X hagi Y vastu ühisomandi lõpetamiseks Y vastuhagi X vastu ühisomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik ning kaebuse hind
Y apellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot X vastuapellatsioonkaebus, hind 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja) X (sündinud XX.XX.XXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht Kostja (vastuhagis hageja) Y (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 02.11.2020 otsus osas, milles maakohus otsustas lõpetada ühisomand korteriomandile avalikul enampakkumisel ning määras enampakkumise tulem jagada poolte vahel võrdselt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada korteriomandi ühisomand pooltevahelisel enampakkumisel ja enampakkumise võitnud poole kohustusega kaotajale maksma hüvitist.
2.2.Lõpetada X ja Y ühisomand korteriomandile XXX, registriosa nr XXXXXXXX ühisomanikevahelisel enampakkumisel. 2.3.Enampakkumise korraldajaks määrata hageja või kostja poolt valitud Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäitur.
2.4.Korteriomandi XXX, registriosa nr XXXXXXXX enampakkumisel müügist saadud tulem jaotatakse X ja Y vahel võrdselt.
3.Rahuldada kostja apellatsioonkaebus ja jätta rahuldamata hageja vastuapellatsioonkaebus.
4.Jätta asjas kantud poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda, välja arvatud X riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning vastuväited vastuhagile
1.X (hageja) esitas 05.03.2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXXX) jagamiseks (hagi täpsustatud 03.04.2019, 10.09.2019 ja 19.02.2020). Hageja palus jätta korteriomand tema ainuomandisse ja mõista temalt kostjale hüvitist 25 000 eurot. Vajadusel tasub hageja asemel hüvitise kolmas isik. Hageja palus kohtuotsusega asendada kostja tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks ja määrata kindlaks, et pooled täidavad oma kohustused samaaegselt. Alternatiivselt palus hageja lõpetada ühisomand müügi teel avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ja jagada müügist saadu poolte vahel võrdselt. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Hagiavalduse asjaoludel olid pooled Q (pärandaja) lapsed ja seadusjärgsed pärijad 1⁄2 mõttelises osas. Pärandvaraks oli vaidlusalune korteriomand. Nii hageja kui kostja elavad Ukrainas ja korterit ei kasuta. Korteriomandile on seatud isiklik kasutusõigus poolte ema W kasuks, kes viibib Ukrainas vanadekodus, on dementne ja Eestisse elama ilmselt ei tule. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
2.Kostja ei vaielnud ühisomandi lõpetamisele vastu, kuid ei nõustunud hageja pakutud jagamise viisiga. Korteriomandile on seatud isiklik kasutusõigus W kasuks, kellele on seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks (kohtuasi nr 2-13-51526). Tema eestkostjaks oli varasemalt hageja ja praegu on eestkostja kostja vend Z. Kostja oli huvitatud omandi säilimisest, et seda saaksid kasutada W ja tema eestkostja. Olukorras, kus korteriomand on koormatud isikliku kasutusõigusega, ei ole võimalik seda müüa avalikul enampakkumisel, et tagada korteriomandi piiramatu ja takistamatu kasutamine eestkostet vajava isiku poolt.
3.Kostja esitas 25.02.2020 vastuhagi, millega palus lõpetada ühisomand korteriomandile selliselt, et see jääb kostja ainuomandisse ühes kohustusega hüvitada hagejale tema ühisomandi osa kaotuse eest 23 000 eurot ning et kohtuotsusega asendatakse hageja nõusolek vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja poolt pakutud viis ei arvestanud eestkostet vajava isiku huve ja hagi oli esitatud üksnes lähtudes hageja enda huvidest. Kostja kahtles hageja majanduslikus võimekuses tasuda kaasomandi lõpetamisel hüvitis. Samuti puudus kostjal usaldus hageja vastu. Kostja oli võimeline tasuma hagejale hüvitise omandi kaotamise eest.
Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja leidis, et pärandvara jätmine kostjale vaid seetõttu, et sellega on tagatud W-le isiklik kasutusõigus, oli õiguslikult sisutu. Isiklikku kasutusõigust tagab märge kinnistusraamatus, mistõttu ei omanud tähtsust W suhted ja eestkostega seotud küsimused kummagi poolega. Kostjal puudus ülekaalukas huvi korteriomandi endale saamiseks.
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus lõpetas poolte ühisomandi korteriomandile ja määras korteriomandi jagamise viisiks selle müügi avalikul enampakkumisel. Enampakkumise tulem tuli jagada poolte vahel võrdselt. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hageja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu jäid Eesti Vabariigi kanda. Kohus lahendas poolte nõudeid asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel. Pooled ei vaielnud, et neile kui Q pärijatele kuulus ühisomanikena kummalegi 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist, mis oli koormatud isikliku kasutusõigusega poolte ema W kasuks, kes elas Ukrainas vanadekodus. Kohus tuvastas, et hageja oli Harju Maakohtu 19.09.2018 määrusega (kohtuasi nr 2-13-51526) vabastatud W eestkostja kohustustest ja uueks eestkostjaks määrati Z. Mõlemad pooled soovisid ühisomandi lõpetamist ja ainuomandi jätmist endale, nõustudes tasuma teisele poolele omandi kaotuse eest hüvitist 25 000 eurot. Pooled hindasid korteriomandi väärtuseks koos seda koormava isikliku kasutusõigusega 46 000 eurot. Lahe Kinnisvara OÜ hindamisaktiga oli tõendatud vaidlusaluse korteriomandi turuväärtus koos piirangutega 46 000 eurot ning piiranguteta 80 000 eurot. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik suudab paremini tagada W-le isikliku kasutusõiguse säilimise korteriomandile, ei näita ülekaalukat huvi omandi säilimiseks. Isiklikku kasutusõigust tagab märge kinnistusraamatus. Isikliku kasutusõiguse kustutamiseks piisab õigustatud isiku surmatõendist ja eestkostjal puudub võimalus see kinnistusraamatust kustutada. Kostja väide, et eestkostja otsib Eestis tööd ja kolib siis ühes eestkostetavaga Eestisse ja hakkab korterit kasutama, ei olnud veenev ega tõendatud. Vaidlusaluse korteriomandi kostja ainuomandisse jätmise põhjenduseks ei saanud olla asjaolu, et kostja vend Z on määratud eestkoste all oleva isiku eestkostjaks. Eestkostja kohustused ja võimalikud tulevased teod polnud laiendatavad kostjale. Kohus leidis, et jagades asja selle jätmisega ühele omanikule hüvitise maksmise kohustuse vastu, tuli kohtul lähtuda hüvitise suuruse määramisel asja väärtusest tervikuna ja omandiosade suurusest. Kuigi pooled ei vaielnud korteriomandi väärtuse üle, oli asja tegeliku väärtuse teadasaamise parimaks viisiks selle võõrandamine avalikul enampakkumisel. Käesoleval juhul ei olnud võimalik eelistada ühe kaasomaniku suuremat huvi omandi säilitamise vastu, mistõttu oli poolte parimates huvides korteriomandi võõrandamine avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamine vastavalt nende omandiosa suurusele. Kostja apellatsioonkaebus
6.Kostja palus otsus tühistada ja teha uus, millega rahuldada vastuhagi ja jätta korteriomand kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale ühisomandi kaotuse eest 23 000 eurot ning asendada hageja nõusolek vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda. Maakohus oleks pidanud esmalt vaatama läbi hageja põhinõude korteriomandi jätmiseks hageja ainuomandisse ja kostja nõude jätta korteriomand kostja ainuomandisse. Alles seejärel, kui
korteriomandit polnud alust jätta kummalegi poolele, tulnuks lahendada hageja alternatiivne nõue ja määrata ühisomandi lõpetamise viisiks avalik enampakkumine. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et tuleb otsustama, kelle omandisse korteriomand jätta. Seega oli üllatuslik, et kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude. Sellega rikkus kohus nõuete lahendamise järjekorda. Asja müük avalikul enampakkumisel oleks õigustatud, kui kumbki ühisomanikest ei ole huvitatud ainuomanikuks saamisest, vaid soovitakse kaasomandi osa eest võimalikult suurt hinda. Praeguses asjas soovisid pooled saada korteriomandi ainuomanikuks. Kostja oli võimeline hagejale hüvitist maksma omandi kaotuse eest. Hageja ise tõi esile, et ta on invaliid ja tema sissetulek on 50 eurot kuus, st tal pole rahalisi vahendeid hüvitise maksmiseks. Tundmatu isiku kinnitusega ei saa tõendada hageja võimekust maksta raha. Kostja täpsustas apellatsioonimenetluses, et ta oli nõus tasuma hagejale hüvitist 25 000 eurot. Kostja taotles alternatiivselt lõpetada ühisomand selle müügiga ühisomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja vastuapellatsioonkaebus
7.Hageja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja jättis esmase nõude rahuldamata. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ja jättis vastuhagi rahuldamata. Hageja nõustus ka maakohtu otsuse põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmisel. Hageja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta korteriomand hageja ainuomandisse ja mõista temalt kostja kasuks hüvitis 25 000 eurot ning asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks. Hageja taotles määrata otsuse täitmise kord. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Pooled ei vaielnud omandi väärtuse üle ja seega polnud vaja korteriomand võõrandada enampakkumisel. Esmajärjekorras tuli kaaluda, kas asja jätmine ühele kaasomanikest oleks õiglane ja teise kaasomaniku huve järgiv. Kostja pakkus kohtuistungil hagejale hüvitist 25 000 eurot. Seega oleks juba poolte varalise heaolu nimel tulnud hageja nõue rahuldada, sest kostja oleks saanud suurema summa hagejalt kui ta ise vastu pakkus. Kostjal polnud võimekust hageja osa välja osta. Kostja esitas valeväiteid korteri kasutamise kohta. Poolte vastused kaebustele.
8.Pooled vastaspoole kaebusi ei tunnistanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 2), välja arvatud menetluskulude poolte kanda jätmise ja hageja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu Eesti Vabariigi kanda jätmise osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kostja alternatiivse nõude ühisomandi jagamiseks pooltevahelisel enampakkumisel, sh määrab, et enampakkumise võitnud pool peab kaotanud poolele maksma hüvitist. Menetluskulud jäävad kogu menetluses poolte endi kanda. Kohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse ja jätab hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks kaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud.
10.Pooltel ei ole vaidlust, et neile kuulub võrdsetes 1⁄2 mõttelistes osades korteriomand XXX. Pooled ei jõudnud kokkuleppele ühisomandi lõpetamise viisis, sest mõlemad soovisid korteriomandit endale ja nõustusid tasuma vastaspoolele hüvitist 25 000 eurot. Maakohus
leidis, et pole võimalik eelistada kumbagi kaasomaniku huvi ja määras ühisomandi lõpetamise viisiks selle müümise avalikul enampakkumisel vastavalt hageja alternatiivsele nõudele.
11.Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 70 lg 6). Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist (AÕS § 76 lg 1). Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg-d 1 ja 2). Riigikohus on selgitanud, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike (ühisomanike) huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi lõpetamine taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega, peab kohus selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel viisil lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 11). Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus mitu kaasomanikku soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad ning kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust (Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kaasomanike vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 24).
12.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus pooltele ülalloetletud selgitused edastamata. Maakohus ei selgitanud pooltele, et kaasomandi lõpetamine viisil, kus asi müüakse avalikul enampakkumisel, oleks asjaolusid arvestades õigustatud, kui soovitakse kaasomandit lõpetada ja keegi kaasomanikest ei soovi asja ainuomanikuks saada, vaid huvi on saada omandi eest võimalikult suurt kompensatsiooni. Maakohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmine tõi kaasa ebaõige lahendi. Samuti avaldasid pooled apellatsioonimenetluses, et maakohus jättis poolte tahte tähelepanuta - kummagi poole huvi oli saada korteriomand endale. Ringkonnakohus nõustub pooltega, et selles osas rikkus maakohus menetlusnorme, jättes poolte väited eelmenetluses piisava tähelepanuta. Kohus peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele, kuid kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-11516, p 24). Pooled ei esitanud maakohtus nõuet jagada kinnisomand ühisomanikevahelisel enampakkumisel. Kuivõrd maakohus ei selgitanud pooltele sellise nõude esitamise võimalust, millisele menetlusnormi rikkumisele oli kostja apellatsioonkaebuse p-s 10 tuginenud, siis kõrvaldas selle puuduse ringkonnakohus. Ringkonnakohus ei pea asja uueks arutamiseks maakohtule saatma, kui menetlusõiguse rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2). Ringkonnakohus selgitas pooltele 25.03.2021 määruses asjakohast kohtupraktikat ja tegi pooltele ettepaneku soovi korral esitada vastav nõue apellatsioonimenetluses (lk 148), kui pooled sooviksid, et kohus sellist nõuet apellatsiooniastmes menetleks. Selle järgselt oli ringkonnakohtul võimalik ammendavalt kaaluda kõiki korteriomandi jagamise viise (vt ka Riigikohtu 05.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 32-1-82-08, p 12). Kostja esitas ringkonnakohtule alternatiivse nõude müüa korteriomand
ühisomanike vahelisel enampakkumisel (lk 149). Hageja ei vaielnud sellele nõudele vastu, paludes ühtlasi määrata lahendi täitmise kord (lk 151 jj).
13.Kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu (Riigikohtu 26.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seega ülalmärgitut arvestades maakohtu otsus materiaalõiguse väära kohaldamise ja diskretsioonipiiride ületamise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega jagada ühisomand pooltevahelise enampakkumisel. Kummagi poole esile toodud asjaoludest nähtub, et mõlemal poolel on soov säilitada omand. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik eelistada ühe kaasomaniku suuremat huvi omandi säilitamise vastu ja seetõttu ei jäta kohus korteriomandit ei hageja ega kostja omandisse. Poolte esitatu pinnalt ei saa üheselt ühe poole väiteid lugeda kaalukamaks teise omast. Ühisomanike vahelise enampakkumise korraldamine on praegustel asjaoludel õiglane, kuna see tagab mõlemale poolele võrdse võimaluse asja omandada. Selline ühisomandi jagamise viis on kõige paremini kooskõlas poolte huvidega. Nagu eelnevalt märgitud, võimaldab enampakkumine eseme omandamisest huvitatud ühisomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse.
14.TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (Riigikohtu 12.10.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16). Hageja soovis ulatuslikku kohtupoolset täitmise korra reguleerimist TMS väliselt notari vahendusel (lk 151-153). Kostja vaidles suures osas sellele vastu (lk 155). Ringkonnakohus selgitab, et kui pooled soovivad täitemenetluse väliselt ühisomandi lõpetamist, siis on neil õigus selles kokku leppida (Riigikohtu 09.06.2017 määrus kohtuasjas nr 3‐2‐1‐61‐17, p 13 ja 26.04.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Kui pooled omavahel enampakkumise korralduses kokku ei lepi, on neil õigus pöörduda enampakkumise korraldamiseks Harju ja Tallinna piirkonna kohtutäituri poole. Käesolevas asjas puuduvad takistused kohtulahendi täitmiseks TMS ettenähtud korras. Hageja põhjendused pole sedavõrd kaalukad, et sellest kõrvale kalduda. Lisaks arvestab kohus, et kostja polnud valdavas osas nõus hageja ettepanekutega. Kohus selgitab, et kui detailset täitmise korda ei ole kohtulahendis kindlaks määratud, saab nõuda ühisomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist TMS-s sätestatud korras kohtutäituri vahendusel. TMS-i II osa sätteid tuleb kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise korraldamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Puudub põhjus asuda kaasomandi lõpetamiseks korraldatava kaasomanikevahelise enampakkumise puhul teistsugusele seisukohale (Riigikohtu 09.06.2017 määrus kohtuasjas nr 3‐2‐1‐61‐17, p 12.1.). Kohtutäitur määrab korteriomandile alghinna ning omanikuks saab kaasomanik, kes pakub kõrgema hinna. Lisaks puudub praegusel juhul mõistlik vajadus kohtu sekkumiseks ja täitmise korra detailseks reguleerimiseks. Kohtutäitur on pädev ja võimeline korraldama enampakkumist vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele. Täiendavate tingimuste kehtestamine kohtu poolt ei ole kohtu hinnangul vajalik ega aitaks kaasa kohtuotsuse täitmisele ja enampakkumise läbiviimisele. Enampakkumine on avalik-õigusliku tähendusega. Omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale tekib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 156 järgi enampakkumise akti alusel
kinnistusraamatusse kande tegemisega, st lepingut ei sõlmita ja vajalik ei ole ka notariaalne tõestamine. Kanded kinnistusraamatusse tehakse kohtutäituri avalduse alusel (TMS § 160). AÕS § 77 lg 2 kohaselt tuleb asja müügil enampakkumisel saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Vaidlustamata asjaoludel on poolte osad võrdsed. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Praegusel juhul puudub vajadus menetluskulude jaotuse muutmiseks maakohtus (TsMS § 173 lg 3). Kohtupraktikas on leitud, et kuna kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, on põhjendatud ja õiglane jätte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (Riigikohtu 27.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Ka apellatsiooniastme kulud on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades õiglane jätta poolte endi kanda. Ühisomandi lõpetamine on mõlema poole huvides, sest nad olid huvitatud kaasomandi lõpetamisest, kokku ei suudetud leppida vaid ühisomandi lõpetamise viisis. Kohtu hinnangul ei ole kumbki pool piisavalt põhjendanud, et esineks alus jätta mõne poole menetluskulusid teise poole kanda. Kuivõrd hageja sai riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, siis hageja riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda. Kohus lahendas taotluse määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.