A Ri Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. vastu 250 euro ja viivise nõudes
Hagihind
270 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A R (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (välisriigi registrikood 0000056844, asukoht ul. Stycznia., 43, 02-146 Varssavi, Poola Vabariik, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Julia Gramma (Advokaadibüroo Deloitte Legal, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. hageja A R kasuks põhinõudena hüvitis 250 eurot ja 16.11.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 17,43 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. hageja A R kasuks viivis hüvitise (250 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.11.2020 kuni hüvitise nõude täitmiseni, kuid mitte enam, kui 232,57 euro ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. kanda. 4.2 Mõista kostjalt Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. hageja A R kasuks välja menetluskulud 75 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada
2-20-10041 apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.A R (hageja) esitas 10.07.2020 Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse Polskie Linie Lotnicze LOT S.A. (kostja) vastu 250 euro ja viivise nõudes.
2.Kohus võttis hagi 06.08.2020 menetlusse ja rahuldas hagi 25.09.2020 tagaseljaotsusega. Kostja esitas 09.10.2020 tagaseljaotsusele kaja. Hageja esitas 14.10.2020 ja 23.10.2020 seisukohad kajale. Kohus rahuldas 27.10.2020 määrusega kostja poolt 09.10.2020 esitatud kaja ning taastas tsiviilasjas nr 2-20-10041 menetluse.
3.Kohus määras 28.10.2020 kirjaga pooltele tähtaja esitada soovi korral oma lõplikud seisukohad hiljemalt 10.11.2020, samuti menetluskulude nimekirjad hiljemalt 13.11.2020 ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks hiljemalt 27.11.2020.
4.Hageja esitas 10.11.2020 seisukoha kostja vastuväidetele ja menetluskulude nimekirja. Kostja tähtaegselt seisukohta ega menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse kohaselt tühistati 18.11.2019 lend nr LO792, mille kohaselt Regional Jet OÜ lend Tallinnast Varssavisse (TLL-WAW) pidi väljuma 18.11.2019 kell 06:00 ja saabuma sihtkohta samal päeval kell 06:40. Kostja tagas hagejale kaks asenduslendu: LO2921 TLL-ARN (Tallinn-Stockholm) ja LO456 ARN-WAW (StockholmVarssavi), millest viimasega jõudis hageja oma lennureisi lõppsihtkohta (Varssavisse) 18.11.2019 kell 09:42 ehk kolm tundi ja kaks minutit hiljem võrreldes tühistatud lennu kavandatud saabumisajaga. Hageja nõuab määruse 261/2004 artikli 5 lõige 1 punkt C artikliga 7 järgi tavahüvitist kostjalt summas 250 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 03.01.2020.
6.Lendu LO792 TLL-WAW opereeriti lennukitega CRJ9 ja CRJ7 tüüpi, mis kuuluvad eesti lennuettevõttele Regional Jet OÜ-le, mis on Nordica tütarettevõte, millest 49% kuulub kostjale ning kelle kodulennujaam on Tallinna lennujaam (kõnealuse lennu lähtekoht). Ainult 30.11.2019 lendu LO792 opereeriti lennukiga SP-LLF tüüpi B734, millest on mainitud kostja esitatud aruandes. 18.11.2019 kohta andmed puuduvad, sest kõnealune lend tühistati, mistõttu eemaldati selle lennu kohta andmed ka lennuandmebaasist. Kostja ei ole tõendanud, et 18.11.2019 lennu nr LO792 teenindamiseks oli ettenähtud sama meeskond ja lennuk, mis 17.11.2019 teenindas Tallinnasse hilinemisega, 18.11.2019 kell 02:28 saabunud lendu LO791 WAW-TLL. Piloodi haigestumine, mis viib kavandatud lennu tühistamiseni, ei ole erandlik asjaolu määruse nr 261/2004 tähenduses ning piloodi haigestumist ei saa võrrelda streigiga. Kostja mainitud lend
2-20-10041 LO791 WAW-TLL pidi algselt väljuma 17.11.2019 kell 22:45 kohaliku aja järgi, kuid aset leidis hilinemine, mille tõttu LO791 väljus tegelikult 18.11.2019 öösel kell 00:15 kohaliku aja järgi. Kostja esitatud esialgse aruande lennundusjuhtumi kohta näol on sündmuse kuupäevaks ja kellaajaks märgitud 18.11.2019 00:34, mis on 19 minutit pärast LO791 õhku tõusmist. 19 minutit hiljem piloodi enesetunne halvenes ja ta otsustas lendamist jätkata vaatamata ka sellele, et see võis mõjutada lennuohutust, selle asemel, et pöörduda tagasi Varssavi lennujaama. Lennukikapteni otsuse eest kannab vastutust lennufirma. Kostja ei ole tõendanud, et kõnealune lennukikapten läbis edukalt korrapärase tervisekontrolli enne lennu LO791 WAW-TLL 17.11.2019 teostamist.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja esitas 09.10.2020 vastuse hagiavaldusele, milles esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Reis nr LO792 oli tühistatud lennuki kapteni (piloodi) ootamatu haigestumise tõttu vahetult enne lennu nr LO792 algust. Kapten tundis end halvasti 18.11.2019 reisi nr LO791 teostamisel Varssavist Tallinnase. Reis nr LO791 oli tehtud lennukiga Boeing 737-400 SP-LLC. Piloodi ootamatu haigestumise tõttu ei saanud piloot juhtida reisi nr LO792. Kostja lennupark asub Poolas ja tal ei ole Tallinnas asenduslennukit ega pilooti, kes saaks lennukit Boeing 737-400 SP-LLC juhtida. Lennuki kapteni haigestumist vahetult enne teise reisi algust saab pidada sündmuseks, mis tõi kaasa erakorralise asjaolu esinemise määruse nr 261/2004 põhjenduse p 14 ja artikli 5 lõike 3 tähenduses, kuna lennuki kapteni ootamatu haigestumine vahetult enne reisi algust ei ole omane kostja tavapärasele tegevusele. Olukord, kus tavaline töötaja jääb haigeks, ei ole võrreldav olukorraga, kui jääb haigeks töötaja (käesoleval juhul õhusõiduki kapten), keda ei ole võimalik tööst tuleneva eripära ja vastavale ametikohale seatud piirangute tõttu teise töötaja vastu asendada lühikese aja jooksul.
8.Kostja võib nõustuda sellega, et piloodi või lennuki muu meeskonnaliikme tavapärane haigestumine ei ole iseenesest erakorraline asjaolu, kuid lennuki kapteni haigestumist vahetult enne teise reisi algust saab pidada sündmuseks, mis tõi kaasa erakorralise asjaolu esinemise määruse nr 261/2004 põhjenduse p 14 ja artikli 5 lõike 3 tähenduses. Lennuki kapteni haigestumine reiside teostamisel vahetult enne teise reisi algust ei ole lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ning saab pidada sündmuseks, mis viis erakorralisele asjaolule. Piloodi haigestumine toimus ootamatult reisi LO791 teostamise ajal 18.11.2019 kell 00:34. Kostja lennukite park asub Poolas, Varssavis ja kostja ei hoia Tallinnas asenduslennukit ega kaptenit, kellel oleks vastav kvalifikatsioon lennuki Boeing 737-400 SP-LLC juhtimiseks. Piloot hakkas tundma ennast halvasti reisi teostamise ajal ning antud olukorras ei olnud kostjal eelteavet, mis oleks võimaldanud tal võtta ennetavaid meetmeid. Kostjal puudus võimalus kontrollida või mõjutada piloodi haigestumist, mille tõttu piloodi ootamatu haigestumist enne reisi algust ei saa pidada sündmuseks, mis on tööandja tegevusele ja toimimisele asjaomane. Piloodi ootamatut haigestumist enne reisi algust võib võrrelda töötajate ootamatu ja etteteatamata streigiga. Streiki, mille toimumisest pidi lennuettevõtja olema teadlik, ei saa pidada asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljunuks, kuid spontaanne töölt puudumine (etteteatamata streik) kuulub mõiste erakorralised asjaolud alla.
9.Lennuki kapteni ootamatu haigestumine vahetult enne reisi algust läks välja kostja kontrolli alt, sest tema kasutuses ei olnud muid meetmeid ega personali lennukiga Boeing 737-400 SP-LLC) reisi teostamiseks ning kostjal ei olnud eelteavet, mis oleks võimaldanud tal võtta ennetavaid meetmeid. Asenduspiloodi hoidmine ja asenduslennuki hoidmine Tallinnas ei ole majanduslikult põhjendatud, sest see tooks kostjale ebamõistlikuid kulutusi. Lennujaamas alaline lennuki hoidmine ja hooldustasu on väga kõrge, samuti lennuki tühiseis on lennuettevõtja jaoks ebamõistlik ja kahjumlik. Asenduspiloodi ja asenduslennuki hoidmisega kaasnevate kulude kandmine ei ole proportsionaalne kostja tuluga, mida ta saab majandustegevuse tulemusel.
2-20-10041 Lähtudes ülaltoodust on kostja seisukohal, et reisi nr LO792 tühistamise tingis erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab kostja kohustusest maksta artikli 5 lõikes 1 ettenähtud hüvitist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hageja Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus kuulub rahuldamisele.
11.Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007 (määrus nr 861/2007), millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Tulenevalt määruse nr 861/2007 artiklist 19 kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 4051 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.
12.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
13.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: hagejal oli broneering kostja 18.11.2019 lennule nr LO792 väljumisajaga kell 06:00 Tallinn ja sihtkohta Varssavisse saabumisega samal päeval kell 06:40 (dtl 15, 16); lend nr LO792 tühistati piloodi haigestumise tõttu; hageja jõudis asenduslendudega sihtkohta Varssavisse 18.11.2019 kell 09:42, s.o 3 tundi ja 2 minutit hiljem võrreldes tühistatud lennu kavandatud saabumisajaga; hageja nimel esitas FlightClaims OÜ (dtl 32-36) 03.01.2020 kostjale nõude kahju hüvitamiseks (dtl 17); kostja keeldus 15.01.2020 e-kirjas seoses erakorralise asjaolu esinemisega kohtuvälisest kahju hüvitamisest (dtl 18); FlightClaims OÜ ja kostja pidasid täiendavalt kirjavahetust kahju hüvitamiseks, kuid kostja keeldus hagejale kahju hüvitamisest (dtl 19-22).
14.Euroopa Parlamendi- ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 261/2004 kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 (määrus nr 261/2004). Hageja on esitanud kostja vastu taotluse hüvitise 250 euro maksmiseks 18.11.2019 lennu nr LO792 eest. Kostja hagejale hüvitist maksnud ei ole. Määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude. Määruse nr 261/2004 artikkel 5 sätestab tühistamise tingimused ning artikkel 7 toob välja lennu tühistamise eest hüvitise saamise õiguse eeldused.
15.Kostja viitas, et kuna 18.11.2019 lennu nr LO792 tühistamine tingis nn erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 artikli 14 põhjenduse ja artikli 5 lõike 3 tähenduses, mis vabastab
2-20-10041 lennuettevõtjat kohustusest maksta selle määruse artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitist, siis kostja hinnangul ei ole hagejal õigust hüvitist saada. Seega tuleb kohtul kontrollida 18.11.2019 lennu nr LO792 tühistamise asjaolusid ning kas käesoleval juhul esineb määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 kohane erakorraline asjaolu, mis vabastab lennuettevõtja kohustusest maksta lennu tühistamisel hagejale määruse nr 261/2004 artikli 7 lg 1 a) kohast hüvitist.
16.Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks (määruse 261/2004 preambula p-d 14 ja 15). Eeltoodust tulenevalt on oluline tuvastada, milliseid meetmeid on lennuettevõtja ehk kostja tarvitusele võtnud, et lennu tühistamist vältida.
17.Vaidlus puudub, et lend tühistati piloodi ootamatu haigestumise tõttu 18.11.2019 (vt aruanne piloodi haigestumise kohta, sh tõlge eesti keelde, dtl 64-68). Eelnev lend nr LO791 tehti lennukiga Boeing 737-400 SP-LLC ja piloodi ootamatu haigestumise tõttu ei saanud piloot juhtida reisi nr LO792, kuna Tallinnas ei olnud asenduslennukit ega pilooti, kes saaks lennata lennukiga Boeing 737-400 SP-LLC. Asenduslennuk jõudis Varssavist lennuga nr LO785 Tallinnasse alles kell 10:35 ja seega oli 18.11.2019 lennu nr LO792 tühistamine kostja jaoks vältimatu. Seega on kostja lennuettevõtjana nentinud, et piloot haigestus, puudus sobiv asenduslennuk ja puudus sobiv piloot ehk sündmus ei olnud kostja hinnangul lennuettevõtja kontrolli all. Samas ei nähtu kohtule, et kostja oleks ette võtnud ennetavaid meetmeid (vahetuspiloot sihtkoha lennujaamades, sobivad asenduslennukid vms), et 18.11.2019 lennu nr LO792 tühistamist vältida.
18.Kohtu hinnangul ei ole lennuettevõtja meeskonnaliikme haigestumine iseenesest erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 tähenduses, tuginedes sealjuures Euroopa Liidu kohtute praktikale (Davies v British Airways PLC, 29.05.2015 Staines County Court; LG Frankfurt a.M 2-24 S 34/18; EUflight.de GmbH v TuIflyGmbH, AG Hannover C-292/17) ning Montreali konventsioonile (poliitiliselt ebastabiilsed olud, sobimatud ilmastikutingimused, turvalisuse oht, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämised ning streigid). Käesolevas asjas ei oma tähtsust, kas lennu tühistamise tinginud asjaolud olid ettenähtavad või lennuettevõtja tegeliku kontrolli all. Kohus leiab, et piloodi ootamatu haigestumine on osa lennuettevõtja tavapärasest tegevusest ja seega peab lennuettevõtja olema valmis, et see võib juhtuda. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et töötajad võivad haigestuda. Kohtu hinnangul puudub alus võrrelda meeskonnaliikme haigestumist ette teatamata streigiga. Vaidlust ei ole selles, et kostjale oli lennu korraldamisel teada, et tal ei ole võimalik asendada pilooti teise õhusõiduki meeskonnaliikmega, samuti kostja puudus Tallinna lennujaamas asenduslennuk ja asenduspiloot, kes saanuks juhtida õhusõidukit Boeing 737-400 SPLLC.
19.Arvestades, et piloodi haigestumine enne lendu on seotud lennuki mehitamisega ning sellega seotud probleemide lahendamine on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ning, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi tuleb määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tõlgendada kitsendavalt (ibid), on praegusel juhul võimalik järeldada, et piloodi haigestumine enne lendu, mis toob kaasa lennu tühistamise, ei kuulu määruse nr 261/2004 artikli 5 lõige 3 tähenduses mõiste “erakorralised asjaolud“ alla. Piloodi ootamatu haigestumine enne lendu ei tulenenud sündmusest, mis ei ole omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, mistõttu ei ole piloodi ootamatu haigestumine lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest viimase ülesanne
2-20-10041 on tagada oma majandustegevuses kasutatavate lennukite mehitamine ja seeläbi tõrgeteta funktsioneerimine (vt ka nt Euroopa Kohtu otsus, 04.05.2017, Marcela Pešková jt, C-315/15, p 22; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9283, p-d 12,13).
20.Määruse nr 261/2004 preambula p-s 1 on rõhutatud määruse esmast eesmärki, s.o tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Peale selle tuleks täielikult võtta arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid. Määruse nr 261/2004 preambula p 2 järgi lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust. Arvestades nii määruse nr 261/2004 eesmärki, milleks on vajadus tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ning õhutranspordi toimumise eritingimusi, saab pidada piloodi vahetult enne lendu haigestumise riski lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks, sest ka õhusõiduki nõuetekohane mehitamine on lennundustegevuse osa (vt nt Euroopa Kohtu otsus, 22.12.2008, F.Wallentin-Hermann, C-549/07, p-d 20, 24-25). Kui lennuettevõtja ei taga igas lennujaamas asenduspilooti ega asenduslennukit, kuna see ei oleks majanduslikult mõttekas, siis puuduvad asjaolud, mis välistaksid piloodi haigestumisest tingitud lennu tühistamisel reisijatele hüvitise tasumise määruse nr 261/2004 artikli 7 kohaselt.
21.Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus, et esineks erakorralisi asjaolusid määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses ning kohtu hinnangul on kostja kui lennuettevõtja risk, et meeskonnaliige võib ootamatult haigestuda. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruse nr 261/2004 art 7 lg 1 a) kohane hüvitis 250 eurot.
22.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 03.01.2020. Kostja ei ole hageja viivise nõudele, selle suurusele ega arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras perioodi 03.01.2020 kuni 16.11.2020 eest summas 17,43 eurot (s.o viivis 319 päeva eest põhinõudelt 250 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras), samuti edasiulatuv viivis hüvitiselt (250 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 17.11.2020 kuni hüvitise nõude täitmiseni.
23.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena hüvitis 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.01.2020 kuni 16.11.2020 eest summas 17,43 eurot ja edasiulatuv viivis hüvitiselt (250 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 17.11.2020 kuni hüvitise nõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle põhinõude summa.
24.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
25.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
2-20-10041 või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on 25.09.2020 taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 750 eurot (hagiavalduse koostamine 250 eurot, hagiavalduse dokumentide koostamine 400 eurot, e-kohtumenetluse juhendi koostamine 50 eurot, riigilõivu tasumise ühekordne tasu 50 eurot), kokku 825 eurot. Samas on hageja 10.11.2020 menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu vähemalt 270 eurot, mida hageja on kohustatud tasuma FlightClaims OÜ-le pärast jõustunud kohtuotsust hagejale väljastatud arve alusel osutatud õigusabi eest seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja hageja menetluskulude vastuväiteid ei esitanud.
26.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtule nähtuvalt on FlightClaims OÜ hageja eest 10.07.2020 tasunud riigilõivu 75 eurot ja seega ei ole kohtul võimalik tulenevalt hageja 10.11.2020 taotlusest välja mõista kostjalt suuremas summas riigilõivu, kui avalduselt tasutud 75 eurot.
27.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal ei olnud menetluses esindajat. Hageja poolt kantud kulude puhul on tegemist kohtuväliste kuludega. FlightClaims OÜ on õigusteenust osutav ettevõte, kellega hagejal oli kokkulepe e-kohtumenetluses. TsMS § 228 lg-d 2 ja 3 sätestavad nõustaja pädevuse kohtumenetluses. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos menetlusosalisega ja anda selgitusi ning nõustaja poolt kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise poolt esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Nõustaja ei saa aga teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamise võimalust seadustikud ette ei näe (vt Riigikohtu 21.03.2012 lahend haldusasjas nr 3-3-1-5-12, Riigikohtu 10.12.2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09). Käesoleval juhul on hageja ennast menetluses esindanud iseseisvalt ja FlightClaims OÜ-d ei saa pidada hageja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 tähenduses ega ka nõustajaks TsMS § 228 tähenduses. Kohus märgib samuti, et tegemist on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlusega, mille eesmärk on lihtsustada kohtumenetlust ning vältida suurte menetluskulude tekkimist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja esitatud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summaks 750 eurot (või ka 10.11.2020 taotluses märgitud vähemalt summas 270 eurot). Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja menetluskulud 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.