lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-8809/13

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-8809/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 30 lg 1, 2, 4Korteriomaniku õigusedTsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleKOS § 16 lg 1KrtS § 14 lg 1ErikasutusõigusKrtS § 4 lg 1Eriomandi eseAÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineAÕS § 89Omandi kaitse valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korralKOS § 1 lg 2KOS § 11 lg 1KOS § 12

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Komeedi tn 17 korteriühistu80136564

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

04. november 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8809

Tsiviilasi

Ü M (M) ja R Me (M) avaldus T K vastu talumiskohustuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldajad (registriosa xxxx ühisomanikud, korter xxxx)

Ü M (isikukood xxxx, aadress xxxx) R M (isikukood xxxx, aadress xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat (elektronpost [email protected])

Meelis

Pirn

I F (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxx omanik, korter xxxx) Asjast puudutatud isikud (registriosa xxxx ühisomanikud, korter xxxx)

K M(isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) I T(isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)

S M (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxx omanik, korter xxxx) K P (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxx omanik, korter xxxx) H O (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxx omanik, korter xxxx) A R (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxx omanik, korter xxxx) T K (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxx omanik, korter xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxxx omanik, korter xxxx)

E T (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)

1 (7)

T M (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx) Asjast puudutatud isik (registriosa xxxx omanik, korter xxxx) Asjast puudutatud isik (korteriühistu)

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
KOS § 15 lg 1
KOS § 2 lg 1
KrtS § 12 lg 2Põhimõtted omavahelistes suhetes
KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustused
KrtS § 35Tavapärane valitsemine
KrtS § 38 lg 1Olulised ümberkorraldused ja hoone taastamine
KrtS § 9Eriomandi kokkuleppe muutmine
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 390 lg 2Määruskaebuse esitamine
TsMS § 445 lg 2Otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine

Tallinn, Komeedi tn 17 korteriühistu (registrikood 80136564, aadress Komeedi tn 17, 10122 Tallinn, elektronpost [email protected]) Seaduslikud esindajad juhatuse liikmed I T, T F ja Ü M

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada Ü M (M, isikukood xxxx) ja R Me (M, isikukood xxxx) avaldus.
2.Keelata T Kl (K, isikukood xxxx), kui aadressil Komeedi tn 17 Tallinn korteriomandit nr xxxx omaval isikul, võtta ette mistahes toiminguid vee- ja kanalisatsioonitorudega, mis läbivad keldriruumi, mis kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe kohaselt on T K (isikukood xxxx) ainukasutuses ning mille kaudu toimub Komeedi tn 17 Tallinn asuva korteriomandi nr xxxx varustamine veega ja sealt heitvee ära juhtimine.
3.Tühistada Harju Maakohtu 12.06.2017.a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8809 rakendatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist (TsMS § 390 lg 2). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

1.Ü M esitas 06.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse T K (puudutatud isik) vastu talumiskohustuse tuvastamise nõudes. Ühtlasi esitas avaldaja kohtule hagi tagamise avalduse. Kohus jättis hagi ja hagi tagamise 07.06.2017 määrusega käiguta. Ü M ja R M (avaldajad) esitasid kohtule 08.06.2017 puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi. Kohus rahuldas 12.06.2017 määrusega hagi tagamise avalduse. Kohus võttis 14.06.2017 hagiavalduse menetlusse. 15.05.2018 toimus kohtuistung, milles kohus määras, et teeb määruse, millega kaasab menetlusse korteriühistu ja kõik korteriühistu liikmed. Kohus kaasas 01.02.2020 määrusega asjast puudutatud isikutena menetlusse kinnisasja asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Komeedi tn 17 Tallinn, Komeedi tn 17 korteriomanikud ja Tallinn, Komeedi tn 17 korteriühistu (korteriühistu). Menetlusse kaasatud puudutatud isikud ei vastanud avaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul.
2.Avaldajad põhjendavad avaldust järgmiste asjaoludega. Avaldajad omandasid 19.05.2016 korteriomandi asukohaga Komeedi tn 17-xxxx, Tallinn koos selle oluliste osade ja päraldistega. 2 (7)

Korteriomandi koosseisu kuulub 403/5292 mõttelist osa Komeedi tn 17 Tallinn asuvast maatükist katastritunnusega xxxx, pindalaga 908 m2, sihtotstarbega elamumaa, ning selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks. Kinnisasja korteriomanikud sõlmisid 09.12.2003 kokkuleppe keldrikorruse kasutamise kohta, millele on alla kirjutanud puudutatud isiku abikaasa U K, kes ühtlasi esindas puudutatud isikut volikirja alusel. Kasutuskorra kokkuleppe punkti 12.1.8 kohaselt läheb puudutatud isiku korteriomandi xxxx ainukasutusse keldrikorruse plaanil numbriga 11 tähistatud ruum. Avaldaja Ü Ml selgus korteriomandi omandamisel, et et keldrist korterisse sisenev veetoru ja sealt väljuv kanalisatsioonitoru on väga amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist. Nimetatud torud läbisid osaliselt keldriruumi, mis on puudutatud isiku kasutuses. Puudutatud isik pöördus 2016.a novembris avaldaja Ü M poole ja nõudis puudutatud isiku korteriomandisse paigaldatud torude kõrvaldamist. Avaldaja Ü M selgitas puudutatud isikule järgmist: keldriruum ei ole puudutatud isiku korteriomand; avaldaja Ü M on teostanud tööd valdavalt ruumis, mis on kasutuskorra kohaselt kõigi korteriomanike ühises kasutuses; avaldaja Ü M on puudutatud isiku ainukasutuses olevas ruumis välja vahetanud amortiseerunud torud, mida puudutatud isik oli kohustatud taluma asjaõigusseaduse § 72 lg 3 ja 5 kohaselt. Puudutatud isik saatis avaldaja Ü Mle 17.05.2017 e-kirja, milles nõudis torustiku eemaldamist ja andis selleks tähtaja 30 päeva. Puudutatud isik lubas tähtaja möödudes võtta endale vabaduse kõrvaldada oma ainukasutuses olevast ruumist sinna õigusvastaselt paigaldatu. Puudutatud isik ei ole selgitanud, millist kahjulikku mõju avaldab talle asjaolu, et tema ainukasutuses olevat keldriboksi läbivad vee- ja kanalisatsioonitorud. Puudutatud isiku jaoks on olukord soodsam, sest amortiseerunud, roostes ja lekkimisohtlikud torud on asendatud uutega. Torud on läbinud keldriboksi kasutusele võtmisest saadik. Vaidlusaluse veetoru kaudu toimub kõigi avaldajate korteri peal olevate korterite varustamine veega. Kanalisatsioonitoru kaudu toimub ka avaldajate korteri peal asuvate korterite tarbevee kanaliseerimine. Avaldajad taotlevad, et kohus kohustaks puudutatud isikut taluma asjaolu, et samas majas korteriomandit nr xxxx veega varustav toru ja kanalisatsioonitoru läbivad keldriruumi, mis kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe kohaselt on kostja ainukasutuses.

3.Puudutatud isik vaidles avalduse vastu ja põhjendas oma vastuväiteid järgmiselt. Korteriomanike 09.12.2003 kokkuleppe kohaselt on keldriruum nr 11 puudutatud isiku ainukasutuses. Avaldaja pöördus 2016.a suvel Tallinn, Komeedi tn 17 korteriühistu juhatuse liikme E T poole ja teatas, et kavatseb oma korteriomandis remondi käigus välja vahetada torustiku ning paigaldada selle keldris uude asukohta. E T selgitas avaldajale, et selles on vajalik kokku leppida korteriomanikega, kelle ainukasutusõigust see ümberehitus võib riivata ja paluda neilt selleks nõusolekut. Avaldaja teavitas puudutatud isikut 2016.a suvel suuliselt kavatsusest asuda keldris ehitustöid teostama. Puudutatud isik vastas keelduvalt. Avaldaja rajas omavoliliselt uue, varasemast asukoha mõttes erineva torustiku, mis läbib puudutatud isiku ainukasutuses olevat keldriruumi 11. Puudutatud isik avastas 2016.a sügisel, et tema ainukasutuses olevasse ruumi on vaatamata tema mittenõustumisele rajatud uus vee ja kanalisatsioonitorustik. Puudutatud isik palus 2016.a novembris e-kirjaga taastada endine olukord ning nõudis oma ainukasutuses olevast ruumist sinna omavoliliselt paigaldatud torustiku kõrvaldamist. Avaldaja vastas, et töid pole teostatud ruumis, milline on puudutatud isiku ainukasutuses, vaid kõigi korteriomanike ühiskasutuses olevas keldriruumis ning seetõttu pole puudutatud isikul midagi nõuda või soovida. Puudutatud isik saatis avaldajale uue ekirja, milles selgitas, et avaldaja poolt omavoliliselt puudutatud isiku ainukasutuses olevasse keldriruumi rajatud torustik on rajatud sinna õigusvastaselt ja teavitas võimalusest asuda seda kõrvaldama, kui avaldaja ei tee seda ise. Avaldajad ei ole tõendanud oma väiteid torustiku amortiseerumise ja kasutuskõlbmatuse kohta. Avaldaja lõhkus oma korterist ja selle all olevatest keldriruumidest (sh puudutatud isiku ainukasutuses olevast keldriruumist) vana torustiku välja, puuris keldrilakke uued augud ja paigaldas senisest erinevasse asukohta uue torustiku, mis oma ulatuselt ja torude arvult erineb oluliselt varasemast. Avaldaja on sihilikult talitanud hea usu põhimõtte vastu, rikkudes teadlikult puudutatud isiku seaduse ja korteriomanike vahel sõlmitud kokkuleppega kaitstud ainuõigust kasutada keldriruumi nr xxxx. Avaldaja on omavoliliselt rajanud torustikud Komeedi 17 keldriruumi nr xxxx. Avaldaja õigusvastane omavoli tema ainukasutuses olevas keldriruumis ei saa tekitada kohtulikult kaitstavat õigushüve, mida puudutatud isik peaks jätkuvalt olema kohustatud taluma. 3 (7)

II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

4.Puudutatud isik T K taotles tunnistaja E Ti ülekuulamist. Kohus on E Ti kaasanud menetlusse asjast puudutatud isikuna. Seetõttu ei saa kohus kuulata E Ti tunnistajana üle tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 251 lg-st 1 tulenevast menetlusosalise tunnistaja ülekuulamise keelust. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus märgib, et kohus on andnud E Tile võimaluse avaldada asjas oma seisukohad menetlusosalisena, kuid E T ei ole seda teha soovinud ega ole avaldusele vastanud.
5.Avaldajate ühisomandis on korteriomand registriosa numbriga xxxx, mille eriomandi esemeks on korter xxxx. Puudutatud isik T Kle kuulub korteriomand registriosa numbriga xxxx, mille eriomandi esemeks on korter xxxx. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja asukoht on Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Komeedi tn 17 Tallinn, Komeedi tn 17, kinnisasja katastritunnus on xxxx. Avaldajad on korteriomanikena Tallinn, Komeedi tn 17 korteriühistu (registrikood 80136564) liikmed. Kohus leiab, et menetlusosalised kirjeldatud asjaolude üle ei vaidle. Lisaks sellele nähtub avaldajate ja puudutatud isiku T K omandiõigused korteriomanditele kinnistusraamatu registriosa väljatrükkidest (tl 68). Korteriühistu moodustamine nähtub kinnistusraamatu registriosa väljatrükkidest ja äriregistri teabesüsteemi väljatrükist (tl 67).
6.Tallinna notar Liia Aigro tõestas 09.12.2003 korteriomandite jagamise kokkuleppe ja kinnistamisavalduse, korteriomandite müügi-, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatu registri numbri xxxx all (tl-d 11-27). Lepingudokumendi punkt 12 sisaldab korteriomanike kokkulepet kaasomandis oleva keldrikorruse kasutamise korra kohta. Lepingudokumendi punkt 12.1.8 on sõnastatud järgmiselt: „12.1. Müüjad ja ostja kui korteriomandite omanikud lepivad kokku kaasomandi esemeks oleva Komeedi tn 17 elamu keldrikorruse kasutuskorras järgmiselt: [---] 12.1.8. korteriomandi xxxx omaniku ainukasutusse läheb kaasomandi esemeks olevatest keldrikorruse ruumidest käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil numbriga xxxx tähistatud ruum“ (tl 22). Korteriomandite registriosade kolmandasse jakku on kantud märkus kasutuskorra kohta (tl-d 83-84). Avaldajad ja asjast puudutatud isik T K ei vaidle selle üle, et keldriruum xxxx on kasutuskorra kokkuleppe kohaselt T K ainukasutuses. Kohus leiab, et kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine ja selle kehtivus korteriomanike vahel on tõendatud 09.12.2003 lepingudokumendiga ja kinnistusraamatu registriosa väljatrükkidega (tl-d 22, 83-84). Kohus on seisukohal, et kasutuskorra kokkuleppele kohaldatakse KrtS § 14 lg-d 1, mille kohaselt võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (edaspidi erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega. Kohus leiab, et keldriruum 11 on antud korteriomandi registriosa numbriga xxxx igakordse omaniku valdusse ja ainukasutusse, st korteriomanike kokkuleppe kohaselt on keldriruumi xxxx õigus vallata ja kasutada ainult korteri xxxx igakordsel omanikul. Kohus leiab ühtlasi, et kui korteriomanik kasutab erikasutusõiguse alusel osa kaasomandi esemest (käesoleval juhul keldriruumi), on ta erikasutusõiguse teostamisel kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1).

4 (7)

7.Maja ühiskommunikatsioonid (mh vee- ja kanalisatsioonitorustikud) kuuluvad eelduslikult kaasomandi koosseisu ja kõigile korteriomanikest kaasomanikele (KOS § 1 lg 2 ja § 2 lg 2; KrtS § 4 lg-d 3 ja 4). Korteriomandi eseme reaalosa teenindavad torustiku osad võivad kuuluda ka korteriomandi eseme reaalosa (eriomandi) koosseisu (KOS § 2 lg 1 ja KrtS § 4 lg 1). Kohus on seisukohal, et olemasoleva vee- ja kanalisatsioonitorustiku korrashoid ja remont sai toimuda korteriomanike enamuse otsuse alusel (KOS § 15 lg 1 ja KrtS § 35 lg-d 1 ja 2 mõistes). Avaldajad ei ole tõendanud, et kaasomandi esemeks oleva vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamise ja asukoha muutmise aluseks oli olemas korteriomanike enamuse otsus. Avaldajad ei ole ka sellise otsuse olemasolule tuginenud. Kohus leiab, et avaldajate korteriomandi eriomandi eset teenindava torustiku korrashoid, torustiku asendamine ja uue torustiku paigaldamine on lubatud korteriomanike kokkuleppe alusel. Avaldajad ei ole tõendanud, et ainult nende korteriomandi eriomandi eset teenindava torustiku asendamise ja asukoha muutmise aluseks oli korteriomanike kokkulepe (KOS § 16 lg 1, KrtS § 38 lg 1). Avaldajad ei ole ka sellise kokkuleppe olemasolule tuginenud. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et avaldajad ei saa oma avaldust põhjendada sellega, et keldriruumis xxxx asuva vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumise kohustus tuleneb korteriomanike enamuse otsusest või korteriomanike kokkuleppest. Menetlusosalised ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub keldriruumis xxxx asuva vee- ja kanalisatsioonitorustiku talumise kohustuse tulenemine korteriomanike enamuse otsusest või korteriomanike kokkuleppest. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et puudutatud isik T Kl puudub kohustus taluda vee- ja kanalisatsioonitorustiku asendamist ja asukoha muutmist.
8.KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanikul on KrtS § 30 lg 1 p 1 järgi õigus kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Korteriomanik võib KrtS § 30 lg 2 alusel nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt, ning kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. Sellise nõude võib KrtS § 30 lg 4 järgi esitada ka korteriühistu. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, taluma mõjusid, mis jäävad neisse piiridesse ning võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Sarnased kohustused tulenesid korteriomanikule ka KOS § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (samuti AÕS § 72 lg 5 esimesest lausest) ja KOS § 11 lg 1 p-st 1. Kohus on seisukohal, et sõltumata sellest, kas torud on kaasomandi esemeks või kuuluvad avaldajate korteriomandi eriomandi eseme koosseisu, ei ole puudutatud isikul õigus torusid kõrvaldada, läbi lõigata või muul viisil takistada avaldajatel või teistel korteriomanikel torude kasutamist. Sellise tegevusega rikuks puudutatud isik T K kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1). Kohus on seisukohal, et torustiku kasutamise takistamise ohule viitab puudutatud isiku poolt avaldaja Ü Mle saadetud 17.05.2017 e-kiri. Puudutatud isik on selles avaldanud: „Teen Teile ettepaneku kõrvaldada keldriruumi nr xxxx paigaldatud torud ühe kuu (30 kalendripäeva) jooksul käesoleva kirja saamisest. Tähtaeg omavoliliselt rajatu kõrvaldamiseks on piisavalt pikk nende tööde tõrgeteta teostamiseks ning seega ei pane Teile ebamõistlikku koormust. Torustiku kõrvaldamisest palun endale e-posti teel teada anda. Selle ülalpool osundatud tähtaja möödudes võtan endale vabaduse kõrvaldada oma ainukasutuses olevast ruumist sinna õigusvastaselt paigaldatu“ (tl 30).

5 (7)

Kohus leiab, et KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tuleneb puudutatud isiku T K kohustus hoiduda tegevusest, mis võivad takistada avaldajatel või teistel korteriomanikel torustiku kasutamist. Seetõttu on avaldajatel õigus esitada puudutatud isiku T K vastu nõue hoiduda tegevusest, mis võib avaldajatel takistada torustiku kasutamist.

9.Avaldajad taotlevad, et kohus kohustaks puudutatud isik T K taluma asjaolu, et tema ainukasutuses olevat keldriruumi läbivad korteriomandit nr 2 veega varustav toru ja kanalisatsioonitoru. Kohus on seisukohal, et avalduse rahuldamine avaldajate taotluses märgitud sõnastuses võib viia asja ebaõige lahendamiseni, sest paneb puudutatud isik T Kle kohtumäärusega talumiskohustuse. Kohus tuvastas eelnevalt, et talumiskohustuse alust ei ole menetlusosalised tõendanud. Samas tuvastas kohus, et puudutatud isikul on kohustus hoiduda tegevusest, mis võib avaldajatel takistada torustiku kasutamist. Avaldajad taotlesid avalduse esitamisel hagi tagamise abinõude kohaldamist, mille sisuks oli keelata T Kl võtta ette mistahes toiminguid vee- ja kanalisatsioonitorudega, mis läbivad keldriruumi xxxx. Kohus saab aru, et avaldajate eesmärk oli vältida vee- ja kanalisatsiooniühenduse katkestamist puudutatud isiku poolt, st vältida omavoli. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus ei ole seotud avaldajate taotluse sõnastusega, vaid avaldajate tegeliku tahtega. Kohus leiab seetõttu, et kohus saab lahendada avaldajate taotluse nende esitatud taotluses märgitud nõudest erinevas sõnastuses. Kohus rahuldab avalduse ja keelab T Kl kui aadressil Komeedi tn 17 Tallinn korteriomandit nr xxxx omaval isikul võtta ette mistahes toiminguid vee- ja kanalisatsioonitorudega, mis läbivad keldriruumi, mis kaasomanike vahel sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe kohaselt on T K ainukasutuses ning mille kaudu toimub Komeedi tn 17 Tallinn asuva korteriomandi nr xxxx varustamine veega ja sealt heitvee ära juhtimine.
10.KrtS § 14 lg 1 alusel sõlmitud kaasomandi kasutuskorra lepingut on võimalik muuta korteriomanike kokkuleppel, sealhulgas osas, mis puudutab korteriomaniku talumiskohustusi, selle eest makstavaid tasusid jms. KrtS § 9 ja § 13 lg 2 võimaldavad erinormidena nõuda korteriomanikult tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Praegusel juhul sellekohast avaldust ei ole kohtule esitatud, seetõttu ei lahenda kohus käesolevas asjas kasutuskorra muutmise küsimust. Asjast puudutatud isikul on võimalik nõuda teistelt korteriomanikelt tema ainukasutusse antud keldriruumi vastuolus KOS § 16 lg-ga 1 paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitorude eemaldamist, pöördudes vajadusel kohtusse endise olukorra taastamise nõudes. Sellise nõude õiguslik alus on vähemasti AÕS § 89, mille kohaselt omanikul on õigus nõuda oma omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist ja rikkumisest hoidumist, v.a kui omanik on kohustatud rikkumist taluma (vt ka Riigikohtu 24.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999, p 34). Kohus ei lahenda käesolevas asjas puudutatud isiku T K taotlust keldriruumis xxxx senise olukorra taastamiseks, sest sellist taotlust ei ole kohtule esitatud.
11.Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 alusel 12.06.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu jõusse jätmine ei ole põhjendatud, sest avaldust lahendava kohtumääruse jõustumisel on avaldajatele tagatud õiguskaitse käesoleva kohtumääruse alusel.
12.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud 6 (7)

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldus on tehtud avaldajate kasuks, mistõttu tuleb avaldajate menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi jätta avaldajate kanda. Avaldajate kohtusse pöördumise on põhjustanud võimalus, et puudutatud isik T K takistab tema ainukasutuses olevas keldriruumis asuvate torude kasutamist. Seetõttu ei ole avaldajate kohtusse pöördumine olnud põhjendamatu ning puudutatud isikute menetluskulusid ei ole alust jätta avaldajate kanda. Kohus arvestab sellega, et avaldajate poolt torude paigaldamiseks puudutatud isiku ainukasutuses olevasse keldriruumi puudus korteriomanike enamuse otsus või korteriomanike kokkulepe. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul asjaolusid arvestades õiglane, et puudutatud isik peaks kandma teiste menetlusosaliste menetluskulud. Kohus jätab eeltoodut arvestades menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kuivõrd kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium