lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-709/38

Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-709/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1479
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing IKB10161031

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-709

Tsiviilasi

OOO StroiBiznesKonsalt avaldus Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Arbitraažikohtu otsuse Eesti Vabariigis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. juuli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu IKB määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Osaühing IKB (registrikood 10161031), lepinguline esindaja Artjom Novikov

esindajad

Vastustaja: OOO StroiBiznesKonsalt (asukoht Nekrasovi 25A-11, 180000, Pihkva linn, Venemaa), seaduslik esindaja Vladimir Minin

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 9. juuli 2020 määruse resolutsiooni p 5 määruse viivitamatu täitmise osas. Muus osas jätta Viru Maakohtu 9. juuli 2020 määruse resolutsioon muutmata arvestades ringkonnakohtu põhjendustega.
2.Jätta Osaühingu IKB määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

ASJAOLUD

1.OOO StroiBiznesKonsalt (avaldaja/sissenõudja) esitas 15. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule Justiitsministeeriumi kaudu avalduse Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Arbitraažikohtu
13.märtsi 2019 otsuse asjas nr A52-913/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Avalduse kohaselt mõisteti Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Arbitraažikohtu 13. märtsi 2019 otsusega Osaühingult IKB (puudutatud isik/võlgnik) välja avaldaja kasuks 10 760,20 eurot (s.o 9782 eurot põhivõlg ja 978,20 eurot viivis) ja 17 776 rubla riigilõivu tasumisega seotud kulude katteks. Otsus jõustus 20. augustil 2019. Avaldaja palub arbitraažikohtu lahendit Eesti Vabariigi territooriumil tunnustada ja täidetavaks tunnistada.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Arbitraažikohtu otsuse tegemisel rikuti menetlusnorme. Avaldusega esitatud dokumendid ei vasta Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) artikli 52 p-des 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 622 lg 1 p 3 ja 6 sätestatud nõuetele. Samuti puuduvad andmed selle kohta, kas dokumendid on tõlkinud vandetõlk. Kinni ei ole peetud lepingus kokkulepitud kohtueelse vaidluse lahendamise korrast, mille järgi tuli vaidlused lahendada läbirääkimiste teel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüssel I bis määrus) kontekstis tuleb hinnata ka arbitraažikohtu otsuse kooskõla avaliku korraga.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus rahuldas avalduse ning tunnustas ja tunnistas täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Arbitraažikohtu 13. märtsi 2019 otsuse kohtuasjas nr A52-913/2018, millega otsustati nõuda puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 10 760,20 eurot ja 17 776 rubla. Maakohus märkis, et määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et kohaldamisele kuulub Eesti-Vene õigusabileping ja selle juurde kuuluv protokoll, milles on mh kokku lepitud vastastikuses kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise korras.

Maakohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et taotlus oleks esitatud otsuse teinud arbitraažikohtu kaudu (Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 51 lg 1 ja 2). Küll aga ei ole see maakohtu hinnangul aluseks avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Maakohus tuvastas, et avaldaja on esitanud arbitraažikohtu tõestatud otsuse ärakirja, millel on jõustumismärge. Koos arbitraažikohtu otsusega on esitatud ka täitemenetluse algatamisest keeldumise määrus koos vandetõlgi tõlgetega (õigusabilepingu artikkel 52 lg 1). Õigusabilepingu artikkel 51 lg 3 kohaselt määratakse taotluse rekvisiidid selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsust täita. Taotlusega esitatud dokumentide tõlked vastavad TsMS § 622 lg 1 p 6 nõuetele. Maakohtule ei ole esitatud andmeid Eesti-Vene õigusabilepingu artiklis 56 nimetatud asjaolude esinemise kohta, mis võimaldaks keelduda arbitraažikohtu otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamiseks. Eesti-Vene õigusabileping ei ole nimetatud tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise keeldumise alusena vastuolu avaliku korraga. Isegi, kui kohalduks TsMS § 620 lg 1 p 1, ei ole arbitraažikohtu otsus vastuolus avaliku korraga. Kohus ei kontrolli tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses, kas on järgitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Eeltoodule tuginedes tuvastas kohus, et avaldus ja selle lisad vastavad Eesti-Vene õigusabilepingu artiklis 52 toodud nõuetele ning puudub alus keelduda otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamiseks. Seega tuleb tunnistada arbitraažikohtu otsus täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil. Maakohus märkis, et maakohtu määrus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 757 lg 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohus on valesti viidanud vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamist reguleerivatele sätetele. Puudutatud isik ei nõustu, et kohus ei saa kontrollida otsuse kooskõla avaliku korraga. Alus selleks tuleneb Brüssel I bis määrusest. Arbitraažikohtu otsust ei või tunnustada ega täidetavaks tunnistada, sest selle tegemisel on rikutud menetlusnorme. Maakohus jättis tähelepanuta, et vaidluse kohtueelne lahendamine on kohustuslik. Seega rikkus arbitraažikohus otsust tehes Venemaa Föderatsiooni arbitraažikohtu menetlusseadustikku. Samuti ei vasta avaldusega esitatud dokumendid nõuetele. Avaldusele ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et kohtuotsus on jõustunud ja täidetav. Üksnes jõustumismärge kohtuotsuse koopial ei kinnita jõustumismärke tegemist otsuse teinud kohtu poolt. Lisaks tuleb esitada dokument, mis tõendaks, et otsus on puudutatud isikule teatavaks tehtud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5.Avaldaja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Arbitraažikohus ei tuvastanud puudutatud isiku väidetud menetlusnormide rikkumist. Samuti ei kaevanud puudutatud isik otsust edasi. Avaldusega esitatud lõplikud dokumendid on esitatud kohtule Eesti-Vene õigusabilepingu ja TsMS § 622 lg 1 p 3 sätteid arvestades.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kohtulahendi viivitamatule täitmisele. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täpsustades maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus on määruses mõnevõrra vastuoluliselt käsitlenud Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Arbitraažikohtu otsust vahekohtu otsusena ning samal ajal kohaldanud siiski Eesti-Vene õigusabilepingut kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisel. Eesti-Vene õigusabileping ei reguleeri vahekohtu otsuste tunnustamist ega täidetavaks tunnistamist. Rahvusvahelises eraõiguses tuleb pidada välisriigi kohtuks selliseid institutsioone, mida peab kohtuks välisriik ise. Venemaa Föderatsioonis on arbitraažikohtud (sh Pihkva oblasti arbitraažikohus) osa riiklikust kohtusüsteemist. Seega tuleb Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti arbitraažikohtu otsust pidada välisriigi kohtuotsuseks TsMS § 620 tähenduses. Asjas ei kohaldu välisriigis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamist puudutav regulatsioon. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse selle viivitamatu täidetavuse osas TsMS § 757 lg 2 alusel (maakohtu määruse resolutsiooni p 5).
8.Maakohus leidis põhjendatult, et välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist reguleerib käesoleval juhul Eesti-Vene õigusabileping. Samuti tuleb PS § 123 alusel siseriikliku õiguse (eelkõige TsMS) asemel kohaldada õigusabilepingu sätteid. Asjakohatud on puudutatud isiku viited Brüssel I bis määrusele. Maakohus on ekslikult viidanud vahekohtuid puudutavale määruse artiklile. Ringkonnakohus selgitab, et Brüssel I bis määruse artikli 73 lg 3 alusel ei kuulu kohaldamisele Brüssel I bis määrus, sest Eesti Vabariigil on sõlmitud Vene Föderatsiooniga õigusabileping.
9.Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 50 lg 1 kohaselt õigusabilepingu pooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Maakohus tuvastas, et täidetud on kõik Eesti-Vene õigusabilepingus sätestatud tingimused kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks ning ei esine aluseid täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.
10.Ringkonnakohus märgib, et Eesti-Vene õigusabilepingu kohaldamisel on oluline lähtuda õigusabilepingu kehtivast, protokolliga muudetud ja täiendatud sõnastusest, sõltumata sellest, et Riigi Teatajas ei ole avaldatud õigusabilepingu tervikteksti, mis sisaldaks protokolliga tehtud muudatusi (Riigikohtu 14. juuni 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-17, p 10.2). Seega on maakohus õigesti viidanud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni 3. oktoobri 2001 protokollile (RT II 2002, 14, 58), millega õigusabilepingut muudeti ja täiendati, mh artikli 52 osas. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et otsuse täidetavaks tunnistamiseks ei ole piisav üksnes jõustumise märke olemasolu otsuse koopial. Otsuse koopial on kohtu pitsat otsuse jõustumise kohta ning otsuse teinud kohtuniku allkiri (tl 16). Avaldusega esitatud otsuse koopia õigsust on Pihkva oblasti Arbitraažikohtu pitsati ja kohtuniku allkirjaga kinnitatud (tl 16).

Eeltoodu on ringkonnakohtu hinnangul õigusabilepingu artikkel 52 lg 1 tähenduses piisav otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Õige on maakohtu seisukoht, et tulenevalt õigusabilepingu artikkel 51 lg-st 3 kohaldub TsMS § 622 lg 1 p 6 osas, mis kohustab avaldajat esitama esitama koos välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise avaldusega vandetõlgi tehtud tõlked. Avaldaja on esitanud otsuse ja muude dokumentide vandetõlgi tehtud tõlked (tl 94-113). Muid etteheiteid ei ole puudutatud isik avalduse ja sellega koos esitatud dokumentide osas esitanud. Samuti pole puudutatud isik väitnud, et ta ei oleks arbitraažikohtu otsust kätte saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldus ja sellele lisatud dokumendid on nõuetekohased ning puudub alus keelduda otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest.

11.Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isiku väited kohustusliku kohtueelse menetluse kohta ei ole asjakohased. Tegemist ei ole asjaoluga, mida Eesti kohus Venemaa Föderatsiooni kohtu otsuse täidetavaks tunnistamisel kontrollib või kontrollida saab. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et esineks õigusabilepingu artiklis 56 nimetatud aluseid kohtuotsuse täitmisest keeldumiseks. Samuti on maakohus õigesti selgitanud, et õigusabileping ei nimeta täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena otsuse vastuolu avaliku korraga. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
12.Kuivõrd maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta ka määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja