R K hagi A P vastu korteriomandi võõrandamiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine
Hageja: R K (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx). Kostja: A P (isikukood xxxx; elukoht xxxx; telefon xxxx). Kohtuistung 28. september 2020.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada A Pt, isikukood xxxx, võõrandama temale kuuluv korteriomand aadressil xxxx, registriosa nr xxxx.
3.Anda A Ple aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks 1 kalendrikuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral võõrandada korteriomand kohtutäituri poolt läbiviidaval sundenampakkumisel.
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot.
5.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 1(5)
2-20-5723 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja R K esitas 17.04.2020.a Harju Maakohtule hagi kostja A P vastu korteriomandi võõrandamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale xxxx asuv korteriomand, registriosa nr xxxx. Kostja on viimase 10 aasta jooksul kogunud oma korterisse prahti ja toidujäätmeid, mistõttu levib kostja korterist kortermajja roiskunud ja väljakannatamatu lehk ning erinevad parasiidid. Viimasel ajal on levima hakanud prussakad. Maja haldamiseks loodud korteriühistu on korraldanud mitmeid kulukaid prussakatõrjeid, aga see ei ole prussakate massilisele levikule suutnud piiri panna. Pidev prussakatõrje tellimine ei ole majanduslikult jätkusuutlik. Kostjale on korduvalt pakutud abi korteri prahist tühjendamiseks, kuid kostja on sellest peaaegu alati keeldunud. xxxx KÜ võttis 11.12.2019.a erakorralisel üldkoosolekul vastu otsuse, millega anti kostjale tähtaeg 3 kuud võõrandada temale kuuluv korteriomand. Üldkoosoleku otsus anti kostjale üle 11.12.2019.a. Kostja 15. märtsiks 2020.a temale kuuluvat korteriomandit ei võõrandanud. Hageja palub KrtS § 32 lg 1 ja lg 2 p 1 ja p 3 alusel kohustada kostjat võõrandama kostjale kuuluv korteriomand asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx. Kostja vastus Kostja vaidleb 29.06.2020.a vastuses hagile vastu ning ei ole nõus temale kuuluva korteriomandi võõrandamisega. Kostja kinnitab, et ta mõistab, et ta on põhjustanud teistele korteriomanikele ebamugavusi ning lubab oma korteri viia nõuetega vastavusse hiljemalt 01.08.2020.a. Menetluse edasine käik 12.08.2020.a toimunud eelistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ja kostja vaidles sellele vastu. Kostja kinnitas, et tal on jäänud veel natuke koristada, misjärel kavatseb alustada remondiga. Kohus määras paikvaatluse kostja korterisse xxxx järgmiseks päevaks s.o 13.08.2020.a. Kohus pidas eelistungi üleminekuga põhiistungiks 28.09.2020.a ning kuulas ära hageja taotletud tunnistajad. Hageja jäi hagiavalduse juurde, kostja vaidles hagile vastu. Kostja vabandas hageja ja tunnistajate ees ning palus anda täiendav tähtaeg korteri koristamiseks. Kohtuotsuse põhjendus
1.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
2.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
3.KrtS § 32 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. 2(5)
2-20-5723
4.Hagi rahuldamise eelduseks on: 1) kostja on korteriomanik; 2) korteriühistu on esitanud korteriomanikule sundvõõrandamise nõude; 3) sundvõõrandamise nõude alus on tõendatud; 4) kostja on korteriühistu esitatud sundvõõrandamise nõude kätte saanud, kuid ei ole nõuet täitnud.
5.Asjaolu, et kostja on korteriomanik, on tõendatud hagiavaldusele lisatud kinnistusraamatu väljavõttega (tl 4-9).
6.Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väidetele, et xxxx KÜ võttis 11.12.2019.a toimunud erakorralisel üldkoosolekul vastu otsuse kohustada kostjat võõrandama temale kuuluv korteriomand nr 20 kolme kuu jooksul, ning et korteriühistu 11.12.2019.a otsus toimetati kostjale kätte samal päeval s.o 11.12.2019.a. Üldkoosoleku toimumine ja selle õigusvõimelisus on tõendatud üldkoosoleku protokolli ja selle lisadega (tl 10-18; tl 20-42). 11.12.2019.a erakorralise üldkoosoleku protokolli ja sundvõõrandamise nõude kostjale kättetoimetamine on tõendatud teatisega (tl 19).
7.Kostja ei vaidle vastu hagiavalduses väidetule, et tema korterisse on kogunenud prahti ning sealt levib hais ja parasiidid elamu koridori ja teistesse korteritesse. Nii 29.06.2020.a vastuses hagiavaldusele (tl 52-53) kui ka 12.08.2020.a toimunud eelistungil ja 28.09.2020.a toimunud põhiistungil tunnistas kostja, et tema korterisse on kogunenud prügi ja sealt levib hais.
8.12.08.2020.a toimunud eelistungil (tl 61 pöördel, helisalvestise protokoll 00:07:39) avaldas kostja, et tal on jäänud veel natuke koristada, kavatseb alustada remondiga. Kostja avaldab, et köögis on ta osaliselt remonti teinud, WC-s ja vannitoas on osaliselt tehtud remont. Kavatseb remontida köögis, koridoris, elutoad on kõik korras, põrandad ja kõik muu. Esikus koristas.
9.13.08.2020.a toimunud paikvaatluse protokolli kohaselt (tl 63-65) ei olnud võimalik siseneda ei kööki ega wc-sse ja vannituppa, sest nimetatud ruumideni viiv koridor oli täis kuhjatud prügikotte ja ruumide uksi ei olnud võimalik avada. Köök oli täis kuhjatud prügikotte ja kuna laelampi köögis ei olnud võimalik süüdata, siis puudus võimalus hinnata, kas köögis on tehtud remonti või mitte. Elutuppa ei olnud võimalik siseneda, sest selle ette olid kuhjatud prügikotid. Väiksesse tuppa, milles kostja sõnul ta magab, siseneda ei olnud võimalik, sest uks oli seestpoolt blokeeritud prügikottidega. Ukse vahelt sisse piiludes oli toapõrand kaetud prügikottidega. Seega on valed kostja 12.08.2020.a istungil avaldatud väited selle kohta, et „elutoad on kõik korras, põrandad ja kõik muu.“
10.Hagiavalduses sisalduvate (tl 2) ja hagiavalduse lisades sisalduvate fotodega (tl 16 pöördel, tl 37-40) on tõendatud kostja korteris suurte prügikuhilate olemasolu. Kostja ei ole menetluses esitanud vastuväiteid, et nimetatud fotod ei ole tehtud tema korterist.
11.Hagiavalduse lisadeks olevate teiste korteriomanike pöördumistega korteriühistu ja hageja poole (tl 44-48) on tõendatud kostjale kuuluvast korterist lähtuv negatiivne mõju teistele korteriomanikele ning probleemi pikaajalisus.
12.Kostja korterist lähtuv negatiivne mõju on tõendatud ka tunnistajate E S (tl 69 pöördel ja 73), M K (tl 73) ja H N (tl 73 pöördel ja 74) ütlustega. Tunnistajate ütluste kohaselt levib kortermaja koridoris kostja korterist lähtuv ebameeldiv hais, kortermajas levivad prussakad, koiliblikad, valged ussid ja erinevad kärbsed. Probleem on kestnud juba aastaid. 3(5)
2-20-5723
13.Kohus on seisukohal, et eeldused KrtS § 32 lg 1 kohaldamiseks on täidetud. Kostja eluviis ei vasta sellisele eluviisile, millega ei järgneks negatiivseid mõjutusi teistele korteriomanikele. Tavapäraseks ei saa pidada prügi kogumist korterisse. Prügi kogumisega kaasneb ebameeldiva haisu ja parasiitide levik teistesse korteritesse, mis takistab teistel korteriomanikel neile kuuluva omandi tavapärast kasutamist.
14.Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Selliste eelduste väljaselgitamise järel saab alles hinnata, kui raske rikkumisega on tegemist ning kas hageja taotletud mõjutusvahendi rakendamine on proportsionaalne kostja rikkumisega (vt. ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22.11.2006 otsus tsiviilasjas nr. 3-2-1-107-06). Antud juhul pidi kostja üheseltmõistetavalt aru saama, mida konkreetselt pannakse talle süüks ja mille eest peab ta oma korteriomandi võõrandama. Kostja on menetluse käigus tunnistanud, et tal esineb prügi kogumise probleem ning et see põhjustab kannatusi teistele korteriomanikele.
15.Kohus mõistab, et korteri võõrandamise nõue riivab väga tugevalt omandipõhiõigust, aga ühe isiku eluviis ei tohi takistada teiste isikute omandiõiguse teostamist. Teised korteriomanikud on kostja tegevuse tõttu sunnitud taluma igapäevaselt ebameeldivat haisu ja parasiitide levikut. Tähelepanuta ei saa jätta ka suurenenud tuleohtu korteris leiduva rohke põlevmaterjali näol.
16.Kohtu hinnangul on täidetud kõik eeldused hageja sundvõõrandamise nõude rahuldamiseks.
17.Avalikust kinnistusraamatust nähtuvalt kuulub kostjale veel teine korteriomand aadressil xxxx, registriosa nr xxxx. Seega kostjale kuuluva xxxx korteriomandi, registriosa nr xxxx, võõrandamine ei muuda kostjat kodutuks, sest kostjal säilib võimalus elada teises temale kuuluvas korteris.
18.Äärmusliku meetme kasutamine on õigustatud ka põhjusel, et kostjast lähtuv probleem on esinenud pikema perioodi jooksul. Vaatamata hageja ja teiste korteriomanike abipakkumisele ei ole kostja probleemi lahendanud. Kostjale on antud peale üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist võimalus vabatahtlikult korteriomand võõrandada, aga kostja seda teinud ei ole. Lisaks eeltoodule nähtub kostja käitumisest menetluse kestel, et ta kas ei suuda või ei soovi probleemi lahendada. 29.06.2020.a vastuses palus kostja aega kuni 01.08.2020.a korteri koristamiseks, aga 13.08.2020.a toimunud paikvaatlusel selgus, et mingit märkimisväärset koristamist tegelikkuses toimunud ei olnud.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja palub hagiavalduses määrata sundenampakkumine täitemenetluse korras.
otsuse
täitmise
viisiks
korteriomandi
Arvestades kostja käitumist, sest kostja ei ole vaatamata probleemi olemasolu tunnistamisele võtnud midagi ette selle kõrvaldamiseks, rahuldab kohus hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kohus annab hagejale võimaluse võõrandada temale kuuluv xxxx korteriomand ühe kalendrikuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kohus peab mõistlikuks anda isikule, kelle omandit võõrandatakse, võimalus see võõrandada talle sobivale isikule ja sobivatel tingimustel ja hinna eest. Samas on kostjale varem antud 4(5)
2-20-5723 võimalus korteriomand võõrandada, aga ta ei ole seda teinud ega astunud samme probleemi kõrvaldamiseks, mistõttu määrab kohus kindlaks otsuse täitmise läbi sundenampakkumise.
20.Juhul, kui kostjale kuuluv korter võõrandatakse avalikul enampakkumisel, siis tagab avalik enampakkumine kõige paremini turuhinna saamise. Korteri võõrandamine turuhinna eest ei tekita kahju kostjale, sest kostja saab temale kuuluva korteriomandi eest vastu raha, mida ta saab oma parimal äranägemisel kasutada. Lisaks eeltoodule ei ole kostjal ohtu jääda kodutuks, sest talle kuulub lisaks võõrandatavale korteriomandile veel teine korteriomand, mida ta saab oma elukohana kasutada.
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja kohtule esitanud ei ole ja need ei nähtu ka tsiviilasja toimikust. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.