Lõpetada Vxxxxxxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Vxxxxxxx Pxxxxxx tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
3.Vabastada Vxxxxxxx Pxxxxxx tema usaldusisiku kohustustest Vxxxxxxx Pxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 26.03.2015. a määrusega välja Vxxxxxxx Pxxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. 03.07.2015.a toimus nõuete kaitsmise koosolek. 06.07.2015. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. 06.08.2015. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
2.04.09.2015. a määrusega lõpetas kohus Vxxxxxxx Pxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise tõttu. Sama määrusega algatas kohus Vxxxxxxx Pxxxxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus ei määranud võlgnikule usaldusisikut ja määras, et võlgnikul endal tuleb täita usaldusisiku ülesandeid. Pankrotimenetluse lõpetamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel oli Vxxxxxxx Pxxxxxxx tunnustatud nõuete summa, mille ulatuses ei ole võlausaldajad raha saanud, 53 248,35 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).
3.04.09.2015. a määruse kohaselt peab võlgnik esitama teavet oma tegevuse kohta kaks korda aastas (1. märts ja 1. september) ning tegema väljamakseid üks kord aastas (1. veebruaril), esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2016. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 03.03.2016. a. 05.09.2016. a, 05.04.2017. a, 11.08.2017. a (täiendus 06.10.2017), 28.02.2018. a, 11.09.2018. a, 05.03.2019. a, 10.09.2019. a, 02.03.2020. a ning 02.09.2020. a. Võlgnik on menetluse algusest alates olnud hõivatud tööga. Võlgnik töötab AS-s SEBE bussijuhina (esitatud tööleping 03.03.2016. a, tööleping sõlmitud 22.12.2015. a). Võlgniku sissetulekuteks on olnud terve menetluse jooksul töötasu (sh töövõimetushüvitised, puhkusetasud), sotsiaaltoetus, dividendid, pension ning hiljem töövõimetoetus. Võlgnikul oli menetluse alguses osaline töövõime (11.10.2017. a on esitatud töövõimeotsus, millest nähtub, et võlgnikule on 26.09.2017. a otsusega määratud osaline töövõime kestusega 01.10.2017-12.09.2022), kuid käesolevaks ajaks on võlgnikul määratud puuduv töövõime (võlgnik esitanud otsuse 03.09.2020). Varasemalt on võlgnikul määratud puuduv töövõime 24.09.2018. a otsusega kestusega 13.08.2018 – 12.08.2019. Võlgniku esitatud aruanded on olnud eeskujulikud. Aruandes sisulises osas on toodud vajalik info võlgniku kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on teinud ülevaate talle laekunud sissetulekutest tabeli kujul, milles on kajastatud ka võlausaldajatele raha eraldamine, sh on võimalik jälgida arvutuskäike. Aruandele on lisatud võlgniku arvelduskontode väljavõtted. Kohtule on võlgnik olnud kättesaadav. Terve menetluse jooksul on võlgnik teeninud sellist tulu, millest seaduse kohaselt on tulnud teha eraldisi. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid 9656,12 euro ulatuses, see teeb 18,13%.
4.Võlgnik esitas kohtule 24.09.2020 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohustustest vabastamise menetlus on kestnud 5 aastat. Võlgnikul on 100% töövõimetus, kuid ta on need 5 aastat töötanud AS-s SEBE bussijuhina. Saadud palgast eraldas võlgnik võlausaldajatele 75%. Võlgnik on esitanud kaks korda aastas aruandeid ning üks kord aastas tegi väljamakseid. Võlgnikul puudub oma elamiskoht, mistõttu ta peab üürima korterit. Korteri üür on 400 eurot ja kommunaalid 150 eurot või rohkem. Võlgnik rohkem laene ega võlgu tekitanud ei ole, kuna saab aru, et nendega on väga raske elada. Võlgnik taotleb kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist ning enda kohustustest vabastamist.
5.24.09.2020. a kirjaga andis kohus võlausaldajatele võimaluse esitada oma seisukoht võlgniku taotlusele kohtu poolt antud tähtaja jooksul.
5.1.Maksu- ja Tolliamet esitas oma seisukoha 08.10.2020. a. Võlausaldajal puuduvad nõuded Vxxxxxxx Pxxxxxxx vastu ning sellest tulenevalt ka vastuväited Vxxxxxxx
Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamise osas.
5.2.Bigbank AS esitas oma seisukoha 09.10.2020. a. Võlausaldaja tunnustatud nõue oli kohustustest vabastamise menetluse algatamine seisuga 3 944 eurot. Alates kohustustest vabastamise menetluse algusest on nõude raames laekunud 3 552,97 eurot. (Nõude aluseks olevas laenulepingus oli sõlmitud käendusleping ja kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel on käendaja tasunud solidaarvõlgnevust koos võlgnikuga.) Võlausaldaja on nõus sellega, et kohustustest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele.
5.3.Julianus Inkasso esitas oma seisukoha 12.10.2020. a. Võlausaldaja ei ole nõus VxxxxxxxxPxxxxxxx täitmata jäänud kohustusest vastamisega põhjusel, et laekumisi nõuete katteks on kas toimunud minimaalselt või üldse mitte.
5.4.Swedbank AS esitas oma seisukoha 12.10.2020. a. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud seaduses sätestatud loovutamiskohustust (PankrS § 173 4). Võlausaldaja on arvutanud võlgniku töötasust tulenevalt võlausaldajale väljamaksmiseks kuuluva summa, milleks on 13 364,94 eurot. Võlausaldajale on väljamakseid tehtud väiksemas summas. (Võlausaldaja on lisanud oma vastusele ka ülevaatliku tabeli arestitavate summade kohta) PankrS § 173 lg 4 teise lause kohaselt võib kohus määrata seadusest erineva määra usaldusisikule loomiseks, kuid praegusel juhul pole kohus seda teinud, mistõttu tuleb lähtuda seaduses sätestatud määrast. Juhul, kui kohus aktsepteerib olukorda, kus võlgnik tasub võlausaldajate nõudeid juhuslikus määras ning vähem, kaotaks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatu oma mõtte. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16, punktis 13 märkinud, et tahtlik loovutamiskohustuse rikkumine kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik on kohtule esitanud oma sissetulekute osas arvutusi ning tabeleid ka väljamaksete kohta võlausaldajatele, kuid võlausaldaja ei nõustu arvutustes toodud summadega ning on seisukohal, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine on süülise iseloomuga. Võlausaldaja arvates on võlgnik olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlgnik on olnud teadlik, et usaldusisikule tuleb loovutada 75% töötasust, kuid ei ole seda siiski teinud, mistõttu on võlausaldaja nõude katteks laekunud vähem, kui seaduses sätestatud. Praegusel juhul on võlgnik tasunud, küll väiksemal määral, võlausaldaja nõudeid, kuid võlausaldaja on seisukohal, et menetluse pikendamisel saab võlausaldaja nõue suuremal määral rahuldatud, kui võlgnik seda praeguseks ajaks rahuldanud on. Seega on põhjendatud ning mõistlik pikendada võlgniku suhtes käivat kohustustest vabastamise menetlust, et anda võlgnikule võimalus oma rikkumisi heastada. Alternatiivselt palub Swedbank AS lõpetada Vxxxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlus ning jätta Vxxxxxxx Pxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus leiab, et võlgniku taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest on võimalik rahuldada ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
5.Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel PankrS § 175 lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
6.Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).
7.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Vxxxxxxx Pxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
8.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud töötasu (sh töövõimetushüvitised, puhkusetasud), sotsiaaltoetus, dividendid, pension ning hiljem töövõimetoetus. Võlgnik on teeninud sellist sissetulekut, mis on võimaldanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on olnud enamus aja menetlusest tööga hõivatud. Seda ajal, mil võlgnik oli osalise töövõimega, ning ajal, mil võlgnikul on puuduv töövõime. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on teinud tööd vastavalt oma võimetele ning isegi rohkem arvestades võlgniku tervislikku seisundit. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgnik, jätkates töö tegemist ka puuduva töövõime määramisel, on näidanud kohusetundlikkust oma kohustuste täitmisesse ning tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid käesolevas menetluses.
8.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt või vähese viivitusega, aruannetele on lisatud konto väljavõtted. Võlgnik on kohtu päringutele vastanud.
8.3.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (PankrS § 173 lg-d 3-5) Võlgnik on aruandele lisanud tabeli, milles on ära toodud kõik talle laekunud sissetulekud ning võlausaldajatele raha eraldamise arvestuse. Võlgnik on võlausaldajate nõudeid rahuldanud summas 9656,20 eurot , mis teeb 18,13% täitmata jäänud nõuetest.
Võlausaldaja Swedbank AS toob välja, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust. Kohus sellega ei nõustu ning põhjendab seda järgnevalt. Võlausaldaja lähtub oma seisukohas ainult PankrS § 173 lg-st 3 (tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule) ja 4 (tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti). Loovutamiskohustus ei ole reguleeritud ainult PankrS § 173 lg 3 ja 4, seda täpsustab ka sama paragrahvi lõige 5, mille kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissenõude pööramist sissetulekutele reguleerib täitemenetluse seadustik, mille 7. peatüki 2. jagu käsitleb sissetuleku arestimise aluseid. Eelkõige on asjakohased käesolevas menetluses TMS §-d 130-132. Sissetuleku osa, millest eraldatakse võlausaldajatele 75% ning võlgnikule 25%, leitakse vastavalt TMS § 132 sätestatule. Esiteks tuleb võlgnikule tagada palga alammäära suurune sissetulek (TMS § 132 lg 1), millele on ülalpeetavate olemasolul lisatud üks kolmandik alampalga määrast (TMS § 132 lg 2). See osa, mis ületab palga alammäära, millele on lisatud ülalpeetavate olemasolul üks kolmandik, ei lähe täies ulatuses võlausaldajate ning võlgniku vahel jagamisele vastavalt seaduses toodud proportsioonidele, nagu ei arestita ka täitemenetluse raames miinimummäära ületavat osa täies ulatuses, vaid see piirdub kahe kolmandikuga. See reegel tuleneb TMS § 132 lg-st 3, mis on viimane samm enne võlausaldajale ning võlgnikule kuuluva osa (75% ja 25%) välja arvestamisel. Võlausaldaja on aga oma arvutuskäigus jätnud TMS § 132 lg-s 3 toodud reegli arvestamata. Kohus ei pea sellist lähenemist õigeks. Seadus viitab konkreetselt sellele, et võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei ole võimalik pöörata sissenõuet. See tähendab, et kohustustest vabastamise menetluses tuleb rakendada samu reegleid, mida rakendatakse täitemenetluses sissetuleku arestimisel (palga alammäär, millele on lisatud üks kolmandik ülalpeetava kohta ning olenevalt sissetuleku suurusest kahe kolmandiku või terve ulatuses). Nii võlgnikku kui ka võlausaldajat tuleb kohelda samamoodi nii täitemenetluses kui ka pankrotimenetluses ning sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses. Kohus ei näe mingisugust õigustust sellele, et võlgnik peaks kohustustest vabastamise menetluses eraldama võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rohkem kui ta peaks täitemenetluse raames. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud oma sissetuleku loovutamiskohustust käesolevas menetluses.
8.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.
9.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
10.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõutaval viisil. Kohus rõhutab, et tulenevalt võlgnikul kindlaks tehtud osalisest töövõimest ja seejärel puuduvast töövõimest on kogu menetluse kestel olnud realistlik selline olukord, et võlgnikul puudub üldse igasugune arestitav sissetulek. Võlgnik on soovinud täita PankrS § 173 lg.1 kohustust, parandada sedakaudu nii oma toimetulekut kui ka täita kohustusi võlausaldajate ees, võlgnik on leidnud võimaluse töötada ja panustada Pankrotiseaduses sätestatud määras kohustuste täitmisesse võlausaldajate ees. Kokkuvõttes on võlgnik näidanud üles tahet oma kohustusi täita, täitnud neid seaduses sätestatud viisil ja puudub alus heita võlgnikule ette kohustustest vabastamise põhjendamatust PankrS § 175 lg.51 järgi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Vxxxxxxx Pxxxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Vxxxxxxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Vxxxxxxx Pxxxxxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Vxxxxxxx Pxxxxxxxxsaab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.