Välja mõista Triest-Val AS J. M. kasuks töölepingu ülesütlemise hüvitis brutosummas 1636 (üks tuhat kuussada kolmkümmend kuus) eurot 21 senti.
5.Jätta J. M. menetluskulud (õigusabikulud) nende põhjendatud ulatuses Triest-Val AS kanda.
6.Välja mõista Triest-Val AS J. M. kasuks menetluskulud summas 200 (kakssada) eurot. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
7.Välja mõista Triest-Val AS J. M. kasuks viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. M. esitas 13.03.2020 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse AS Triest-
Val vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise summas 1636,21 euro nõudes. TVK lõpetas menetluse, kuna töötaja ei ilmunud istungile.
2.Hageja J. M. esitas 09.06.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse töölepingu ülesütlemise
tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise ja hüvitise summas 1636,21 euro nõudes.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetluse, nõudis töövaidluskomisjonilt välja toimiku koos tõenditega ning luges töövaidluskomisjonile esitatud tõendid kohtusse esitatuks. Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
4.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt 01.08.2016 sõlmiti töötaja ja tööandja vahel tööleping nr. 4. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel asus hageja AS-i Triest-Val tööle õmblejana. 18.02.2020 sai töötaja tööandja esindajalt teate selle kohta, et tööandja lõpetab nende vahel sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Teatest tulenes, et alates 28.02.2020 lõpetatakse töötaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping. Hageja leiab, et tuvastamata on fakt, et töötaja terviseseisund on halvenenud või terviseseisundist tulenevalt ei tulnud töötaja toime tööülesannete täitmisega. Alates 01.veebruarist 2020 mil töötaja tuli töövõimetuslehelt ning olles tööl juba 18 päeva, sai teate töölepingu lõpetamise kohta. Töötaja viimaseks tööpäevaks oli 28.veebruar 2020. Niisiis, peale töövõimetuslehte oli töötaja töölepingu lõpetamise hetkeks tööl 28 päeva. Kogu selle aja vältel ei esitanud tööandja pretensioone selle kohta, kuidas töötaja täitis oma töökohustusi. Töötaja käis regulaarselt, vastavalt tööaja graafikule, tööl ja täitis oma töökohustusi. Lisaks ei ole töötajal mingeid vastunäidustusi või piiranguid tööde tegemiseks, seda enam nende tööde tegemiseks, mis on märgitud töölepingus. Samuti puudub alus väita, et töötajal on terviseseisundiga seotult alanenud töövõime. Töötaja töövõime alanemist varem olnud trauma tõttu ei ole tuvastatud. Tööandja ei ole töötajat arstile saatnud. Seetõttu leiab töötaja, et tööandja tegevus on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Hageja palub tunnistada, et töölepingu ülesütlemise tühisus, kuna selle lõpetamiseks puuduvad mistahes alused ning lõpetada tööleping nr. 4. Töölepingu lõpetamise kuupäevaks palub hageja lugeda 28.03.2020. Arvestades tööandja poolt töötjale makstavat töötasu, moodustas töötaja keskmine töötasu kuus 545,40 eurot. Vastavalt TLS § 109 lg 1 sätetele palub hageja kohut kohustada tööandjat
töötajale välja maksta hüvitis 1636,21 eurot ning mõista kostjalt välja hageja poolt kantud kohtukulud.
5.Hagaje poolt menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad kulud 300 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 300 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOSTJA SEISUKOHT
6.Kostja esitas 05.10.2020 seisukoha, milles jääb töövaidluskomisjonile esitatud vastuse juurde, palub jätta hagi rahuldmata ning leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 120 euro ulatuses (1 tund 10 minutit). Töövaidluskomisjoni määrusega tutvumine, arvestades määruse mahtu ja sisu, hõlmab 10 minutit. Hagiavaldus on sama sisuga, kui töövaidluskomisjonile esitatud avaldus. Hagiavaldusele on lisatud samad tõendid, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. Seega hagiavalduse ettevalmistamiseks piisab kostja arvates 0,5 tundi. Kliendi õigusnõustamiseks, arvestades, et asi on läbinud TVK, piisab kostja arvates 0,5 tundi.
7.Kostja vastuväidete kohaselt 18.02.2020 esitas tööandja esindaja töötajale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Tööandja teatas, et alates 28.02.2020.a soovib töölepingu erakorraliselt lõpetada TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töötajast tuleneval põhjusel. Kostja leiab, et hageja töövõime oli vähenenud. Alates 2019 on töötaja haiguslehel olnud 8 korda. 2019. aasta alguses ei olnud töötaja suuteline oma töölepingust tulenevaid kohustusi täitma summeeritult 52 päeva ning alates 2019.aasta septembrist on töötaja olnud haiguslehel 145 päeva, st 4,8 kuud. Summeeritult ei ole töötaja aasta jooksul täitnud oma töökohustusi 197 päeva.
8.Vastavalt kohtupraktikale TLS § 88 lg 1 p 1 sätestatud neljakuulist perioodi saab arvestada nii järjestikku kui summeeritult. Alates septembrist 2019 oli töötaja võimetu tööülesandeid täitma 4,8 kuud järjest, terve aasta kohta arvestades on töötaja olnud tööst eemal 6,6 kuud. Seega ei saanud töötaja pikaajaliselt tööülesannetega toime tulla ning töölepingu ülesütlemiseks esines alus. AS Triest-Val sõlmib tootmislepinguid välismaa partneritega töörõivaste õmblemiseks ja tarneks. Lepingutes lepitakse kokku tellimuste ulatus ja tellimuste tähtaeg, milliste järgimata jätmine toob kaasa tööandjale kahjustavad tagajärjed. AS-i Triest-Val Kiviõli osakonnas töötab kokku 14 töötajat. Kiviõli osakonnale määratakse kuuplaan, mille koostamisel on arvestatud töötajate arvuga. Seoses sellega töötaja puudumine töölt 6,6 kuu jooksul aasta kestel rikub tööandja tööprotsessi korraldust, tellimuste täitmise tähtaegu, koormab üleliigselt teisi töötajaid. Tegelikult on töötaja asunud tööle 01.02.2020 ja ülesütlemisavaldus oli talle saadetud 18.02.2020. See on tingitud sellega, et raamatupidaja, kelle juurde saabuvad andmed töötajate haiguslehel viibimise kohta ja info tööle ilmumise või mitteilmumise kohta, viibib Kohtla-Järvel peakontoris, J. M. töötas aga Kiviõli osakonnas. Kui raamatupidajale saabus J. M. viimane haigusleht, siis peale teatud arvestuste sai selgeks, et töötaja viimane haiguslehel viibimine kulges enam kui 4 kuud, mis tööandja arvates tingis töölepingust ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.
9.Avaldaja väidab, et alates 01.02.2020, kui ta töövõimetulehelt väljus, kuni ülesütlemise avalduse saamiseni 18.02.2020, ei ole tööandja esitanud töötajale mingeid pretensioone selle kohta, kuidas töötaja oma tööülesandeid täitis. Seega tööandjalt puudus alus töölepingu üles öelda. Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Kuna 2019.a alguses puudus töötaja töölt kokku 53 päeva, seejärel 5 kuu jooksul on ta täitnud oma tööülesandeid, ja alates 09.09.2019 kuni 31.01.2020, so 145 päeva, viibis haiguslehel, siis on tööandjal tõsine alus eeldada, et mõne aja pärast võib töötaja jälle minna pikaajalisele
haiguslehele. Siinjuures tuleb arvestada, et töötajal oli käel operatsioon, seega on väga tõenäoline, et lähimal ajal võib töötaja töövõime väheneda veelgi suuremas ulatuses. Seega arvestades tööandja huve, ei pidanud tööandja võimalikuks jätkama töötajaga töölepingut. Võrreldes kahekuulise haiguslehel viibimisega (veebruar-märts 2019) on viimane 4,6 haigusleht pikaajaline ja näitas tööandjale, et töötaja töövõime on võrreldes aasta algusega vähenenud, mis andis tööandjale aluse alles veebruaris leping üles öelda.
10.Avalduse kohaselt kandis tööandja 02.03.2020.a töötaja arvele rahasumma 580 eurot. Makse selgituses märkis tööandja „Palk osa 1“. Avaldaja väidab, et tööandja ei väljastanud töölepingu lõpetamisel töötajale mingeid dokumente, mis oleks andnud selgitust selle kohta, millised summad makstakse töötajale. Igale töötajale antakse kuu lõpus palgaleht, milles on märgitud töötatud aeg, arvestatud töötasu, muud tasud, samuti kinnipidamised töötasust. Nimetatud palgaleht väljastatakse igale töötajale, sh oli see väljastatud ka J. M.le. 02.03.2020 töötaja arvelduskontole laekunud summa 580 eurot sisaldab suuremas osas 2020.a. veebruari töötasu ja 16 päeva eest hüvitist kasutamata puhkuse eest. Kuu alguses täpsustatakse iga töötaja tööaja hulka, sh ka J. M. tööaja hulka ning 13.03.2020 tööandja kandis töötaja pangakontole ülejäänud summa 20.25 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et: •
•
Hageja ja kostja vahel on 01.08.2016 sõlmitud tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle õmblejana ning tema töötasu arvetati tükitöö alusel ning tariifikohaseks tunnitasuks määrati 2,54 eurot. Alates 01.01.2017 moodustas tariifi suuruseks 2,78 eurot (dtl 9-12, 59-62, 104107 eesti keelsed tõlked). Kostja ütles 17.02.2020 töölepingu üles alates 28.02.2020 TLS § 89 lg 1 p 1 alusel (dtl 13,63, 108 eesti keelsed tõlked). Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 18.02.2020.
13.Poolte vahel on vaidlus kas, kostja poolt üles öeldud tööleping on tühine või mitte. Samuti esineb vaidlus, kas tööandjal lasub kohustu maksta töölepingu ülesütlemise eest hüvitist. Töölepingu ülesütlemine
14.Kohtule esitatud töölepingu tõendite kohaselt on kostja hagejaga töölepingu üles 17.02.2020 TLS § 88 lg 1 p 1 alusel.
15.TLS § 88 lg 1 p 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
16.Hageja asus tööle kostja juures 01.08.2016 õmblejana ning alates 01.01.2017 tema töötasu tariifikohane tunnitasu moodustas 2,78 eurot (dtl 9-12, 59-62, 104-107). Hageja on alates 2019 viibinud haiguslehel alljärgnevalt: 06.02.2019-28.02.2019, ehk 23 päeva 01.03.2019-29.03.2019, ehk 29 päeva
09.09.2019-15.09.2019, ehk 7 päeva 16.09.2019-11.10.2019, ehk 26 päeva 12.10.2019-08.11.2019, ehk 28 päeva 09.11.2019-06.12.2019, ehk 28 päeva 07.12.2019-03.01.2020, ehk 28 päeva 04.01.2020-31.01.2020, ehk 28 päeva Seega leiab kostja, et 2019 alguses ei olnud hageja suuteline oma töölepingust tulenevaid kohustusi täitma summeeritult 52 päeva ning alates 2019 septembrist on hageja viibinud haiguslehel 145 päeva, st 4,8 kuud. Summeeritult ei ole hageja 2019 aasta jooksul täitnud oma töökohustusi 197 päeva (dtl. 65-71; 109-115).
17.Hageja leiab, et peale viimast töövõimetuslehte täitis töökohustusi juba üle kahe nädala, mistõttu puudus alus töövõimetuse tõttu töösuhe lõpetada. Samuti ei ole tööandja poolt tuvastatud fakt, kas hageja on suuteline oma terviseseisundi tõttu tööd tegema või mitte.
18.Kohus selgitab, et tööandjal on õigus öelda tööleping üles, kui töötaja ei ole pikka aega toime tulnud tööülesannet täitmisega tervise tõttu. Antud juhul ei olegi vaidlust, et töötaja on alates 2019 aasta septembrist kuni veebruarini 2020 olnud töövõimetu 145 päeva. Seega esineb alus töölepingu ülesütlemiseks. Samas juhib kohus tähelepanu, et iga pikem töövõimetus ei too kaasa koheselt töölepingu ülesütlemist. Kohus möönab, et töötaja töövõimetus võib tekitada töötajale töökorralduslike ümberkorraldusi, seda enam, kui töötaja on pikemat aega töövõimetu. Seega tööandja peab hindama, kui häirivalt mõjub töötaja pikaajaline puudumine tööandja töökorraldusele ja majandustegevusele. Ainuüksi asjaolu, et töötaja viibib või viibis töövõimetuslehele, ei saa olla töölepingu ülesütlemise aluseks. Pikaajaline töövõimetus saab olla töölepingu ülesütlemise aluseks juhul, kui töötaja puudumine on oluliselt mõjutanud tööandja töökorraldust ning majandustegevust. Tööleping on kestvusleping ning töölepingu ülesütlemine saab olla ainult viimane meede, mida tööandja võib kasutada.
19.Antud juhul ei ole tööandja selgitanud, kas ja mis töökorralduslikud ümbermuudatused töötaja töövõimetus kaasa tõi. Samas juhib kohus tähelepanu asjaolule, et tööleping on üles öeldud peale viimast töövõimetuslehte ning töötaja on töövõimeline olnud juba üle kahe nädala, seega ülesütlemise ajaks ei olnud peamine põhjus töövõimetus. Olenemata asjaolust, et töötaja viibis pikemat aega töövõimetuslehel, ei öelnud tööandja töövõimetuslehe ajal töölepingut üles, seega järeldab kohus, et see ei mõjutanud tööandja töökorralduslike ümberkorraldusi. Seega ajaks, kui tööandja töölepingu üles ütles, oli asunud töötaja tegema tööd ning tööandjal ei tekkinud tema tervisliku seisundi osas küsimusi. Nimelt ei saatnud kostja hagejat töötervishoiu arsti juurde, mis oleks andnud kostjale teavet, kas töötaja on võimeline oma tervise tõttu täitma töökohustusi. Kostja tegi eelduse, et hageja ei suuda tulevikus samuti töölepingulisi suhted täita töövõimetuse tõttu ja seetõttu lõpetas töösuhted. Kohus selgitab, et tööandjal ei ole õigus hinnata, et eelduslikult tulevikus ei suuda töötaja täita töölepingulisi kohustusi, kui selleks ei ole vastavaid tõendeid. Nimetatud tõendi väljastamise pädevus ongi töötervishoiuarstil, mida tööandjas ei kasutanud.
28.Ülaltoodust tulenevalt ja lähtudes asjaolust, et tööleping on kestvusleping ning selle ülesütlemine saab olla viimane meede, leiab kohus, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Tööandja ei ole kinni pidanud seaduseandja põhimõttest, et tööandjal puudub endal õigus hinnata, kas töötaja on peale töövõimetuslehe lõppemist ning töötaja tööle naasmist, võimeline täitma töökohustusi, vaid selle pädevus on töötervishoiuarstil.
29.Hageja palub lõpetada töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 28.03.2020. Riigikohus on oma 08.05.2019 lahendis nr 2-17-9268 (p 18.3) selgitanud, et ülesütlemise tühisuse või tühistatuse tuvastamise korral lõpetab töövaidlusorgan töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel poole taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kolleegium on varem
TLS § 107 lg-t 2 tõlgendades selgitanud, et selle sätte järgi lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt nt Riigikohtu 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16).
30.Antud juhul oli hageja ja kostja vahel kehtiv töösuhe alla viie aasta. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt tuleb sellisel juhul töölepingu ülesütlemisest ette teavitada vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja sai töölepingu ülesütlemise kätte 18.02.2020, seega muutus see kehtivaks kätte saamisel (TsÜS § 69 lg 1). Etteteatamis tähtaega arvestades tuleb lugeda tööleping üles öelduks alates 20.03.2020.
31.Eeltoodust johtuvalt loeb kohus pooltevahelise töölepingu lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.03.2020. Töölepingu ülesütlemise hüvitis
31.Hageja palub töölepingu ülesütlemise hüvitist lähtuvalt TLS § 109 kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1636,21 eurot. Tööandja leiab, et töölepingu ülesütlemise oli seaduslik, mistõttu puudub alus hüvitise nõudeks.
32.Kuna osapoolte töösuhe on lõpetatud töövaidlusorgani poolt TLS § 107 lg 2 alusel alates 20.03.2020, on hagejal õigus töölepingu ülesütlemise hüvitisele. Kohus lähtub hageja poolt esitatud keskmise töötasu määrast, kuna tööandja ei ole omapoolset keskmise töötasu arvestust esitanud. Tööandja poolt on esitatud töötasu välja arvestused (palgaleht) (dtl 72-74), kuid keskmise töötasu arvestus puudub. Hageja on keskmise töötasu arvestuse teinud, mille kohaselt moodustab keskmise töötasu arvestus 545,40 eurot kuus. Hageja on aluseks võtnud konto väljavõtte (dtl 16,44,94). Kohus selgitab, et väljamõistetavad summad kajastatakse brutosummadena, kuna tööandjal lasub kohustus maksta ka makse (TLS § 5 lg 1 p 5). Seega võtab kohus hageja poolt tehtud arvestuse summad brutosummadena. 31.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2).
32.Kohus arvestab töölepingu ülesütlemise hüvitise määramisel töölepingu osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, ülesütlemise asjaolusid, töötamise aega ja osapoolte huve. Hageja on asunud tööle kostja juures 2006 aastal, seega on tegemist pikaajalise töösuhtega. Töösuhete ajal ei ole tööandja teinud töötajale tema töö suhtes etteheiteid, seega järeldab kohus, et kostja oli hageja tööpanusega, töökorralduste täitmisega ja käitumisega rahul. Poolte vaheline tööleping on üles öeldud töövõimetuse tõttu ning hageja huviks oli töösuhte jätkumine, mille kaudu oleks kindlustatud ka igakuine stabiilne sissetulek. Kostja huviks oli, et hoida ära tulevikus töötajapuudumised töölt. Kohus märgib, et töölepingu näol on tegemist kestvuslepinguga ning enne lepingu ülesütlemist tuleb kaaluda kõike võimalikke variante. Antud juhul leiab kohus, et kostja ei ole arvestanud kõike võimalusi, on teinud rutakaid otsuseid ning ei ole vaadanud tööandja huvidest lähtuvalt laiemat perspektiivi. Samuti ei ole tööandja järginud etteteavitamise tähtaeg. Kohus möönab, et tervislikel põhjustel reeglina ongi eeldus, et töötaja ei suuda oma tervise tõttu töökohustusi täita, mida antud juhul tõendatud ei ole, seega on seaduseandja näinud ette etteteavitamise tähtaja, mida tööandja ei ole järginud.
33.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja töölepingu ülesütlemise hüvitise brutosummas 1636,21 eurot.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
35.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi jätab kohus hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja, so tööandja kanda. Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks menetluskulude muul viisil jagamist.
36.Hageja esindaja esitas kohtule taotluse (dtl 133), milles palub kostjalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) summas 300 eurot (3 tundi maksumusega 100 eurot tund). Hageja palus lisaks menetluskuludele mõista kostjalt välja ka viivise menetluskuludelt VÕS 113 lg 1 ettenähtud määras. 37.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindasid hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastavad lepingulised esindajad. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot, mis kohtu arvamuse kohaselt on mõistliku suurusega. Hageja esindaja taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamisele 3 tundi, sh asja materjalidega tutvumisele ja vastuste koostamisele.
38.Kostja esitas vastuväite seoses hageja menetluskuludega (dtl 137-138) nõustudes hageja kuludega osaliselt. Kostja leiab, et põhjendatud on õigusabikulud summas 120 eurot, kuna töövaidluskomisjoni määrusega tutvumine võtaks aega 10 minutit, hagiavalduse näol on sama avaldusega, mis on esitatud töövaidluskomisjonile, seega hagiavalduse ettevalmistamiseks on piisav 0,5 tundi. Kliendi nõustamiseks, arvestades asjaolu, et asi on läbinud töövaidluskomisjoni on piisav 0,5 tundi.
39.Kohus tutvudes hageja poolt esitatud taotlusega ja kostja vastuväidetega, peab vajalikuks märkida, et kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on 2 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on väide, et töövaidlsukomisjoni määrusega tutvumiseks eelduslikult kulub ainult 10 minutit, kuna tegemist ei ole sisulise määrusega. Samas leiab kohus, et kliendi nõustamiseks ning hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ajakulu kokku 1 tund 50 minutit. Seega mõistab kohus kostjat välja hageja menetluskulud summas 200 eurot. Rahuldamata osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 200 eurot, samuti kuulub viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
41.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
42.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.