Eco Advice OÜ hagi Männimetsa Kodu OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
173 017,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eco Advice OÜ (registrikood 10959152, asukoht C. R. Jakobsoni tn 7/1-77-77, 10128 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Anton Sigal, advokaat Kristiina Reinson (Ellex Raidla Advokaadibüroo, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: Männimetsa Kodu OÜ (registrikood 12687901, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Heiki Tulk (isikukood xxxx, e-post [email protected]) ja Erik Ringmaa
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
12.11.2019 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Kristiina Reinson Kostja lepinguline esindaja: Heiki Tulk ja Erik Ringmaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 20.05.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus seadis kostjale Männimetsa Kodu OÜ (registrikood 12687901) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee xxxx Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 211 978,35 eurot hageja Eco Advice OÜ (registrikood 10959152) kasuks tsiviilasjas nr 2-19-7520 nõude tagamiseks.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja Eco Advice OÜ kanda. 3.2 Mõista hagejalt Eco Advice OÜ välja kostja Männimetsa Kodu OÜ kasuks menetluskulud summas 2023 eurot.
2-19-7520 3.3 Hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 2023 eurot) tuleb hagejal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta kostja taotlus 12.11.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Eco Advice OÜ esitas 17.05.2019 Harju Maakohtule hagi kostja Männimetsa Kodu OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitis 192 570 eurot, hagi esitamise seisuga viivis 4002,75 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, mille kohus 20.05.2019 määrusega rahuldas ja seadis kostjale Männimetsa Kodu OÜ (registrikood 12687901) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee xxxx Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 211 978,35 eurot hageja Eco Advice OÜ (registrikood 10959152) kasuks tsiviilasjas nr 2-19-7520 nõude tagamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja ainuosanik United Partners Property OÜ, kes tegeleb kinnisvaraarendusega, asutades erinevate arendusobjektide jaoks eraldi ühingud. Hageja ja tema juhatuse liige A. N. on United Partners Property OÜ pikaajalised koostööpartnerid, pakkudes mh arendamiseks sobilike kinnisasjade leidmise teenust, arendusprojektide jooksvat juhtimis- ning nõustamisteenust ja arendatavate pindade müügi korraldamise teenust. 2014. a juunis leidis hageja United Partners Property OÜ-le arendamiseks kinnisasja asukohaga Ehitajate tee xxxx, Tallinn. 09.06.2014 kirjaga saatis hageja United Partners Property OÜ-le võimaliku arendusprojekti kohta esimese info. Järgnes objektiga tutvumine ja läbirääkimised. Hageja leitud objekt sobis ja objekti arendamiseks asutati 10.07.2014 kostja, kes sõlmis 14.07.2014 kinnisasja ostmiseks võlaõigusliku lepingu ning 23.01.2015 asjaõigusliku lepingu. Pooled saavutasid kokkuleppe Ehitajate tee kinnisasja arendamiseks hiljemalt 2015. aasta sügiseks.
3.Kokkuleppe saavutamist ja tingimusi kinnitab 21.11.2015-25.11.2015 toimunud kirjavahetus pealkirjaga „erinevad maksed“. 21.11.2015 saatis hageja H. L.le kirja, mille punkt 2 (20)
2-19-7520 III pealkirjaga „memo kokkulepetest“ sisaldab kirjeldust United Partners Property OÜ ja hageja kolme ühise projekti (Räägu tn, Nõmme tee, Ehitajate tee) tingimuste kohta. Kirja kohaselt pidi Räägu tn projekt jääma „nagu varem oli“ ning Ehitajate tee ja Nõmme tee projektidel lepiti kokku järgmistes tasudes (kõigile positsioonidele lisandub käibemaks): ettevalmistusfaasi juhtimine 500 eurot/ kuu (maks. 18 kuud) (detailplaneeringu kehtestamise, projekteerimise juhtimine jne, e-kirja kohaselt pidi Ehitajate tee osas arvestus algama novembrist 2015); ehitusfaasi juhtimine 750 eurot/ kuu (maks. 12 kuud) (omanikujärelevalve 750 eurot / kuu ehituse ajal, 3000 eurot garantiiperioodil, omanikujärelevalve teenust osutas kõigis projektides hageja sidusfirma P OÜ); arendusprojekti kui terviku tulemuse tagamine 12,5% projekti kasumist (kasumi arvutamisel lahutatakse omaniku tulusus 9% investeeritud kapitalilt); turundus 1,5% projekti müügitulust (turundusteenuse alla kuulub turunduse juhtimine, vahendus ja maaklerteenused. Maaklerteenuse ostab hageja sisse kolmandalt isikult). H. L. kinnitas kokkuleppe tingimuste sobivust 25.11.2015 vastuses hageja kirjale, kirjutades: „Kokkulepped – peaks proovima lepingusse vormistada. Jõuaksid Sa need ette valmistada?“ Kostja viitas hageja kirja kokkuleppeid kirjeldavale peatükile ja kinnitas selle vastavust kostja tahtele, paludes hagejal valmistada ette nende tingimustega leping.
4.Nõmme tee projekti osas täitis kostja 21.11.2015 kokkulepet täpselt vastavalt ülaltoodule. See omab tähtsust, sest näitab, et kostja pidas ennast ühe projekti – Nõmme tee arenduse – osas seotuks 21.11.2015 kokkuleppega, vaatamata sellele, et kirjalik leping Nõmme tee arenduse kohta sõlmiti alles pärast selle projekti ehitusfaasi algust ehk 2016. a lõpus. Nõmme tee projekti ettevalmistusfaasi juhtimine algas juba enne 21.11.2015 kirjavahetust – nii palus hageja 21.11.2015 kirjas kinnitust, et võib väljastada ettevalmistusfaasi eest arve 12 kuu eest (novembrist 2014 kuni oktoobrini 2015) summas 6000 eurot (12 x 500 eurot) + käibemaks. Kostja vastas 25.11.2015 „Nõmme tee – palun kirjuta arve välja,“ mida hageja ka tegi. Arve on tasutud. Nõmme tee ehitusfaas algas detsembris 2016. Sellega seoses sõlmisid pooled vahetult enne ehitustööde algust 21.10.2016 juba ka kirjaliku lepingu. Leping oli täielikult kooskõlas 21.11.2015 kirjavahetusega. Lepingu p 3.1.1 nägi ette, et ettevalmistusfaasi eest kuulub tasumisele veel 3000 eurot + käibemaks ning ehitusfaasi eest kuulub tasumisele veel 9000 eurot. Vastavad arved on väljastatud ja tasutud. Omanikujärelevalve teenust saab osutada ainult vastava registreeringuga ja kogemusega ettevõtja. Suhetes United Partners Property OÜ-ga on hageja alati selleks kasutanud oma koostööpartnerit OÜ P, kellega sõlmitigi 02.01.2017 leping. Nõmme tee projekti kohta igakuise tasuga 750 eurot vastavalt 21.11.2015 kirjavahetusele. Kostja tasus hagejale turundusteenuse eest 1,5% Nõmme tee projekti käibemaksuga müügitulust ning edukustasu 12,5% Nõmme tee projekti kasumist, kokku ca 177 tuhat eurot (millest tulemustasu moodustas 102 756 eurot).
5.Räägu tee arenduse kohta leppisid pooled 21.11.2015 kirjavahetuses, et see jääb „nagu varem oli.“ Siin viitasid pooled varasemale kirjavahetusele, mis koosneb kahest kirjast. 07.10.2014 saatis hageja United Partners Property OÜ-le oma põhitingimused ja 11.02.2015 täpsustas hageja oma tingimusi, viidates suulisele kokkuleppele. 11.02.2015 tingimused on suuresti samad nagu 07.10.2014 pakkumine. Räägu tee arenduse osas ei sõlminud pooled kunagi kirjalikku lepingut, kuid kostja täitis täpselt 11.02.2015 kirjas toodud tingimusi. Kostja poolt tasutud täpsed summad ei oma asjas tähtsust ning hageja eeldab, et poolte vahel ei teki vaidlust selles, et kostja tasus hagejale vastavalt ülaltoodud kirjavahetusele. Nagu ka Nõmme tee puhul, ei pidanud pooled vajalikuks sõlmida Ehitajate tee osas kirjalikku lepingut enne ehitusfaasi algust. Sellele vaatamata asus kostja 21.11.2015 kokkulepet täitma ning täitis seda ettevalmistusfaasi lõpuni. Nii tasus kostja hagejale ettevalmistusperioodi eest alates 2015. a novembrist 500 eurot kuus (+ käibemaks), täpselt vastavalt 21.11.2015 kokkuleppele. Kokku tasus kostja 17 kuu eest ehk ühe kuu vähem, kui 21.11.2015 kokku lepitud. Viimase makse tegi
3 (20)
2-19-7520 kostja märtsi 2016. a eest. Ka selles ei tohiks pooltel vaidlust tekkida. Ka hageja on lepingut alates sõlmimisest täitnud. Hageja esitab teenuse osutamise tõendamiseks valiku arendamise erinevatel etappidel peetud kirjavahetustest 10.08.2017 kuni 14.12.2017. Ehitajate tee detailplaneering kehtestati 11.11.2017.
6.Alates 2018. a kevadest asus kostja väitma, et ei soovi enam hageja teenuseid. Vastuseks sellele nõudis hageja kostjalt lepingu täitmist, millest kostja keeldus lõplikult 25.09.2018 kirjaga, väites, et: lepingut ei ole 21.11.2015-25.11.2015 kirjavahetusega sõlmitud; „Männimetsa Kodu OÜ [on] tasunud jooksva teenuse eest, kuid puudub kokkulepe millegi muu (sh tulemustasu) osas“; „jooksev teenus ei ole olnud sellises kvaliteedis, mis annaks aluse rahuoluks või võimaluse rääkida tulemustasudest“; „nõutav teenustasu (tulemustasu) on ennekuulmatult suur“; „tasu küsitakse teenuse eest, mida ei ole osutatud“. Kostja väited on vastuolulised. Kostja eitab ühelt poolt igasuguse kokkuleppe sõlmimist, kuid samas kinnitab „jooksva teenuse“ ostmist ja selle eest põhitasu tasumist. Samuti esitab kostja ülejäänud osas vastuväiteid teenuse kvaliteedile ja tasu suurusele, mis on sisult hinna alandamise argumendid ja kinnitavad lepingulise suhte olemasolu ja teenuse osutamist. Kuna kostja keeldus lepingut täitmast, saatis hageja kostjale 07.01.2018 ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu üles samast kuupäevast ning nõudis saamata jääva tulu 148 476 eurot tasumist hiljemalt 14.01.2018. Kostja ei maksnud hagejale midagi. Kuna kostja teatas, et ei täida lepingut, oli ülesütlemine etteteatamis tähtaega järgimata põhjendatud.
7.Hageja nõuab saamata jääva kasumi hüvitamist. Lepingu ülesütlemise tõttu jäävad hagejal saamata järgmised tulud (kõik summad käibemaksuta), summas kokku 236 171 eurot: ettevalmistusfaasi juhtimise tasu 500 eurot; ehitusfaasi juhtimise tasu 9000 eurot (750 eurot * 12 kuud); turundusteenuse tasu arvutatakse poolte kokkuleppe kohaselt käibemaksuga müügitulult (projekti prognoositud müügitulu on 3 988 125 eurot 3 käibemaksuta ehk 4 785 750 eurot käibemaksuga), seega oleks tasu kokku 71 786 eurot käibemaksuta (1,5% projekti müügitulust); tulemustasu lähtekohaks on sama eeldatav müügitulu nagu toodud ülal (3 988 125 eurot), millest on maha võetud arendusprojekti eeldatavad kulud 2 632 494 eurot ja brutokasumiks on seega prognoositud 1 355 631 eurot. Sellest on omakorda lahutatud kostja omakapitali tootlus 117 455 eurot, lähtudes projekti eeldatavast kulude ja tulude ajastusest ja kokku lepitud omakapitali tootlusest 9%. Netokasum on seega 1 238 175 eurot, millest hageja tulemustasu on 12,5% ehk 154 772 eurot. Hageja ei loe oma saamata tulude hulka omanikujärelevalve tasu summas 12 000 eurot, kuna omanikujärelevalve teenust oleks osutanud kolmas isik P OÜ.
8.Hageja tuludest tuleks lahutada kulud, mida hageja oleks kandnud seoses lepingu lõpuni täitmisega. Nende kulude summaks on 43 600 eurot (kõik käibemaksuta): turunduse juhtimine (allhange) kulud Ehitajate tee projekti puhul 0,2% projekti kogumaksumusest 9572 eurot (0,2% * 4 785 750); maakleri teenus (allhange) eest tasu 0,36% müügitulust ehk antud juhul 17 229 eurot (0,36% * 4 785 750); projektijuhtimise tasu 400 eurot kuus 12 kuu vältel, kokku 4800 eurot ning hageja juhatuse liikme tasu ligikaudne sääst 1000 eurot kuus 12 kuu vältel, kokku 12 000 eurot. Hageja saamata jäänud kasum on 192 570 eurot (tulud 236 171 eurot miinus kulud 43 600 eurot). Hageja leiab, et ei pea tõendama, milline saab olema tegelikult saadav kasum objekti valmimisel. Arusaadavalt võib kostja lõplik kasum olla suurem või väiksem. Hageja peab tõendama üksnes tõenäolise kasumi, kuna veel saabumata asjaolude ammendav tõendamine ei ole võimalik. Hageja nõudis 148 476 euro tasumist hiljemalt 14.01.2019 ning palub mõista kostjalt välja viivis sellelt summalt alates sellest päevast. Viivis sellelt summalt kuni hagi esitamiseni on 4002,75 eurot (123 päeva, 8%). Kuna hagis nõutav summa on suurem (192 570 eurot), nõuab hageja viivist hagi esitamiseni kuni tasumiseni suuremalt summalt.
4 (20)
2-19-7520
9.Hageja esitas 05.08.2019 arvamuse kostja vastusele. Hageja osutas kostja kontsernile kinnisvara arendusprojektide juhtimise teenuseid. Vaidlusalune projekt, s.o Ehitajate tee arendus oli poolte jaoks kolmas. Sellele eelnesid Käo xxxx ja Nõmme xxxx projektid ja sellele järgnesid Räägu xxxx ning Keemia xxxx projektid. Ehitajate tee arendus on ainus projekt, mis ei ole veel lõpule viidud. Käo, Nõmme, Räägu ja Keemia on valmis ehitatud ning nende pealt on kostja kontsern hagejale tasunud ka edukustasu. Vaidlus puudub, et ülejäänud nelja projekti puhul osutas hageja kostjale laias laastus kolme erinevat teenust. Kostja ise kirjeldab neid teenuseid järgmiselt (vastuse p 2.1.2): a) ettevalmistusfaasi projektijuhtimise teenus (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimine, ehitusloa saamine); b) ehitusfaasi projektijuhtimise teenus; c) korterite müümisel turunduse juhtimise ja maakleri teenus. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja leidis ja pakkus kostjale Ehitajate tee projekti ning et kostja võttis pakkumise vastu, otsis vastava kinnistu, asus seda arendama ning tasus hagejale ettevalmistusfaasi projektijuhtimise ehk esimese osa teenuse eest. Pooled vaidlevad selle üle, kui kaugele ulatus nende kokkulepe Ehitajate tee osas. Kostja väidab läbisegi, et Ehitajate tee osas pole üldse sõlmitud mingit kokkulepet, et on sõlmitud kokkulepe ainult ettevalmistusfaasi tööde projektijuhtimiseks, ning et kostja „loobus hageja teenustest“ hagejapoolsete rikkumiste tõttu.
10.Pooled on ühel nõul, et ettevalmistusfaasi projektijuhtimise osas sai kokkulepe sõlmitud – kostja tunnistab seda ning reaalselt ka tasus hagejale ettevalmistusfaasi projektijuhtimise eest. Kokkulepe hõlmas ka ehitusfaasi projektijuhtimist. Nimelt saatis kostja hagejale 06.03.2017 kirja pealkirjaga „Juhtimistasud“, millele lisatud tabel käsitles nii ettevalmistus- kui ehitusfaasi projektijuhtimise tasusid Nõmme xxxx, Keemia xxxx ning Ehitajate tee osas. Kõige kolme projekti puhul, sh Ehitajate tee, on kostja tabelis kajastanud nii ettevalmistusfaasi kui ehitusfaasi tasud. Kokkulepe sõlmiti ka kolmandas osas, st turunduse juhtimine ja maakleri teenus. Seda kinnitab mh kostja 10.08.2017 kiri hagejale, kus H. L. arutleb hagejaga maja müügikontseptsiooni üle ning viitab mh hageja varasemale arutelule kostja kontserni juhi M. T.uga. Pooled sõlmisid kokkuleppe nii esimese, teise kui ka kolmanda osa teenustes. Kostja enda määratluse kohaselt oli seega tegemist nn täisteenuse kokkuleppega. Täisteenuse kokkuleppega kaasneb ka edukustasu, mida kinnitab ka kostja. Edukustasu kaasnes projektijuhtimise teenustega (ettevalmistusfaasi ja ehitusfaasi projektijuhtimine). Projekti edu ning majandustulemuse määravad eelkõige just need kriitilised faasid. Turundus- ja maakleriteenust saab edukalt osta ka projektiga mitteseotud teenusepakkujatelt. Ülaltoodu tuleneb selgelt ka kirjalikest lepingutest Käo tn ja Nõmme tee osas, mis käsitlevad ainult ettevalmistusfaasi ja ehitusfaasi juhtimisteenuseid ning mõlemad näevad nende teenuste eest baastasu ning edukustasu. Kumbki leping ei sisalda turundus- ja maaklerteenuseid. Turundusja maaklerteenuste kohta ei sõlminudki pooled kunagi kirjalikke lepinguid ning nende teenuste osutamine käis e-kirjavahetuse alusel. Poolte käitumine lepingu täitmisel oli täielikult kooskõlas 21-25.11.2015 kirjavahetusega.
11.Kostja väidab viidatud kirjavahetuse kohta esiteks, et tema vastus 21.11.2015 kirjale käis ainult Nõmme tee kohta, mitte Ehitajate tee (ega ilmselt ka Räägu) kohta. See on selges vastuolus kirja tekstiga. Hageja 21.11.2015 kiri on liigitatud kolmeks osaks: (I) Nõmme tee projektijuhtimise arvete väljastamine; (II) Räägu ja Lilleküla (ehk Nõmme) arvete tasumine ning (III) „memo kokkulepetest“. Kirja kolmas osa pealkirjaga „memo kokkulepetest“ käsitleb korraga Räägu, Nõmme ja Ehitajate tee projekte. Kostja 25.11.2015 vastus koosneb samuti kolmes osast, järgides hageja kirja struktuuri. Kõigepealt palub kostja väljastada Nõmme tee arved ning kinnitab, et Räägu ja Lilleküla (st Nõmme) ülejäänud arved on lõpuks tasutud (vastuseks hageja kirja I ja II osale). Seejärel vastab kostja hageja kirja III osale: „Kokkulepped – peaks proovima lepingusse vormida. Jõuaksid Sa need ette valmistada?“ Selgelt käib see
5 (20)
2-19-7520 vastus hageja kirja kogu III osa kohta ehk korraga Nõmme, Räägu ja Ehitajate tee kohta. Mitte kusagilt ei loe välja, et kostja oleks nõus vaid Nõmme tee osaga ning mitte Räägu ja Ehitajate tee osadega. Hageja 21.11.2015 kiri võtab kokku varasema diskussiooni ning palub, et kostja selle kokkuvõtte üle vaataks ja annaks teada, kui see ei vasta mingis osas kokkulepitule. Vastuseks sellele kirjale kostja ühtegi parandust ei pakkunud. Enne 21.11.2015 toimus poolte vahel tõepoolest kohtumine, kus H. L. andis hagejale tabeli tasude prognoosiga pooleliolevate projektide kohta. Sealt nähtub selgelt, et Räägu, Nõmme ja Ehitajate tee tingimused on identsed ning sisaldavad edukustasu 12,5%. Pooled arutasid tabelit kohtumisel ning selle põhjal saatiski hageja 21.11.2015 kirja, nõustudes kostja pakutuga ning võttes selle meili teel kokku.
12.Räägu projekti tingimused ongi kokku lepitud üksnes 21.11.2015 kirjaga ning sellele eelnenud 11.02.2015 kirjaga, mis on veel lühem. Kirjalikku lepingut pole Räägu kohta kunagi vormistatud. See, et Räägu kokkulepet „lepingusse ei vormitud,“ ei takistanud kostjal kuidagi tasumast Räägu teenuste kõige kolme osa eest ning tasumast lisaks ka kokkulepitud edukustasu. Keemia tn projekti osas aga näiteks sõlmitigi kokkuleppe üksnes kirja teel ning ka see kokkulepe oli napim, kui 21.11.2015 kiri. Pooled sõlmisidki ainult kaks kirjalikku lepingut kahe esimese projekti osas (Käo tn ja Nõmme tee) ning seda alles siis, kui ehitustööd olid algamas või juba algasid – vastavalt aasta ja kolm aastat koostöö tegelikust algusest: Nõmme tee projektis algas koostöö 17.06.2013, kirjalik leping sõlmiti september 2016 ja ehitusfaas algas september 2016; Käo tn projektis algas koostöö 24.07.2013, kirjalik leping sõlmiti detsember 2014 ja ehitusfaas algas september 2014; Ehitajate tee projektis algas koostöö 09.06.2014, kirjalik leping puudub ja ehitusfaas pole alanud; Räägu tn projektis algas koostöö 07.10.2014, kirjalik leping puudub ja ehitusfaas algas oktoober 2015; Keemia tn projektis algas koostöö 03.02.2016, kirjalik leping puudub ja ehitusfaas algas detsember 2017. Ehitajate tee osas oli pooltel plaanis toimida samamoodi ning seda kinnitab näiteks hageja kiri kostjale, mis käsitleb Ehitajate tee projektijuhtimise jooksvaid tasusid. Selles kirjas kirjutabki hageja kostjale: „järgmine kord vaatame Männimetsa üle kui alustame ehitustöödega“. Kostja kirjale vastu ei vaielnud.
13.Kostja täitis korrektselt kaks hilisemat lepingut, mis sõlmiti kirjavahetuse teel – Räägu tn ja Keemia tn lepingud. Ehitajate tee lepingu sõlmiti täpselt samas vormis ja samadel tingimustel, kuid seda kostja täita ei soovinud. Seega kinnitab nii 21.-25.11.2015 kirjavahetuse sisu kui ka pooltevaheline praktika seda, et pooled on sõlminud täisteenuse kokkuleppe 21.11.2015 kirjas kirjeldatud tingimustel. Hageja teenuste kvaliteet ei puutu antud juhul asjasse. Ehitajate tee leping lõppes hageja poolse ülesütlemisega. Kostja ei ole lepingut ise üles öelnud ega ole esitanud ühtegi nõuet hageja vastu seoses hageja teenuste kvaliteediga. Hageja kinnitab, et osutas teenust hoolsalt ning nõuetekohaselt. Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja saanud kostjalt ühtegi etteheidet teenuse kvaliteedi kohta. Etteheited hageja teenuse kvaliteedile ilmnesid esmakordselt seoses käesoleva vaidlusega. Kostja väited seoses hageja teenuse kvaliteediga räägivad aga hoopis kostja enda vastu. Nii väidab kostja näiteks oma vastuse p-s 3.2.10, et „hageja teenustest loobumise põhjuseks [oli muuhulgas] usalduse kaotus.“ Väidetav „usalduse kaotus“, mis seondus Räägu xxxx projektiga, leidis kostja sõnul aset 2015. a lõpus. Selleks ajaks olid pooled juba sõlminud kokkuleppe Räägu, Nõmme ning Ehitajate tee osas. Kui kostja kaotas seejärel hageja vastu usalduse, oleks kostja pidanud lepingud üles ütlema või neist taganema, mida kostja teha ei püüdnud. Kostja heidab hagejale ette, et Ehitajate tee projekti ettevalmistusfaas venis, viidates, et ehitusloa saamiseni läheb eelduslikult 2015 päeva (neljas varasemas projektis 395 – 1236 päeva). Hageja märgib, et Käo, Keemia ja Räägu projektid osteti juba kehtestatud detailplaneeringuga ja ka Nõmme tee detailplaneeringu staadium oli kinnistu ostu hetkel teistsugune. Seega ei olegi Ehitajate tee projekti ajakava võrreldav ülejäänud nelja projektiga.
6 (20)
2-19-7520
14.Hageja esitas 11.11.2019 täiendava seisukoha. Hageja täpsustab koostööprojektide loetelu, st ühingute ja asukohtade vastus: Nõmme tee projekt, OÜ K, 06/2016 (kirjalik leping); Käo tn projekt, L OÜ, 07/2013 (kirjalik leping); Ehitajate tee projekt, Männimetsa Kodu OÜ, 06/2014 (leping kirjavahetuses); Räägu tn projekt, L OÜ, 10/2014 (leping kirjavahetuses); Keemia tn projekt, A OÜ, 02/2016 (leping kirjavahetuses). Hageja arvates sõlmisid pooled lepingu kolmest osast koosneva teenuse kohta – (i) ettevalmistusfaasi projektijuhtimine, (ii) ehitusfaasi projektijuhtimine ning (iii) turunduse juhtimine ja maaklerteenus. Tabeli näitab ja kirjeldab tasusid kindlas kõneviisis – ehitusfaasi tasude kohta on märgitud „kui ehitus algab, käivitub: [750 eurot kuus].“ Tabelis toodud tasud on täpselt kooskõlas hageja 21.11.2015 kirjaga, mis sisaldab saavutatud kokkulepete tingimusi. Tabel on selgelt saadetud lepingute täitmise (ja mitte nende läbirääkimiste) käigus – see sisaldab lisaks ka Nõmme tee ja Keemia tn projekte, kus kostja täitis oma kohustusi täismahus. Kostja 10.08.2017 kirjas hagejale on selgelt käsitletud projekti müügikontseptsiooni, st kui suuri ja kui luksuslikke kortereid tuleks kavandada, mille osas kostja soovis hageja arvamust. Reaalse turunduse ja müügi aruteluni pooled ei jõudnud, sest pole veel alanud isegi maja ehitus. Seetõttu tugineb hageja turunduse ja maaklerteenuse kokkuleppe sõlmimise osas eelkõige 21.11.2015 kirjale.
15.21.11.2015 tingimused kehtivad kas tervikuna või üldse mitte – ükski tõend ei viita sellele, et hageja oleks andnud nõustumuse ainult esimese faasi teenuste kohta. Kolmanda faasi teenus ei puutu asjasse tulemustasu seisukohast, sest tulemustasu kaasnes juba esimese kahe teenusega. See tuleneb juba ainuüksi asjaolust, et 21.11.2015 kiri loetleb tingimusi järgmises järjekorras: (1) ettevalmistusperiood; (2) ehitusperiood; (3) tulemustasu; (4) vahendus ja turundusjuhtimine – ehk siis tulemustasu kaasneb juba esimese ja teise etapi teenusega. Täpselt samast loogikast lähtuvad ka kirjalikud lepingud neis projektides, kus pooled neid sõlmisid (Käo ja Nõmme osas) ning täpselt samast loogikast lähtusid pooled ka Räägi ja Keemia projektides, kus kirjalikke lepinguid ei sõlmitud. Igas lõpetatud projektis (Nõmme, Käo, Räägu, Keemia) maksti edukustasu täpselt sellise fikseeritud määra alusel, mis lepiti kokku koostöö alguses, mida kostja ka ei vaidlusta. Ka kaks kirjalikult sõlmitud lepingut (Käo ja Nõmme) ei jäta kostjale mingit valikuõigust edukustasu maksmise osas.
16.Kostja vastus 25.11.2015 kirjale ei ole taotlus sõlmida leping teatud vormis. Kostja kirjutas täpselt järgmist „Kokkulepped – peaks proovima lepingusse vormistada. Jõuaksid Sa need ette valmistada?“, mida saab mõista kahel viisil: kas kokkulepe on juba õiguslikus mõttes sõlmitud ning see tuleb millalgi asendada kirjaliku lepinguga, või kokkulepe on õiguslikus mõttes veel sõlmimata ning kostja kaalub kokkuleppe sõlmimist siis, kui näeb lepingut. Kokkuleppeid tehtigi e-kirja teel ja kirjalikke lepinguid sõlmiti mitu aastat hiljem, ehitusfaasi alguses, või üldse mitte. Seda toetab ka asjaolu, et Nõmme tee kirjalik leping ei erine mitte millegi poolest 25.11.2015 kokkuvõttest. Seda toetab viimaks ka asjaolu, et Räägu tn kokkulepe ja Keemia tn kokkulepe sõlmiti e-kirja teel. Seejuures Räägu tn kokkulepe oli samuti osaks 25.11.2015 kirjast – kostja aga millegipärast ei väida, et Räägu tn osas ei ole leping sõlmitud, kuigi ettepanek kokkulepe „lepingusse vormistada“ käis ka Räägu tn kohta. Teiselt poolt Keemia tn kokkulepe sõlmiti juulis 2016 ehk Ehitajate tee omast hiljem, ja ka seal ei näinud kostja probleemi kirjaliku lepingu puudumises.
17.Nõmme tee osas ei olnud pooltel mingit suhtlust lepingu tingimuste osas alates 25.11.2015 praktiliselt kuni lepingu allkirjastamiseni. Asjasse ei puutu, et kostja kontsernil on ka selliseid projekte, kus kontsern ostis ainult omanikujärelevalve teenust. Hageja ei osuta ise omanikujärelevalve teenust, seda teeb tema koostööpartner P OÜ, mille omanikud ja juhtorganid hagejaga ei kattu. Omanikujärelevalve teenust on kirjavahetuses alati mainitud
7 (20)
2-19-7520 eraldi (või üldse mitte) ning pooled ei vaidle selle üle, et seda ei osutanud hageja. Kostja ei suuda nimetada ühtegi projekti, kus kostja kontsern ostaks hagejalt eraldi ainult ettevalmistusfaasi projektijuhtimist või ehitusfaasi projektijuhtumist, nagu ta väidab, et ta soovis teha Ehitajate tee projektis. Kostja ei tõenda millegagi oma väidet, et hageja lõpetas Ehitajate tee projektis mingil hetkel teenuse osutamise ning hageja oli sunnitud sellega tegelema ise. Hageja esitab selle ümberlükkamiseks 07.03.2017 kirja, mis eelnes arvete tühistamise kirjavahetusele. Kirjale lisatud tabel on seesama kostja poolt 06.03.2017 saadetud tabel, millele on lisatud hageja kommentaarid. Tabeliga üritasid pooled kooskõlastada kolmes projektis seni tasutud summasid. Kostja arvutuse järgi oli Nõmme tee projektis ja Keemia tn projektis tekkinud ettemaksud vastavalt 2000 ja 1500 eurot ning Ehitajate tee projektis oli hagejal veel esitada üks arve. Hageja nõustus sellega ning selleks, et viia saldo vastavusse lepingutega, pakkus tühistada kõiges kolmes projektis märtsi arved. Sellest ei saa kuidagi tuletada koostöö lõppemist, vaid vastupidi, kõiges kolmes projektis on tabelis juttu ka edasistest tasudest.
18.Kostja arvutuse kohaselt, kui leping oleks tõesti sõlmitud, kuuluks tasumisele tulemustasu 26 843 eurot. Seevastu hageja arvutus (mida kostja viimase hetkeni ei vaidlustanud) näitab tulemustasuks 154 884 eurot. Erinevus tekib tänu sellele, et kostja arvutab projekti eelarvet pessimistlikel eeldustel – väiksem korterite müügihind, suuremad ehituskulud, suuremad finantskulud jne. Erinevused nendes eeldustes mõjutavad ka hageja ülejäänud nõuet, sest see on osaliselt arvutatud protsendina projekti müügitulust, kuid käesolevas peatükis keskendume tulemustasule. Hageja arvutab oma nõude ümber selliselt, et aluseks võetakse kõik kostja tabelis toodud eeldused, v.a järgmised: a) ehitushind; b) panipaikade müügihind; c) parkimiskohtade müügihind; d) liitumiste eelarve. Hageja esitas nende vaidlusaluste eelduste kohta oma tõendid ja uue nõude arvutuse, mis võtab muus osas aluseks kõik kostja eeldused ning erineb kostja omast vaid ülalviidatud neljas positsioonis. Müügihindade osas tugineb hageja riiklikult tunnustatud eksperdi T. T.i arvamusele. Nõmme tee projekti hinnakujundus oli täpselt selline, nagu hageja kirjeldab – panipaiga pindala lisati korteri pindalale ja müüdi sama ruutmeetri hinnaga; parkimiskoha hinnaks oli 5000 eurot. Võrreldes 2016. aastaga on hinnad veidi tõusnud, mistõttu eeldab ka kostja Ehitajate tee projektile kõrgemat ruutmeetrihinda (2600 eurot Ehitajate tee puhul vs 2369 eurot Nõmme tee puhul); see õigustab ka parkimiskoha hinnatõusu ca 5000 eurolt ca 6000 euroni. Kuna tegemist on suuruselt, asukohalt ja kvaliteedilt väga sarnaste projektidega, siis ei ole alust arvata, et panipaikasid ja parkimiskohti peaks käsitlema kuidagi erinevalt. Hageja on seega valmis kompromissi korras vähendama oma tulemustasu nõuet 154 884 eurolt 119 984 euroni.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja esitas 08.07.2019 vastuse hagiavaldusele, milles taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlus puudub, et kostja ainuosanik on United Partners Property OÜ, kes tegeleb kinnisvaraarendusega, asutades erinevate arendusobjektide jaoks eraldi ühingud. Hageja ja tema juhatuse liige A. N. on olnud United Partners Property OÜ koostööpartner nelja kinnisvara arendusprojekti juures: L OÜ - Tallinnas Käo xxxx/Käo xxxxa ridamaja arendus; L OÜ – Tallinnas Räägu xxxx ridamaja arendus; K OÜ – Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arendus; A OÜ – Tallinnas Keemia tee xxxx ridaelamu arendus. Nende nelja kinnisvara arendusprojekti juures pakkus hageja: United Partners Property OÜ tütarettevõtetele ettevalmistusfaasi (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimine, ehitusloa saamine) projektijuhtimise teenust; ehitusfaasi projektijuhtimise teenust; korterite müümisel turunduse ja maakleri teenust. Kuna United Partners Property OÜ ostis nende ülaltoodud nelja
8 (20)
2-19-7520 kinnisvara arendusprojekti juures hagejalt projekti juhtimise teenust nn algusest lõpuni, siis jagati nende puhul ka kasumit. Hagejale maksti peale kinnisvara arendusprojekti lõppu, st kõigi korterite müüki ka teatud kokkulepitud protsent kasumist, mida arvestati kokkulepitud valemi järgi.
20.Hageja pakkus United Partners Property OÜ-le välja arendusobjektiks Tallinnas Ehitajate tee xxxx oleva kinnisvara, mis oli müügis ja seda pakkusid mitu maaklerit. Kinnistu ostu võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu sõlmimise ajal esindas müüjat maaklerina Pealinna Kinnisvara, kellelt kuulis sellest ka hageja ja pakkus selle omakorda välja United Partners Property OÜ-le. Hageja vaid edastas müüjat esindanud maaklerilt saadud infot. United Partners Property OÜ asutas 10.07.2014 kostja, kes sõlmis 14.07.2014 kinnisasja ostmiseks võlaõigusliku lepingu ning 23.01.2015 asjaõigusliku lepingu. 23.01.2015 sõlmisid OÜ C. müüjana ja kostja ostjana Ehitajate tee xxxx, Tallinn kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu. United Partners Property OÜ tütarettevõte K OÜ sõlmis 06.09.2016 hagejaga Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduseks käsunduslepingu. Käsunduslepingu sisuks oli Nõmme tee xxxx korterelamu arenduse ettevalmistusfaasi ja ehitusfaasi projektijuhtimine ning korterite müügil maaklerteenuse korraldamine. Omanikujärelevalve teenust telliti hagejaga seotud ettevõttelt P OÜ. Hagejale maksti projektijuhtimise eest vastavalt käsunduslepingule. Hagejale maksti edukustasu 12,5% antud kinnisvara arenduse kasumist vastavalt käsunduslepingus toodud valemile. United Partners Property OÜ tütarettevõte L OÜ tellis hagejalt Tallinnas Räägu xxxx ridamaja arenduseks ettevalmistusfaasi ja ehitusfaasi projektijuhtimise ning korterite müügil maaklerteenuse korraldamise. Omanikujärelevalve teenust telliti ettevõttelt P OÜ. Hagejale maksti tellitud teenuste eest vastavalt hageja ja L OÜ juhatuse liikme H. L. vahel 07.10.2014 ja 11.02.2015 e-kirjavahetuses kokkulepitud tingimustele.
21.Kostja vaidlustab hageja poolt hagiavalduses esitatud faktiväite, mille kohaselt sõlmisid pooled kokkuleppe Ehitajate tee projekti arendamiseks. Viidatud faktiväide on paljasõnaline ning põhineb vaid tema soovil asju näha. Hageja väidab, et pooled saavutasid kokkuleppe Ehitajate tee xxxx kinnisasja arendamiseks hiljemalt 2015. a sügiseks ja kokkuleppe saavutamist ning tingimusi kinnitab 21.11.2015-25.11.2015 toimunud kirjavahetus pealkirjaga „erinevad maksed“. 21.11.2015 e-kirjas käsitleti mitut erinevat teemat seoses Nõmme tee xxxx, Räägu xxxx ja Ehitajate tee xxxx projektidega. Oma e-kirjas: (i) küsib hageja luba väljastada arve K OÜ-le seoses Nõmme tee xxxx arendusprojektiga; (ii) palub hageja L OÜ-l tasuda Räägu xxxx kinnisvara arenduse arved; (iii) hageja kinnitab, et L OÜ Räägu xxxx kinnisvara arendusprojekti osas on kokkulepe endine; (iv) teeb hageja pakkumise K OÜ-le ja Männimetsa Kodu OÜ-le projektijuhtimisteenuste osutamiseks kinnisvara arendustel. Hageja pakkus mõlemale ettevõttele, sh hagejale projektijuhtimise teenust ettevalmistusperioodil (detailplaneeringu kehtestamise ja projekteerimise ajal) ja ehitusperioodil. Samuti omanikujärelevalve teenust ja korterite müümisel maaklerteenust, sh turundust. Samas e-kirjas avaldas hageja soovi tulemustasule 12,5% iga projekti kasumist.
22.Kuna tegemist oli igapäevase tavalise kirjavahetusega ja hageja e-kirjas oli käsitletud mitut teemat, siis reageeris United Partners Property OÜ esindaja H. L. neile sama lakooniliselt ning ei vastanud punktuaalselt igale küsimusele, sest mõnda teemat oli samal ajal ka suuliselt arutatud: (i) lubas väljastada arved K OÜ-le seoses Nõmme tee xxxx arendusprojektiga; (ii) kinnitas, et arved tasutud; (iii) L OÜ Räägu xxxx kinnisvara arendusprojekti osas ei vastanud selle e-kirjaga; (iv) kuna K OÜ Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduse osas oli hageja pakkumine väga üldine ja vajas täpsustust, siis tegi H. L. K OÜ esindajana ettepaneku, et hageja koostaks vastavate teenuste osutamiseks lepingu projekti, milles täpsustataks osapoolte õigusi
9 (20)
2-19-7520 ja kohustusi. Ehitajate tee xxxx osas kostja lepingutingimusi täpsustada ei palunud. Hageja valmistas ette käsunduslepingu projekti K OÜ Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduseks ja peale läbirääkimiste käigus poolte õiguste ning kohustuste täpsustamist sõlmisidki hageja ja K OÜ 06.09.2016 käsunduslepingu kõigi hageja 21.11.2015. a e-kirjas väljapakutud teenuste kohta. Tegemist oli viimase nn täispaketi lepinguga. Ehitajate tee xxxx arendusprojekti kohta hageja käsunduslepingu projekti ei koostanud, sest pooled ei saavutanud kokkulepet, et kostja ostab hagejalt täispaketina sisse kõik hageja 21.11.2015. a e-kirjas toodud teenused.
23.Kokkulepe Ehitajate tee xxxx arendusprojekti täispaketi kohta jäi saavutama, sest kostja soovis ise valida, millist hageja poolt pakutavat teenust ta soovib osta, kuid hageja surus peale oma nn täispaketi teenust. Kostja ei soovinud hagejalt osta nn täispaketti, kuna osad hageja poolt pakutavad teenused olid paremad, kuid osade teenuste kvaliteet ei rahuldanud kostjat. Ettevõtte P OÜ poolt pakutav omanikujärelevalve teenus on olnud hea ja United Partners Property OÜ erinevad tütarettevõtted on seda teenust ostnud ka oma kinnisvara arendusprojektides, kus muid hageja teenuseid pole ostetud. Omanikujärelevalve teenust on ostetud eraldi kolme kinnisvara arendusprojekti puhul: (i) Viimsi, xxxx tee ridamajade ehitusel; (ii) Järveküla, Andrese tee xxxx ridaelamu ehitusel; (iii) Tallinnas, Vabaduse pst xxxx ridaelamu ehitusel. Erinevalt omanikujärelevalve teenusest ei rahuldanud United Partners Property OÜ-d ja sealhulgas kostjat hageja poolt pakutav korterite müügi vahendamise ning maaklerteenus. Varasemate United Partners Property OÜ ja hageja ühiste kinnisvara arendusprojektide käigus (L OÜ - Tallinnas Käo xxxx/Käo xxxx ridamaja, L OÜ – Tallinnas Räägu xxxx ridamaja, K OÜ – Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu ja A OÜ – Tallinnas Keemia tee xxxx ridaelamu) selgus, et United Partners Property OÜ-le ei sobinud hageja poolt pakutav korterite müügi teenus, mistõttu järgmised kinnisvara arendusprojektid tehti ilma hagejalt täispaketi teenust ostmata. Viimsi, xxxx tee ridamajade, Järveküla, Andrese tee xxxx ridaelamu ja Tallinnas, Vabaduse pst xxxx ridaelamu kinnisvara arendusprojekti puhul ostetigi hagejaga seotud ettevõttelt P OÜ vaid omanikujärelevalve teenust, kuid muid teenuseid ei ostetud.
24.United Partners Property OÜ nägemus kinnisvara arendusprojektide turundusest oli kardinaalselt erinev hageja omast. Näiteks soovis United Partners Property OÜ proaktiivset müügitööd, sh mittesiduvate eellepingute sõlmimist klientidega enne ehitusperioodi algust. Hageja seevastu leidis, et seda ei ole mõtet teha. Samuti soovis hageja mitmete kulukate turundusmeetmete kasutamist, sh printreklaam, plakatid avalikus ruumis, samas kui United Partners Property OÜ nägi, et positiivse turukonnjunktuuri ja digitaliseerinud müügikeskkonna tingimustes ei ole see vajalik. United Partners Property OÜ ja sh kostja kogesid varem alanud kinnisvara arendusprojektide ja Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasis, et hageja loodav lisandväärtus oli madal, st ka ilma hagejata oleks samad asjad juhtunud samamoodi. Sisuliselt tegeles hageja vaid info vahendamisega. Kostja koges Ehitajate tee xxxx arendusprojekti ettevalmistusfaasis, et uurides hagejalt, kui kaugel on detailplaneeringu kehtestamisega seotud tööd, ei osanud hageja ise vastata, vaid võttis alles seepeale ühendust projekteerijatega ja edastas seejärel vastuse kostjale. Hageja poolne projektijuhtimine oli nõrk, puudus proaktiivsus ja heas mõttes agressiivsus. Kostja ei saanud juhtimisteenust kui sellist. Kõik sisulised teenused pidi kostja ise sisse ostma ja projektijuht ei suutnud luua lisandväärtust ka nende efektiivsemal korraldamisel.
25.Hageja poolsel projektijuhtimisel oleks olnud lisandväärtus juhul, kui see oleks andnud tellijale täiendava kulude kokkuhoiu või võidu kiiruses. Kulude kokkuhoiu mõttes efekt puudus, kuna nii projekteerimisel kui ehitusel kasutati peatöövõttu, st nii projekteerimise kui
10 (20)
2-19-7520 ehituse peatöövõtja vastutas kogu vastava protsessi eest ja koordineeris seda. Selle eest võttis peatööettevõtja loomulikult ka projektijuhtimise tasu (alltöövõtjate kulu + projektijuhtimise tasu + kasum = peatöövõtulepingu koguhind). Seega hagejale veel ühe projektijuhtimise tasu maksmine oleks kostja jaoks olnud lihtsalt topelt maksmine, samas kui juhtimise kui sellise kontekstis see pigem segas. Tulemustasu oleks veel kolmas kulukiht sama teenuse eest. Hageja kasutamine oleks kostja jaoks võinuks olnud põhjendatav, kui kostja ei oleks kasutanud tööde tellimisel peatöövõtu meetodit. Hageja teavitas United Partners Property OÜ-d 09.06.2014 ekirja teel müügis olevast Ehitajate tee xxxx kinnistust. 23.01.2015 sõlmisid OÜ C. müüjana ja kostja ostjana Ehitajate tee xxxx, Tallinn kinnistu omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu. Detailplaneeringu oli algatanud müüja, kes oli ka sõlminud lepingu TT Arhitektuuribüroo OÜga projektdokumentatsiooni valmistamiseks. Kostja nõustus hageja 21.11.2015 e-kirjas toodud pakkumisest vaid ettevalmistusfaasi, s.o detailplaneeringu kehtestamise ja projekteerimise juhtimise osas. Kokkulepe sõlmiti suuliselt, nagu ka mõnede teiste United Partners Property OÜ varasemate kinnisvara arendusprojektide puhul. Muid teenuseid hagejalt alguses ei tellitud.
26.Ettevalmistusfaasi, s.o detailprojekti menetluse käigus selgus, et hageja panus oli väike. Detailplaneeringu menetlus venis ja hageja kas ei täitnud oma ülesandeid või ei täitnud neid tulemuslikult. Detailplaneering kehtestati Tallinna Linnavalitsuse korraldusega alles 08.11.2017. Ehitajate tee xxxx ettevalmistusfaasi venimist iseloomustab kostja poolt juhitud detailplaneeringu kehtestamise ja seejärel ehitusloa saamise kestvus päevades. Peale detailplaneeringu kehtestamist osales hageja vaid projekteerimistööde algfaasis. Kostja sõlmis projekteerimistööde tegemiseks lepingu otse Arhitektuuribüroo Korrus OÜ-ga. Projekteerimistööde käivitumisel hageja vahendusteenuseid enam ei kasutatud ja kostja võttis ettevalmistusfaasi tööde juhtimise üle, kuigi hagejale oli väljamakstud teenustasu projektijuhi teenuste eest kuni ehitusloa saamiseni. Lisaks eeltoodud põhjustele oli hageja teenustest loobumise põhjuseks usalduse kaotus. Nimelt tellis United Partners Property OÜ tütarettevõte L OÜ Tallinnas Käo xxxx/Käo xxxx ridamaja korterite müümiseks visuaalse kontseptsiooni „Linnupesad“. Selle väljatöötamise eest maksis L OÜ. Seda kasutati ka L OÜ poolt Tallinnas Räägu xxxx ridamaja korterite müügil. 2015. a lõpus sai kostja teada, et hageja on kostja poolt tellitud visuaalse kontseptsiooni „Linnupesad“ registreerinud kaubamärgina oma nimele ja kasutab seda ka teiste kinnisvara arendajate projektide müügil.
27.Hageja ei ole tõendanud ega ka põhistanud väidet, et pooled sõlmisid 2015. a sügisel kokkuleppe Ehitajate tee xxxx kinnisasja ühiseks arendamiseks algusest lõpuni, kõigi hagis toodud tööde tegemiseks. Hageja poolt tõendina esitatud 21.11.2015 e-kiri kostjale käsitleb hageja ettepanekuid 3 erineva kinnisasja arendamisel. Ettepanekud on esitatud läbisegi ja puudub selgus, millise kinnisasja arendamist need konkreetselt puudutavad. Hageja poolt tõendina esitatud kostja vastust ei saa kindlasti lugeda kostjapoolseks nõustumiseks. Kuna K OÜ Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduse osas oli hageja pakkumine väga üldine ja vajas täpsustust, siis tegi H. L. K OÜ esindajana ettepaneku, et hageja koostaks vastavate teenuste osutamiseks lepingu projekti, milles täpsustataks osapoolte õigusi ja kohustusi. Ehitajate tee xxxx osas kostja lepingutingimusi täpsustada ei palunud. Hageja valmistas ette käsunduslepingu projekti K OÜ Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduseks ja peale läbirääkimiste käigus poolte õiguste ja kohustuste täpsustamist sõlmisidki hageja ja K OÜ 06.09.2016 käsunduslepingu kõigi hageja 21.11.2015 e-kirjas väljapakutud teenuste kohta. Tegemist oli viimase nn täispaketi lepinguga.
28.Kindlasti ei ole poolte e-kirjavahetusega tõendatud kostja poolne pakkumise aktsepteerimine Ehitajate tee xxxx osas. Ehitajate tee xxxx arendusprojekti kohta hageja käsunduslepingu projekti ei koostanud, sest pooled ei saavutanud kokkulepet, et kostja ostab
11 (20)
2-19-7520 hagejalt täispaketina sisse kõik hageja 21.11.2015 e-kirjas toodud ja pakutud teenused. Pooled sõlmisid suulise lepingu vaid hageja poolt osutatavate ettevalmistusfaasi tööde projektijuhtimiseks, mida kostja ka omalt poolt täitis. Hagejal puudub õigus nõuda saamata jäänud kahju hüvitust, kuna pooled sõlmisid suulise lepingu vaid Ehitajate tee xxxx kinnisvara arenduse ettevalmistusfaasi projektijuhtimise kohta ja kostja on hagejale kõik selle töö tasu välja maksnud vaatamata sellele, et hageja ei viinud seda ise lõpuni; Ehitajate tee xxxx kinnisvara arendusprojekt on alles ettevalmistusfaasis ja need tööd, mille eest hageja tasu küsib pole veel alanudki; kostja vastuväide viivise nõudele; kostja on hagejale maksnud tähtajaliselt välja kõik suulise lepingu alusel tellitud tööde tasud ja hagejal puudub õigus viivise nõudmisele.
29.Kostja esitas 28.10.2019 täiendava seisukoha. Hageja viidatud 05.08.2019 e-kirjas toodud tabeli tõlgendamine poole tahteavaldusena on täiesti meelevaldne ja alusetu. Tegemist oli poolte läbirääkimiste käigus koostatud tabeliga, milles oli toodud üks võimalik variant ja selleks hetkeks ei olnud kostja ise otsustanud, kas ning kui kaugele projekti arendamisega jätkatakse. Tabelis oli toodud vaid üks võimalus juhuks, kui pooled lepivad kokku projektijuhtimise teenuse ostuks ehitusperioodiks, samuti oli nii tol hetkel kui ka praegu veel võimalikud variandid, eelkõige, et ehitusõigusega kinnistu müüakse mõnele teisele arendajale, millisel juhul ei ole kostjal üldse vajalik ega võimalik osta ehituse projektijuhtimise teenust. Kostja hinnangul on antud juhul tegemist lepingueelsetel läbirääkimistel teatavaks tehtud asjaolude pahauskse ärakasutamisega. Hageja poolt viidatud kostja esindaja 10.08.2017 e-kirja sisuks on kostja ettepanekud järgmise kohtumise päevakorra kohta ja seal on toodud teemad, mida kostja soovib arutada ning palub ka hagejal nende peale mõelda. Selles e-kirjas ei teavita kostja ühestki otsusest ega kinnita mingit kokkulepet. Hageja viidatud e-kirjas teeb kostja ainsa ettepaneku turunduse ja maakleri teema osas vaid seoses Nõmme tee xxxx kinnisvaraarendusega. Ehitajate tee xxxx kinnisvaraarenduse osas teeb kostja esindaja ettepaneku arutada vaid projekteerimise lähteülesannet. E-kirjas käsitletakse kinnisvara võimalikku müügihinda vaid seoses projekteerimisega. Viidatud e-kirjas on sõna-sõnalt kirjas, et „korterite eksklusiivsuse aste (s.o ruutmeetri hind) tuleks tegelikult juba nüüd paika panna, sellest sõltub juba projekteerimise lähteülesanne“. Selles kirjas ei käsitletud teemat, kes võiks hakata tegelema Ehitajate tee xxxx korterite müügiga.
30.United Partners Property OÜ tütarettevõtted ostsid hagejalt Käo xxxx/xxxx, Räägu xxxx, Nõmme tee xxxx ja Keemia xxxx asuvate kinnisvara arenduste puhul projektijuhtimise teenust projekteerimise- ja ehituse faasis ning turunduse ja maakleri teenust turuhinnaga, mistõttu ei olnud tulemustasu näol tegemist eelpool mainitud tasude osaga. See ei ole turul tavapärane, et lisaks tavapärase teenuse hinnaga ostetud teenusele makstakse lisaks edukustasu. United Partners Property OÜ tütarettevõtete poolt hagejale peale projektide lõpetamist makstud edukustasu oli preemiaks ja selle tasumine otsustati iga objekti puhul eraldi, sõltuvalt hageja panusest. Täisteenuse kokkuleppega ei kaasnenud automaatselt edukustasu. Ehitajate tee xxxx kinnistu arendus erines ka kõigist teistest kostja poolt arendatavatest kinnistutest selle poolest, et see oli ainus, mis osteti ilma kehtiva detailplaneeringuta niivõrd varajases faasis ning suure määramatusega tehnovõrkude lahenduse osas. See on ka põhjuseks, mis antud kinnistu arendus pole siiani jõudnud ehitamiseni. Selle kinnisvara arenduse puhul tuli eriti selgelt välja, et hageja poolt pakutud ettevalmistusfaasi (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimine, ehitusloa saamine) projektijuhtimise teenus ei vasta kostja ootustele. Hageja ei suutnud seda etappi efektiivselt juhtida ja kostja oli sunnitud sellega ise lõpuni tegelema, kuigi hagejale oli makstud raha terve ettevalmistusfaasi projektijuhtimise eest.
31.Kostjal oli hagejaga kokkulepe vaid Ehitajate tee xxxx kinnisvaraarenduse projektijuhtimise osas detailplaneeringu kehtestamise, projekteerimise ja ehitusloa taotlemise
12 (20)
2-19-7520 ajaks. Ettevalmistusfaasi projektijuhtimise eest makstud tasu vastab turuhinnale. Kuna kostja ja hageja saavutasid kokkuleppe Ehitajate tee xxxx kinnisvaraarenduse projektijuhtimise osas detailplaneeringu kehtestamise, projekteerimise ja ehitusloa taotlemise ajaks, siis tasuski kostja selle töö eest vastavalt kokkuleppele 500 eurot kuus, mis oli sarnane varasemate kinnisvaraarenduste juures ja mida kajastas hageja oma 21.11.2015 e-kirjas. Kostja tasus hagejale ettevalmistusfaasi projektijuhtimise eest arvete alusel 500 eurot kuus, kokku 8500 eurot. Kuna hageja osutas projektijuhi teenust vaid detailplaneeringu kehtestamise ja projekteerimise algfaasis ning ülejäänud ettevalmistusaja jooksul juhtis projekti kostja ise, siis loobus hageja arvete esitamisest ja oli valmis ka oma viimase märtsi arve tühistama, mida tõendab hageja ise oma 05.08.2019 menetlusdokumendi lisas 5 toodud kirjavahetusega. Pooled leppisid kokku kogu ettevalmistusfaasi projektijuhtimise tasuks 9000 eurot, mille eest pidi hageja juhtima projekti nii detailplaneeringu kehtestamise, projekteerimise ja ehitusloa taotlemise ajal. Kostja maksis hagejale välja 8500 eurot, kuid pidi tegelema enamuse ajast projekteerimise ja ehitusloa taotlemisega ise, sest hageja nendega enam ei tegelenud.
32.Ehitusfaasi projektijuhtimise tasu osas kokkulepet ei saavutatud. Tegemist oli poolte läbirääkimiste käigus koostatud tabeliga, milles oli toodud üks võimalik variant. Antud tabelis oli Ehitajate tee xxxx võimalik ehituse aegne projektijuhtimise tasu toodud sama suurena, nagu ka teiste hageja ja kostja ühiste objektide puhul, s.o 750 eurot/kuus. Tabelis oli toodud numbrid, mida hageja soovis, kuid mida pole kostja kinnitanud. Selle summa tabelis näitamine ei kinnita kokkuleppe olemasolu, et ehituse aegset projektijuhtimise teenust tellitakse hagejalt. Kuigi kokkulepet selle teenuse ostmiseks ei saavutatud, vastab tabelis toodud ehitusfaasi projektijuhtimise tasu 750 eurot kuus iseenesest turuhinnale ja selle eest veel tulemustasu maksmine ei ole põhjendatud. Kostjale jääb arusaamatuks, mida pidas hageja silmas väitega, et hageja asus osutama ka kolmanda osa teenust vastavalt hageja 21.11.2015 kirjale ning kostja aktsepteeris seda. Hageja sai Ehitaja tee xxxx kinnisvaraarendusel osutada kolmandas osas toodud teenustest ainult ettevalmistusperioodi projektijuhtimise teenust ja sedagi vaid osaliselt.
33.Hageja väidet, et Ehitajate tee xxxx kinnistu osas sõlmiti projektijuhtimise leping tugineb H. L. poolt 25.11.2015 e-kirjas toodud lausele „Kokkulepped - peaks proovima lepingusse vormida. Jõuaksid Sa need ette valmistada?“, ei saa mingil juhul tõlgendada nõustumuse andmisena. Küll on antud lause näol tegemist ettepanekuga sõlmida leping kirjalikus vormis. See, kuidas hageja oma ettepanekut pealkirjastab, ei muuda selle sisu ega õiguslikku tähendust. Poolte tahe väljendub ka selles, et nimetatud e-kirja saamise järel valmistaski hageja ette käsunduslepingu projekti K OÜ-ga Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduseks. Peale läbirääkimiste käigus poolte õiguste ja kohustuste täpsustamist sõlmisidki hageja ja K OÜ 06.09.2016 käsunduslepingu kõigi hageja 21.11.2015 e-kirjas väljapakutud teenuste kohta. Tegemist oli viimase lepinguga, kus osteti hagejalt ka ehituse aegset projektijuhtimist. Ehitajate tee xxxx arendusprojekti kohta hageja käsunduslepingu projekti ei koostanud, sest pooled ei saavutanud omavahel kokkulepet, et kostja ostab hagejalt sisse kõik hageja 21.11.2015 e-kirjas toodud ja pakutud teenused.
34.See, et hageja pealkirjastab oma e-kirjas ühe osa kui „memo kokkulepetest“, ei muuda seda kokkuleppeks. Tegemist võis olla hageja sooviga ja kostja ei võtnud seda kui saavutatud kokkulepet. Kostja vastas hageja e-kirjale 25.11.2015 e-kirjaga selgelt – maksed tehtud, Nõmme tee osas lubati arved välja kirjutada ja III osa kohta öeldi, et kokkulepped tuleb täpsustada lepingus ja tehti hagejale ettepanek leping vormistada. Hageja seda ei teinud. Eeltoodud kirjas öeldut ei ole võimalik tõlgendada mingil juhul kui kokkuleppe kinnitamist, ega selgusena kokkuleppe saavutamise osas. Vastupidi, selles e-kirjas on toodud vaid hageja soovid saada teatud tasu Nõmme tee xxxx ja Ehitajate tee xxxx kinnisvara arenduste osas.
13 (20)
2-19-7520 Kostja poolt 25.11.2015 saadetud vastuses väljendub kostja taotlus saavutada enne lepingu sõlmimist kokkulepe ehk kui vastavalt ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud. Lepingueelsete läbirääkimiste pidamist ei ole kostja antud asjas kunagi eitanud.
35.Täiesti meelevaldne on tõlgendada viidatud tabelit ühe poole pakkumuse või nõustumusena, sõltumata sellest, kes antud tabeli koostas, seda käekirjaliselt täiendas või kuidas see hageja kätte sattus. Hageja on oma 05.08.2019 seisukohas loonud tundmatu päritoluga tabelile täiesti alusetu ja meelevaldse konteksti. Kostja vastas hageja e-kirjale 25.11.2015 palvega, et kokkulepped peaks proovima lepingusse vormida, misjärel jätkusidki läbirääkimised lepingutingimuste üle. Nõmme tee xxxx kinnisvara arenduse osas kestsid täiendavad läbirääkimised veel ühe aasta, peale mida sõlmisid pooled kirjaliku lepingu. Räägu tee xxxx arenduse osas ei piirdunud hageja ja kostja tingimuste kokkuleppimisel vaid 21.11.2015 ja 25.11.2015 toimunud kirjavahetusega. Hagi lisas 7 toodud hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et Räägu tn xxxx kinnisvara arenduse osas algas tingimuste kokkuleppimine juba peaaegu aasta varem, s.o alates 07.10.2014. Keemia tee xxxx kinnisvara arenduse osas nähtub hageja 05.08.2019 menetlusdokumendi lisast 4, et pooled jätkasid läbirääkimisi veel 6,5 kuud kuni juulini 2016, mil saavutati kokkulepe. Hageja väidab oma 05.08.2019 menetlusdokumendis p 19, et Ehitajate tee xxxx projektijuhtimise leping sai sõlmitud ka ehitusfaasiks ja seda kinnitavat lisas 5 toodud hageja ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus, kus hageja kirjutab kostjale „järgmine kord vaatame Männimetsa üle kui alustame ehitustöödega“. Tegemist oli hageja ettepanekuga. Kuna kirjavahetuse mõte oli puuduv arve ja see sai korda, siis ei laskunud kostja arutellu ehitusperioodi osas, sest see polnud teemaks.
36.Räägu tee xxxx osas toimusid eelnevad läbirääkimised peaaegu ühe aasta ja Keemia tee xxxx osas jätkusid läbirääkimised veel 6,5 kuud enne ning pärast hageja 21.11.2015 e-kirja. Seega ei piirdutud viidatud kinnisvara arenduste puhul ainult hageja poolt 21.11.2015 saadetud e-kirjaga. Kuna Ehitajate tee xxxx arenduse puhul kostja ei nõustunud hageja pakkumisega kõigi etappide projektijuhtimiseks, siis selle arenduse puhul leppisid pooled kokku vaid ettevalmistusfaasi projektijuhtimise tasude osas. Kostja jaoks oli sõlmitud leping täidetud juba 2017. a märtsis, kui tasuti viimane hageja poolt esitatud arve. Peale seda hageja taandus projekteerimise projektijuhtimisest ja rohkem arveid ei esitanud. 2018. a kevadel ei leidnud aset mingit tegevust ega toimingut, millest oleks saanud järeldada kostjapoolset keeldumist oma kohustuste täitmisest. Sellel hetkel ei olnud täitmisel poolte vahel Ehitajate tee xxxx kinnistuga seoses ühtegi mistahes vormis sõlmitud lepingut. Kui varasemalt on pooled sõlminud nii kirjalikke kui suulisi kokkuleppeid, siis on antud juhul täiesti meelevaldne järeldada, et arvestada tuleb vaid sellist praktikat, mille kohaselt kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Oluline on antud juhul vaid see, et ei ole ja ei saagi olla tuvastatud asjaolu, mis tõendaks lepingu sõlmimist projekti ettevalmistusfaasile järgnevate etappide osas. Kostja järeldus, miks sellist nõustumust või tahteavaldust hageja poolt väidetud lepingu sõlmimiseks olla ei saa, tuleneb muu hulgas ka asjaolust, et vastavate lepingute sõlmimine toimub antud objekti osas alles tulevikus, pärast kostja valikut, kas, millal ning millisel viisil projekti arendamisega jätkatakse.
37.Samuti ei saa lähtuda pooltevahelisest varasemast praktikast seetõttu, et iga arendusobjekt on oma füüsilistelt ja ärilistelt parameetritelt teistest oluliselt erinev, samuti on objektid erinevad oma ehitusõiguse teostamiseks valmisoleku poolest. United Partners Property OÜ on läbi oma tütarühingute arendanud ka teisi projekte (Vabaduse pst, Viimsis ja Järvekülas), kus vaatamata hageja ettepanekule ei ole tema teenuseid hageja poolt pakutud mahus ostetud, kuid tellitud on omaniku järelevalveteenust hagejaga seotud äriühingu poolt. Seega ei saa järeldada,
14 (20)
2-19-7520 et hageja poolt osutatava ühe teenuse ostmisega kaasneb tingimata ka sellele järgnevate teenuste ostmine. Täiesti meelevaldne ja alusetu on hageja väide, et hageja teenustega kaasnes edukustasu. Tasu maksmise aluseks saab olla poolte kokkulepe, mitte fakt, et samade poolte vahel on teistel asjaoludel ja teises õigussuhtes sarnast tasu makstud. Edukustasu ehituse ettevalmistamise ja/või ehituse projektijuhtimise eest ei vasta väljakujunenud tavadele. Tavapärane on projektist saadud kasumi jaotamine projekti investorite vahel proportsionaalselt investeeritud osale, kuid mitte sellega seotud teenuste osutajate vahel. Ei saa mõistlikult eeldada, et kostja võttis endale kohustuse maksta lisaks teenustasudele välja suure osa projekti kasumist, kui sarnaseid teenuseid oleks saanud kolmandatelt isikutelt osta ka ilma selleta ning hagejal puudus igasugune eksklusiivsus projektiga seotud teenuste osutamiseks või ainulaadne teadmine, mis oleks teda eristanud tema valdkonnas tegutsevatest teistest teenusepakkujatest. Kostja vaidlustab ka hageja nõude suuruse arvestuse ning esitas kohtule Ehitajate tee xxxx kinnisvara arenduse finantsarvestuse, mis arvestab, et kostja arendab kinnistu ise lõpuni.
KOHTU PÕHJENDUSED
38.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Käesolevas asjas on hageja 12.11.2019 kohtuistungil osaliselt hagist kostja suhtes loobunud, vähendades põhinõuet 36 975 euro ulatuses (algne põhinõue 192 570 eurot – kohtuistungil väljendatud põhinõude suurus 156 495). Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Kohus võttis 18.11.2019 määrusega hageja nõude 36 975 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetas käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Arvestades hageja poolt hagist osalist loobumist, lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu põhivõla 156 495 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 4002,75 euro nõudes ning samuti edasiulatuva viivise nõuet põhinõudelt 156 495 eurot alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 nimetatud määras. Riigikohus on 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud analoogse olukorra osas, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15).
39.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt.
40.Hageja nõuab tulevikus väidetavalt saamata jääva kasumi hüvitamist. Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas poolte vahel sõlmiti selline leping Ehitajate tee xxxx kinnisasja arendamiseks, mis hõlmanuks hageja õigust saada ehitusfaasi juhtimise tasu 750 eurot/kuus, turundusteenuste tasu (turundusteenuste tasuna peab hageja silmas vahendus- ja maaklerteenuste tasu ning turundusjuhtimise tasu 1,5% projekti müügitulust) ning tulemustasu (tulemustasuks arvestab hageja 12,5% eeldatavast netokasumist).
41.Hageja arvates kinnitab tema nõude aluseks oleva kokkuleppe saavutamist ja tingimusi 21.11.2015-25.11.2015 toimunud kirjavahetus pealkirjaga „erinevad maksed“ (tl 9-10). Hageja tugineb sellele, et 21.11.2015 saatis hageja kostjale e-kirja, mille punkt III pealkirjaga „memo kokkulepetest“ sisaldab kirjeldust United Partners Property OÜ ja hageja kolme ühise projekti (Räägu tn, Nõmme tee, Ehitajate tee) tingimuste kohta (tl 9). Hageja väitel kinnitas kostja kokkuleppe tingimuste sobivust oma 25.11.2015 vastuses hageja e-kirjale, kirjutades: „Kokkulepped – peaks proovima lepingusse vormistada. Jõuaksid Sa need ette valmistada?“ (tl 10). Hageja arvates viitas kostja esindaja nimetatud lausega hageja e-kirja kokkuleppeid
15 (20)
2-19-7520 kirjeldavale peatükile ja kinnitas selle vastavust kostja tahtele, paludes hagejal ette valmistada nende tingimustega leping.
42.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleksid pooled sõlminud hageja poolt väidetud tingimustega lepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 on sätestatud, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtu arvates ei ole käesolevas asjas piisavalt selge, et hageja ja kostja oleksid saavutanud kokkuleppe hageja väidetud tingimustel (vt käesoleva kohtuotsuse punkt 40).
43.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli suuline käsundusleping Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasi osas. Kuivõrd projekti ehitusfaas ei saa alata enne ehitusloa väljastamist, ei saa selle ettevalmistusfaasi ehitusloa puudumise tõttu lõppenuks lugeda. Küll on aga on pooltevaheline koostöö Ehitajate tee xxxx objekti osas tänaseks faktiliselt lõppenud. Samuti on kohtu hinnangul pooled täitnud oma ettevalmistusfaasist tulenevad kohustused kuni koostöö lõppemiseni. Kuigi hageja väitel jäi tal seoses ettevalmistusfaasis teenuse osutamisega jäänud saamata 1 kuu tasu summas 500 eurot, ei ole hageja tõendanud, et tal olnuks õigust saada lisaks juba kostja poolt tasutud summadele veel 500 eurot ja et hageja oleks selles osas üldse kostjale arve esitanud. Hageja poolt kostjale saadetud 19.09.2018 nõudest (tl 24-25) ja 07.01.2019 ülesütlemisavaldusest (tl 28) nähtuvalt on hageja kostjale esitanud üksnes väidetava (tulevikus) saamata jäänud tulu hüvitamise nõude ning hageja kinnitusel on pooled kokku leppinud, et arveldamine hakkab pihta alates ehitusprotsessi käivitamisest (vt tl 24 pöördel). Ka hageja 11.04.2017 e-kirjast nähtub, et tasumata arveid üles ei jäänud (tl 102).
44.Kohtu hinnangul ei ole piisavalt selge, et pooled oleksid lisaks Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile saavutanud kokkuleppe ka projekti järgnevate faaside osas, sh Ehitajate tee xxxx ehitusfaasi juhtimistasus, projekti prognoositava netokasumi alusel arvestatavas tulemustasus ning müügitulu alusel arvestatavas turundusteenuste tasus. Hageja lähtub peamise tõendina nn täisteenuse kokkuleppe sõlmimise kohta 21.11.2015-25.11.2015 toimunud ekirjavahetusest pealkirjaga „erinevad maksed“ (tl 9-10). Kohtu arvates ei saa nimetatud ekirjadest järeldada, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe Ehitajate tee xxxx ehitusfaasi ning turundusteenuste osutamise osas. Kostja esindaja vastas hageja e-kirjale, et kokkulepped peaks proovima lepingusse vormida ning küsimusega hagejale, kas hageja jõuaks need ette valmistada (tl 10). Kohus nõustub kostjaga, et viidatud vastust (palve ette valmistada lepingu projekt) ei saa tõlgendada nõustumuse andmisena, ega muul viisil vastava tahteavalduse esitamisena VÕS § 9 lg 1 mõistes. Meelevaldne on hageja seisukoht, nagu saaks kostja palvet lepingu projekti ettevalmistamiseks mõista nii, et kokkulepe oli juba õiguslikus mõttes sõlmitud.
45.Kohtu arvates võib kostja 25.11.2015 e-kirjast järeldada üksnes seda, et kostja oli valmis kaaluma lepingu sõlmimist pärast seda, kui hageja esitab kostjale lepingu projekti (sellisele tõlgendusvõimalusele on viidanud ka hageja ise oma 11.11.2019 menetlusdokumendis). Kostja viitab seoses poolte tahte selgitamisega põhjendatult asjaolule, et kostja 25.11.2015 e-kirja saamise järel valmistas hageja ette käsunduslepingu projekti K OÜ-ga Tallinnas Nõmme tee xxxx korterelamu arenduseks ja peale läbirääkimiste käigus poolte õiguste ja kohustuste täpsustamist sõlmisidki hageja ja K OÜ 06.09.2016 käsunduslepingu hageja 21.11.2015 ekirjas väljapakutud teenuste kohta (vt tl 11-15). Samas puudub vaidlus selles, et Ehitajate tee xxxx projekti osas hageja sellist lepinguprojekti ette ei valmistanud ja pooled lepingut ei allkirjastanud. Kostja on seetõttu õigustatult järeldanud, et Ehitajate tee xxxx arendusprojekti osas ei saavutanud pooled omavahel kokkulepet, et kostja ostab hagejalt sisse hageja 21.11.2015 e-kirjas toodud ja pakutud teenused. Kuna hageja vastavalt kostja taotlusele
16 (20)
2-19-7520 Ehitajate tee xxxx osas kostjale lepinguprojekti ei esitanud, siis kuulub asjas kohaldamisele ka VÕS § 9 lg 3. VÕS § 9 lg 3 on sätestatud, et kui vastavalt ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud.
46.Kohus nõustub kostjaga, et see, kuidas hageja oma ettepanekut pealkirjastab (kas „memo kokkulepetest“ või muul viisil) ei muuda selle sisu ega õiguslikku tähendust. Alusetu on ka hageja väide, nagu saaks poolte kokkuleppe saavutamist järeldada asjaolust, et 21.11.2015 ekirja lõpus oli hageja kirjutanud „anna teada, kui midagi on valesti“ ning et vastuseks sellele kostja ühtegi parandust ei pakkunud. Kohus märgib, et VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 on sätestatud, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Käesolevas asjas ei ole kohtu ette toodud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja väidetav tegevusetus või vaikimine (s.t. hageja pakkumisele paranduste mittetegemine) tuleks lugeda hageja pakkumisega nõustumiseks. Pealegi ei olnud kostja hageja pakkumisele vastates tegevusetu, vaid soovis, et hageja esitaks kostjale lepingu projekti, mida hageja aga Ehitajate tee xxxx osas ei teinud (vt käesoleva kohtuotsuse p 45).
47.Hageja väidetud lepingu sõlmimist ei kinnita ka poolte e-kirjavahetuses saadetud tabelid ja nende kommentaarid (vt tl 94-95, tl 129-130). Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul on meelevaldne tõlgendada viidatud Exceli-tabeleid pooltevahelise piisavalt selge kokkuleppe saavutamisena Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas (VÕS § 9 lg 1). Muuhulgas ei sisalda tl 94-95 ja tl 129-130 tabelid viiteid hageja nõude peamiseks aluseks olevale tulemustasule ja turundusteenuste tasule ning tl 100 tabeli puhul ei ole tuvastav, kes, millal ja millisel eesmärgil sellise tabeli koostas ja seda käsikirjaliselt täiendas. Ekslik on ka hageja väide, nagu kinnitaks kokkuleppe sõlmimist turunduse juhtimise ja maakleriteenuse osas kostja 10.08.2017 e-kiri hagejale (tl 20). Kohus nõustub kostjaga, et antud e-kirjas ei teavita kostja hagejat ühestki otsusest, ega kinnita mingit kokkulepet. Samuti ei kinnita pooltevahelise kokkuleppe saavutamist Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas hageja ja kostja raamatupidaja vaheline kirjavahetus (tl 102). Asjaolust, et kostja ei pidanud vajalikuks vastata hageja väitele „H., järgmine kord vaatame Männimetsa üle kui alustame ehitustöödega“ ei saa kuidagi tuletada pooltevahelise kokkuleppe saavutamist.
48.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile järgnevate faaside osas kokkuleppe saavutamist ja kokkuleppe tingimusi ei saa tuletada muudest pooltevahelistest lepingulistest suhetest või praktikast. Kostja märgib õigesti, et kui varasemalt on pooled sõlminud nii kirjalikke kui suulisi kokkuleppeid, siis oleks meelevaldne järeldada, et Ehitajate tee xxxx projekti osas tuleks arvestada vaid sellist praktikat, kus kirjalikku lepingut sõlmitud ei ole. Samuti märgib kostja õigesti, et pooltevahelisest varasemast praktikast ei saa lähtuda ka seetõttu, et iga arendusobjekt on oma füüsilistelt ja ärilistelt parameetritelt teistest oluliselt erinev, samuti on objektid erinevad oma ehitusõiguse teostamiseks valmisoleku poolest. Kohus nõustub kostjaga, et tasu maksmise aluseks saab olla vaid poolte kokkulepe, mitte asjaolu, et poolte vahel on teistel asjaoludel ja teistes õigussuhtes sarnast tasu makstud.
49.Põhjendamatu on hageja eeldus, nagu peaks tema poolt osutatud teenustega kaasnema n-ö automaatselt tulemustasu. Asjas esitatud tõenditest pole võimalik järeldada, et hageja poolt ühe teenuse osutamisega kaasneks automaatselt sellele järgnevate teenuste osutamine tulevikus, isegi eeldades, et Ehitajate tee xxxx projekti osas saadakse ehitusluba ja kostja soovib jätkata
17 (20)
2-19-7520 selle elluviimist. VÕS § 619 on sätestatud, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega mistahes teenuste osutamine ja tasuda maksmine käsunduslepingu alusel saab toimuda üksnes eeldusel, et pooled on selles kokku leppinud. Ehitajate tee xxxx projekti osas ei ole aga tuvastatud lepingu sõlmimine projekti ettevalmistusfaasile järgnevate etappide osas, mh ei tuvastanud kohus asjas esitatud tõendite alusel poolte kokkulepet tulemustasu või turundusteenuste tasu osas.
50.Kohus on seisukohal, et teenuse osutamine ei saa toimuda ühepoolselt ja ilma poolte kokkuleppeta. Kohus nõustub kostja poolt kohtuistungil väljendatuga, et VÕS § 9 mõtteks ei ole luua olukordi, kus väidetav lepingupool ei saa ise ka aru, et on lepingu sõlminud. Kohtu hinnangul ei saa pruugi hageja käitumine kokku leppimata teenuse eest tulevikus väidetavalt tekkiva saamata jääva kasumi kostjalt väljanõudmiseks olla kooskõlas hea usu põhimõttega. Ainuüksi asjaolust, et hageja sooviks osaleda tulevikus mingis projektis, mille toimumine pole kindel (kostja kinnitusel on Ehitajate tee xxxx kinnisvara arendusprojekt ehitusloa taotlemise faasis ja ehitustegevust pole alustatud, rääkimata korterite müügist ja võimalikust kasumist), on meelevaldne järeldada hagejale kahju tekitamist. Kostjal on õigus otsustada, kas ja millisel viisil antud projekti arendamisega tulevikus jätkatakse, sh saab ainult kostja ise otsustada oma lepingupartnerite valiku üle. Seejuures ei pea kostja õigustama oma valikuid hageja ees, mistõttu ei oma asjas tähtsust ka küsimus, milline oli hageja poolt Ehitajate tee xxxx ettevalmistusfaasis osutatud teenuste kvaliteet. Sõltumata osutatud teenuste kvaliteedist ei saanud hagejal tekkida õigustatud ootust, et kostja sõlmiks just temaga lepingu teenuste osutamiseks ka tulevikus. Muuhulgas on kostja oma 25.09.2018 e-kirjas hagejale selgelt väljendanud, et ei soovi sõlmida juhtimisteenuste lepingut Ehitajate tee xxxx objekti suhtes (tl 27). Kui kostja ei soovinud hagejalt Ehitajate tee xxxx osas osta nn täispaketi teenust, siis oli see sõltumata põhjustest kostja vaba valik ning hagejal puudub õigus oma teenuste kostjale pealesurumiseks või sellega seotud kahjunõuete esitamiseks. Hea usu põhimõttest lähtudes on kohtu arvates elementaarne, et majandus- ja kutsetegevuses teenust müüv isik (antud juhul hageja) teeks enne teenuse osutamist ühemõtteliselt selgeks, kas, millist ja millise hinnaga teenust klient oleks valmis ostma. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas selline õiguslik konstruktsioon, et hageja kui professionaalne turuosaline nõuab piisavalt selge kokkuleppeta ja teenust reaalselt osutamata tulevikus väidetavalt saamata jääva kasumi hüvitamist.
51.Arvestades eeltoodut jätab kohus hagi rahuldamata. Asjas ei ole tuvastanud, et pooled oleksid lisaks Ehitajate tee xxxx projekti ettevalmistusfaasile saavutanud kokkuleppe ka projekti järgnevate faaside osas. Seega on hageja kahjunõue kostja vastu täies ulatuses alusetu. Kuna pole tuvastatud, et pooled oleks sõlminud hageja nõude aluseks oleva lepingu, siis on hageja poolt vääralt sellise lepingu olemasolule rajanev lepingu täitmise nõue (tl 24-25) ja lepingu ülesütlemise avaldus (tl 28) õiguslikult toimetud. Ei ole võimalik üles öelda lepingut, mida ei ole sõlmitud ja ekslikust (olematu) lepingu ülesütlemisest ei tulene õiguslikke tagajärgi. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis võimaldaks kaaluda hageja kahjunõude rahuldamist muul alusel, kui hageja ekslik eeldus lepingu olemasolust ja selle ülesütlemisest. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt mitte tasu reaalselt osutatud teenuse eest, vaid olematu lepingu ülesütlemise tõttu tulevikus väidetavalt saamata jääva kasumi hüvitamist (vt tl 2 pöördel).
52.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas puudub vajadus hinnata hageja väidetud kahju suurust ja kostja alternatiivseid
18 (20)
2-19-7520 vastuväiteid sellele, sest hagejal pole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
53.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud hageja kanda.
54.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja esitas 12.11.2019 kohtule taotluse mõista Eco Advice OÜ-lt Männimetsa Kodu OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 3 878 eurot (tl 156-157). Kostja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest, kostjale on osutatud õigusabi tunnitasu alusel 70 eurot ja sellele ei lisandu käibemaksu. Lepingulise esindaja ajakuluna on kostja näidanud kokku 55,4 h.
55.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 70 eurot/h (ilma käibemaksuta) on mõistlik. Seoses kostja lepingulise esindaja ajakuluga leiab kohus, et näidatud ajakulu 55,4 h on käesolevat menetlust arvestades ülemäärane. Esiteks, täies ulatuses on põhjendamatu kostja näidatud ajakulu 5,9 h määruskaebuse koostamiseks. Kuigi kohus jättis käesolevas asjas menetluskulud hageja kanda, ei tähenda see, et hagejale oleks ettenähtav ja hageja peaks hüvitama menetluskulusid, mis on tingitud kostja edutust kaebusest määruskaebemenetluses. Kostja määruskaebus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2019 määrusega rahuldamata (tl 105-106). Teiseks, arvestades hagivastuse sisu ja mahtu (tl 77-80) on kohtu hinnangul selgelt ülemäärane ka kostja poolt hagivastuse koostamiseks näidatud ajakulu 17 h (seejuures hagivastuse koostamisega seonduvalt on kostja näidanud eraldi ajakuluna ka hagiga ja kohtumäärusega tutvumist ning infovahetust juhatuse liikmega mahus 4,1 h). Kohus leiab, et mõistlik ajakulu hagivastuse koostamiseks ei ületa antud juhul 8,5 h. Kolmandaks, arvestades kostja 28.10.2019 vastust hageja seisukohale (tl 111-115), on kohtu hinnangul selgelt ülemäärane ka nimetatud dokumendi koostamisega seotud kostja näidatud ajakulu 15,4 h. Kohus leiab, et mõistlik ajakulu seoses kostja 28.10.2019 menetlusdokumendi koostamisega ei ületa ka materjalide kogumist ja juhatusega kohtumist arvestades antud juhul 7,5 h. Seejuures tulnuks kostjal esitada vastuväited vähemalt hageja kahjuarvestuse osas juba hagivastuses, mitte viimase dokumendina eelmenetluse lõpus. Neljandaks, kohtu arvates on ülemäärane ka kostja näidatud ajakulu kohtuistuniks valmistumiseks ajalises mahus 7,6 h. Kuigi kostja menetluskulude nimekirjast ei selgu, kas kostja on arvesse võtnud ühe või kahe esindaja kohtuistungiks ettevalmistumist, ei pea kohus võimaluks aktsepteerida kohtuistungiks ettevalmistamisel kahe esindaja ajakulu. Kostja võib küll soovi korral kasutada kohtuistungil kahte või enamat esindajat, kuid see ei tähenda, et mitme esindaja kulude näol oleks tegemist oleks mõistliku ajakuluga, mis kuuluks kostja poolt hüvitamisele. Kohus leiab, et ühe esindaja mõistlik ajakulu kohtuistungi ettevalmistamiseks ei ületa antud juhul 3,5 h. Seejuures võtab kohus arvesse, et hageja esitas pärast eelmenetluse lõppu ja 1 päev enne kohtuistungit kohtule täiendava seisukoha ja kirjalikud tõendid. Kuna kohtuistung käesolevas asjas kestis arvates selle planeeritud algusest ligikaudu 2,1 h, siis peab kohus kostja esindaja põhjendatud ajakuluks seoses kohtuistungiga 2,1 h.
19 (20)
2-19-7520
56.Kokkuvõttes vähendab kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 26,5 h võrra (5,9 + 8,5 + 7,9 + 4,1 + 0,1). Käesoleva kohtuotsuse punktis 55 käsitlemata kostja õigusabikulude osas ei pea kohus põhjendatuks ajakulu vähendada. Seega leiab kohus, et kostja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 28,9 h (55,4 – 26,5). Kuna kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 70 eurot/h, siis ajakulule 28,9 h vastab summa 2023 eurot (70 x 28,9), milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kostja avalduse alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
57.Kostja esitas 15.11.2019 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks (täiendamiseks). Kostja leiab, et 12.11.2019 kohtuistungi protokollis on jäetud protokollimata kaks kostja hinnangul olulist osa kostja esindaja jutuga, mida kostja määratleb viitega kohtuistungi helisalvestise kellaaegadele. Kostja taotleb salvestuse kontrollimist ja vajadusel kohtuistungi protokolli täiendamist oluliste lõikudega. Hageja teatas 18.11.2019 kohtule, et hagejal ei ole põhimõttelisi vastuväiteid protokolli parandamisele kostja soovitud viisil. Hageja küll ei pea seda vajalikuks, kuid ei vaidle ka vastu ning jätab küsimuse seega kohtu otsustada. Kohus jätab kostja taotluse 12.11.2019 kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus leiab, et põhisisu osas on nii hageja kui kostjate seisukohad protokollis piisavalt kajastatud, samuti on poolte seisukohad kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides.
58.Mõistetavalt ei ole kohtuistungi protokoll identne ega peagi vastavalt seadusele olema identne kohtuistungi stenogrammiga, sest puudub menetluslik põhjus stenogrammi dubleerida ja kohtule sellega täiesti ebavajalikku töökoormust juurde tekitada. Kohus rõhutab, et 12.11.2019 kohtuistungi alguses selgitas kohus pooltele järgmist: „Kohus selgitab seoses kohtuistungi protokolliga, et TsMS § 50 lg 1 p 8 kohaselt märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kuna pooled on esitanud käesolevas asjas mahukad kirjalikud dokumendid, siis palub kohus pooltel ise märku anda, kui soovitakse oma senistele seisukohtadele lisada uusi nõudeid või vastuväiteid, mis ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides“ (tl 144 pöördel). Kostja ei taotlenud kohtuistungi jooksul uute või kostja arvates oluliste seisukohtade protokollimist. Eelkõige jääb aga kohtule arusaamatuks, milliseid eesmärke soovib kostja kohtuistungi protokolli parandamise taotlusega saavutada. Isegi kui kohus kostja taotluse rahuldaks ja teeks protokollis ülitäpsed stenogrammile põhinevad täiendused, siis puuduks sellel kohtu hinnangul igasugune olulisus asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohast (TsMS § 50 lg 1). Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et vastavalt TsMS § 229 ei ole poolte ega nende esindajate seletused (välja arvatud menetlusosalise vande all antud seletus) hagimenetluses tõendiks. Kooskõlas TsMS § 53 lg 4 jääb taotlus protokolli parandamiseks asja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
20 (20)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.