome Vabariigis tegutsevatele ettevõtetele, peamiselt Keskole ja SOK-ile, kellel on kokku 2600 kauplust. Kostja leiab, et tooted jõudsid Soome turule tänu kostja tegevusele ning on seal siiani müügis. Ning kostjal on õigus saada selle eest tasu VÕS § 678 lg-le 1. Tasu tasaarvestab hageja nõude. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskuluna 7210.00 eurot, millele lisandub viivis. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - pooled sõlmisid 18.10.2017 lepingu nr 20171018 (I kd tl 5-8); - kostjal on tasumata 20.09.2018 arvest nr 183188 7009.28 eurot (I kd tl 9, I kd tl 60, I kd tl 64). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 7009.28 eurot ning viivis 289.67 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 II lause alusel alates hagi esitamisest, s.o alates 23.04.2019, kuni võla tasumiseni. Kostja ei ole viive arvestuskäigu osas (I kd tl 30) vastuväiteid esitanud. II VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui tasaarvestuse pooled on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada agenditasu nõuet. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel oli sõlmitud agendileping või sarnane leping (komisjonileping), mis annaks kostjale õiguse agenditasu nõudele, mida hageja nõudega tasaarvestada. Lepingu nr 20171018 p-de 1.2, 1.4 ja 1.5 kohaselt on kostjal ainuõigus lepingu kehtivuse ajal tegutseda Soome Vabariigi turul toodete öunalimonaad, öunalimonaad punase sõstraga, öunalimonaad rabarberiga ja öunalimonaad jõhvikaga edasimüüja ja vahendajana. Sama lepingu p 1.6 kohaselt juhul, kui kauba lõplik ostja soovib, et kostja tegutseks tootja vahendajana (agendina), lepivad pooled kauba vahendamise põhimõtetes kokku eraldi lepingu lisaga (I kd tl 5-8). Vaidlust ei ole selles, et pooled ei ole lepingu lisa vastavalt p-le 1.6 sõlminud. Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas pooltevaheline leping vastab agendilepingu või sellega sarnase lepingu tingimustele ning 18.10.2017 lepingut tuleb tõlgendada kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. VÕS § 670 lg 1 kohaselt kohustub agendilepinguga agent käsundiandja jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima ning käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 692 lg 1 kohaselt kohustub komisjonilepinguga komisjonär komitendi jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese) ning komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole lepinguid sõlminud hageja nimel, arvel ega vahendanud hageja ja kolmanda isiku vaheliste lepingute sõlmimist, nagu nõuab VÕS § 670 lg 1 üks eeldusi. Kostja on lepinguid sõlminud enda nimel (vt I kd tl 86, I kd tl 69, I kd tl 160-170).

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole teinud hageja arvel tehingut (müünud hagejale kuuluvaid esemeid), nagu nõuab VÕS § 692 lg 1 üks eeldusi. Kostja on müünud endale kuuluvat kaupa edasi (vt I kd tl 86, I kd tl 69, I kd tl 160-170). Kostja on agendilepingu tõenditena esitanud e-kirju. Kostja viidatud 08.08.2028 e-kirjast (I kd tl 85) nähtub, et hageja teavitas kostjat, et Soome poes on nähtud tooteid. Kostja viidatud 14.11.2018 e-kirjast (I kd tl 86) nähtub, et Soomes müüb tooteid kostja. Kostja viidatud 03.12.2018 e-kirjast (I kd tl 87) nähtub, et kostja müüb hageja tooteid Soomes ning ootab pakkumisi Rootsis, Taanis ja Hollandis. Kostja viidatud 20.02.2018 e-kirjast (I kd tl 88-89) nähtub, et kostja müüb hageja tooteid Soomes ning ootab pakkumisi Rootsis, Norras, Taanis, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Šveitsis. Kostja viidatud 22.10.2018 e-kirjast (I kd tl 90-93) nähtub, et kostja müüb tooteid Soomes. Kostja viidatud 07.08.2018 e-kirjast (I kd tl 95) nähtub, et Soomes on tooteid degusteeritud. Kostja viidatud 22.08.2018 e-kirjast (I kd tl 96) nähtub, et kostja müüb tooteid Soomes. Kostja viidatud 10.06.2018 e-kirjast (tl 97) nähtub, et kostja müüb hageja tooteid hageja teadmisel Soomes. Kostja viidatud 28.08.2018 e-kirjast (I kd tl 100) nähtub, et kostja müüb tooteid. Kostja viidatud 15.07.2018 e-kirjast (I kd tl 104) nähtub, et kostja müüb tooteid Soomes. Viidatud kirjavahetusest nähtub üheselt, et kostja on teavitanud hagejat toodete müügist Soome Vabariigis, samuti on hageja paaril korral teatatud, et tooteid müüb Soome Vabariigis kostja, ning kostja on teatanud hagejale ostetavatest kogustest. Näiteks ei nähtu kirjavahetusest, et kostja pidanuks järgima hageja juhiseid toodete müügiks Soome Vabariigis või hageja oleks kooskõlastanud kostja toodete edasist müüki või andnud selleks selgesõnalisi juhtnööre. Ainuüksi asjaolu, et kostja on hoidnud hagejat kursis toodete müügiga ning hageja on kolmandatele isikutele teada andnud, et Soomes müüb tooteid kostja, ei anna alust lugeda lepingut agendilepinguga sarnaseks lepinguks. Ka hageja esitatud e-kirjavahetusest (vt nt I kd tl 16-20, I kd tl 24-26) ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud täiendavalt agendileping või pooled oleksid käitunud agendilepingust lähtuvalt. Lepingu poolteks on äriühingud, kes on sõlminud 18.10.2017 lepingu. Lepingu üldsätete osas on pooled kokku leppinud üldised tingimused (vt p-d 1.1-1.7). Üldsätted ei ole vastuolulised. Neist on üheselt arusaadav, et hageja müüb kostjale tooteid (nomenklatuur on eraldi märgitud), kostjal on õigus neid edasi müüa Soome Vabariigis oma parimal teadmisel. Pooled leppisid samas kokku, et võimalikud turundustegevused ja finantseerimine ei ole selle lepingu osa ja vajadusel lepitakse selles eraldi kokku (vt p 1.7). Samuti leppisid pooled kokku, et juhul, kui kauba lõplik osta soovib, et kostja tegeleks tootja vahendajana (agendina), siis lepivad pooled eraldi kokku kauba vahendamise põhimõtetes lepingu lisas (vt p 1.6). Kostja ei ole esile toonud ajaolusid, miks pooled ei sõlminud 18.10.2018 lepingu p 1.6 alusel agendilepingut, kui kostja sõnul ta agendina tegutses. Pigem toetab lepingu lisa mittesõlmimine asjaolu, et agendisuhet poolte vahel ei olnud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohtumenetluse eel ei tuginenud kostja kordagi väitele, et poolte vahel olnuks sõlmitud agendileping. Seda kinnitasid pooled 10.09.2020 istungil (vt II kd tl 69 pöördel). Esmakordselt tugines kostja pooltevahelisele agendilepingule kohtumenetluses 25.06.2019 (I kd tl 64-65). Eelnenut kogumis hinnates leiab kohus, et poolte vahel ei olnud sõlmitud agendilepingut, mis lubaks kostjal nõuda agenditasu VÕS § 678 lg 2 alusel. Seetõttu ei anna kohus hinnangut agenditasu võimalikule suurusele ning tasaarvestuse võimalikkusele. Kohus leiab, et Öun Drinks OÜ hagi LT Consulting OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks võla 7009.28 eurot ja viivis 289.67 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 II lause alusel põhivõla summalt 7009.28 eurot alates 23.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.