Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. november 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-20729
Tsiviilasi
Vladimir Grišakovi töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
978,89 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. juuni 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SilverProject OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): SilverProject OÜ (rk: 11140224), esindaja Toomas Alp Vastustaja (hageja): Vladimir Grišakov (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Lea Kurbel-Kalamees
hagi
SilverProject
OÜ
vastu
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
hageja läks katkise haagisega sõitu, andis kostjale valida, kas hageja lõpetab kostjale teenuse osutamise või ta enam kostjalt teenust ei telli. Kostja informeeris klienti koheselt peale haagise vigastusest teada saamist. Kliendil on enam kui 10 logistikut ja on mõeldamatu neid kõiki remonti vajavast haagisest teavitada. Kohustus teatada logistikule remondivajadusest lasus hagejal. Peale logistikult sõitu suunamise saamist oli hagejal kohustus võtta kostjaga ühendust olukorra lahendamiseks. Kostja eeldas, et hageja on mõistlik inimene ega lähe katkise haagisega sõitu. Töölepingu ülesütlemine ilma ette teatamata oli õiguspärane. Kuna hageja ei ole nõudnud etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel, on ta aktsepteerinud ülesütlemist ilma etteteatamiseta. Taotlus lõpetada tööleping 03.09.2019 on arusaamatu. Arusaamatu on ka töötasu nõue 11.–19.08.2019 eest. Välisvedude autojuhid töötavad 4 nädalat järjest ja on seejärel puhkeajal 2 nädalat kodus. Puhkeajal töötajale tasu ei maksta, tegemist on vabade päevade andmisega töötatud aja eest. 11.–24.08.2019 oli hagejal ettenähtud puhkeaeg. Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele. Viivist saaks nõuda netopalgalt, mitte brutopalgalt.
Arvestades töösuhte pikkust, on töövaidluskomisjoni poolt TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetud ühe kuu töötasu suurune hüvitis (X eurot bruto) mõistlik ja põhjendatud. Töölepingust tuleneb, et kui hageja töötas ühe kuu jooksul vähem kui keskmiselt 40 tundi nädalas, oleks kostja pidanud vähem töötatud tundide eest maksma miinimumpalka. Kui hageja töötas rohkem kui 40 tundi nädalas, pidi tegemist olema ületunnitööga. Järelikult oli hagejal õigus nõuda miinimumtasu 11.–19.08.2019 eest, kui kostja talle tööd ei pakkunud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale maksti augusti töötundide eest lepingujärgset tasu X eurot tund ja 11.–19. augusti eest miinimumtasu. Kuna kostja ei ole saamata töötasu summat arvutuslikult vaidlustanud, mõistab kohus hagejale välja saamata töötasu X eurot. Hageja esitas töövaidluskomisjonile viivisenõude töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise maksmisega viivitamiselt. Kostja maksis töötasu 207,20 eurot ja puhkusehüvitise 689,06 eurot 24.09.2019. Kuna leping lõppes 03.09.2019, on kostja viivitanud nimetatud summade maksmisega. Kostja ei ole vaidlustanud arvutuslikult töövaidluskomisjoni määratud viivisesummasid ning kuna need on arvutatud õigesti seadusest tuleneva määra alusel, lähtub kohus komisjoni määratud summadest. Viivised mõistetakse välja brutosummalt.
7) kui tööandja koostööpartner teatab, et ta selle autojuhiga enam koostööd ei tee, on autojuht teinud kõik endast oleneva, et koostööpartner kaotaks usalduse tööandja vastu. Kui ka usaldus edaspidi taastati, ei vabanda see hageja jämedat töökohustuste rikkumist.
kohustuseks on tõendada mõjuva põhjuse olemasolu ning mittenõustumine maakohtu järeldusega ei tähenda seda, et maakohus oleks pooli ebavõrdselt kohelnud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.