D S hagi K I vastu korteriomandi jagamiseks K I vastuhagi D S vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja/vastuhagi kostja: D S (sündinud xxx.a.; elukoht xxx). Hageja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Deivi Vaht (e-post: [email protected]) Kostja/vastuhagi hageja: K I (sünniaeg xxx, elukoht xxx). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Santašev (e-post: [email protected]) 07.10.2020.a kohtuistung poolte osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D S hagi K I vastu ühisomandi lõpetamise nõudes.
2.Jätta K I vastuhagi D S vastu ühisomandi lõpetamise nõudes rahuldamata.
3.Lõpetada D S ja K I ühisomand xxx asuvale kinnisasjale (registriosa nr xxx) ning kinnisasi jagada müües see kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulem jagada selliselt, et D S saab 1⁄2 tulemist ja K I saab 1⁄2 tulemist.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. D S riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu jätta Eesti Vabariigi kanda
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord 1(5)
2-19-3410 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue D S esitas 05.03.2019.a Harju Maakohtule hagiavalduse korteriomandi jagamiseks. 19.02.2020.a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, millega palub jagada pärandvara ning jätta pärandvaraks olev korteriomand asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx, hageja D S ainuomandisse ja mõista temalt K I sünniaeg xxx.a kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest 25 000 eurot. Alternatiivselt palub hageja lõpetada D S, sünniaeg xxx.a ja K I, sünniaeg xxx.a ühine omand korterieriomandile asukohaga xxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx selle müügi teel avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja jagada müügist saadu hageja ja kostja vahel võrdselt. Menetluskulude kandjaks palub hageja määrata kostja. Kostja vastus 16.05.2019.a ja 13.12.2019.a vastustes hagiavaldusele vaidleb kostja hagile vastu. Kostja leiab, et olukorras, kus korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega L O kasuks, ei ole võimalik antud korterit müüa avalikul enampakkumisel, et tagada korteriomandi piiramatu ja takistamatu kasutamine eestkostet vajava isiku (isiklikku kasutusõigust omava isiku) poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Vastuhagi nõue Kostja esitas 25.02.2020.a vastuhagi, millega palub lõpetada ühisomand xxx korterile selliselt, et korteriomand jääb K I ainuomandisse ja K. I tasub D Sle ühisomandi osa kaotuse eest 23 000 eurot. Menetluskulud palub kostja/vastuhagi hageja jätta D. S kanda. Kostja põhjendab vastuhagis ühisomandi lõpetamist ja kostjale/vastuhagejale jätmist asjaoluga, et hageja poolt pakutud viis ei arvesta eestkostet vajava isiku huve ja on esitatud eranditult lähtudes D S isiklikest huvidest. Samuti on kostjal/vastuhagejal kahtlusi hageja majandusliku võimekuse osas tasuda kostjale kaasomandi lõpetamisel hüvitis. Vastukostja seisukohad vastuhagile Vastukostja on seisukohal, et pärandvara jätmine vastuhagejale vaid seetõttu, et sellega on tagatud L Oile isiklik kasutusõigus, on õiguslikult sisutu. Isiklikku kasutusõigust tagab märge 2(5)
2-19-3410 kinnistusraamatus, mistõttu ei oma tähtsust L Oi suhted ja eestkostega seotud küsimused kummagi poolega. Kohtuotsuse põhjendus
D S ja K I ühisomandis on xxx asuv korteriomand, registriosa nr xxx; Korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega L O (isikukood xxx) kasuks, kes elab xxx vanadekodus; Poolte ühisomand tekkis läbi S I (sündinud xxx.a, surnud xxx.a) pärimismenetluse, mõlemale pärijale kuulub 1⁄2 suurune mõtteline osa pärijate ühisusest; Mõlemad pooled soovivad ühisomandi lõpetamist, omandi jätmist ühele omanikule ja kumbki pool on nõus tasuma teisele poolele omandi kaotuse eest hüvitist 25 000 eurot; Korteriomandi väärtuseks koos seda koormava isikliku kasutusõigusega hindavad pooled 46 000 eurot.
2.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 järgi kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-06 (p 19, 20) selgitanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Pooled vaidlevad, kas kostjal on ülekaalukas huvi kinnistu omandi säilitamise suhtes.
3.Kinnistusraamatu väljavõttega (tl 25-26) on tõendatud, et xxx asuva korteriomandi, registriosa nr xxx ühisomanikeks on hageja ja kostja, ning et korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega L O kasuks. Rahvastikuregistri väljavõttega (tl 43) on tõendatud, et alates 15.03.2019.a on L Oi muuks sideaadressiks xxx. Isikliku kasutusõiguse omaja viibimist xxx kinnitasid pooled ka 07.10.2020.a kohtuistungil. Harju Maakohtu 19.09.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-51526 (tl 65-67) on tõendatud, et hageja D. S vabastati L Oi eestkostja kohustustest ja uueks eestkostjaks määrati xxx 13.02.2020.a hindamisaktiga (tl 68-80) on tõendatud vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus koos piirangutega 46 000 eurot ning ilma piiranguteta 80 000 eurot.
4.Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik suudab väidetavalt paremini tagada L Oile isikliku kasutusõiguse säilimise korteriomandile, ei tähenda, et sellel kaasomanikul oleks teise kaasomaniku suhtes ülekaalukas huvi oma omandi säilimise osas. Isiklikku kasutusõigust tagab märge kinnistusraamatus. Isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. Sõltumata sellest, kes on L Oi eestkostja, puudub eestkostjal võimalus lihtsal viisil ja L Oi huvide vastaselt isiklik kasutusõigus kinnistusraamatust kustutada. Sellise tehingu jaoks on perekonnaseaduse (PKS) §-de 187 ja 188 kohaselt vajalik kohtu nõusolek. Menetluse käigus määratakse eestkostetavale ka advokaadist esindaja riigi õigusabi korras eestkostetava huvide tagamiseks. Ülaltoodust tulenevalt ei saa kumbagi kaasomanikku eelistada teisele põhjusel, et üks kaasomanik tagab paremini isiklikku kasutusõigust omava isiku huvid kui teine kaasomanik. Isikliku kasutusõiguse omaja huve tagab seadus ja märge kinnistusraamatus.
3(5)
2-19-3410
5.Kohtu hinnangul ei ole veenev ega tõendatud kostja 13.12.2019.a vastuses (tl 58) ega vastuhagis (tl 63-64, p 15) väljatoodu selles osas, et L Oi eestkostja H I otsib Eestis tööd ja peale seda, kui eestkostja saab Eestis tööd, siis kolib L O tagasi Eestisse ja hakkab korterit uuesti kasutama. Kaasomandi lõpetamise ja vaidlusaluse korteriomandi kostja K. I ainuomandisse jätmise põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et kostja vend on isiklikku kasutusõigust omava isiku eestkostjaks. Eestkostja kohustused ja võimalikud tulevased teod ei ole laiendatavad kostjale K. Ile.
6.Pooled ei vaidle, et kinnistu koguväärtus on 80 000 eurot, aga koos koormava isikliku kasutusõigusega 46 000 eurot. Seega kummagi omandiosale vastava hüvitise suurus oleks 40 000 eurot ilma koormatiseta korteri puhul ning 23 000 eurot koos koormatisega korteri puhul. Samas on mõlemad pooled menetluse käigus, viimati 07.10.2020.a istungil, välja toonud, et on nõus maksma vastaspoole osa eest 25 000 eurot. Kohus leiab, et jagades asja selle jätmisega ühele omanikule hüvitise maksmise kohustuse vastu, tuleb kohtul tulenevalt AÕS § 77 lg 2 lähtuda hüvitise suuruse määramisel asja väärtusest tervikuna ja omandiosade suurusest. Kuigi pooled ei vaidle korteriomandi väärtuse üle, on asja tegeliku väärtuse teada saamise kõige paremaks viisiks selle võõrandamine avalikul enampakkumisel. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik eelistada ühe kaasomaniku suuremat huvi omandi säilitamise jaoks, mistõttu on kaasomanike parimates huvides kinnistu võõrandamine avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamine vastavalt nende omandiosa suurusele. Nimetatud kaalutlustel rahuldab kohus D S hagi kaasomandi lõpetamise nõudes ning otsustab, et kaasomandis olev kinnistu jagatakse hageja poolt taotletud alternatiivsel viisil, s.o müümisega avalikul enampakkumisel, saadav raha jagatakse vastavalt omandiosade suurusele. Seoses hagi rahuldamisega jääb K I vastuhagi rahuldamata.
7.Kuivõrd kohus jagab asja selle müümisega enampakkumisel, ei oma tähendust asjas esitatud tõendid poolte varalise seisundi ja finantseerimisallikate kohta: S S kinnitus (tl 87 ja 88), kostja vastuväide (tl 90-91). Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (3-2-1-7010, p 14). Kuna nii hageja hagis kui kostja vastuhagis on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei ole õiglane lähtuda vaid sellest, kumma poole soovitud viisist lähtudes otsustas kohus kaasomandi lõpetada. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega ei määra kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust. Kuivõrd hageja sai 16.08.2019.a määrusega riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis hageja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. 4(5)
2-19-3410
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.