If P&C Insurance AS hagi OÜ CAPTUS vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1322,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: K. R. (e-post xxx) Kostja: Captus OÜ (registrikood 10575537; asukoht Põllu 27/1, 11619 Tallinn; e-post [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Captus OÜ-lt If P&C Insurance AS-i kasuks põhivõlgnevus 1106,47 eurot, viivis seisuga 18.06.2020 summas 87,71 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
3.Välja mõista Captus OÜ-lt If P&C Insurance AS-i kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates 19.06.2020 arvestatuna põhinõudelt (1106,47 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni.
Välja mõista Captus OÜ-lt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud kokku 632,50 eurot, s.o riigilõiv 200 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 432,50 eurot.
6.Välja mõista Captus OÜ-lt If P&C Insurance AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud If P&C Insurance AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ CAPTUS (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kostja suhtes tegi kohus makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 04.06.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.06.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 05.04.2019 kell 09.00 paiku Tallinnas xxx juures liiklusõnnetus, milles tekitati kahju kostjale kuuluva sõidukiga Volkswagen Amarok registreerimismärgiga xxx. Õnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduk Volvo V90, registreerimismärgiga xxx. Vastavalt Liikluskindlustuse Fondi väljavõttele puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse poliis õnnetuse põhjustanud kostjale kuuluval sõidukil. Kõnealuse liiklusõnnetuse kohta on väljastatud hagejale Politsei- ja Piirivalveameti poolt vastus selgitustaotlusele, millest nähtub, et 05.04.2019 õnnetuse osas on algatatud väärteomenetlus sõiduki xxx juhi osas. Hagejale esitati kahjustada saanud sõiduki remondikalkulatsioon. Pärast remondi teostamist on hagejale esitatud arve nr 142072276 summas 1106,47 eurot, mille hageja hüvitas. Hageja leiab, et vastavalt väljavõttele on sõiduki liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki vastutavaks kasutajaks kostja, kes vastutas kindlustuskohustuse täitmise eest. Vastavalt hagiavalduse lisale 2 kehtis kindlustus sõidukile kuni 14.03.2019. Õnnetus toimus 05.04.2019 ehk ca 20 päeva pärast
kindlustuse kehtivuse lõppu. Hageja ei nõustu kostjaga, et liikluskindlustuse poliis kehtis alates 15.03.2019 ja oli kehtiv õnnetuse ajal. Hageja viitab, et kostjale edastatud e-kirja teel 10.04.2020 olev poliis saadeti pärast kostja poolset arve tasumist vastava kindlustuspoliisi eest. Nimetatud poliisi punktis lepingu kehtivus maksega hilinemisel on sätestatud, et leping jõustub, kui kindlustusmakse on laekunud, kuid mitte varem kui kindlustusperioodi esimesel päeval. Tagasiulatuvat kaitset ei ole, enne makse laekumist ei ole leping jõus ja hagejal ei ole lepingu täitmise kohustust. Kui makse laekub pärast arvel ja poliisil märgitud kindlustusperioodi algust, loetakse, et kindlustuskaitse algab makse laekumise päeval. Olukorras, kus, kostja on tasunud poliisi eest 10.04.2020, hakkas poliis kehtima nimetatud päevast, mitte poliisil märgitud perioodist. Hageja jaoks on arusaamatu kostja esitatud käsitlus kindlustuse kohta. Hageja selgitab, et pakkumine oli edastatud järgneva kindlustusperioodi kohta ja on täiesti asjakohatu ega tõenda käesolevas asjas midagi. Samuti on täiesti asjakohatud kostja viited, et kostja on korduvalt kindlustusfirmadelt saanud poliise, mille eest tasumine on aset leidnud peale kindlustusarve väljastamist ja mille poliisi kehtivusaeg algas enne arve tasumist. Hageja hinnangul on tegemist kostja subjektiivse arvamusega ja käsitlusega, millele ei ole lisatud ühtegi vastavat tõendit. Ilmselgelt ei ole kostjal varasemalt kokkupuudet sarnase olukorraga ja kostja ei ole kursis ja/või tutvunud kindlustuslepingu tingimustega. Hageja selgitab, et kindlustus pakkumine oli tehtud kindla perioodi kohta, seega väljastati ka kindlustuspakkumises pakutud tingimustel kindlustuspoliis, kuid selle jõustumise eeldus oli kindlustuspoliisi eest õigeaegne tasumine. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud kostja süüd kahju põhjustamises. Hageja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud tõendid tõendavad täielikult, et hagejal on tagasinõudeõigus kostja vastu. Hageja hinnangul ei pea hageja tõendama, et kostja isiklikult põhjustas liiklusõnnetuse. Kostja vastutus tuleneb seadusest, st asjaolust, et kostjale kuuluval sõidukil puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustus ja seega tekkis hagejal tagasinõudeõigus sõiduki omaniku, mitte kahju põhjustaja vastu. Hageja on tõendanud, et kostja oli sõiduki omanik ja et liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus kostjal kehtiv liikluskindlustuse leping. Pärast kahju välja maksmist, esitas hageja 11.06.2020 kostja vastu nõude kahju hüvitamiseks summas 1106,47 eurot. Kostja hageja nõuet ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1106,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,71 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning viivise alates 19.06.2020 kuni põhinõude summas 1106,47 eurot täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud kostjale liikluskindlustuse poliisi, mille kehtivusajaks on märgitud 15.03.2019 kell 00:00-14.09.2019 kell 24:00. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud poliisil on kõik tingimused täidetud, sh. tasumise tingimus. Seega hageja poolt väljastatud poliis kehtis õnnetuse ajahetkel. Kostja on korduvalt kindlustusfirmadelt saanud poliise, mille eest tasumine on aset leidnud peale kindlustusarve väljastamist ja mille poliisi kehtivusaeg algas enne arve tasumist. Hageja on jätnud sõiduki kindlustuse LKF süsteemis registreerimata ja viitab hagis dokumentidele, mille ta ise on
põhjustanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tuvastanud kostja süülisust õnnetusjuhtumi põhjustamisel. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 17.09.2020 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg-st 1, mis sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. LKindlS § 12 järgi lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Teine isik (edaspidi kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. LKindlS § 36 lg 2 järgi kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. LKindlS § 55 lg 1 järgi kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
6.Vaidlus puudub selles, et 05.04.2019 toimus liiklusõnnetus Tallinnas xxx juures, milles tekitati kahju kostjale kuuluva sõidukiga Volkswagen Amarok registreerimisnumbriga xxx ja mille tagajärjel sai kahjustada sõiduk Volvo V90 registreerimisnumbriga xxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas liiklusõnnetuse toimumise ajal 05.04.2019 oli kostjale kuuluval sõidukil kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kostja leiab, et tal oli kehtiv liikluskindlustuse poliis ajavahemikul 15.03.2019 kell 00:0014.09.2019 kell 24:00. Kohtule nähtub esitatud kindlustuspoliisist nr xxx, et leping jõustub, kui kindlustusmakse on laekunud, kuid mitte varem kui kindlustusperioodi esimesel päeval. Tagasiulatuvat kaitset ei ole, enne makse laekumist ei ole leping jõus ja Ifil ei ole lepingu täitmise kohustust. Kui makse laekub pärast arvel ja poliisil märgitud kindlustusperioodi algust, loetakse, et kindlustuskaitse algab makse laekumise päeval (dtl 48). Hageja selgitab, et kostja on tasunud poliisi eest 10.04.2020 ja samal päeval saadeti poliis ka kostjale. Kohus on seisukohal, et kindlustuspoliisist tulenevalt on üheselt selge, et tagasiulatuvat kaitset poliisil pole ja kindlustuskaitse algab makse laekumise päeval. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta oleks tasunud kindlustusmakse enne liiklusõnnetuse toimumist 05.04.2019. Eeltooduga on tõendatud, et kostjal puudus liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis. Kohtule esitatud väljavõttega on tõendatud, et kostjale kuuluval sõidukil oli kehtiv liikluskindlustuse poliis ajavahemikul 15.09.2018 kuni 14.03.2019 (dtl 27). Liiklusõnnetus toimus aga 05.04.2019. Kohus on seega tuvastanud, et kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist. Seejuures oli rikutud LKindlS § 3 lg-s 2 toodud kohustust. Kohtu hinnangul on hagejal seega õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. LKindlS § 7 lg 1 sätestab, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kohus leiab, et LKindlS § 7 lg-s 1 sätestatud regulatsioon välistab vaidlused, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Nimetatud sättest tulenevalt on üheselt selge, et kindlustuskohustus on sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Kohtule on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 05.04.2019 oli liiklusregistrisse kantud omanikuks kostja (dtl 41-43). Seega tuleb kohtu hinnangul jätta tähelepanuta kostja väited, et hageja ei tuvastanud kostja süülisust õnnetusjuhtumi põhjustamisel, kuivõrd kostja süülisus ei oma käesoleva vaidluse seisukohas tähtsust.
7.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja kui viimase kindlustuslepingu järgne kindlustusandja oli kohustatud kahju hüvitama ning hagejal on tagasinõue kostja vastu LKindlS § 55, § 3 lg 2 ja § 7 lg 1 alusel. Hageja poolt on hüvitatud tekitatud kahju 1106,47 eurot. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale nõutud summat õigeaegselt tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasinõude korras 1106,47 eurot.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest 22.06.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 18.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja edasiulatuvat viivist alates 19.06.2020. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras ajavahemikul 22.06.201918.06.2020 (k.a), mis on 87,71 eurot ja alates 19.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
9.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on eelnevas punktis tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu sissenõudmiskulud hüvitamiseks vastavalt VÕS § 1131 lg 1 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
10.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1106,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 87,71 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 19.06.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei
takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud 432,50 eurot, riigilõivu 200 eurot ning viivise menetluskuludelt. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 24.03.2020 ja 155 eurot 18.06.2020). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kokku kandnud kulusid summas 432,50 eurot 3 tunni ja 45 minuti eest tunnihinnaga 110 eurot järgnevalt: 1) 24.03.2020 maksekäsu kiirmenetluse koostamine, kohtusse esitamine 20 eurot; 2) 17.06.2020 hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine; hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine 2 tundi ja 15 minutit; 3) 02.10.2020 kostja 07.09.2020 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse koostamine kostja vastusele ja kohtule esitamine 1 tund ja 30 minutit. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, leiab, et hageja menetluskulud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Osutatud teenused vastavad neile kulud ajale. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 632,50 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulu summas 632,50 eurot.
13.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (632,50 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.