Mõista SilverProject OÜ-lt V.G. kasuks välja hüvitis XXX eurot (bruto).
5.Mõista SilverProject OÜ-lt V.G. kasuks välja saamata töötasu 179,76 eurot (bruto).
6.Mõista SilverProject OÜ-lt V.G. kasuks välja viivised 15,76 eurot.
7.Mõista SilverProject OÜ-lt V.G. kasuks välja viivised põhivõlalt 906,13 eurolt alates kohtuotsuse kuulutamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses nimetatud määras. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud SilverProject OÜ kanda.
2.Jätta SilverProject OÜ-lt V.G. kasuks menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
1.V.G. esitas 16.09.2019 töövaidlusavalduse SilverProject OÜ vastu. Avaldaja lõplikud nõuded olid järgmised:
1.tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus;
2.lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel XX.XX.XXXX;
4.mõista tööandjalt välja saamata jäänud töötasu XX.-XX.XX.XXXX eest 179,76 eurot (bruto);
5.mõista tööandjalt välja viivis.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 26.11.2019 otsusega V.G. töövaidlusavalduse osaliselt. Komisjon:
1.luges tuvastatuks, et töölepingu erakorraline ülesütlemine 19.08.2019 on tühine;
2.lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel XX.XX.XXXX;
3.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel XXX eurot (bruto);
4.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 179,76 eurot (bruto).
5.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras.
3.SilverProject OÜ esitas kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina ja jätta avaldus rahuldamata.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.V.G. teatas, et jääb töövaidluskomisjonile esitatud avalduse juurde. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja XX.XX.XXXX kostjaga töölepingu, mille alusel asus tööle autojuhina. Töölepingu kohaselt rakendatakse hagejale summeeritud tööaja arvestust 40 tundi nädalas arvestusperioodiga üks kuu. Hageja töötasu oli töölepingu p 4.1 kohaselt 3,70 eurot tunnis. Kostja esitas 19.08.2019 hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu üles 19.08.2019 ilma ette teatamata TLS § 88 lg 1 p-de 6 ja 7 alusel. Ülesütlemisavalduse kohaselt eiras hageja kostja korraldust mitte sõita remonti vajava järelhaagisega, põhjustas sellega kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ning lõi kahju tekkimise ohu tööandja varale. Hageja pidi viima järelhaagise 05.08.2019 remonti, kuid selle asemel läks katkise järelhaagisega uuesti sõitu. Selle tulemusena teatas kosja klient H.T.S.A, et ei soovi hagejaga enam koostööd teha. Hageja leidis, et ta ei ole oma töökohustusi rikkunud. Kostja andis hagejale korralduse viia järelhaagis 05.08.2019 remonti, aga hageja sai 05.08.2019 hommikul tööandja kliendi logistikult sõnumi korraldusega minna sama haagisega sõitu. Kuna korraldus minna sõitu oli hilisem, järeldas hageja, et varasemat korraldust on muudetud ning remont lükkub edasi. Hageja sai tavapäraselt oma korraldused sõidu kohta logistikult ja järgis talle tööandja kliendi antud juhiseid. Hageja oli informeerinud tööandjat asjaolust, et järelhaagis vajab remonti. Hageja pädevuses ei ole otsustada, kas haagis peab minema remonti või sõitu. Hageja leidis, et
töölepingu ülesütlemine oli tühine. Lisaks ütles kostja töölepingu üles hagejat eelnevalt hoiatamata ning järgimata TLS § 97 lõike 2 p 1 sätestatud 15-päevast tähtaega. Hageja tööleping kuulub TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamisele alates XX.XX.XXXX. Arvestades asjaolu, et tööandja ei teatanud avaldajale töölepingu ülesütlemisest ette, tuleb välja mõista kolme kuu hüvitis vaatamata sellele, et avaldaja töötas tööandja juures lühikest aega. Hageja viibis lähetuses 01. – 10.08.2019 ja töötasu selle aja eest moodustab vähemalt 207,20 eurot, lisaks kuulub tasumisele Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtasu perioodi 11. – 19.08.19 eest summas 179,76 eurot. Kokku pidi kostja hagejale lõpparvena välja maksma töötasu 386,96 eurot. Hageja väljateenitud puhkus moodustab 26,24 päeva ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 689,06 eurot. Lõpliku nõudena hageja neid summasid ei nõudnud, kuna kostja tasus töötasu 207,20 eurot ja puhkusetasu hagejale menetluse kestel. Hageja palus kostjalt välja mõista viivised.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud poolte vahelist töösuhet võimalik jätkata. Kostja tegevusalaks on välisvedude osutamine kostja ainsale kliendile. Kostjal on ainult üks klient ning kostja klient keelas edaspidi hagejal kliendile teenuse osutamise. Kostja klient, saades teada, et hageja läks katkise haagisega sõitu andis kostjale valida, kas hageja lõpetab kostjale teenuse osutamise või ta enam kostjalt teenust ei telli. Seega ei olnud kostjal võimalik hagejaga koostööd jätkata. Kostja informeeris klienti koheselt peale haagise vigastusest teada saamist (haagis kuulus kliendile). Kostja kliendil on enam kui 10 logistikut ning on mõeldamatu, et neid kõiki oleks eraldi teavitatud ühest remonti vajavast haagisest. Kohustus teatada logistikule remondi vajadusest lasus hagejal. Peale logistikult sõitu suunamise saamise oli hagejal kohustus võtta uuesti ühendust kostjaga olukorra õigeks lahendamiseks. Kostja eeldas, et hageja on mõistlik inimene ega lähe katkise järelhaagisega sõitu. Hagejaga oli olnud ka varasemalt olnud probleem, kui hageja kuivatas laeva kustutussüsteemi peal oma riideid ja sellega tekitas kajutis üleujutuse. Hageja on ka varasemalt tegelenud veoteenuste osutamisega, mistõttu ei saa panna tema käitumist kogenematuse arvele. Kostja leiab, et töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma ette teatamata on olnud õiguspärane. Kuna hageja ei ole nõudnud etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitist TLS § 100 lg 5 järgi, on hageja aktsepteerinud töölepingu erakorralist ülesütlemist ilma etteteatamisajata. Hageja taotlus lõpetada tööleping XX.XX.XXXX on arusaamatu. Arusaamatu on ka töötasu nõue XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX eest summas 179.76 eurot (bruto). XXX töötavad 4 nädalat järjest ning on seejärel puhkeajal 2 nädalat kodus. Puhkeajal töötajale tasu ei maksta, tegemist on vabade päevade andmisega töötatud aja eest. Hagejale ettenähtud puhkeaeg kodus oli XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX ning nimetatud perioodi eest ei olnud hagejale töötasu ette nähtud. Kostja vaidles vastu ka hageja viiviste nõudele. Hageja nõuab viiviseid arvestatuna brutopalgalt, aga neid saaks nõuda netopalgalt.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
6.Pooled said 02.06.2020 kohtuistungi protokolli kätte 08.06.2020. Kostja esitas 11.06.2020 taotluse protokolli parandamiseks. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitatud parandused on kostja esindajate ütluste täpsustused, kuid esindaja ütlus ei ole tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust tõend. TsMS § 50 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse protokolli menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Seega ei ole protokoll stenogramm ning menetlusseadusest tulenevalt on poole esindaja ütlused protokollis esitatud väga kokkuvõtvalt. Kostja esitatud täpsustuste protokolli kandmiseks puudub vajadus.
7.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb poolte ütluste ja töövaidluskomisjoni toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust: V.G. töötas töölepingu alusel SilverProject OÜ-s alates XX.XX.XXXX XXX. Töölepingu kohaselt rakendatakse summeeritud tööaja arvestust 40 tundi nädalas arvestusperioodiga üks kuu. Avaldaja töötasu oli töölepingu p 4.1 kohaselt XXX eurot tunnis; kostja esitas hagejale 19.08.2019 töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles töölepingu üles alates 19.08.2019 ilma ette teatamata TLS § 88 lg 1 p-de 6 ja 7 alusel. Hageja on vaidlustanud töölepingu ülesütlemise. Kuna hageja ei ole pärast töövaidluskomisjoni otsust kohtu poole pöördunud, vaatab kohus kostja taotlusel asja läbi töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud ulatuses.
8.TLS § 88 lg 1 p-de 6 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kostja väitel põhjustas hageja kolmanda isiku (kostja kliendi) usaldamatuse kostja vastu. Ülesütlemisavaldusest ja kostja töövaidluskomisjonile esitatud tõenditest nähtuvalt teatas hageja 27.07.2019 kostjale, et veoauto järelhaagis sai XXX vigastada. Poolte selgitustest ja tõenditest nähtuvalt andis kostja hagejale juhise viia haagis 05.08.2019 remonti, kuid hageja võttis selle asemel H.T.S.A. logistiku korraldusel koorma ja läks järelhaagisega uuesti sõitu. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja teavitas kostjat järelhaagise vigastusest. Kostja esindajate kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ootavad autojuhid tavapäraselt koormat ja sõitu minekut XXX H.T.S.A. parklas. Koorma kohta annab autojuhile info H.T.S.A. logistik, autojuht võtab koorma pärast logistikult korralduse saamist. Kui sõidukiga on probleeme, tuleb autojuhil sellest teavitada kostjat. Hageja ei vaielnud sellisele kostja töökirjeldusele vastu. Seega on kostja määranud, et autojuhtidele annab igapäevaseid töökorraldusi kostja esindajana H.T.S.A. logistik. Hagejal oli kohustus töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 15 lg 2 p 3 kohaselt kohustus täita tööandja korraldusi ning järelikult ka tööandja esindaja korraldusi. Kostja ei ole näidanud, et töölepingust, ametijuhendist vms poolte vahel allkirjastatud dokumendist tulenes hageja kohustus teavitada sõidukiga seotud probleemidest kolmandat
isikut, s.o XXX. Töölepingust sai tuleneda hageja kohustus teavitada probleemidest kostjat ning hageja seda tegi. Järelikult oli kostjal kohustus suhelda XXX, et välistada sõidukile koorma andmine. See, kuidas kostjale antud info jõuab hagejale korraldusi andvate logistikuteni, ei ole hageja korraldada ning talle ei saa ka selle eest vastutust panna. Kui hageja sai tööandjalt esialgse korralduse minna sõidukit remontima ning seejärel tööandja volitatud logistikult korralduse minna sõitu, pidi hageja järgima hilisemat korraldust. Hagejal pidi olema võimalik tugineda sellele, et tema on nõutava info kostjale andnud ning edasised töökäsud lähtuvad tema antud infost. Kostja väited, et hageja läks ise logistikult omale koormat küsima, on tõendamata ning ei ole ka asjakohased. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks jätnud mingi tööülesande täitmata. Kostjal ei olnud õigus hagejast tuleneval põhjusel lepingut üles öelda, töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg-st 1 tulenevalt tühine. Kostja on tõendanud, et H.T.S.A. keelas hagejal temale töö tegemise. Samas ei olnud kostjal õigust hagejaga sõlmitud töölepingut üles öelda seetõttu, et kostja klient (isegi kui see on kostja ainuke klient) ei soovi, et hageja tema saadetavaid koormaid veaks. Hagejal on töösuhe kostjaga, kes vastutab hageja ees, mitte kostja kliendiga. Kostja ei saa oma kliendi tegevusest tulenevaid riske jätta hageja kanda.
9.Hageja on palunud lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel XX.XX.XXXX . TLS § 107 lg 1 alusel tuleb lugeda, et poolte vahel sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus sel juhul töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja esitas erakorralise ülesütlemise avalduse alates 19.08.2019. Kui ülesütlemine oleks kehtiv, oleks tööleping lõppenud TLS § 97 lg 2 p 1 alusel 15 kalendripäeva möödumisel ajast, kui hageja ülesütlemise teate kätte sai. Töövaidluskomisjon on lugenud teate kättesaamise ajaks 19.08.2019 ning hageja ei ole seda aega täpsustanud. Seega lõppes tööleping 15 päeva möödumisel, s.o XX.XX.XXXX .
10.Hagejal on õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna töövaidluskomisjon mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses XXX eurot (bruto) ning hageja ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, on kohtu jaoks selles välja mõistetud summad piiriks. Kohus leiab, et arvestades hageja töösuhte pikkust on ühe kuu töötasu suurune hüvitis mõistlik ja põhjendatud. Kostja esindaja on kohtuistungil teatanud, et ei vaidlusta töövaidluskomisjonis välja mõistetud summasid arvutuslikult ning kohus seega keskmise palga arvutust ei kontrolli. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja XXX eurot (bruto).
11.Hageja soovib töötasu XX.-XX.XX.XXXX eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummääras kokku 179,76 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu selgitusega, et kostja töötas tavapäraselt 4 nädalat järjest, oli puhkeajal 2 nädalat kodus ning puhkeajal töötajale tasu ei maksta. Hagejale ettenähtud puhkeaeg kodus oli XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX ning nimetatud perioodi eest ei olnud hagejale töötasu ette nähtud.
Kostja selgitus ei ole kooskõlas töölepingus ette nähtuga. Töölepingu p 3.1 kohaselt asub töötaja tööle summeeritud tööaja arvestusega 40 tundi nädalas ja arvestusperioodiks on üks kuu. Töölepingu p 4.1 kohaselt maksab tööandja töötajale põhipalka XXX eurot tunnis. Kui kostjal ei ole tööd pakkuda, maksab ta hagejale vastavalt lepingu punktile 4.1 palka miinimumpalga määras. Seega tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingust, et kui hageja töötas ühe kuu jooksul vähem kui keskmiselt 40 tundi nädalas, oleks kostja pidanud vähem töötatud tundide eest maksma miinimumpalka. Kui kostja töötas rohkem kui 40 tundi nädalas, pidi tegemist olema ületunnitööga. Järelikult oli hagejal õigus nõuda miinimumtasu XX.-XX.XX.XXXX eest, kui kostja talle tööd ei pakkunud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale maksti augusti töötundide eest lepingujärgset tasu XXX eurot tund ning XX.-XX. augusti eest miinimumtasu. Lähtudes sellest, et kostja ei ole ka saamata töötasu summat arvutuslikult vaidlustanud, mõistab kohus hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 179,76 eurot.
12.Hageja soovib kostjalt välja nõuda viivise VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras. Töösuhetele kohaldatakse võlaõigusseadust, kui töölepingu seadus ei reguleeri mingit küsimust teisiti. Hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 alusel. Hageja esitas töövaidluskomisjonile viiviste nõude töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise väljamaksmisega viivitamiselt. Kostja tasus saamata töötasu summas 207,20 eurot ning puhkusehüvitise summas 689,06 eurot menetluse jooksul 24.09.2019. Kuna leping lõppes XX.XX.XXXX , on kostja viivitanud nimetatud summade välja maksmisega. Kostja ei ole vaidlustanud arvutuslikult töövaidluskomisjoni määratud viiviste summasid ning kuna need on arvutatud õigesti seadusest tuleneva määra alusel, lähtub kohus komisjoni määratud summadest. Kohus mõistab viivise välja järgnevalt: 1) hiljem tasutud töötasu 207,20 euro eest viivis 04.09.2019-24.09.2019 kokku 0,95 eurot; 2) kasutamata puhkusepäevade hüvitise 689,06 euro viivis 04.09.2019-24.09.2019 eest 3,17 eurot; 3) töötasu 179,76 euro eest viivis 04.09.2019-25.06.2020 eest kokku 11,64 eurot. Kokku mõistab kohus kuni otsuse kuulutamiseni välja viivised 15,76 eurot. Lisaks mõistab kohus vastavalt hageja taotlusele välja viivised alates otsuse kuulutamisest seadusjärgses määras. Viivised tuleb välja mõista põhivõlalt 906,13 eurolt (töötasu + hüvitis). Viivised mõistetakse välja brutosummalt. Seadusest ei tulene võimalust mõista viiviseid välja netosummadelt.
13.MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ning hageja ei ole olnud kohustust tasuda riigilõivu, ei ole hagejal menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab kostjalt menetluskulud välja mõistmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.