Asjaõigus › Omandiasjad

2-19-3959 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

Osaühing KRUUSTANG esitas 15.04.2019 Pärnu Maakohtule hagi XX vastu lepinguga saadu tagastamise nõudes. Eelnevalt oli Pärnu Maakohus hageja taotlusel hagi 15.03.2019 määrusega taganud. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse pärast puuduste kõrvaldamist 22.05.2020 määrusega menetlusse. Hageja esitas 09.10.2020 nii hagist kui apellatsioonkaebusest loobumise avalduse, milles palus võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Samuti taotleb hageja poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud, kuid taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 7620 eurot. Hageja kohtu määratud tähtajaks seisukohta kostja menetluskuludele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse. Kolleegiumi hinnangul puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist. TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetlust lõpetades ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 alusel uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

2-19-3959 Kuna hageja loobus hagist, tuleb maakohtu 15.03.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada. Tsiviilasja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata kostja nimekirja alusel. Kostja taotleb 7620 euro hüvitamist, millest menetluskulud maakohtus moodustavad 5673,40 eurot ja ringkonnakohtus 1946,60 eurot. Kostja kinnitab, et kirjeldatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega maa- ja ringkonnakohtus. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub hüvitada ka käibemaksu. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kostja taotles maakohtus 5863,40 euro hüvitamist, mis on tasu 25,5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga vahemikus 180–220 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Ehkki menetluskulusid on maakohtus menetluskulude nimekirjade järgi kantud summas 5863,40 eurot, ei taotle kostja menetluskulude väljamõistmist suuremas summas, kui maakohtu 27.02.2020 kohtuotsuses kindlaksmääratud summa, s.o 5673,40 eurot. Kuigi maakohtu otsus hagist loobumise tõttu tühistatakse, ei ole kolleegiumi arvates alust muuta maakohtu otsusega kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust (vt Riigikohtu 26.04.2017 määrust tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐34‐17, p 15). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet selle kohta, et temalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu suurus oleks mingis osas põhjendamatu. Ka esindaja tunnitasu määra hageja kaebuses ei vaidlustanud. Seetõttu saab ringkonnakohus lähtuda maakohtus kindlaks määratud menetluskulude rahalisest suurusest. Apellatsioonimenetluses taotleb kostja 1946,60 euro hüvitamist, mis on tasu 7 tunni ja 27 minuti õigusteenuse eest tasumääraga vahemikus 190–250 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Nimetatud summas sisalduvad ka 2 eurot äriregistri ja 30 eurot kinnistusraamatu päringutele.

2-19-3959 Kokku tuleb hagejal maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude kostjale hüvitada summas 6665,40 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt kuulub vastavalt esitatud taotlusele hagejale tagastamisele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot. TsMS § 433 lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.