Kostja: S. D., isikukood xxx elukoht: xxx e-post xxx; Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Eva Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, e-post: [email protected]). Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2.1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi 1
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.A. D. (hageja) esitas 01.09.2022 Harju Maakohtule hagi S. D. (kostja) vastu kinkelepingu alusel saadu tagastamiseks, mille Harju Maakohus võttis 12.10.2022 määrusega menetlusse.
2.01.09.2022 esitatud hagis nõuab hageja kostjalt kingitud asja tagastamist ja selleks taotleb hageja kohtult järgmist: -
Kohustada S. D.’i andma A. D.’ile üle korteriomand asukohaga Harju Maakonnas xxx, mille eriomandi esemeks on elu- ja mitteeluruum nr x, üldpinnaga 71,3 ruutmeetrit, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mis on kantud kinnistusregistrisse (registriosa nr xxx) valdus.
-
Kohustada S. D.’i andma nõusolek kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks selliselt, et kehtiv kanne, mille kohaselt kinnistu asukohaga xxx, mille eriomandi esemeks on elu- ja mitteeluruum nr x, üldpinnaga 71,3 ruutmeetrit, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mis on kantud kinnistusregistrisse (registriosa nr xxx) ainuomanik on S. D., kustutatakse ära ning tehakse uus omanikukanne, mille kohaselt kantakse korteriomandi ainuomanikuna A. D.. Asendada S. D. nõuolek kohtuotsusega.
-
Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud: - Hageja ja kostja sõlmisid 20.03.2018 notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise lepingu, mis sisaldas korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamise avaldust, korteriomandi kinkelepingut ja asjaõiguslepinguid. Kinkelepingu esemeks on Harju Maakonnas xxx asuv korteriomand, mille eriomandi esemeks on elu- ja mitteeluruum nr x, üldpinnaga 71,3 ruutmeetrit, koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mis on kantud kinnistusregistrisse registriosa nr xxx (edaspidi lühendatult ka korteriomand v korter). -
Kinkelepingu punkti 3.1 kohaselt koormati korteriomand tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega A. D. kasuks.
-
20.04.2022 esitas hageja kostjale hoiatuse kinkelepingu täitmiseks, millele kostja vastas 27.04.2022 paludes määrata korteri kasutamise kord juhul, kui hageja soovib korteriomandit kasutada. Pooled vahetasid veel seisukohti 03.05.2022 (hageja) ja 17.05.2022 (kostja), kuid kuna ei saavutatud kokkulepet isikliku kasutusõiguse sisu osas, siis kostja teatas, et ei ole võimalik hageja nõuet võtmete üleandmiseks täita.
-
29.06.2022 esitas hageja notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Avaldus toimetati kostjale kätte tähtkirjaga tema aadressil. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud, seega leiab hageja, et taganemisavaldus on kehtiv.
-
Kostja pole hagejale korterit tagastanud. 2
4.Hageja tugineb võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-le 268, mille kohaselt võib peale kinkelepingu täitmist kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Tulenevalt VÕS §-le 267 võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: a) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; b) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
5.Hageja on oma käitumisega näidanud kostja vastu üles jämedat tänamatust, mis seisneb selles, et S. D. on teavitanud hagejat e-kirjaga, et ta ei kavatse kinkelepingust tulenevat kohustust täita. Samuti võib jämedaks tänamatuseks pidada asjaolu, et kostja ei luba hagejal vaidlusolevas korteris oma alaealist last näha, mis on lisaks ka hageja vanemlike õiguste rikkumine. Hageja on seisukohal, et kostja käitumist saab lugeda jämedaks tänamatuskeks kinkija (hageja) suhtes, kuna hageja on planeerinud kingitud korteriomandit tulevikus kasutada ning kui ta väljendas oma soovi kostjale, ei võimaldanud kostja hagejal oma õigust kasutada.
6.Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kostja on õigustamatult jätnud täitmata kinkelepingus sätestatud kinkega seotud koormise. Hageja kasuks on seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kinke esemega seotud kinnistule. Seega on kostja näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust ja jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise.
7.Hageja tugineb ka VÕS §-le 1028 lg 1 leides, et kohustus ära langenud, sest hageja on kinkelepingust taganenud. Seega tuleb kostjal leping tagasi täita: anda üle nii kinnistu valdus kui ka nõusolek vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks omaniku vahetuse kohta.
8.25.04.2024 seisukohas väljendab hageja veel, et kostja näitas laste vastu üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes. Kostja pärast seda, kui sai korteri enda omandisse, asus keelama hagejal viibida korteris ja seeläbi ka vahetult osaleda laste kasvatamises. Kuna hagejal puudub nüüd võimalus anda üürile P. Pinna 6a, asuvat korterit, ei saa hageja teenida lisaraha, mida saaks kulutada lastele kvaliteetse kõrghariduse tagamiseks. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb hagile vastu järgmistel motiividel: -
Kostja kinnitab, et pooled sõlmisid 20.03.2018 notariaalse ühisvara jagamise lepingu, korteriomandi kasutusõigusega koormamise avalduse, korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi lühendatult ka leping). Samal kuupäeval lahutati ka poolte abielu.
-
Lepingu kohaselt oli jagatavaks ühisvaraks:
a) korteriomand xxx, b) korteriomand xxx (mitteeluruum), c) sõiduk NISSAN X-TRAIL, d) mootorratas Yamaha e) ja pangalaen Swedbank AS-ist. f) Lepingu 2.osa kohaselt sai ühisvara jagamise tulemusel kogu ühisvara omanikuks hageja. Vastusooritusena ühisvarast loobumise eest sõlmiti sama lepingu raames kinkeleping, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi Narva mnt 148-43.
3
Lepingusse sai hageja nõudmisel seatud tema kasuks isiklik kasutusõigus korteriomandile. -
Hageja ei ole soovinud korterit kasutada, vaid säilitada endise abikaasa üle kontrolli. Rohkem kui 4 aasta jooksul ei ole hageja väljendanud tahet kasutusõiguse realiseerimiseks. Probleem tekkis alles siis, kui kostjal tekkis elukaaslane.
-
Hagejal on olemas ühisvara jagamise käigus saadud korter, mida ta kasutab enda eluruumina. Seega ei ole tal vajadust isikliku kasutusõiguse alusel kostjale kuuluvat eluruumi kasutada. Korteriomand on kostja ja laste koduks, mida ema ja lapsed on kasutanud alates 2015, kui hageja pere juurest lahkus. Teist eluruumi neil kasutada ei ole.
-
Kostja kinnitab ka seda, et hageja esitas aprillis 2022 kostjale hoiatuse kinkelepingust taganemise kohta. Kostja ei keeldunud lepingut täitmast, kuid palus hagejalt selgitust, kuidas ja millistel tingimustel toimub isikliku kasutusõiguse realiseerimine - korteri kasutamine eri leibkondade ja eri soost isikute poolt eeldab teatud ümberkorraldusi ja ümberehitusi, uuendustega kaasnevate kulude tasumise kohustus on ka hagejal. Hageja sellele kostja palvele sisulist vastust ei andnud.
-
Hagejal on alati olnud vaba juurdepääs korterisse, et lastega suhelda. Pärast kostjal elukaaslase tekkimist muutus hageja käitumine provotseerivaks, kuigi kostja pere püüdis laste huvides säilitada häis suhteid – kutsus hageja söögilauda, soovis vestelda edaspidisest elukorraldusest. Hageja käis korteris vähemalt paar korda nädalas.
-
Hagejal on vaba sissepääs kostja korterisse koos lastega. Hageja on viibinud korteris ilma kostjata, katnud kinni videokaamera. Kostja käib siiani omavoliliselt korteris, mille kohta on videosalvestused.
-
Kostja ei ole keeldunud lepingu täitmisest, vaid on soovinud eelnevalt teada saada, kuidas ühine elu edaspidi korteris toimub.
10.Kostja leiab, et hagi on alusetu. Hagi kohaselt taganes hageja kinkelepingust VÕS § 267 p 1 alusel põhjusel, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust hageja vastu. Jäme tänamatus seisneb selles, et kostja on e-kirjaga teatanud, et ta ei kavatse lepingust tulenevat kohustust täita. Jämedaks tänamatuseks peab hageja ka seda, et kostja ei luba hagejal vaidlusaluses korteris oma last näha ega lase teda üldse korterisse. Kostja leiab, et mõlemad alused, mida hageja on esile toonud ei tugine asjaoludel, seadusel ega ole ka tõesed. Kostja ei ole väitnud, et ta ei kavatse lepingust tulenevat kohustust täita. Isegi juhul, kui eeldada, et kostja oleks keeldunud lepingu täitmisest, siis on hagejal muud õiguskaitsevahendid rikkumise kõrvaldamiseks
11.Kostja ei vaidle, et hageja on edastanud lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Küll aga vaidleb kostja vastu kinkelepingust taganemise kehtivusele. Vaidlus on selles, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Kinkelepingust taganemine on kehtiv juhul, kui on täidetud lisaks formaalsele eeldusele, s.o taganemisavalduse esitamisele, ka taganemise materiaalsed eeldused, st kinkijal peab olema alus lepingust taganemiseks. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole alust lepingust taganemiseks.
12.Lisaks märgib kostja, et kooselu lõppemise ajal kuulus pooltele ühisomandina 4-toaline korter aadressil xxx ja garaaž aadressil xxx (boks x). Detsembris 2015 leppisid pooled kokku, et nimetatud korteriomand ja garaaž müüakse, müügist saadud raha saab ainuisikuliselt hageja ning xxx korteri kingib hageja kostjale, kuivõrd see oli pere elukoht. xxx korteriomand müüdi 16.12.2015 ja garaažiboks müüdi 16.03.2016, kogu müügist saadus raha jäi hagejale.
4
Edaspidise elukorralduse üheks kokkuleppeks oli ka hagejale korteri soetamine, mida tehti jaanuaris 2016, kui pooled ostsid 3-toalise korteri aadressil xxx, mis pidi pärast lahutust olema A. D. edasiseks elukohaks. Korteri ostuga seotud laenulepingu tagatiseks seati hüpoteek xxx korteriomandile.
13.Seega, kui lahutuse käigus sõlmitud ühisvara jagamise ja kinkelepingut ei oleks, oleks kostjal olnud õigus saada pool ühisvarast xxx 4-toalise korteri ja xxx garaaži (boks x) müügist ning 3-toalise korteri aadressil xxx müügist, samuti ka muu kinkelepingus kirjeldatud vara pealt (auto Nissan X-Trail, mootorratas Yamaha). Vara jagamise tulemusena, võttes arvesse kinkelepingut, pidi jääma mõlemale poolele võrdsed osad, lisaks jäi A. D.le auto ning mootorratas. Kostja loobus oma osast ühisvarast vastusoorituse – korteriomandi kinke eest, vastasel juhul ei oleks ta ühisvarast loobunud. Lisaks jäi hageja laenu tagama kostja korteriomandile seatud hüpoteek ning korterit jäi koormama ka hageja isiklik kasutusõigus. Kostja ei olnud seega lepingus võrdseks pooleks.
14.xxx korteri võtmed on hagejal olemas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Hageja on esitanud kaks nõuet: valduse saamise nõude ja kostja kohustamise nõude anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Mõlema nõude aluseks on hagi kohaselt see, et hageja on kehtivalt taganenud kinkelepingust kostja jämeda tänamatuse ja koormise täitmata jätmise tõttu. Seetõttu on kostja kohustatud saadud kinke tagastama.
16.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad selgitused ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
17.Kohus selgitab esmalt seda, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
18.Poolte esile toodud asjaolude alusel loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
et pooled sõlmisid 20.03.2018 notariaalse ühisvara jagamise lepingu, korteriomandi kasutusõigusega koormamise avalduse, korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega jagati poolte ühisvara: o korteriomand xxx, o korteriomand xxx (mitteeluruum), o sõiduk NISSAN X-TRAIL, o mootorratas Yamaha o ja pangalaen Swedbank AS-ist,
-
ning kingiti kostjale korteriomand xxx. Korteriomandile seati hageja kasuks isiklik kasutusõigus.
5
-
Ühisvarana loetletud vara jäi lepingu tulemusena hageja omandisse. Kostja sai ühisvara jagamise tulemusena kinkelepingu alusel xxx asuva korteri.
-
Hageja ei ole vastu vaielnud, et kooselu lõppemise ajal (2015) kuulus pooltele ühisomandina 4-toaline korter aadressil xxx ja garaaž aadressil xxx (boks x). Detsembris 2015 leppisid pooled kokku, et nimetatud korteriomand ja garaaž müüakse, müügist saadud raha saab ainuisikuliselt hageja ning xxx korteri kingib hageja kostjale. xxx korteriomand müüdi 16.12.2015 ja garaažiboks müüdi 16.03.2016, kogu müügist saadus raha jäi hagejale. Lisaks leppisid pooled kokku, et hagejale soetatakse korter, mida ka 2016 jaanuaris tehti, kui pooled ostsid 3-toalise korteri aadressil xxx, mis pidi pärast lahutust olema hageja edasiseks elukohaks. Korteri ostuga seotud laenulepingu tagatiseks seati hüpoteek xxx korteriomandile.
-
29.06.2022 esitas hageja notariaalselt tõestatud kinkelepingust taganemise avalduse. Kostja ei vaidle, et hageja on edastanud lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega.
-
Kostja valdab korterit elades seal koos lastega.
19.Hageja nõuab ühisvara jagamise raames sõlmitud kinkelepingu tagasitäitmist, kuna ta on lepingust taganenud. Hageja nõuab nii valduse üleandmist kui ka kostja kohustamist andma nõusolek kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.
20.Kohus selgitab, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21).
21.Pooled vaidlevad selle üle, milline oli kinkelepingu sisuline iseloom ja kas see oli ühisvara jagamise osa. Hageja väidab, et kinkeleping oli eraldiseisev leping ega sõltunud ühisvara jagamisest ja kostja väidab vastupidist: ühisvara jagamise käigus lepiti kokku, et kogu ühisvara jääb hagejale ja vastutasuks ühisvarast loobumise eest saab kostja korteriomandi.
22.Seega väidab kostja, et kinkelepingul oli kohane vastusooritus: ühisvara jagati selliselt (hageja omandisse jätmine) just seetõttu, et kostja pidi vastu saama korteri omandi (mis oli tema ja laste elukoht). Juba enne ühisvara jagamist (ehk kooselu lõppemise ajal aastal 2015) olid pooled kokku leppinud, et pooltele ühisomandina kuulunud 4-toaline korter aadressil xxx ja garaaž aadressil xxx (boks x) müüakse ning müügist saadud raha saab ainuisikuliselt hageja. Samal ajal lepiti ka kokku, et xxx korteri kingib hageja kostjale. xxx korteriomand müüdi 16.12.2015 ja garaažiboks müüdi 16.03.2016, kogu müügist saadus raha jäi hagejale ning 2018 lepinguga kinkis hageja xxx korteri kostjale.
23.Seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 2-21-7989).
24.Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et pärast poolte kooselu lõppemist 2015 aastal, sõlmisid pooled kokkuleppeid, mille eesmärgiks oli jagada poolte ühisvara ning
6
lahendada edasise elukorralduse küsimused. See päädis abielu lahutamisega 20.03.2018 ning samal kuupäeval lepingu sõlmimisega, mis sisaldas ka korteriomandi kinkimist kostjale.
25.Kuna kingitud korter oli ainus vara, mille kostja ühisvara jagamise tulemusena sai, siis leiab kohus, et ühisvara jagamise raames sõlmitud kinkelepingul ei olnud tegelikult kinke iseloomu – vastusooritusena kinke eest, loobus kostja kõigist oma õigustest ühisvarale hageja kasuks.
26.Definitsiooni kohaselt on kinkeleping leping, millega kinkija annab üle talle kuuluva eseme eesmärgiga kingisaajat rikastada (VÕS § 259 lg 1). Olemusest tulenevalt tähendab kingisaaja rikastamise eesmärk, et ei tohi esineda vastusooritust, mis kinkijat omakorda rikastaks. St, et kinkelepingu sõlmimise eeldus on ühe poole rikastumine ning teise poole vara vähenemine vastavas ulatuses. Praegu on lisaks kinkelepingule sõlmitud ka ühisvara jagamise kokkulepe, milles kostja loobus omandiõigusest korterile, autole ning mootorrattale hageja kasuks. See tähendab, et kostja on loobunud varalisest õigusest, tema vara on selle võrra vähenenud ning kostja vara on selle võrra omakorda suurenenud. Seega on ühisvara jagamise käigus omandiõigusest loobumine käsitatav vastusooritusena, mis välistab kinkelepingu sätete kohaldamise.
27.Kinkelepingu puhul on praegusel juhul sisuliselt tegemist hüvitisega, mille hageja on üle andnud kostjale enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks (AÕS § 77 lg 2). Perekonnaseaduse (PerekS) § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel ning sama sätte lg 3 kohaselt tehakse seda kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 tulenevalt on üheks kaasomandi ehk siis ka ühisvara jagamise viisiks see, kui asi antakse ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja tema osa rahas. Kaasomandi lõpetamine võib toimuda ka vastavalt poolte kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1). Kohus leiab, et praegusel juhul ongi pooled kokku leppinud, et enamsaadud ühisvara eest kingib hageja kostjale korteri.
28.On eluliselt usutav, et kostja loobus talle kuuluvast osast ühisvaras eesmärgiga saada korteri omanikuks, milles kostja koos lastega elas ja elab siiani. Samuti on usutav, et hageja poleks kostjale korterit kinkinud, kui ta poleks vastutasuks saanud pooltele kuulunud ühisvara ainuomanikuks.
29.Kohtu hinnangul on siinkohal analoogia korras kohaldatav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 85, mille kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Praegusel juhul ei oleks ei hageja ega kostja kinkelepingut sõlminud, kui samaaegselt ei oleks jagatud ühisvara nii, et see jääb hageja ainuomandisse. Seega ei saanud kinkelepingust iseseivalt (s.t ühisvara jagamise kokkuleppest sõltumatult) taganeda.
30.Poolte poolt kohtule esitatud selgitustest, milles pooled kalduvad perekonnasuhetest tulenevatesse etteheidetesse teineteise suhtes, ilmneb kohtu jaoks seda enam poolte õigussuhet kvalifitseerides, et kinkelepingu puhul on praegu sisuliselt tegemist ühisvara jagamise käigus kostjale vähemsaadud ühisvara väärtuse hüvitamisega. Lepingut tõlgendades saab öelda, et eelduslikult esines poolte vahel kokkulepe vara jagamise osas, st hageja omandisse jäävad seni ühisomandis olnud korter, auto ja mootorratas ning vastutasuks saab kostja kinkelepinguga korteri.
7
31.Kuna kinkeleping on sisulises mõttes ühisvara jagamise kokkuleppe osa ja tingimus, siis ei saa hageja tugineda ka kinkelepingu erisätetele lepingust taganemise osas kingisaaja jämeda tänamatuse või koormise täitmata jätmise tõttu.
32.Kohus kvalifitseerib kinkelepingu ühisvara jagamise kokkuleppe osaks, millega hüvitatakse kostjale vähemsaadud ühisvara väärtus. Lepingu osaks oleva notari tasu arvestuse (dtl 17) järgi on ühisvara jagamise tehinguväärtus 110 000 eurot ja kinkelepingu väärtus 86 666,67 eurot. Seega saab hinnanguliselt väita, et ühisvara jagamise tulemusena sai hageja varakogumi väärtusega 110 000 eurot ja kostja vara väärtusega 86 666,67 eurot. Kostja ei ole korterit saanud vastusoorituseta ja seega pole tegemist sisulises mõttes kinkelepinguga.
33.Kuna poolte vahel pole sisulises mõttes sõlmitud kinkelepingut, siis on toimetu ka hageja 29.06.2022 koostatud ja kostjale edastatud kinkelepingust taganemise avaldus kostja jämeda tänamatuse tõttu. Poolte vahel ei ole tekkinud kinkelepingu tagasitäitmisest tulenevat võlasuhet ja hagejal ei saa olla lepingust taganemise tulemusena tekkivaid õigusi, mis saavad tekkida ainult siis, kui lepingust taganetakse kehtivalt.
34.Kuna hageja nõue korteri valduse saamiseks tugineb kinkelepingust taganemisele ja kohus tuvastas, et poolte vahel oli ühisvara jagamisest tulenev õigussuhe (mitte kinge), siis ei saa kohus rahuldada ka hageja nõuet kinkelepingust taganemise tõttu valduse saamiseks. Hageja ei ole valduse kaitse nõuet teistsugustel asjaoludel esitanud. Samuti ei ole hageja esitanud nõuet kinkelepingu täitmiseks (s.o isikliku kasutusõiguse rakendamiseks).
35.Kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kostja kohustamiseks sellekohase nõusoleku andmiseks esitatud hageja nõuet ei saa kohus rahuldada, sest kande aluseks olevast lepingust taganemine on toimetu ja seega pole ka kande alus ära langenud ega kanne muul viisil ebaõigeks muutunud.
36.Kuna kohus on tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud lepingul ei olnud kinke iseloomu, mis seega välistab kinkelepingu sätete kohaldamise, siis kohus ei analüüsi hageja väiteid kostja jämeda tänamatuse või koormise täitmata jätmise kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
38.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
39.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
40.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.