Siiri Kutsari hagi Tiit Roolehe vastu kaasomandi lõpetamiseks Tiit Roolehe vastuhagi Siiri Kutsari vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. juuli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tiit Roolehe apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagi hageja): Tiit (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Harri Paabo Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja): Siiri (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Maia Ploom
Rooleht
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. juuli 2020 otsus osas, millega maakohus jättis Tiit Roolehe vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Tiit Roolehe vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks osaliselt.
3.1.Rahuldada Siiri Kutsari hagi kaasomandi lõpetamiseks täielikult ja Tiit Roolehe vastuhagi osaliselt.
3.2.Lõpetada Siiri Kutsari (ik XXXXXXXXXXX) ja Tiit Roolehe (ik XXXXXXXXXXX) kaasomand X kinnistu (registriosa nr X) suhtes Siiri Kutsari ja Tiit Roolehe vahelisel enampakkumisel alghinnaga 25 000 eurot (kinnistu väärtus).
3.3.Kohustada Siiri Kutsarit enampakkumise võitmise korral tasuma enampakkumise kaotanud kaasomanikule Tiit Roolehele hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud Siiri Kutsari osa, s.o 2/3 enampakkumise ostuhinnast.
3.4.Kohustada Tiit Roolehte enampakkumise võitmise korral tasuma enampakkumise kaotanud kaasomanikule Siiri Kutsarile hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud Tiit Roolehe osa, s.o 1/3 enampakkumise ostuhinnast.
3.5.Kohustada enampakkumise kaotanud kaasomanikku andma tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses tahteavaldus, et X kinnistu jääb enampakkumise võitnud kaasomaniku ainuomandisse, ning nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses kinnistusraamatus kehtivate omanikukannete kustutamiseks ja enampakkumise võitnud kaasomaniku kinnistusraamatusse ainuomanikuna kandmiseks. Kohtuotsus asendab kohustatud kaasomaniku tahteavaldusi.
3.6.Lugeda tahteavaldused antuks alates enampakkumise võitnud kaasomaniku poolt hüvitise tasumisest enampakkumise kaotanud kaasomanikule.
3.7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Võtta asja materjalide juurde Tiit Roolehe poolt koos apellatsioonakebusega esitatud digiloo haigusjuhtumist nr X, perearst M. Raidjõe OÜ arstitõend ja puude raskusastme tuvastamise taotlus ning Siiri Kutsari poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud perearst A. Kostina tõend ning foto.
7.Jätta rahuldamata Siiri Kutsari taotlus kinnistusraamatu väljavõtte asja materjalide juurde võtmiseks, samuti Tiit Roolehe taotlus doktor K. Väärsi hinnangu, Sotsiaalkindlustusameti ja Saint-Gobain Sekurit OÜ tõendite asja materjalide juurde võtmiseks ning lugeda need tagastatuks vastavalt Siiri Kutsarile ja Tiit Roolehele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.S. Kutsar (hageja) esitas 15.07.2019 maakohtule T. Roolehe (kostja) vastu hagi Tartumaal X vallas X külas asuva X kinnistu (registriosa nr X) kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus müüa kinnistu kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt palus hageja jätta kinnistu hageja ainuomandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist 8334 eurot, kohustada kostjat andma kinnistamiseks vajalikud tahteavaldused ning siduda hüvitise maksmise kohustus omandist ilmajäämise osas tahteavalduste andmisega. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale kaasomandist 4/6 ja kostjale 2/6. Eksperthinnangu järgi on kinnistu turuväärtus 25 000 eurot, millest tulenevalt on hageja kaasomandiosa väärtus 16 666 eurot ja kostja kaasomandiosa väärtus 8334 eurot. Pooled tulid kinnistule elama 1964. aastal koos vanematega. Kostja elas kinnistul kuni 1971. aastani, mil ta läks sõjaväkke ja hiljem õppima. Kinnistule tuli kostja uuesti elama 1992. aastal, hõivates omavoliliselt nii elamu I korruse kui kõrvalhooned. Hageja elas kinnistul kuni 1982. aastani. 1978. aastal alustas hageja elamu II korruse väljaehitamist. Edaspidi elas hageja koos perega tööpäevadel linnas ning nädalavahetustel ja puhkuste ajal maal. 2004. aastal asus hageja koos abikaasaga igapäevaselt kinnistule elama. Hageja on ehitanud kinnistule kõrvalhoone, puukuuri, suveköögi ja kasvuhoone. Rajatud on aed, istutatud viljapuid ja -põõsaid, süvendatud tiiki ja remonditud sissesõiduteed. 1997. aastal teostas hageja maamõõdistuse maa erastamiseks. Hageja soovib kaasomandi lõpetada, kuna pooltel on erimeelsused hoonete remontimisel ning kaasomandi kasutamisel. Kostja ainukasutuses on eluruumid ja maa suuremas ulatuses kui hagejal, kuigi hageja kaasomandiosa on suurem.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja esitas vastuhagi, milles palus lõpetada kaasomand selliselt, et jätta kinnistu kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist 16 666 eurot, kohustada hagejat andma kinnistamiseks vajalikud tahteavaldused ja siduda hüvitise maksmise kohustus omandist ilmajäämise osas tahteavalduste andmisega. Kostja vastuse ja vastuhagi kohaselt on kinnistu olnud kostja koduks peaaegu 47 aastat. Pooled, nende isa ning vennad A.A. ja B.B. leppisid 16.07.1992 kokku, et kostja kasutab maja alumist korrust, ning kinnitasid seda 16.07.1992 protokolliga ja 16.04.1997 nõusolekuga. Kostja on hooldanud ja remontinud maja, korrastanud selle ümbruse, harinud põldu, kasvatanud loomi, ehitanud kasvuhoone, rajanud köögivilja-, marja- ja puuviljaaia. Hageja on võtnud enda kasutusse kogu õuemaa ning ehitanud kostjaga kooskõlastamata viis kuuri. Kostjal on kinnistuga oluliselt suurem emotsionaalne side kui hagejal, kes käis kinnistul nädalalõppudel suvitamas ning elas ja töötas Tartus. Kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil on hea usu põhimõttega vastuolus. Hagejal on rohkem rahalisi vahendeid, et enampakkumine võita.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 3. juuli 2020 otsusega S. Kutsari hagi ning lõpetas S. Kutsari ja T. Roolehe kaasomandi X kinnistu suhtes S. Kutsari ja T. Roolehe vahelisel enampakkumisel alghinnaga 25 000 eurot (kinnistu väärtus). Enampakkumise võitnud kaasomanikku kohustati tasuma enampakkumise kaotanud kaasomanikule hüvitist, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise võitnud kaasomaniku osa väärtus vastavalt kas 2/3 (S. Kutsar) või 1/3 (T. Rooleht). Enampakkumise kaotanud kaasomanikku kohustati andma kinnistusraamatus omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused. Tahteavaldused loeti antuks alates enampakkumise võitnud kaasomaniku poolt hüvitise tasumisest enampakkumise kaotanud kaasomanikule. T. Roolehe vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole erimeelsust selles, et kaasomand tuleb lõpetada – kohtule on kaasomandi lõpetamiseks esitatud nii hagi kui vastuhagi. Kohtupraktika järgi on olukorras, kus mitu kaasomanikku soovivad jagatavat asja endale hüvitise maksmise vastu, vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi kaasomanikevahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on sel juhul eelduslikult võrdväärselt kaalukad. Kaasomanikevaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-14-17, p 24 ja nr 2-17-11516, p 30). Kohtu hinnangul on hagejal ja kostjal võrdselt hinnatavad huvid kinnistu omandamise vastu. Hageja ja kostja on õde ja vend ning kinnistu on nende vanemate- ja lapsepõlvekodu, mille nad on enda omandisse saanud pärimise teel. Pooled on kasutanud kinnistut pikki aastaid oma elukohana ning panustanud hoonete säilimisse ja parendamisse ning kinnistu korrashoidu nii oma tööd kui rahalisi vahendeid. Mõlemad on ehitanud omale kasvuhoone ning istutanud viljapuid ja -põõsaid. Poolte panused eeltoodus ei ole oluliselt erineva kaaluga. Tunnistajad on kinnitanud poolte väiteid kinnistu elukohana kasutamise ning parendamise ja hooldamise osas, aga ka selles, et poolte suhted on halvad ning kaasomandisuhe on seganud nii kinnistu kasutamist kui elamu remontimist. Poolte vägivaldseid konflikte on tulnud lahendada politseil. Kuna hageja ega kostja ei ole välja toonud enda selliseid ülekaalukaid huve, mis õigustaksid kinnistu jätmist tema ainuomandisse, aga mõlemad soovivad kinnistut endale, tagab kõige õiglasema lahenduse see, kui kinnistu jääb selle kaasomaniku ainuomandisse, kes on nõus omavahelisel enampakkumisel maksma teisele kaasomanikule suuremat hüvitist. Kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, vaid vastab kõige enam kaasomanike huvidele. Poolte emotsionaalne seotus kinnistuga on olulise tähendusega, kuid ainuüksi see asjaolu alust jätta kaasomandit lõpetamata. Olukorras, kus kohus lõpetab kaasomandi pooltevahelisel enampakkumisel, on mõlemal kaasomanikul võimalik kinnistu omanikuks saada, seega ei mineta kostja võimalust kinnistu oma koduna säilitada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T. Rooleht esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. juuli 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta nii põhihagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Kui ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea, siis jätta põhihagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi või saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus jätnud lahendamata apellandi põhitaotluse jätta kaasomand lõpetamata. Vastuhagi on esitatud alternatiivsena. Kaasomandi lõpetamine, mis võib viia apellandi koduta jäämiseni, on äärmusliku ebaõigluse tõttu vastuolus hea usu põhimõttega. Erandlik asjaolu, mille tõttu jätta hea usu põhimõttest tulenevalt kaasomand lõpetamata, on apellandi halvenev tervislik seisund. Apellant on haiguse tõttu kaotanud valdava enamuse nägemisvõimest ja see väheneb veelgi. Apellant palub võtta täiendavalt asja juurde haigusloo, perearsti tõendi ja puude taotluse; 2) on kohus hinnanud tõendeid ebamääraselt ja üldiselt. Kohtuotsuses ei ole hinnatud tõendeid, mis puudutavad poolte panuste olulist erinevust seoses alljärgnevaga: - apellandi korralduslik, töine ja rahaline panus kinnistu väärtust oluliselt tõstva vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisega seoses on olnud vastustajaga võrreldes oluliselt suurem; - apellandi korralduslik panus kinnistu väärtust oluliselt tõstva elektriühenduse välistrassi ehitamisse, nagu ka korralduslik, töine ja rahaline panus elektri sisetrassi renoveerimistöödesse on olnud vastustajaga võrreldes oluliselt suurem;
- vastustaja poolt kinnistule ebamõistlikul hulgal väikeehitiste rajamine on kinnistu väärtust vähendanud. Apellant ei ole teinud vastustajale ühegi ehitise kasutamisel takistusi. Kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole kohus arvestanud asjatundja arvamust selle kohta, et vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamine ning elektrisüsteemi renoveerimine on suurendanud, suure hulga väikeehitiste rajamine aga vähendanud kinnistu väärtust; 3) on kohus tõlgendanud kodu kaitseks kehtestatud õigust (põhiseaduse § 32 ja § 33) liiga kitsalt. Apellant on kasutanud kinnistut ka elatusallikana (pidades loomi ja kasvatades põllumajandussaadusi). Koos peavarju ja tööst puhkamise koha kaotamisega ka oma peamisest elatusallikast ilmajäämine muudab kaasomandi lõpetamise kohtu määratud viisil apellandi suhtes oluliselt koormavamaks, kui seda oleks vastuhagis nõutud kaasomandi lõpetamise viis vastustaja suhtes. Vastustaja peamiseks elatusallikaks on palgatöö Tartu linnas, mida ta kaasomandi jagamisega ei kaotaks; 4) ei ole apellandil arvestades vanust, tervislikku seisundit ja märkimisväärse tagatisvara puudumist võimalik saada pangalaenu, millest lähtudes enampakkumisel pakkumisi teha. Kohtuotsus kaasomandi lõpetamiseks kaasomanikevahelise enampakkumise teel tähendab kinnistu vastustaja ainuomandisse andmist, milleks vastustaja ülekaalukat huvi ei esine; 5) on apellandi ülekaalukad huvid, mis annavad aluse lõpetada kaasomand kinnistu rahalise hüvitise vastu apellandi ainuomandisse andmise teel, järgmised. Kinnistu on apellandi alaliseks elukohaks olnud oluliselt kauem (alates 1992), kui vastustaja alaliseks elukohaks (alates 2004). Apellandi korralduslikud, töised ja rahalised panused on olnud vastustajaga võrreldes oluliselt suuremad ning suunatud ainult kinnistu väärtuse tõstmisele. Niisugune jagamisviis koormab kaasomanikke kõige vähem, sest vastustajal on olemas elamisvõimalus (kaks korteriomandit) ja töökoht Tartus, apellant säilitab aga oma kodu ja sissetulekuallika. Apellandi tervislik seisund võimaldab tal kõrvalise abita toimimist jätkata üksnes aastate jooksul tuttavaks saanud ümbruses. Kaasomandi lõpetamine kaasomanikevahelise enampakkumine teel asetaks pooled ebavõrdsesse ning apellandi suhtes äärmiselt ebaõiglasesse olukorda, sest tema pakkumisvõime on vastustajaga võrreldes temast sõltumatute asjaolude tõttu oluliselt piiratud.
5.S. Kutsar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude kostja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) esitas apellant vastuhagi kaasomandi teistsuguseks lõpetamiseks kui vastustaja põhihagis soovis ja kohtuistungil oli mõlema poole soov kaasomand lõpetada; 2) ei sega apellandi tervis kaasomandi lõpetamist kohtu otsustatud viisil. Apellandi väide, et kaasomand tuleks jätta lõpetamata erandliku asjaolu tõttu, milleks on tema halvenev tervislik seisund, on uus asjaolu, mis on ka tõendamata. Apellandi silmaoperatsioon läks edukalt. Apellant töötab Elvas Saint-Gobain Glass Estonia SE-s, juhib autot, näeb autos ajalehte lugeda (vastustaja palub selle kohta asja juurde võtta 21.08.2020 foto). Vastustaja esitab perearsti tõendi ka enda tervisliku seisundi kohta. Poolte tervislikud seisundid on sarnased; 3) ei oma poolte panuste täpne analüüs asjas tähtsust. Eksperthinnangus ei ole otsest viidet kinnistu väärtuse vähenemise kohta. Aktis on välja toodud kõrvalhoonete seisukord. Halvas seisukorras hooned on apellandi valduses. Vastustaja oli sunnitud endale uued kõrvalhooned ehitama, kuna 1994. aastal hõivas apellant kõik hooned ilma poolte kokkuleppeta oma tolleaegse loomakasvatuse jaoks; 4) leidis kohus õigesti, et poolte huvid ja võimalused on võrdsed. Apellandil ei ole eelist kinnistul elamise ajast lähtudes. Vastustaja on kinnistul elanud alates 1964. aastast. Vahepeal oli vastustajal kaks kodu – Tartus ja kinnistul, kuid peaaegu 20 aastat on tema ainsaks koduks olnud kinnistu. Tartu korteris elab vastustaja poeg oma perega. Ka apellandi perekonnal on
muud vara eluasemeks: apellandi abikaasale kuulub 1/16 hoonestatud kinnistust X (vastustaja palub võtta asja juurde kinnistusraamatu väljavõtte, registriosa nr X). Mõlemad pooled on pensionärid ja käivad tööl. Sellest tuleb nende põhiline elatusallikas. Mõlemad saavad ka peale enampakkumist tööd jätkata. Apellandi abikaasa ei ole veel pensionieas, käib tööl. Vastustaja abikaasa on pensionär ja terviseprobleemide tõttu tööl käia ei saa. Pangalaenu saamise võimalus on pooltel võrdne. Mõlemal poolel on töötavad lapsed. Mõlemad pooled kasvatavad kinnistul oma tarbeks aiavilja. Kaks kitse ei saa olla apellandi oluliseks elatusallikaks. Selline väide on ka uus asjaolu; 5) apellant soovib saada ilma enampakkumiseta kinnistu enda ainuomandisse, seega saada vastustaja ees põhjendamatu eelis. Vastustaja soov korraldada pooltevaheline enampakkumine on mõlema poole suhtes õiglane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis T. Roolehe vastuhagi rahuldamata (kohtuotsuse resolutsiooni p 6). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab T. Roolehe hagi osaliselt. Praeguses asjas on nii hageja hagis kui kostja vastuhagis taotlenud kaasomandi lõpetamist X kinnistu suhtes. Maakohus lõpetas kaasomandi ning jagas kaasomandi ühes hagis nõutud viisil. Seega rahuldas maakohus kaasomandi lõpetamise nõude osas ka vastuhagi ning ainuüksi see, et kaasomandit ei lõpetatud vastuhagis nõutud viisil, ei tähenda vastuhagi rahuldamata jätmist. Kuna kaasomand lõpetati mõlema poole huvides, tuleb ka kohtuotsuse resolutsioonis märkida, et T. Roolahe vastuhagi rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 selguse mõttes selliselt, et märgib otsuse resolutsiooni nimeliselt kaasomaniku, kes enampakkumise võitmise korral on kohustatud tasuma teisele kaasomanikule hüvitise, mille suurus on enampakkumisel tehtud parim pakkumine, millest on maha arvatud enampakkumise võitja osa.
7.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses. T. Roolehe apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult lõpetanud poolte kaasomandi X kinnistu suhtes selliselt, et kinnistu müüakse S. Kutsari ja T. Roolehe vahelisel enampakkumisel.
8.1.Arusaamatu ja vastuhagis esitatuga on vastuolus kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt jättis maakohus lahendamata kostja taotluse jätta kaasomand lõpetamata. Asja materjalide kohaselt oli hageja põhinõudeks kaasomandi lõpetamisel kinnistu müümine kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja alternatiivseks nõudeks kinnistu hageja ainuomandisse jätmine kohustusega tasuda kostjale hüvitist. Kostja palus vastuhagis lõpetada kaasomand selliselt, et jätta kinnistu kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale hüvitist 16 666 eurot (I kd, tl 74). Maakohtu istungil 16.06.2020 kinnitas kostja, et ta jääb vastuhagi juurde ja ta soovib saada kinnistu ainuomanikuks. Ühtlasi kinnitas kostja, et tal on võimalik välja maksta rahaline hüvitis kaasomandi osa kaotamise eest vastavalt tema osa suurusele (I kd, tl 184 pöördel). Sama seisukohta kinnitas kostja kohtuvaidlustes (I kd, tl 190).
Eelneva alusel on maakohus õigesti märkinud, et oma nõudeid esitades on kaasomanikud arvestanud võimalusega, et kaasomandi lõpetamisel jääb üks kaasomanikest oma omandiosast ilma. Samas on mõlemad kaasomanikud kinnitanud valmisolekut hüvitada teisele kaasomanikule omandi osa kaotuse eest selle harilik väärtus. Kumbki kaasomanik ei ole soovinud kaasomandi lõpetamist viisil, mis võimaldab mõlemal kaasomanikul kinnistu kasutamist jätkata. Samuti ei ole pooled kaasomandi lõpetamise nõudeõigust kokkuleppega välistanud. Seega väljendus maakohtu otsustuses lõpetada kaasomand ka kostja vastuhagis väljendatud tahe. Tahet jätta kaasomand lõpetamata ei ole kostja vastuhagis ega sellele järgnevas kohtumenetluses väljendanud. Seetõttu on ekslik kostja väide, et maakohus on jätnud lahendamata tema taotluse jätta kaasomand lõpetamata.
8.2.Riigikohus on mitmes lahendis märkinud (vt lahend nr 3-2-1-14-17, p 21), et kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. Seega pidi kostja arvestama, et maakohus võib jätta tema nõutud viisil kinnistu jagamata ning jagada kinnistu viisil, mida soovis hageja. Maakohus on põhjendatult ja tuginedes Riigikohtu praktikale (lahend nr 3-2-1-14-17, 2-1711516) õigesti leidnud, et kohtul on diskretsiooniõigus kaasomandi lõpetamise viisi valikul, kuid samas ei tohi see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Olukorras, kus kaks kaasomanikku soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Maakohus on kaasomandi lõpetamise viisi valikul juhindunud nimetatud Riigikohtu praktikast ning asunud põhjendatud seisukohale, et X kinnistu kaasomand tuleb lõpetada selle müümisega hageja ja kostja vahelisel enampakkumisel. Maakohus on kohtuotsuse p-s 7 esitanud ka kaalutlused ja põhjendused, miks selline jagamise viis on antud vaidluse tehiolusid arvestades õiglane. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab, et maakohus ei ole kaasomandi lõpetamise viisi valikul diskretsiooniõiguse piire ületanud. Ringkonnakohus ei korda siinkohal TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu vastavaid põhjendusi. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust asuda kaasomandi lõpetamise viisi valikul teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus märgib, et kostja seisukohad kaasomandi lõpetamise osas on apellatsioonkaebuses vastuolulised. Esmalt nähtub apellatsioonkaebusest, et maakohus jättis lahendamata tema taotluse jätta kaasomand lõpetamata, seejärel on kostja seisukohal, et kinnistu müük kaasomanike vahelisel enampakkumisel on ebaõiglane ning, et õiglane oleks kaasomandi lõpetamine kinnistu jätmisega tema ainuomandisse. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus veel seda, et kaasomandi lõpetamiseks ei pea kohus tuvastama mingeid põhjusi ning kohtuotsuse p-s 8 on maakohus esitanud ka põhjendused selle kohta, miks kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus nõustub ka nende maakohtu põhjendustega ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel käesolevas otsuses.
8.3.Riigikohus on mitmetes lahendites (vt lahend nr 2-17-9749, nr 3-2-1-14-17, 3-2-1-45-06) asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima TsMS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks
kohtu arvates sobiv. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Maakohus on eelmärgitud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadega arvestanud ning nähtuvalt asja materjalidest esitas kostja pärast maakohtu 18.09.2019 eelistungit vastuhagi, milles soovis kaasomandit lõpetada ja kinnistu jagamise tulemusel ainuomandit kinnistule. Maakohtu menetluses ei tuginenud kostja apellatsioonkaebuses märgitud asjaoludele, millised õigustaksid jätta kaasomandi lõpetamata. Ringkonnakohus leiab, et ka asjaolu, et kostja ei soovinud maakohtu menetluses jätta kaasomandit lõpetamata ja soovis kinnistu ainuomandit endale, kinnitab, et puuduvad need erandlikud asjaolud, mis õigustaksid jätta nii hagi kui vastuhagi rahuldamata ja kaasomand lõpetamata. Maakohus on muu hulgas õigesti märkinud, et kaasomandi lõpetamist õigustab muu hulgas see, et pooled käesoleval ajal omavahel ei suhtle ning nende vägivaldseid konflikte on tulnud lahendada politseil. Samuti on maakohus õigesti märkinud, et kaasomandi lõpetamata jätmist ei õigusta ka see, et kaasomanikule võib kaasomandi lõpetamise tagajärjel olla emotsionaalselt koormav lahkuda oma pikaaegsest kodust. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 ettenähtud nõuetele ning põhjendamatu on kostja väide, et maakohus ei ole arvestanud tema esitatud tõendeid, mis kinnitasid kaasomandi lõpetamata jätmist. Kuivõrd kostja taotles kaasomandi lõpetamist ja kinnistu jagamise tulemusel selle ainuomandit, siis hindaski maakohus kostja tõendeid lähtudes kostja vastuhagi nõudest. Ringkonnakohus märgib, et kostja maakohtus esitatud tõendid ei toeta tema apellatsioonkaebuses esitatud taotlust jätta kaasomand lõpetamata. Maakohtu seisukoht, et poolte panused kinnistu säilimisse ja korrashoidu ei ole oluliselt erineva kaaluga, on õige.
8.4.TsMS § 652 lg 4 esimese lause kohaselt uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Hageja nõustus kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlusega võtta asja materjalide juurde kostja apellatsioonkaebusele lisatud digiloo haigusjuhtumist nr 20200701-211495, perearst M. Raidjõe OÜ arstitõendi ja puude raskusastme tuvastamise taotluse, mis on koostatud pärast maakohtu menetlust. Hageja taotles vastuses apellatsioonkaebusele võtta asja materjalide juurde perearst A. Kostina tõendi ja foto, mis on koostatud samuti pärast maakohtu menetlust. Ringkonnakohus rahuldab nimetatud taotlused ja võtab asja materjalide juurde eelnimetatud tõendid. Rahuldamata jääb hageja taotlus kinnistusraamatu väljavõtte asja materjalide juurde võtmiseks, kuivõrd seda oleks hageja saanud esitada ka maakohtu menetluses. Kuivõrd TsMS § 652 lg 4 võimaldab asja materjalide juurde võtta koos apellatsioonkaebusega või vastusega esitatud tõendeid, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata kostja 17.10.2020 esitatud taotluse täiendavate tõendite, s.o doktor K. Väärsi hinnangu ning Sotsiaalkindlustusameti ja Saint-Gobain Sekurit OÜ tõendite, asja materjalide juurde võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et ka kostja poolt esitatud täiendavad tõendid ei kinnita, et maakohtu poolt kaasomandi lõpetamise viis oleks ebaõiglane ja vastuolus hea usu põhimõttega. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja töötavad pensionärid ning neil mõlemal esinevad terviseprobleemid. Perearst M. Raidoja OÜ tõendi kohaselt esineb kostjal elukestev krooniline silmahaigus, mida saab säilitada konservatiivsete ravimite ja operatiivse ravi abil. Selline nägemisprobleem ei ole ringkonnakohtu arvates kindlasti selline erandlik asjaolu, mis õigustaks kaasomandit mitte lõpetama või lõpetama kinnistu kostja ainuomandisse jätmisega. Pealegi on kostja ise kinnitanud, et tema tervislik seisund võimaldab tal tegeleda nii põllumajanduse kui loomakasvatusega.
9.Kuivõrd kaasomandi lõpetamine toimub mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend nr 3-2-170-10), siis on põhjendatud ja õiglane jätta poolte menetluskulud ka apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.