Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus 1(6)

jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks.

ASJAOLUD

Osaühing StroiBiznesKonsalt (lühend OÜ SBK) esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule Justiitsministeeriumi kaudu taotluse Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti arbitraažikohtu 05.03.2019 otsuse tsiviilasjas nr A52-913/2018 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt tegi Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti Arbitraažikohus 13. märtsil 2019 otsuse kohtuasjas nr A52-913/2018. Otsusega mõisteti OÜ-lt X välja Osaühingu StroiBiznesKonsalt kasuks 10760,20 eurot, sealhulgas 9782 eurot võla põhisumma ja 978,20 eurot on viivise summa, samuti 17 776 rubla on riigilõivu tasumisega seotud kulude hüvitamise summa. Avaldaja taotleb otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Arbitraažikohtu otsus jõustus 20. augustil 2019. Avaldusele on juurde lisatud Föderaalse kohtukordnike teenistuse valitsuse Pihkva oblastis 14. oktoobri 2019 täitemenetluse algatamisest keeldumise määrus. Otsusega keelduti otsuse täitmisele võtmisest, sest täitedokument ei olnud esitatud täitetoimingute tegemise kohas. Viru Maakohus 07. veebruari 2020 määrusega võttis taotluse menetlusse ning andis OÜ-le X tähtaja esitada kirjalik seisukoht taotluse osas. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik 11.märtsil 2020 esitatud kirjalikus seisukohas vaidleb avaldusele vastu. OÜ X leiab, et Venemaa arbitraažikohtu otsus ei või olla Eestis tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, kuna nimetatud otsus on tehtud protsessuaalrikkumistega ning koos täitmise taotlusega esitatud dokumendid ei vasta Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 52 punktile 1 ja 2 ning TsMS § 622 lg 1 p 3 ja 6 kehtestatud nõuetele. Taotlusele ei ole lisatud ametlik dokument lahendi mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav. Lisaks esitama on kohustuslik dokument, mis tõendab, et lahend on kostjale teatavaks tehtud. Kohtuotsuse viimasel lehel tehtud jõustumismärge ei kinnita iseendast jõustumismärge tegemist kohtuotsust teinud kohtu poolt. Seega, seadusega ja rahvusvahelise lepinguga ettenähtud kohustuslike dokumentide esitama jätmise tõttu ei vasta esitatud taotlus TsMS ja välislepingu nõuetele ning tõendamata on esitatud kohtuotsuse jõustumine ega otsuse kättetoimetamist OÜ-le X, mistõttu ei või olla Venemaa arbitraažikohtu otsus asjas nr A52-913/2018 Eestis tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud. Esitatud dokumentidest ei tulene, et nad on tõlgitud vandetõlgi poolt. Ainuüksi asjaolu, et dokumentides on tõlgi M J V allkiri ning notar kinnitas oma allkirjaga tõlgi M J V poolt tehtud tõlgi õigust, ei tähenda iseennast, et tõlgi teinud tõlk M J V on vandetõlk. TsMS § 620 lg 1 p-st 1 lähtudes ei kuulu tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Vene Föderatsioon arbitraažikohtu menetluse seadustiku § 148 lg 1 p 2 kohaselt arbitraažikohus jätab hagi läbivaatamata, kui peale seda menetlusse võtmist tuvastab et: hageja ei järginud kostja 2(6)

suhtes pretensiooni- või muu kohtueelse vaidluse lahendamise korda, välja arvatud juhtudel, kui see on ettenähtud föderaalse seadusega. Poolte vaheline vaidlus Vene Föderatsiooni arbitraažikohtus tulenes 17. märtsil 2017. a sõlmitud lepingu nr 17-05-17 täitmise kohustuste rikkumisest. Sõlmitud lepingu punkti 7.1 järgi kõik vaidlused ja lahkarvamused, mis tekkivad seoses käesoleva lepingu täitmisega püüavad pooled lahendama läbirääkimiste teel. Vaidluse kohtueelne lahendamine on kohustuslik, pretensiooni läbivaatamise tähtaeg on mitte hiljem, kui kolmkümmend kalendripäeva alates pretensiooni kättesaamist. Enne kohtusse pöördumist ei järginud OÜ SBK lepingu punkti 7.1. kohustusliku kohtueelse pretensiooni esitamise nõude. Vaatamata sellele, rikkudes Vene Föderatsioon arbitraažikohtu menetluse seadustiku § 148 lg 1 p 2 ei jätnud arbitraažikohus OÜ SBK hagi läbi vaatamata ning võttis OÜ SKB hagi menetlusse. Protsessuaalnormide olulise rikkumisega OÜ SKB hagi menetlusse võtmine tingis 05.03.2019 õigusvastase ja OÜ X õigusi rikkuva otsuse asjas nr A52913/2018 tegemist. Puudutatud isik tugineb samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) art 39. OÜ X leiab, et Brüsseli I määruse kontekstis tuleb hinnata avaliku korraga vastuolus välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, kui selle tegemisel oluliselt rikuti protsessuaalõiguse normid ning seda otsust ei ole võimalik koduriigis täita. Puuduste kõrvaldamine Viru Maakohus 14.04.2020 määrusega jättis taotluse käiguta ja määras avaldajale tähtaja 30 päeva määruse kättetoimetamisest, et esitada dokumentide vandetõlgi tehtud tõlked eesti keelde. OÜ SBK kinnitas määruse kättesaamist 01.06.2020. Tema esitas 30.06.2020 ja 06.07.2020 kohtule dokumentide tõlked, mis on tehtud vandetõlgi M A poolt.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasjade materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt, on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. TsMS § 623 lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Võlgnik on kirjalikult ärakuulatud. TsMS § 754 lg 1 kohaselt Välisriigi vahekohtute otsuseid tunnustatakse ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. aasta välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. TsMS § 754 lg 2 järgi kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite 3(6)

tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kohus kontrollib välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Puudutatud isiku arvamus, et kohaldamisele kuulub ka Brüsseli I määruse sätted on ekslik. Brüsseli I määruse art selle art 1 p 2 lit-s c nimetatakse otsesõnu, et kõnealune määrus ei kohaldu vahekohtute suhtes. Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud välislepingu ja selle juurde kuuluva protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord. Õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muudeaktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2 (vt Riigikohtu üldkogu 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-3-13-03, p 31). Seega kohaldub asjas õigusabi leping. Taotluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas kohtulahendi tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabi lepingu järgi lubatav. Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 50 järgi koosmõjus 3. oktoobri 2001. a protokolliga tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu artikli 51 lg 1 järgi läbi selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise esitatakse artikli 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Praktikas toimub tunnustamise menetlus selliselt, et taotlus esitatakse otsuse teinud kohtule, kes edastab avalduse keskasutuse (Eestis Justiitsministeeriumi) kaudu kohtule, kes on pädev tunnustamise otsust tegema. Selline menetlus tagab, et täitmise asukoha kohtule jõuab nõuetekohaselt vormistatud taotlus. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et taotlus oleks Viru Maakohtusse jõudnud otsuse teinud kohtu kaudu. Kohus ei pea aga põhjendatuks üksnes selle tõttu jätta taotlust läbi vaatamata, kuna taotluse saanud kohus saab ka ise kontrollida, kas taotlus on nõuetekohane. Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 52 järgi tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidi selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse.

4(6)

Seega vastavad kohtu hinnangul taotlus ja sellele lisatud dokumendid Eesti–Vene õigusabilepingu artikli 52 ja TsMS § 622 lg 1 nõuetele ning kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused olid täidetud. Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud art-s 56, mille kohaselt kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda:

tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks TsMS § 754 lg 3 tulenevalt. Tulenevalt TsMS § 757 lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (TsMS § 756 lg 4). Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 10.11.2020 kohtumäärusega.

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.