Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-40881
Tsiviilasi
S L kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
võlgnik: S L (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx); võlausaldajad: Kohtutäitur Hille Kudu, Kohtutäitur Mati Roodes, xxx OÜ (kustutatud), AS xxx, xxx AS, OÜ xxx, xxx AS, Maksu- ja Tolliamet, xxx OÜ, OÜ xxx.
esindajad
Asjaolud Harju Maakohtu 14.10.2015 määrusega lõpetati S L (pankrotis) pankrotimenetlus, algatati tema kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Harju Maakohus teostab järelevalvet S L kohustustest vabastamise menetluse üle. Võlausaldajad esitasid oma seisukohad kirjalikult. 20.10.2020 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohtuistung võlgniku ärakuulamiseks toimus 20.10.2020, kuhu ilmus võlgnik. Võlausaldajad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Maksu- ja Tolliamet leiab, et S L ei ole kohustusi menetluse perioodil nõuetekohaselt täitnud ning ei ole rahuldanud MTA nõuet arvestatavas ulatuses, mistõttu tuleb Maksu- ja Tolliameti hinnangul jätta võlgnik kohustustest vabastamata ning kohustustest vabastamise menetlus lõpetamata. xxx AS vastas, et ei ole nõus kohustustest vabastamisega. Kohtutäitur Mati Roodes vastas, et tema täitmisel ei ole täiteasju S Li suhtes. xxx (AS xxx õigusjärglane) teatab, et ei ole nõus võlgniku taotlusega tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ei ole 5 aastat möödunud. xxx AS ei ole nõus võlast vabastamisega. Kohtutäitur Hille Kudu jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes
vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud oma tulusid ning vara või jätnud kohtule ja usaldusisikule andmata teavet oma sissetulekute või vara kohta. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet tõi esile, et võlgnik on tasunud 285 000 euro suurusest nõudest 1,49% ehk marginaalse osa. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et füüsilisest isikust pankrotivõlgnik suudaks tasuda viieaastase kohustustest vabastamise perioodi jooksul arvestatava osa 1 000 321 eurosest võlgnevusest. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et võlgnik tasus võlausaldajatele kokku 7672,63 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohtu hinnangul on võlgnik teinud võimetekohaseid makseid ning ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus, millest tulenevalt ei ole alust ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kuna võlgnik täitis ise usaldusisiku ülesandeid, siis puudub vajadus usaldusisiku vabastamiseks. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.