Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 16.11.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-19-10597 S K hagi kohtutäituri Risto Sepp vastu 59 861 euro, sissenõudmiskulude ja viivise väljanõudmiseks ning täiteasjas nr 027/2018/1523 koostatud 26.06.2019 jaotuskava tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt jaotuskava muutmiseks Hagihind 68 872,13 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S K (endine M, isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Vassiljev (epost [email protected]) Kostja I: kohtutäitur Risto Sepp (isikukood xxx, e-post bü[email protected]) Kostja II: AS SEB Pank (registrikood 10004252) Kostja II lepinguline esindaja: V N (e-post xxx) Kostja III: A O (isikukood xxx, epost xxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Resolutsioon
kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Risto Sepp menetluses on A Oi (võlgnik) suhtes algatatud täitemenetlus (täiteasi nr 027/2018/1523), mille sisuks on korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) A Oi ja S M-I kaasomandi lõpetamine täitemenetluse raames korteriomandi müügi kaudu avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud tulu kaasomanike vahel jagamine. Täitemenetluse aluseks on Harju Maakohtu 21.06.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-1762 ning sissenõudja S M-I täitmisavaldus. Täitemenetluses nr 027/2018/1523 toimunud 09.05.2019.a enampakkumise akti kohaselt on korteriomandi omandanud Stix KV OÜ (registrikood 14092508) 120 000 euro eest. Korteriomand on koormatud hüpoteegiga summas 45 500 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Hüpoteegiga on tagatud AS SEB Pank nõuded A O vastu, mis tulenevad AS SEB Pank ja A O vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx ja selle sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võimalikest lisadest ja muudatustest. 09.05.2019 enampakkumise akti kohaselt ei kuulunud korteriomandile seatud hüpoteek korteriomandi müügil kustutamisele. Stix KV OÜ on 10.05.2019 kinnistamisavalduse alusel korteriomandi omanikuna kinnistusraamatuse kantud 20.05.2019. Seega on A Oi ja S M-I kaasomand korteriomandile lõppenud 20.05.2019. Korteriomandile on 10.05.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud hüpoteek summas 162 000 eurot PõhjaEesti HoiuLaenuühistu ﴾registrikood 12541563﴿ kasuks. Seega enampakkumise tulem pidi kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekuma täies ulatuses hiljemalt 10.05.2019 ja kohtutäitur pidi enampakkumise tulemist saadud raha kandma hagejale üle hiljemalt 24.05.2019. Käesoleva hagi esitamise aja seisuga ei ole kohtutäitur sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha hagejale üle kandnud. 12.03.2019 esitas AS SEB Pank kohtutäiturile avalduse, millega taotles rahuldada tema nõue 29 534,06 eurot eelisjärjekorras enampakkumise tulemi arvelt. 12.03.2019 avalduse ja avaldusele lisatud laenumaksete aruande kohaselt ei ole SEB Pank AS nõue muutunud sissenõutavaks. Kohtutäiturile 16.05.2019 edastatud SEB Pank AS e-kirja kohaselt ei ole SEB Pank AS nõue muutunud sissenõutavaks ka pärast korteriomandi võõrandamist 09.05.2019 enampakkumisel. 26.05.2019 edastas kohtutäitur hagejale ja võlgnikule e-kirja, milles palus anda kinnitus ja luba SEB Pank AS võla kustutamiseks müügitulemist. 26.05.2019 edastas võlgnik kohtutäiturile e-kirja, kus teatas omapoolsest nõusolekust SEB Pank AS võla kustutamiseks müügitulemist. 30.05.2019 edastas hageja kohtutäiturile e-kirja, kus teatas, ei hageja sissenõudjana täiteasjas nr 027/2018/1523 ei anna nõusolekut enampakkumise tulemist väljamakse tegemiseks SEB Pank AS-le ja palus viivitamatult üle kanda hagejale temale kuuluv osa 09.05.2019 enampakkumise tulemist hageja pangakontole. Seisuga 20.06.2019 ei ole kohtutäitur hagejale enampakkumise tulemist väljamakset teinud, mistõttu edastas hageja oma nõude kohtutäiturile kaebuse vormis, millele kohtutäitur ei reageerinud, kuid 26.06.2019 koostas kohtutäitur jaotuskava, mille hageja sai kätte 11.07.2019. 26.06.2019 jaotuskava kohaselt kuulub täitemenetluse nr 027/2018/1523 tulemist väljamaksmisele hagejale 43 979,40 eurot, võlgnikule 43 979,40 eurot, SEB Pank AS-le 2 9271,60 eurot ja kohtutäitur Risto Sepp ́ale 2 769,60 eurot. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses nr 027/2018/1523 kohtutäituri tasu otsust ega täitekulude otsust teinud. Täitedokumendist tulenevalt kuulub korteriomandi müügist saadud tulu A Oi ja hageja vahel võrdselt jagamisele. Avaliku enampakkumise korraldamise korral, millega lõpetatakse kaas- või ühisomand, on kohtutäituri põhitasu 278 eurot. Täitekulud arvestatakse maha müügitulemist ning täitekulud kannavad kaas- või ühisomanikud võrdeliselt neile väljamaksmisele kuuluva tulemi osaga. Seega on kohtutäitur kohustatud üle kandma hagejale 59 861 (120 000 – 278)/2) eurot. 15.07.2019 seisuga ei ole kohtutäitur sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha hagejale üle kandnud.
Kohtutäitur ei ole ka tulemi väljamaksmise viivitust põhjendanud. Enampakkumise tulemist saadud raha ülekandmise nõue on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 24.05.2019. Perioodi 25.05.2019 - 15.07.2019 summast 59 861 eurot moodustab viivis 682,25 eurot. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Täiteasjas nr 027/2018/1523 puudus üldsenalus jaotuskava koostamiseks, sest kohtutäitur koostab jaotuskava üksnes juhul, kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele. Täitemenetluse nr 027/2018/1523 sisuks on korteriomandi kaasomandi lõpetamine korteriomandi müügi kaudu avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud tulu kaasomanike vahel jagamine, kus on kumbki kaasomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik. Kaasomandi lõpetamisel enampakkumisega lõpeb üksnes kaasomand, mitte aga kolmandate isikute õigused müüdud esemele, kuna täitemenetlust ei korraldata ühegi varasemal järjekohal oleva õiguse realiseerimiseks. Korteriomandi realiseerimisel enampakkumisel oleks SEB Pank AS kasuks seatud hüpoteek pidanud püsima jääma. Seega kuulub täitemenetluse nr 027/2018/1523 tulem hageja ja A Oi vahel võrdselt jagamisele, ehk iga sissenõudja peaks saama 59 861 (120 000 – 278)/2) eurot, mistõttu puudus kohtutäituril alus jaotuskava koostamiseks. Kuna täitemenetluses puudus kohtutäituril jaotuskava koostamiseks seadusest tulenev alus, siis hageja hinnangul on 26.06.2019 koostatud jaotuskava tühine, millest ei tulene õigused või õiguslikud kohustused. Igal juhul, oleks AS SEB Pank nõue tulnud võtta arvesse tulemi jaotamisel üksnes juhul, kui sissenõudjad ega võlgnik ei oleks teatanud enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu. Kuna hageja vaidles SEB Pank AS nõudele vastu, siis tulemi jaotamisel puudus kohtutäituril nagunii SEB Pank AS nõude arvesse võtmiseks alus. Ka see rikkumine toob hageja hinnangul kaasa 26.06.2019 jaotuskava tühisuse. Alternatiivselt palub hageja kohtul muuta jaotuskava selliselt, et jaotuskavas märgitud 43 979,40 euro asemel kuulub hagejale väljamaksmiseks 59 861 eurot. SEB Pank AS ei ole täitemenetluses nr 027/2018/1523 2 sissenõudja ja tal puudub õigus osaleda täitemenetluse nr 027/2018/1523 tulemi jaotamises. SEB Pank AS-l puudub sissenõutavaks muutunud nõue ning laenulepingust nr xxx tulenevad nõuded on suunatud mitte hageja, vaid A O vastu ning tagatud täies ulatuses hüpoteegiga, mis korteriomandi realiseerimisel enampakkumisel oleks pidanud püsima jääma. Laenulepingut nr xxx ei ole üles öeldud ning puuduvad alused väita, et A O laenulepingu täitmist lõpetab. 26.06.2019 jaotuskavas on täitekulud summas 2 769,60 eurot märgitud seadusliku aluseta. Täitemenetluse nr 027/2018/1523 esemeks on korteriomandi kaasomandi lõpetamine enampakkumisel, kus kohtutäituri põhitasu on 278 eurot. Täitekulude nõudmise aluseks saab olla kohtutäituri otsus, kuid kostja ei ole täitemenetluses nr 027/2018/1523 kohtutäituri tasu otsust ega täitekulude otsust teinud. Hageja palub kohustada kostjat kanda hagejale üle täiteasjas nr 027/2018/1523 enampakkumise tulemist saadud rahast 59 861 eurot; välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot, kõrvalnõudena viivist kindla summana, mis on 15.07.2019 seisuga 682,25 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (59861 eurot) alates 16.07.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; tuvastada kostja poolt täiteasjas nr 027/2018/1523 koostatud 26.06.2019 jaotuskava tühisus; (alternatiivselt) muuta jaotuskava selliselt, et jaotuskavas märgitud 43 979,40 euro asemel kuulub hagejale väljamaksmiseks 59 861 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja I seisukohad Kostja I vastuse peab täitemenetluses arvestama täitemenetluse erisustega raha väljamakse peatumisel. Nimelt koostab kohtutäitur raha väljamaksmiseks jaotuskava kui raha ei jätku või menetlusosalised ei jõua raha jaotamises kokkuleppele. Kui kohtutäituri jaotuskavaga ei nõustuta,
saab esitada hagi. Tulevalt asjaolust, et menetlusosalised (võlgnik ja sissenõudja täitemenetluses) omasid erinevaid seisukohtasid raha väljamaksmise suuruse ja jaotamise osas erinevate nõudjate vahel, koostas kohtutäitur jaotuskava. Kohtutäitur ei hoia raha kinni vaid lähtub väljamakse võimatusel täitemenetluses kehtestatud normistiku piires. Jaotuskava otsuse vaidlustamisel peatub väljamakse seda korraldava kohtu lahendi jõustumiseni. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II seisukohad Kostja II arvates tegutses kohtutäitur täitemenetluse seadustiku ja täitedokumendi kohaselt. Täitemenetluse sisuks on korteriomandi asukohaga Txx A Oi ja S M-I kaasomandi lõpetamine täitemenetluse raames korteriomandi müügi kaudu avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud tulu kaasomanike vahel jagamine. Kohtutäiturile täitmiseks esitatud täitedokumendist ei tulene, et kohustus kasutada saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks pannakse ainult kostjale III. Kostja III võttis laenu korteriomandi asukohaga xxx ostmiseks. Laenu tagatiseks oli seatud I järjekoha hüpoteek ostetud korterile vastavalt Tallinna notar S V poolt 09.07.2014 tõestatud korteriomandi müügilepingule, hüpoteegiga koormamise lepingule ja asjaõiguslepingule. Selle lepingu sõlmimisega võttis hageja endale kohustuse tagada kaasomandis oleva varaga AS-i SEB Pank ja A O vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingut nr xxx kuni kogu laenu tasumiseni. Täitemenetluses enampakkumise tingimusena oli AS-i SEB Pank kasuks seatud hüpoteegi kustutamine, millest hageja oli teadlik kogu menetluse kestel. Samuti oli hageja teadlik asjaolust, et AS SEB Pank esitas avalduse, milles taotles rahuldada tema nõue summas 29 534,06 eurot eelisjärjekorras tulemi arvelt, kuna hüpoteek kuulus kustutamisele kinnistusraamatust. AS– i SEB Pank kasuks seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx on kustutatud kinnistusraamatust enampakkumise lõppedes kohtutäituri avaldusel. Kohtutäitur võttis hüpoteegipidaja nõude arvesse. Saadud tulemi pidi kohtutäitur jagama hageja, hüpoteegipidaja ja kostja III vahel, mille tõttu tulemist ei jätkunud hageja ja kostja 3 nõuete täies ulatuses rahuldamiseks. Samuti ei jõudnud hageja ja kostja III raha jaotamise suhtes kokkuleppele. Järelikult pidi kohtutäitur sel juhul koostama jaotuskava ja selle koostamiseks olid temal alused. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja III seisukohad Kostja III on tüdinenud hageja valedest ja palub kohtul leida lõplik lahendus tekkinud olukorrale, kus hageja tegevuse tõttu on kostja jäänud ilma varast ning tema raha hoitakse kinni. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et Tallinna kohtutäitur Risto Sepp menetluses on täiteasi nr 027/2018/1523 korteriomandi asukohaga x A Oi ja S M-I kaasomandi lõpetamiseks täitemenetluse raames korteriomandi müügi kaudu avalikul enampakkumisel ning korteriomandi müügist saadud tulu jagamine kaasomanike vahel, mis on algatatud hageja avaldusel Harju Maakohtu 21.06.2018 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-18-1762 alusel (t.l. 6-10). Pooled ei vaidle, et korteriomandile oli seatud I järjekoha hüpoteek summas 45 500 eurot AS–i SEB Pank kasuks ning hüpoteegiga on tagatud nõuded kostja III A O vastu, mis tulenevad AS-i SEB Pank ja A O’i vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx (t.l. 14-24). Vaidlust ei ole, et 12.03.2019 esitas AS–i SEB Pank kohtutäiturile avalduse, milles taotles rahuldada tema nõue summas 29 534.06 eurot eelisjärjekorras tulemi arvelt (t.l. 25-27). Pooled ei vaidle, et 09.05.2019 toimunud enampakkumisel on korteriomand asukohaga xx maakond müüdud alghinnaga 120 000 eurot OÜ4
le Stix KV, mille kohta koostati enampakkumise akt ning ostja on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 20.05.2019 (t.l. 11-13). Vaidlust ei ole, et vastavalt 10.05.2019 kohtutäituri avaldusele on I järjekoha hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks kustutatud ja kinnistusraamatusse on sisse kantud hüpoteek summas 162 000 eurot Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu kasuks. Pooled ei vaidle, et 30.05.2019 saatis hageja kohtutäiturile e-kirja, millega teatas, et hageja ei anna nõusolekut tema tulemist väljamakse tegemiseks AS-ile SEB Pank ning 20.06.2019 hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele, taotledes tulemi, viiviste ja sissenõudmiskulude väljamaksmist (t.l. 34-38). Tuvastatud on, et 26.06.2019 koostas kohtutäitur täiteasjas nr 027/2018/1523 jaotuskava, mille alusel kohtutäitur jaotas enampakkumisest saadud tulemi 120 000 järgnevalt: täitekulud 2 769 eurot, AS-i SEB Pank nõue 13.05.2019 seisuga 29 271,60 eurot, S MI 43 979,40 eurot ja A O 43 979,40 eurot (t.l. 39-40). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. TMS § 106 lg 2 järgi koostatakse jaotuskava ja tulem jaotatakse, lähtudes pandiõiguste järjekohast ning täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. TMS § 106 lg 4 alusel toimetab kohtutäitur jaotuskava sissenõudjatele kätte ja teatab neile õigusest esitada kavaga mittenõustumise korral hagi kava muutmiseks. Pooled vaidlevad selle üle kas kohtutäitu 26.06.2019 täiteasjas nr 027/2018/1523 jaotuskava koostades järginud seadust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduse on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Vaidlust ei ole, et kostja III võttis laenu korteriomandi asukohaga xxx ostmiseks ning laenu tagatiseks oli seatud I järjekoha hüpoteek ostetud korterile vastavalt Tallinna notar S V poolt 09.07.2014 tõestatud korteriomandi müügilepingule, hüpoteegiga koormamise lepingule ja asjaõiguslepingule. Kostja II on veenvalt põhistanud, et korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisega hageja poolt on hageja võtnud endale kohustuse tagada kaasomandis oleva varaga AS-i SEB Pank ja A O vahel sõlmitud eluasemelaenu lepingut nr xxx kuni kogu laenu tasumiseni. Tuvastatud on, et 12.03.2019 esitas AS–i SEB Pank kohtutäiturile avalduse, milles taotles rahuldada tema hüpoteegiga tagatud, kuid veel sissnõutavaks mittemuutunud nõue summas 29 534,06 eurot eelisjärjekorras tulemi arvelt (t.l. 25-27), mistõttu on põhistatud kostjate väide, et täitemenetluses enampakkumise tingimusena oli AS-i SEB Pank kasuks seatud hüpoteegi kustutamine. Vaidlust ei ole, et AS SEB Pank esitas avalduse kohtutäiturile oma nõude summas 29 534,06 euro rahuldamiseks eelisjärjekorras tulemi arvelt, kuna hüpoteek kuulus kustutamisele kinnistusraamatust (t.l. 117-118). Vaidlust ei ole, et AS–i SEB Pank kasuks seatud hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx on kustutatud kinnistusraamatust enampakkumise lõppedes kohtutäituri avaldusel. TMS § 176 lg 1 sätestab, et kui isiku kinnistusraamatusse kantud õigus kinnisasja müügiga lõpeb, võib õiguse omaja tulemist nõuda käesoleva seadustiku § 108 lõikes 2 sätestatud korras hüvitist kustutatud õiguse eest vastavalt kustutatud õiguse endisele järjekohale. TMS § 108 lg 1 pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isik võib enne tulemi jaotamist esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist, olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et isik, kelle õigus sundtäitmisega lõpeb, võib enne asja müüki esitada kohtutäiturile avalduse, milles ta taotleb lõppenud õiguse eest hüvitist tulemist.
Pooled ei vaidle, et AS SEB Pank kasuks oli seatud hüpoteek kinnisasjale, mistõttu on TMS §-st 108 lg 1 kohaselt AS-l SEB Pank õigus nõuda oma nõude eelisjärjekorras rahuldamist tulemist ja seda olenemata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Kuna kaasomandi lõpetamine on toimunud enampakkumisel, kus AS SEB Pank on esitanud enne enampakkumise toimumist avalduse kohtutäiturile oma nõude summas 29 534 euro rahuldamiseks eelisjärjekorras tulemi arvelt ja kaasomanikele on pandud kohtutäituri poolt kohustus kasutada saadud raha hüpoteegiga tagatud laenu tagastamiseks ning kostja II kasuks seatud hüpoteek ongi kustutatud, siis on põhistatud kostja II väide, et temal on õigus nõuda kinnistu enampakkumise tulemist raha hüpoteegiga tagatud laenu tasumiseks. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja tõendanud, et saadud enampakkumise tulemist ei oleks AS-l SEB Pank igal juhul õigust nõuda tulemi jaotamist. TMS § 105 lg 1 järgi jaotab kohtutäitur asjade müügist laekunud tulemi sissenõudjate ja muude tulemis osalemiseks õigustatud isikute vahel pandiõiguse tekkimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. Ühel ajal tekkinud pandiõigustel on tulemi jaotamisel sama järjekoht. TMS § 105 lg 2 kohaselt kannab kohtutäitur raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul raha kohtutäituri ametialasele kontole laekumisest või jaotuskava puhul alates selle kinnitatuks lugemisest, kuid mitte enne täitemenetluses kinnisasja ostmise rahastamiseks krediidiasutuse poolt antud laenu maksmise kohustuse täitmise tagamiseks kinnistusraamatusse kantava hüpoteegi sissekandmist. Kuna pooled ei vaidle, et hageja ja kostja III kui sissenõudjad omavahel ega AS SEB Pank ei olnud jõudnud hagejaga enampakkumise tulemi jaotamise suhtes kokkuleppele ning hageja väidetest tulenevalt võib järeldada, et tulemist ei jätku AS SEB nõude rahuldamiseks ja hageja nõude rahuldamiseks hageja nõutud määras (t.l. 31-34, 119-120), kuigi AS SEB kasuks seatud hüpoteek kinnistule on kustutatud, kuid hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole hageja olnud nõus tulemi arvelt hüvitama, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäitur ei oleks pidanud koostama tulemi jaotamiseks täitemenetluses jaotuskava nagu seda näeb ette TMS § 106. Seega ei ole tõendatud, et kohtutäitur ei oleks võinud täiteasjas nr 027/2018/1523/ koostada jaotuskava tulemi välja maksmiseks. TMS § 109 lg 1 lubab sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse ning kohus võib hagi menetlemise ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada. TMS § 109 lg 2 järgi kohus võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuse peatada. TMS § 109 lg 3 kohaselt, kui kohtutäiturile ei ole 20 päeva jooksul alates jaotuskava sissenõudjatele kättetoimetamisest teatatud, et on esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks, loetakse jaotuskava kinnitatuks ja kohtutäitur maksab tulemi käesoleva seadustiku § 105 lõikes 2 sätestatud erisusi arvestades välja. TMS § 109 lg 4 järgi võib kohus hageja nõudel jaotuskava muuta või kohustada kohtutäiturit koostama uue jaotuskava. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituri poolt 26.06.2019 koosatud jaotuskava täiteasjas 027/2018/1523 tuleb muuta. Pooled ei vaidle, et hageja on 26.06.2019 koostatud jaotuskava kätte saanud 11.07.2019, mistõttu on hageja 15.07.2019 hagiavaldus jaotuskava muutmiseks esitatud TMS §-s 109 lg 1 ette nähtud tähtaja jooksul (t.l. 41). TMS § 174 lg 1 kohaselt jaotab kohtutäitur kinnisasja müügist sissenõudjate ja muude tulemi jaotamises osalema õigustatud isikute vahel õiguste kinnistusraamatust nähtuvate järjekohtade alusel ja arestimise järjekorras või sissenõudjate kokkuleppe alusel. TMS § 174 lg 2 järgi arvatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. TMS § 174 lg 3 kohaselt rahuldatakse nõuded tulemist ja neid arvestatakse jaotuskavas järgmises järjekorras, sama järjekoha puhul
võrdeliselt nõuete summadega: 1) sundenampakkumisele eelneva sundvalitsemise korral sissenõudja nõue ettemaksuna kinnisasja korrashoiuks ja vajalikeks parendusteks tehtud kulutuste hüvitamiseks, kui kulutusi ei saa katta kinnisasjast saadud kasu arvelt; 2) kinnistusraamatusse kantud õigustest tulenevad nõuded vastavalt õiguse järjekohale kinnistusraamatus ja nende kõrvalnõuded seaduses sätestatud ulatuses; 3) sissenõudjate nõuded, mille tagamiseks on toimunud kinnisasja arestimine või on ühinetud sundtäitmisega ja mida ei rahuldata käesoleva lõike punktide 1–21 kohaselt; 4) ülejäänud nõuded. Seega peab kohus kontrollima, kas jaotuskava on koostatud vastavalt TMS § 174 sätestatule. Hageja ei nõustu, et tulemi jaotamisel tuleb maha arvata maha täitekulud summas 2 769,60 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole vaidlustanud täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras kohtutäituritasu suurust, mistõttu ka käesolevas vaidluses ei saa kohus sisuliselt anda hinnangut kas täitekulud kindlaksmääratud suuruses on põhjendatud või mitte. Kuna TMS § 174 lg 2 näeb ette, et täitekulud arvatakse esimesena tulemist maha, siis ei ole tõendatud hageja nõue, nagu kostja I ei oleks tohtinud seda teha. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril oli üleüldse õigus võtta arvesse AS SEB Pank nõuet tulemi jaotamisel 29 534 euro suuruses, s.o. järgmise järjekohana, sest hageja ei olnud selleks andnud nõusolekut. TMS § 108 lg 4 alusel võtab kohtutäitur pandipidaja või muu eesõigusega isiku nõude arvesse tulemi jagamisel ja jaotuskava koostamisel, lähtudes õiguse järjekohast, kui avalduse esitaja pandiõigus nähtub avalikult usaldatavast registrist või kui pandi või muu eesõiguse aluseks olev leping on notariaalselt tõestatud. TMS § 108 lg 5 järgi sundtäitmisel lõppeva õiguse omaja nõude võtab kohtutäitur arvesse, kui õigus on tõendatud enne müüki, lähtudes õiguse varasemast järjekohast. TMS § 108 lg 6 kohaselt kui sissenõudjad ega võlgnik ei teata enne tulemi jaotamist kohtutäiturile, et vaidlevad avaldusele vastu, võetakse avalduse esitaja nõue tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel arvesse, lähtudes tema õiguse järjekohast ning kui avalduse esitaja nõuet tulemi jagamisel või jaotuskava koostamisel ei arvestata, selgitab kohtutäitur avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Hagi võib esitada 15 päeva jooksul alates ajast, kui avalduse esitaja on saanud teada oma nõude arvestamata jäämisest. Vaidlust ei ole, et kohtutäitur on arvesse võtnud AS SEB Pank nõude summas 29 534 eurot, millise nõude olemasolu üle pooled ei vaidle ja milline nõue on hüpoteegiga tagatud, mis nähtus ka kinnistusraamatust, kui AS SEB Pank kasuks seatud hüpoteek lõppes, siis leiab kohus, et hoolimata asjaolust, et hageja on selliselt tulemi jaotamisele vastu vaielnud, oli kohtutäituril kohtu arvates õigus sellega arvestada, kui kohtutäitur on AS SEB Pank nõuet pidanud põhistatuks ja mida kohtutäitur käesoleval juhul TMS § 174 lg 3 p 2 alusel ongi teinud arvestades AS SEB Pank nõude tulemist esimese järjekorra nõudena kohe peale täitekulusid. Pooled ai vaidle selle üle, et AS SEB Pank oli nõue A Oi vastu summas 29 534 eurot, milline oli tagatud A O ja S M-I kuulunud ja sundenampakkumisel müüdud kinnistule seatud hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kui hüpoteegi omanik on andnud nõusoleku müüa kinnistu juhul, kui tema nõue rahuldatakse enampakkumisel saadud tulemiste eelisjärjekorras, siis nagu ei olekski AS SEB Pank õigustatud nõudma kogu kinnistu müügitulemist hüvitist eelisjärjekorras, millises summas olekski hüpoteek pidanud tema nõuet tagama. Asjaolu, et hüpoteegiga oli tagatud AS SEB Pank nõue ühe kaasomaniku A Oi vastu, ei luba samuti arvata, et hüpoteegipidaja ei saaks oma nõuet rahuldada kogu kinnistu enampakkumisel saadud müügitulemi arvelt eelisjärjekorras, kui tema kasuks seatud hüpoteek on kustutatud. Hageja väide, et kinnistut oleks võinud müüa ka koos hüpoteegiga, ei luba iseenesest järeldada, et seda poleks võinud teha ka ilma hüpoteegita nagu seda tehtud ongi. On üldteada, et kui kinnistu oleks müüdud koos hüpoteegiga, siis oleks kinnistu hind just hüpoteegiga tagatud nõude võrra olnud väiksem.
Kuna ülejäänud osa tulemist on jagatud jaotuskava alusel sissenõudjate A O ja S M-I vahel võrdselt, siis ei ole tõendatud, et kohtutäitur oleks jaotuskava koostanud TMS §-de 108 ja 174 sätteid rikkudes. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud hageja nõue muuta jaotuskava selliselt, et jaotuskava alusel kuuluks hagejale tasumisele 59 861 eurot. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et kohtul ei oleks võimalik muuta jaotuskava selliselt, et jaotada vaid hageja osa tulemist ja jätta ülejäänud summad tulemist 120 000 jaotamata. Hagiavalduse kohaselt on hageja soovinud kohtutäiturit kohustada kanda hagejale üle täiteasjas nr 027/2018/1523 enampakkumise tulemist saadud raha 59 861 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda p 1 alusel kohustuse täitmist, p 3 alusel kahju hüvitamist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur on rikkunud kohustust tasuda hagejale täiteasjas nr 027/2018/1523 kohtutäiturile üle kantud enampakkumise tulemist saadud raha 29 861 eurot hiljemalt kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest kohtutäiturile, s.o. hiljemalt 24.05.2019. TMS § 43 lg 1 sätestab, et võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Eelkõige vaidlevad pooled kas kohtutäituril on kohustus tasuda hagejale, s.o. sissenõudjale täiteasjas nr 027/2018/1523 kinnistu enampakkumisel laekunud tulemi, s.o. kohtutäiturile laekunud raha kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest või jaotuskava kinnitamisest. Olukorras, kus TMS §-d 105 lg 2 sätestab otsesõnu jaotuskava alusel tulemi jaotamisel sissenõudjatele väljamaksete tegemise ja tuvastatud on, et kohtutäituril oli õigus koostada täiteasjas nr 027/2018/1523 jaotuskava tulemi jaotamiseks, siis tuleneb seadusest, et sissenõudjatele raha üle kandmine saab toimuda vaid jaotuskava alusel tulemi jaotamise sätete alusel. Kuna enampakkumise tulemist saadud raha jaotamiseks sissenõudjate vahel on kohtutäitur koostanud jaotuskava, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäitur oleks kohustatud enampakkumise tulemi tasuma hagejale kui sissenõudjale TMS § 43 lg 1 alusel. Seega ei saa kohus kohustada kohtutäiturit kandma hagejale üle enampakkumise tulemist saadud rahast 59 861 eurot enne kui saab lugeda jaotuskava kinnitatuks. Kuna sissenõudjatel on õigus jaotuskavaga mittenõustumisel seda vaidlustada, siis on põhjendatud arvata, et selline jaotuskava, mis on vaidlustatud, ei saa olla kinnitatud ja sellise jaotuskava alusel ei tehta väljamakseid sissenõudjatele. Ka TMS § 109 lg 3 sõnastusest tuleneb, et jaotuskava loetakse kinnitatuks alles peale seda, kui ei ole esitatud hagi jaotuskava vaidlustamiseks. Kui TMS § 105 lg 2 sätestab kohtutäiturile kohustuse kanda raha sissenõudjatele ja teistele tulemis osalemiseks õigustatud isikutele üle kümne tööpäeva jooksul alates jaotuskava kinnitatuks lugemisest, siis ei ole põhistatud hageja väide, et kostja oleks pidanud hagejale raha üle kandma varem, kui jaotuskava kinnitatuks lugemisest. Asjaolu, et TMS § 109 lg 2 kohaselt võib hagimenetluse ajaks jaotuskava täitmise vaidlustatud ulatuses peatada ei luba samuti asuda seisukohale, et jaotuskava selle vaidlustamise korral oleks saanud iseenesest lugeda kinnitatuks või osaliselt kinnitatuks. TMS §-st 109 lg 3 tuleb otsesõnu, millal loetakse jaotuskava kinnitatuks. TMS § 109 lg 3 sätestab selgesõnaliselt, millal kohtutäitur maksab tulemi välja olukorras, kus sissenõudjatel on õigus vaidlustada jaotuskava. Kuna vaidlust ei ole, et hageja ei ole nõustunud täiteasjas nr 027/2018/1523 kohtutäituri poolt koostatud jaotuskavaga ja on selle vaidlustanud, siis
ei ole tõendatud hageja väide, et kohtutäituril oleks üldse kohustus tasuda hagejale enampakkumises tulemist saadu enne, kui on võimalik lugeda kinnitatuks täiteasjas nr 027/2018/1523 koostatud jaotuskava. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur on viivitanud õigusvastaselt enampakkumise tulemi summa 59 861 euro väljamaksmisega, millest tulenevalt on hagejal tekkinud kahju viiviste näol ja õigus nõuda sissenõudmiskulusid 40 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 järgi vastutab kohtutäitur avalik-õigusliku ameti pidajana oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tulenevalt RVastS § 7 lg-st 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja kui see ei ole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. RVastS § 7 lg 3 võimaldab nõuda otsese varalise kahju hüvitamist. RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus on eelnevalt leidnud, et kohtutäituril ei ole kohustust tasuda enampakkumise tulemit hagejale enne, kui on võimalik lugeda kinnitatuks täiteasjas nr 027/2018/1523 jaotuskava. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja oleks tulemi väljamaksmisega viivitanud seadusevastaselt. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust tulemi väljamaksmisel, s.o. hageja ei ole tõendanud, et kohtutäituri tegevus oleks õigusvastane, siis ei saa olla tõendatud, et sellise tegevuse tagajärjel oleks hagejal saanud tekkida kahju viiviste näol, mistõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata poolte väiteid selle kohta, kas sellega on hagejal tekkinud kahju viiviste näol seisuga 15.07.2019 summas 622,25 eurot ja edaspidi võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hageja nõutud enampakkumise tulemi 59 861 euro tasumiseni hagejale ja kas kohtutäitur vastutab hagejale tekkinud kahju tekitamise eest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kohtutäitur oleks rikkunud oma seadusest tulenevat kohustust tulemi väljamaksmisel, s.o. hageja ei ole tõendanud, et kostja tegevus oleks õigusvastane, siis ei saa olla tõendatud, et sellise tegevuse tagajärjel oleks hagejal tekkinud kahju sissenõudmiskulude summas 40 euro näol või hagejal oleks iseenesest õigus nõuda sissenõudmiskulusid 40 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 28-30, 124), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostjate menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.