Eco Advice OÜ hagi Männimetsa Kodu OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. novembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Eco Advice OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
173 017,35 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Eco Advice OÜ (registrikood 10959152), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal esindajad ringkonnakohtus Kostja Männimetsa Kodu OÜ (registrikood 12687901), lepinguline esindaja Heiki Tulk Menetluse liik
05. oktoober 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 18.11.2019 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eco Advice OÜ kanda. Välja mõista Eco Advice OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 1030 eurot Männimetsa Kodu OÜ kasuks.
5.Eco Advice OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Männimetsa Kodu OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Eco Advice OÜ (hageja) esitas 17.05.2019 Harju Maakohtule hagi Männimetsa Kodu OÜ (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 192 570 eurot, viivise 4002,75 eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja ainuosanik United Partners Property OÜ (edaspidi UPP), kes tegeleb kinnisvaraarendusega ning kellega hageja ja tema juhatuse liige AN on olnud pikaajalised koostööpartnerid. 09.06.2015 kirjaga saatis hageja UPP-le esimese info võimaliku arendusprojekti kohta asukohaga Tallinnas Ehitajate tee 2 (edaspidi kinnistu). UPP-le sobis hageja leitud kinnistu ning selle arendamiseks asutas UPP 10.07.2014 kostja, kes sõlmis 14.07.2014 Ehitajate tee 2 kinnistu ostmiseks võlaõigusliku lepingu ning 23.01.2014 asjaõigusliku lepingu. Hageja ja kostja saavutasid 2015.a sügiseks kokkuleppe kinnistu projekti arendamiseks, mis nägi kostjale ette kohustuse tasuda hagejale ettevalmistusfaasi juhtimise eest 500 eurot kuus maksimaalselt kuni 18 kuud, ehitusfaasi juhtimise eest 750 eurot kuus maksimaalselt kuni 12 kuud, omanikujärelevalve eest 750 eurot kuus ehituse ajal ning 3000 eurot garantiiperioodil, arendusprojekti kui terviku tulemuse tagamise eest 12,5% projekti kasumist ning turunduse eest 1,5% projekti müügitulust. Hageja on sarnaseid kokkuleppeid sõlminud kostjaga ka teiste objektide arendamiseks, mida kostja on täitnud.
3.Pooled asusid kokkulepet täitma ning kostja tasus hagejale ettevalmistusperioodi eest alates 2015. a novembrist 500 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Kokku tasus kostja ettevalmistusperioodi 17 kuu eest, mis tähendab ühte makset vähem kui 21.11.2015 kokku lepiti. Alates 2018. a kevadest kostja enam kokkulepet üldse ei täitnud. Kuna kostja keeldus lepingut täitmast, saatis hageja kostjale 07.01.2018 ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu üles samast kuupäevast ning nõudis saamata jääva tulu 148 476 eurot tasumist hiljemalt 14.01.2018. Kostja nõuet ei tasunud. Kuna kostja teatas, et ei täida lepingut, oli ülesütlemine etteteatamise tähtaega järgimata põhjendatud.
4.Hageja saamata jäänud tulu nõue on kokku summas 236 171 eurot, mis sisaldab ettevalmistusfaasi juhtimise tasu 500 eurot, ehitusfaasi juhtimise tasu 9000 eurot, turundusteenuse tasu 71 786 eurot, tulemustasu 154 772 eurot. Saamata jäänud tulust arvutab hageja maha kulud, mida hageja oleks kandnud seoses lepingu täitmisega, mis moodustab kokku 43 600 eurot. Seega on hageja lõplik nõue saamata jäänud tulu eest 192 570 eurot (236171-43600).
5.Hageja loobus 12.11.2019 istungil osaliselt oma nõudest. Hageja palus kostjalt välja mõista 156 495 eurot. See koosneb ettevalmistusfaasi juhtimise tasust 500 eurot, ehitusfaasi juhtimise tasust 9000 eurot, turundusteenuse tasust 69 913 eurot ja tulemustasust 119 984 eurot.
Saamata jäänud tulust tuleb maha arvata säästetud kulud 42 901 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise 4002,75 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhinõudelt 156 495 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja nõustus hageja 21.11.2015 saadetud kirjas toodud pakkumistest vaid ettevalmistusfaasiga, s.o detailplaneeringu kehtestamise ja projekteerimise juhtimise osas. Kokkulepe sõlmiti suuliselt. Muid teenuseid hagejalt ei tellitud ja nende osas pidi võetama seisukoht peale ettevalmistusfaasi lõppu. Ettevalmistusfaasi menetluse käigus selgus, et hageja panus oli väike. Kostja võttis ettevalmistusfaasi tööde juhtimise üle kuigi hagejale oli makstud teenustasu projektijuhi teenuste eest kuni ehitusloa saamiseni. Kokkuvõttes leiab kostja, et kostja ei ole andnud nõustumust lepingu sõlmimiseks nn täispaketi kohta. Samuti märgib kostja, et kinnistu projekt on alles ettevalmistusfaasis ja need tööd, mille eest hageja tasu nõuab, pole veel alanudki. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 18.11.2019 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2023 eurot koos viivisega seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Lisaks tühistas maakohus 20.05.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 1436601) kohtulik hüpoteek summas 211 978,35 eurot hageja kasuks.
9.Maakohus leidis, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas poolte vahel sõlmiti leping kinnistu arendamiseks, mis hõlmas hageja õigust saada ehitusfaasi juhtimise tasu 750 eurot kuus, turundusteenuse tasu 1,5% projekti müügitulust ning tulemustasu 12,5% eeldatavast netokasumist. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga nagu oleksid pooled sõlminud hageja poolt väidetud tingimustega lepingu. Käesolevas asjas ei ole piisavalt selge, et hageja ja kostja oleksid saavutanud võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohase kokkuleppe hageja väidetud tingimustel.
10.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli suuline käsundusleping kinnistu projekti ettevalmistusfaasi osas. Kuivõrd projekti ehitusfaas ei saa alata enne ehitusloa väljastamist, ei saa selle ettevalmistusfaasi ehitusloa puudumise tõttu lõppenuks lugeda. Küll on aga pooltevaheline koostöö kinnistu osas tänaseks faktiliselt lõppenud. Samuti on maakohtu hinnangul pooled täitnud oma ettevalmistusfaasist tulenevad kohustused kuni koostöö lõppemiseni. Kuigi hageja väitel jäi tal seoses ettevalmistusfaasis teenuse osutamisega saamata 1 kuu tasu summas 500 eurot, ei ole hageja tõendanud, et tal olnuks õigust saada lisaks juba kostja poolt tasutud summadele veel 500 eurot ja et hageja oleks selles osas üldse kostjale arve esitanud. Hageja poolt kostjale saadetud 19.09.2018 nõudest ja 07.01.2019 ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on hageja kostjale esitanud üksnes väidetava tulevikus saamata jäänud tulu hüvitamise nõude ning hageja kinnitusel on pooled kokku leppinud, et arveldamine hakkab pihta alates ehitusprotsessi käivitamisest. Ka hageja 11.04.2017 e-kirjast nähtub, et tasumata arveid üles ei jäänud.
11.Maakohtu hinnangul ei ole piisavalt selge, et pooled oleksid lisaks ettevalmistusfaasile saanud kokkuleppe projekti järgnevate faaside osas. Maakohtu arvates ei saa 21.11.2015 kuni 25.11.2015 toimunud e-kirjavahetusest järeldada, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe
kinnistu ehitusfaasi ning turundusteenuste osas. Kostja esindaja vastas hageja e-kirjale, et kokkulepped peaks proovima lepingusse vormistada ning küsis hagejalt, kas viimane jõuaks need ette valmistada. Maakohus nõustus kostjaga, et viidatud vastust ei saa tõlgendada nõustumuse andmisena, ega muul viisil vastava tahteavalduse esitamisena VÕS § 9 lg 1 mõistes. Kohtu arvates võib kostja 25.11.2015 e-kirjast järeldada üksnes seda, et kostja oli valmis kaaluma lepingu sõlmimist pärast seda, kui hageja esitab kostjale lepingu projekti (sellisele tõlgendusvõimalusele on viidanud ka hageja ise oma 11.11.2019 menetlusdokumendis). Puudub vaidlus, et kinnistu osas hageja sellist lepinguprojekti ette ei valmistanud ja pooled lepingut ei allkirjastanud. Kostja on seetõttu õigustatult järeldanud, et kinnistu arendusprojekti osas ei saavutanud pooled omavahel kokkulepet. Maakohtu hinnangul ei tõenda lepingu sõlmimist ka e-kirjavahetuses saadetud tabelid ja nende kommentaarid. Kokkuleppe sõlmimist ei tõenda ka kostja 10.08.2017 e-kiri hagejale. Kohus nõustub kostjaga, et antud e-kirjas ei teavita kostja hagejat ühestki otsusest, ega kinnita mingit kokkulepet. Samuti ei kinnita pooltevahelise kokkuleppe saavutamist kinnistu projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas hageja ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus.
12.VÕS § 20 lg-s 2 on sätestatud, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja väidetav tegevusetus või vaikimine (st hageja pakkumisele paranduste mittetegemine) tuleks lugeda hageja pakkumisega nõustumiseks. Pealegi ei olnud kostja hageja pakkumisele vastates tegevusetu, vaid soovis, et hageja esitaks kostjale lepingu projekti, mida hageja aga kinnistu osas ei teinud. Tasu maksmise aluseks saab olla vaid poolte kokkulepe, mitte asjaolu, et poolte vahel on teistel asjaoludel ja teistes õigussuhtes sarnast tasu makstud. Samuti on põhjendamatu hageja eeldus nagu peaks tema poolt osutatud teenustega kaasnema n-ö automaatselt tulemustasu. Kostjal on õigus otsustada, kas ja millisel viisil antud projekti arendamisega tulevikus jätkatakse, sh saab ainult kostja ise otsustada oma lepingupartnerite valiku üle. Muuhulgas on kostja oma 25.09.2018 ekirjas hagejale selgelt väljendanud, et ei soovi sõlmida juhtimisteenuste lepingut kinnistu suhtes.
13.Arvestades eeltoodut ei ole tuvastatud, et pooled oleksid lisaks ettevalmistusfaasile saavutanud kokkuleppe ka projekti järgnevate faaside osas. Kuna pole tuvastatud, et pooled oleksid sõlminud hageja nõude aluseks oleva lepingu, siis on hageja poolt sellise lepingu olemasolule rajanev lepingu täitmise nõue ja lepingu ülesütlemise avaldus õiguslikult toimetud. Ei ole võimalik üles öelda lepingut, mida ei ole sõlmitud ja ekslikust (olematu) lepingu ülesütlemisest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis võimaldaks kaaluda hageja kahjunõude rahuldamist muul alusel, kui hageja ekslik eeldus lepingu olemasolust ja selle ülesütlemisest. Arvestades eeltoodut jättis maakohus hagi rahuldamata
14.19.11.2019 määrusega võttis maakohus vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse põhivõla 36 075 euro väljamõistmise osas. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsusele esitas 08.12.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning saata hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Alternatiivselt palub hageja hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tuvastamata, millisel alusel leping lõppes. Antud juhul maakohus tuvastas, et lepingut ei täidetud lõpuni isegi esimese faasi osas, kuid samas leidis kohus, et seda justkui ei pidanudki lõpuni täitma, sest koostöö oli faktiliselt lõppenud. Pooled ei leppinud kokku koostöö lõppemises, vaid hageja nõudis lepingu täitmist. Seega sai leping lõppeda vaid hagejapoolse ülesütlemise tõttu, mispärast on hagejal õigus ka saamata jäänud tulule.
17.Maakohus luges tõendatuks, et pooled sõlmisid suulise lepingu vähemalt esimese faasi osas ning et selle lepingu alusel kuulus tasumisele 500 eurot kuus. Jääb arusaamatuks, mida hageja pidi selles osas veel tõendama, et kohus mõistaks välja viimased 500 eurot esimese faasi eest.
18.Maakohus on leidnud ebaõigesti, et pooltel ei olnud kokkulepet teise ja kolmanda faasi osas. Tegemist on lepingu tõlgendamise vaidlusega, mitte vaidlusega selle üle, kas leping sõlmiti. Lepingu tõlgendamiseks võib VÕS § 29 lg 5 järgi kasutada mh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning pooltevahelist praktikat. Hageja on osundanud mitmele asjaolule, mis kinnitavad, et leping hõlmas ka teist ja kolmandat faasi. Maakohus ei hinnanud tõendeid, poolte praktikat ning lepingu täitmise asjaolusid kogumis. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et ei leidnud toimikust kostja kirjalikku nõustumist 21.11.2015 pakutud tingimustega, kuid samas ei sisalda toimik hageja nõustumist ka esimese faasi osas fikseeritud tasu eest.
19.Apellant ei nõustu maakohtu väitega nagu oleks hageja eeldanud, et tema poolt osutatud teenustega peaks kaasnema automaatselt ka tulemustasu. Täpsem oleks väita, et esimese kahe etapi teenuse hind on hõlmatud edukustasus, sest hagejal puudub huvi osutada teenuseid üksnes fikseeritud tasu eest ning hageja ei ole seda kostja kontsernile ka kunagi teinud või isegi pakkunud. Maakohus ei arvestanud ka kostja vastuolulist käitumist. Kostja tegi menetluses teineteist välistavaid avaldusi. Hageja hinnangul ei oma ka projekti edasine saatus asjas tähtsust. Vastustaja seisukoht ja menetluse käik
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Poolte ühisel taotlusel tühistas ringkonnakohus 23.01.2020 määrusega maakohtu 20.05.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnistule (registriosa nr 1436601) kohtulik hüpoteek summas 211 978,35 eurot hageja kasuks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
23.TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus rikkunud tõendamise hindamise reegleid, kui asus seisukohale, et pooltel oli kokkulepe üksnes ettevalmistusfaasi
osas, mitte aga järgnevate faaside osas. Selle, et ettevalmistusfaasi osas jõudsid pooled kokkuleppele, võttis kostja omaks. Lisaks kinnitab ettevalmistusfaasi osas kokkuleppele jõudmist poolte käitumine. Asjaolust, et pooled sõlmisid kokkuleppe ettevalmistusfaasi osas, ei saa aga teha järeldust, et pooled sõlmisid kokkuleppe ka arendusprojekti teiste faaside osas. Maakohus leidis põhjendatult, et 21.11.2015-25.11.2015 toimunud e-kirjavahetusest (I kd tl 910) ei saa järeldada kokkulepet ehitusfaasi juhtimise, turundusteenuse osutamise ning tulemustasu osas. Kostja on 25.11.2015 e-kirjas märkinud, et kokkulepped peaks proovima lepingusse vormida ning küsinud, kas hageja jõuab need ettevalmistada. Sellest ei saa tuletada kostja nõustumust lepingu sõlmimiseks hageja väidetud tingimustel vaidlusaluse arendusprojekti osas, vaid seda tuleb käsitleda lepingueelsete läbirääkimistena. Ehitusfaasi juhtimise, turundusteenuse osutamise ning tulemustasu osas kokkuleppele jõudmist ei saa järeldada ka poolte e-kirjavahetusega saadetud tabelitest (I kd tl 94-95, 129-130). Nendes tabelites sisalduvad üksnes osad hageja väidetud tingimused, lisaks ei sisalda viidatud e-kirjad ega tabelid mingeid kinnitusi kostja poolt. Ka poolte 24.03.2017-11.04.2017 e-kirjavahetusest (I kd tl 102) ega kostja 10.08.2017 e-kirjast (I kd tl 20) ei saa järeldada, et pooltel oli kokkulepe ehitusfaasi juhtimise, turundusteenuse osutamise ning tulemustasu osas (I kd tl 20). Tabelist, nimega „Eco Advice tasud Eco Advice & UPP ühisprojektides“ (I kd tl 100), ei ole aru saada, kes ja millal on selle koostanud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu arusaam, et Ehitajate tee 2 projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas kokkuleppe saavutamist ei saa tuletada ka muudest poolte lepinguvahelistest suhetest või praktikast. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna pooled on omavahel sõlminud nii kirjalikke kui suulisi kokkuleppeid, siis on ebaõige järeldada, et vaidlusaluse projekti osas tuleks arvestada vaid sellist praktikat, kus kirjalikku kokkulepet ei sõlmitud. Tuleb arvestada, et arendusprojektid erinevad üksteisest nii füüsiliste ja äriliste parameetrite poolest kui ka arenduse valmisoleku poolest. Vaidlust pole, et Ehitajate tee 2 kinnistu arendus erines kõigist teistest arendustest seetõttu, et erinevalt teistest osteti see kinnistu ilma kehtiva detailplaneeringuta. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal olla kostja vastu ehitusfaasi juhtimise, turundusteenuse osutamise ning tulemustasu osas hagiavalduses märgitud nõudeid.
24.07.01.2019 on hageja esitanud kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (I kd tl 28). Tõendamist on leidnud lepingu sõlmimine üksnes arendusprojekti ettevalmistusfaasi osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks ettevalmistusfaasi osas lepingut rikkunud. Vaidlust küll ei ole, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma hagejale ettevalmistusfaasi 18 kuu eest 500 eurot kuus ning kostja on jätnud viimase kuu eest maksmata. Samas on kostja selgitanud, et hageja ei ole ettevalmistusfaasi projektijuhtimist lõpuni täitnud. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teostanud kõik ettevalmistusfaasi projektijuhtimise hulka kuuluvad toimingud. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja ise ei ole ettevalmistusfaasi eest viimase makse osas kostjale arvet esitanud, mis viitab sellele, et kohtueelselt on ka hageja ise möönnud, et tal puudub alus viimase osamakse saamiseks. Kuna kostja ei ole lepingut rikkunud, siis on ülesütlemine toimetu. Kolleegium leiab, et hagejal puudub õigus kostjalt nõuda viidatud 500 eurot ka lepingu täitmisena, kuna hageja ei ole tõendanud, et ta ise on ettevalmistusfaasi osas lepingu nõuetekohaselt ära täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole ettevalmistusfaasi juhtimiseks sõlmitud leping lõppenud hageja ülesütlemisega ega ka hageja poolt lepingu täitmisega. Küsimus, kas poolte koostöö lõppemist saab käsitleda lepingu lõpetamisena poolte kokkuleppel, ei oma asjas sisulist tähtsust, kuna sellest ei sõltu hageja esitatud nõuete rahuldamine.
Ülaltoodust tulenevalt on maakohus jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
27.Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud 970 eurot, millele lisandub istungikulu. Lisaks palus kostja välja mõista viivise. Kostja esindaja tunnitasu on alates 2020.a oktoobrist 80 eurot, eelnevalt 70 eurot. Ringkonnakohtu istung kestis 45 minutit. Hagejal ei olnud vastuväited kostja menetluskuludele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 1030 eurot ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.