Jätta menetluskulud O W`i kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1(18)
2-20-3724 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O W (avaldaja, täitemenetluses võlgnik) esitas 08.03.2020 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri Andrei Krek’i (puudutatud isik I) tegevuse peale täiteasjas nr 006/2012/677. Avaldaja vaidlustab kogu täitemenetlust ja kõik kohtutäituri Andrei Krek’i poolt täitemenetluses tehtud toimingud. Kaebuses palus avaldaja: 1) kohtutäituril katkestada avaldaja isiklike andmete uurimine. Tal ei ole selleks õigust (isikuandmete kaitse), kuna avaldaja asjad ei ole Narva kohtutäituri Andrei Krek`i tööpiirkonnas; 2) lõpetada 07.05.2014 täitemenetlus nr 066/2012/677, mis on võltsitud alates 07.05.2014; 3) tühistada kohtutäituri võltsitud 04.09.2018 töötasu arestimise akt, millega kohtutäitur petab avaldaja tööandjat, kohustades teda täitma võltsitud dokumenti; 4) tühistada kõik kohtutäituri tehingud ja arestid, mis on tehtud või kehtivad seoses võltsitud täitemenetlusega nr 066/2012/677 alates 07.05.2014; 5) tagastada kõik maksed, mis on võetud kohtutäituri arvelduskontole seoses võltsitud täitemenetlusega nr 066/2012/677 alates 07.05.2014; 6) katkestada kohtutäituri finantsiline ja psühholoogiline terror avaldaja suhtes. Avaldaja väidete kohaselt loovutas Swedbank AS vastavalt 14.02.2020 tõendile avaldaja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenulepingutest nr 07-140062-VL, 07-169438-VL, 07 194282-VL ja 08-16698-VL tulenevad nõuded 07.05.2014 Julianus Inkasso OÜ-le. Täitemenetluse nr 066/2012/677 täitedokument ei kehti Julianus Inkasso OÜ suhtes. Avaldaja keeldub võlaõigusseaduse § 172 alusel kohustuste täitmisest uuele võlausaldajale Julianus Inkasso OÜ-le alates 08.05.2014, kuna avaldajale ei ole antud Swedbank AS väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta 07.05.2014. Avaldaja sai Swedbank AS-i info laenulepingute loovutamise kohta 14.02.2020. Avaldaja leiab, et Swedbank AS vabastas avaldaja nõudest alates 07.05.2014, sest väikelaenulepingute lõpptähtaeg oli 2012–2013. Kuna täitemenetlus pidi olema lõpetatud juba 07.05.2014, tuleb tühistada kõik kohtutäituri tehingud ja arestid alates 07.05.2014 ning tagastada avaldajale sissenõutud raha. Kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 4, kuna avaldajal ei ole elukohta ega vara Narvas alates 16.12.2011. Avaldaja soovib selgitusi seonduvalt arestiga maksuametis ja AS`s SEB Pank (arestitud summad on arusaamatud, pangakontolt ei lubatud kasutada elatusmiinimumi) ning kohtutäituri tasu suurusega ja märgib, et ta ei ole saanud täitmisteadet. Kohtutäitur ei ole 03.03.2020 otsuses, millega avaldaja 15.02.2020 kaebus jäeti rahuldamata, vastanud avaldaja kaebusele ja 24.02.2020 selgitustele. 2.Avaldaja esitas 09.03.2020 kohtule kohtutäitur Andrei Krek’i 03.03.2020 otsuse täiteasjas nr 066/2012/677, millega jättis kohtutäitur O W`i kaebuse rahuldamata. 3.Viru Maakohus 18.03.2020 määrusega keeldus kaebuse menetlusse võtmisest, leides, et kaebus on perspektiivitu. 4.Tartu Ringkonnakohus 16.04.2020 määrusega tühistas Viru Maakohtu määruse ja saatis O W`i kaebuse kohtutäituri 03.03.2020 otsuse peale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 5.Viru Maakohus 24.04.2020 võttis menetlusse O W`i kaebuse kohtutäituri Andrei Krek`i 03.03.2020 otsuse peale täiteasjas nr 166/2012/677. 2(18)
2-20-3724
6.O W esitas kohtule enda menetluslikud taotlused ja seisukohad, milles viitega Tartu Ringkonnakohtu määrusele märgib, et kohus peab hindama kogu kohtutäituri tegevust täiteasja korraldamisel alates täitemenetluse alustamisest. Kohus peab uurima tsiviilasja dokumendid ja seaduste rikkumisi kohtutäituri poolt. Kohus peab tunnistama, et täiteasja summad ja dokumendid on võltsitud ja kohtutäituri sissenõudmisel on vale summa. 12 802,48 eurot (selle summale oli konto arestitud – SEB panga tõend 04.02.2020, aga täitedokumendi alusel võlg on 10 620,14 eurot. See tähendab, et kohtutäituri tasu on 2182,34 eurot, mis ei ole õige. Täiteasi peab olema lõpetatud kohtutäituri Andrei Krek`i poolt seaduste rikkumiste pärast. Kohtutäitur rikkus avaldaja õigusi ja isikuandmete kaitset, mis kinnitavad avaldaja poolt esitatud dokumendid ja faktid. Avaldaja märgib, et tema on esitanud kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kohtutäituri 14.05.2020 kirjalik seisukoht
1.Asjaolud
1.1.Kohtutäituri Andrei Krek büroos on menetluses täiteasi nr 066/2012/677 võlgniku O W suhtes, mille aluseks on Harju Maakohtu 22.12.2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-67343 ja sissenõudja AS Swedbank täitmisavaldus.
1.2.Võlgnik O W esitas 15.02.2020.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 066/2012/677.
1.3.Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi 26.02.2020 menetlusosaliste osavõtuta.
1.4.Võlgnik esitas kaebuse kohtule e-posti teel 08.03.2020 kell 16:56.
1.5.Kohtutäitur edastas menetlusosalistele otsuse kaebuse kohta e-posti teel 08.03.2020 kell 20:30.
2.Vastuväide seoses kaebuse menetlusse võtmisega
2.1.Puudutatud isik I kohtutäitur Andrei Krek leiab, et kohtusse pöördunud võlgnik O W ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohustuseks korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kuna kaebus kohtule on esitatud 08.03.2020 kell 16:56, so enne kaevatava otsuse kaebajale edastamist 08.03.2020 kell 20:30, siis järelikult ei saa lugeda, et kaebus on esitatud kohtutäituri 03.03.2020 otsuse peale.
2.2.Kohtutäitur vaatas võlgniku kaebuse läbi 26.02.2020. Võlgnikule oli kaebuse läbivaatamise aega ja kohta teatatud 19.02.2020. a kutsega.
2.3.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 3 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta otsuse 10 päeva jooksul kaebuse läbivaatamisest arvates. Kaebuse läbivaatamisest arvates möödus 10 päevane tähtaeg 07.03.2020, s.o laupäev. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seoses sellega on kaebuse kohta otsuse teatavakstegemise tähtajaks puhkepäevadele järgnev esimene tööpäev, milleks on esmaspäev, 09.03.2020.a. Kohtutäitur edastas võlgnikule kaebuse kohta tehtud otsuse 08.03.2020 kell 20:30, seega otsuse teatavakstegemise tähtaeg ei olnud ületatud.
2.4.Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale enne kohtutäituri otsuse teatavaks tegemist ja sellega tutvumist. Kohtule kaebuse esitamise hetkel ei ole otsuse teatavaks tegemise tähtaeg möödunud. Erandjuhtudel võib tõepoolest menetlusosaline esitada kohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ilma kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuseta, kuid üksnes juhul kui kohtutäitur ei ole kaebusele tähtaegselt vastanud (vt Riigikohtu 13. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9).
3(18)
2-20-3724 Antud juhul kaebus on kohtule esitatud enne TMS § 217 sätestatud kohtuvälise menetluse lõppemist ja kaebuse kohta tehtud otsuse kättesaamist. Ka võlgnik kinnitab oma 08.03.2020. a kohtule esitatud kaebuses, et see on esitatud enne kohtutäituri otsuse saamist.
2.5.TMS § 218 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Nimetatud normi tuleb tõlgendada nii, et kaebus esitatakse kohtule mitte vahetult kohtutäituri toimingu peale, vaid kohtutäituri kaebuse kohta langetatud otsuse, ehk seisukoha peale. Kohus ei ole üldjuhul pädev kohtutäituri tegevusse otseselt sekkuma menetlusosalise avalduse alusel. Kohus annab hinnangut kohtutäituri otsusele, mis on tehtud võlgniku kaebuse kohta. TMS § 217 lõikes 1 sätestatud kohtuväline menetlus ei ole dekoratiivseks formaalsuseks, vaid kohustuslik kohtuväline menetlus, mille kinnipidamata jätmine on kaebuse läbi vaatamata jätmise aluseks. Iseenesest kaebuse esitamine kohtutäiturile ei anna veel menetlusosalisele kohtule kaebuse esitamise õigust. Avaldajal tuleb oodata kaebuse läbivaatamise menetluse lõppu, ehk otsuse langetamist või erandjuhtudel tuvastada kohtutäituri tegevusetust kaebuse läbivaatamisel. Eeltoodust järeldub, et võlgniku kohtule 08.03.2020 esitatud avaldus ei ole kaebus kohtutäituri 08.08.2020.a otsuse peale, vaid kaebus vahetult kohtutäituri tegevuse peale. TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud.
2.6.Lisaks pöörab kohtutäitur tähelepanu TMS § 218 lg 1 sätestatule, mille kohaselt kaebuse kohtutäituri kaebuse kohta tehtud otsuse peale võib esitada 10 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, kuid mitte enne otsuse kättetoimetamist. Eeltoodust järeldub, et asjas esineb alus võlgniku kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
3.Sisuline vastus võlgniku kaebusele
3.1.Juhul, kui kohus asub kaebuse läbivaatamisele sisuliselt, esitab kohtutäitur oma vastuse võlgniku kaebusele.
3.2.Kohtutäitur jääb täiel määral 08.03.2020. a otsuses toodud arvamuse juurde.
3.3.Kaebaja väited tuginevad peaasjalikult täitemenetluse alustamise aluseks olnud nõude loovutamise vaidlustamisele. Nõude loovutamine ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks. Kohtutäitur leiab, et nõude loovutamise vaidlustamise kohaseks õiguskaitsevahendiks on hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitamine sissenõudja vastu.
3.3.1.Täitemenetluse nr 066/2012/677 algatamise aluseks on Harju Maakohtu 22.12.2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343 ja sissenõudja AS Swedbank 20.02.2012. a täitmisavaldus.
3.3.2.Sissenõudja AS Swedbank on 07.05.2014. a Tallinna notari Kaata Kartau poolt tõestatud nõuete loovutamise lepinguga (dokumendi registrinumber 2593) loovutas AS-ile Lindorff Eesti järgmised nõuded O W’i suhtes: - väikelaenulepingust nr 07-140062-VL tulenev nõue summas 5180,13 eurot - väikelaenulepingust nr 07-169436-VL tulenev nõue summas 527,84 eurot - väikelaenulepingust nr 07-194282-VL tulenev nõue summas 2126,72 eurot - väikelaenulepingust nr 08-016698-VL tulenev nõue summas 2725,39 eurot - krediitkaardilepingust nr 10-017237-KX tulenev nõue summas 1375,13 eurot
3.3.3.Loetletud nõuded on käsitletud Harju Maakohtu 22.12.2011. a kohtulahendis tsiviilasjas nr 2-11-67343 ning loetletud nõuetele vastavad summad kaebajalt välja mõistetud. Nimetatud kohtulahendi resolutsiooni kohaselt on tegemist just loetletud nõuetega (lepingute andmed on resolutsioonis kirjas). Uus võlausaldaja Lindorff Eesti AS edastas 08.05.2014 kohtutäiturile notariaalselt kinnitatud nõude loovutamise lepingu ning avalduse täitemenetluse jätkamiseks. Uus võlausaldaja Lindorff Eesti AS on seega veenvalt tõendanud nõude üleminekut ning kinnitas sissenõudja soovi täitemenetluse jätkamiseks. 4(18)
2-20-3724 VÕS § 167 lg 4 kohaselt nõude loovutamisel läheb uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. TMS § 18 lg 1 kohaselt kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Riigikohus on 20.09.2018. a otsuse tsiviilasjas nr 2-17-14364 punktis 10.1. selgitanud, et VÕS § 167 lg-t 4 täiendab siiski eespool tsiteeritud TMS § 18 lg 1, mis kokkuvõttes tähendab seda, et VÕS § 167 lg-s 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt.
3.3.4.Sissenõudja AS Swedbank õigusjärglane Lindorff Eesti AS on korrektselt täitnud kõik materiaalõiguslikud eeldused täitemenetluse enda kasuks jätkamiseks. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23.04.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p 18). Uus võlausaldaja Lindorff Eesti AS on astunud eelmise võlausaldaja AS Swedbank asemele ning tõendas nõude loovutamist notariaalselt tõestatud dokumendiga, millega täitis TMS § 18 lg 1 sätestatud nõuded täitemenetluse jätkamiseks enda kasuks. Nõude loovutamine ei ole antud juhul täitemenetluse lõpetamise aluseks.
3.4.Nõude aegumine. Kohtutäitur ei saa aegumise küsimustele hinnangut anda, kuna sellega ületab ta formaliseerituse põhimõtet. Aegumise kohaldamiseks tuleb võlgnikul pöörduda kohtusse. Kohtutäitur kordab, et sobivaks õiguskaitsevahendiks on siinkohal hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitamine sissenõudja vastu.
3.4.1.Kohtutäitur peab siinkohal vajalikuks peatuma nõude võimalikule aegumisele hinnangu andmisel.
3.4.2.Käesolevas asjas on täitedokumendiks vaidlustamata jõustunud Harju Maakohtu 22.12.2011.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343. Avaldaja viidatud TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, ei ole antud juhul kohaldatav. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõudega, millele erinormina rakendatakse TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg. Kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg 1 enne 5. aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli mh jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat, kuid VÕSRS § 9 lg 4 ning Riigikohtu 17.10.2013.a otsusele nr 3-2-1-116-13 (punkt 12) tuginedes tuleb asuda seisukohale enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Eeltoodust järeldub, et juhul, kui ei esine aegumistähtaja katkemise või peatumise asjaolusid, võib võlgnik taotleda aegumistähtaja rakendamist alates 01.03.2021.a. Kohtutäitur leiab, et TsÜS § 157 lõikes 1 sätestatud 10-aastane nõude aegumistähtaeg ei ole hetkel möödunud.
3.5.Elatusmiinimumi tagamine AS SEB Pank kontol.
3.5.1.Selles osas esitas võlgnik kohtutäiturile selgitustaotluse.
3.5.2.Elatusmiinimum oli võlgnikule tagatud AS Swedbank pangas. Võlgnik ei ole teatanud milles pangas soovib tema elatusmiinimumi kasutamist. Samuti ei ole võlgnik taotlenud arestimisele mittekuuluva sissetuleku arestist vabastamist TMS § 133 lg 1 alusel.
3.5.3.Võlgniku O W arvelduskonto AS SEB Pangas oli seisuga 03.06.2015 suletud.
3.6.Pangakontode arestimine.
3.6.1.Selles osas esitas võlgnik kohtutäiturile selgitustaotluse. Juhul, kui kohus asub kaebuse läbivaatamisele sisuliselt, esitab kohtutäitur oma vastuse võlgniku kaebusele. 5(18)
2-20-3724
3.6.2.Kui võlgnik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul oma kohustusi ei täida asub kohtutäitur sundtäitmisele. Võlgnik ei ole sissenõudja nõuet vabatahtlikult täitnud. TMS § 8 lg 1 kohtutäituril on kohustus tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Arvelduskontole sissenõude pööramist reguleerib TMS-i § 115. Arvelduskonto arestimine on seega põhjendatud.
3.6.3.Täitmisavalduse kohaselt on sissenõudja nõude suuruseks 11935,21 eurot. See summa ei ületa täitedokumendist tuleneva nõude suurust. Nõude summale on lisatud kohtutäituri tasu summas 1301,29 eurot (sh käibemaks 20%) ja menetluse algatamise tasu summas 19,16 (sh käibemaks 20%) eurot. Arestimise hetkel moodustas võlgnevus kokku 12802,48 eurot, seoses sellega oli pangale edastatud arestimise akt selle summa ulatuses. Võlgniku O W arvelduskonto AS SEB Pangas oli seisuga 03.06.2015. a suletud. Arest kehtis kuni konto sulgemiseni, kuna kohtutäituril puudus alus vara aresti alt vabastamiseks.
3.7.Töötasu arestimise akti edastamine Harju piirkonnas asuvale tööandjale.
3.7.1.Selles osas esitas võlgnik selgitustaotluse. Võlgnik soovib selgitusi millisel põhjusel on arestimise akt edastatud võlgniku tööandjale, mis ei asu Viru kohtutäiturite tööpiirkonnas.
3.7.2.Kohtutäitur selgitab, et tööandja (või muu võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku) registrijärgne asukoht või tegevuskoht ei oma tähtsust arestitoimingute läbiviimisel. Täitemenetlus viiakse üldjuhul võlgniku asukoha või võlgniku vara asukoha järgi. TMS § 4 lg 2 ja 3 sätestatud juhtudel viib täitemenetluse läbi ka muu tööpiirkonna kohtutäitur. Võlgniku tööandja asukoht on Eesti Vabariigis. Kohtutäitur on pädev tegema täitetoiminguid Eesti Vabariigi territooriumil (alus: TMS § 4 lg 4).
3.8.Täitemenetluse algatamine Viru tööpiirkonnas.
3.8.1.Täitemenetluse algatamine Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt on põhjendatud. Võlgnik ei ole tõendanud, et täitemenetluse algatamise hetkel oli tema elukoht väljaspool kohtutäiturite Viru tööpiirkonda (st Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa). Veelgi enam, võlgnik varjab hoolikalt oma tegeliku elu- ja asukohta. Ka täitedokumendiks oleva kohtuotsuse teinud Harju Maakohtul ei õnnestunud võlgnikku üles leida ning hagimaterjalid ja kohtuotsuse resolutsioon oli võlgnikule toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
3.8.2.Ei vasta tõele võlgniku väide, mille kohaselt olevat kohtutäituril teada, et võlgniku elukoht ei asu Viru kohtutäiturite tööpiirkonnas. See asjaolu, et kohtutäitur korraldas võlgniku väljatõstmist aadressilt x Narva 2011. aastal ja võlgniku nimele ei ole Narva linnas kinnisomandit registreeritud, ei anna alust arvata, et võlgnik ei asu Viru kohtutäiturite tööpiirkonnas.
3.8.3.Täitemenetlus nr 066/2012/677 on alustatud 27.02.2012. Kohtutäitur tegi päringuid erinevatesse registritesse võlgniku elukoha tuvastamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on võlgniku elukohaks: 01.08.1980-27.06.2012: Eesti, x. 28.06.2012-01.01.2019: Eesti, x Alates 02.01.2019 andmed puuduvad. Täitemenetluse algatamise hetkel oli rahvastikuregistri andmetel võlgniku elukoht Narva linnas. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi rahvastikuregistri andmete korrastamiseks.
3.8.4.Ei vasta tõele võlgniku väide, et kõikides registrites on võlgniku korrektne e-posti aadress ja telefon alates aastast 2010.
3.8.5.Täitetoimiku materjalide kohaselt tegi kohtutäitur 29.03.2012 päringu ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Maksuhalduri andmetel (võlgniku esitatud deklaratsiooni põhjal) on võlgniku elukohaks nii deklaratsiooni kui ka registri järgi: x. Võlgniku e-posti aadress on xxx. Telefoni number on lisatud 26.11.2012 ning e-posti aadress xxx on lisatud 08.01.2013.
3.8.6.Riigiportaali eesti.ee andmetel esitas võlgnik O W teadlikult kehtetud andmed oma elukoha kohta ka ametiasutustele. Ametiasutusel on andmeandja kohustus esitada registrile täpsustatud isiku andmed, kui need erinevad registriandmetest. Ametiasutused esitasid järgmised täpsustused: 6(18)
2-20-3724 - 26.11.2012 täpsustas Tallinna perekonnaseisuamet võlgniku elukoha aadressi: x, Narva (tol hetkel oli võlgniku aadressiks Rahvastikuregistris: Narva linn). - 08.01.2013 väljastas Politsei- ja Piirivalveamet O Wile Eesti kodaniku passi. Isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotluse vorm on kehtestatud siseministri 11.12.2001. a määrusega nr 97 „Eesti kodaniku poolt esitatava isikutunnistuse ja/või Eesti kodaniku passi taotluse vormi kehtestamine“. Taotlusevormi kohaselt on elukoha määramine kohustuslik. Isikult saadud andmete alusel esitas Politsei- ja Piirivalveamet registrile täpsustatud andmed võlgniku elukoha kohta: xxx. - 29.03.2015 täpsustas Maksu- ja Tolliamet isikult saadud andmete põhjal võlgniku elukoha andmed registris: x, xxx. - 05.07.2017.a väljastas Politsei- ja Piirivalveamet O Wile Eesti kodaniku passi. Isikult saadud info põhjal täpsustas korduvalt dokumendi väljastanud asutus isiku aadressi: xxx. Esimest korda ilmub riigiportaalis eesti.ee O W`i Tallinna aadress vaid 15.02.2020.
3.8.7.Eesti.ee riigiportaali andmed tõendavad, et isik varjas pikaajaliselt oma elukoha aadressi, esitades ametiasutustele kehtetu Narva linna aadressi.
3.8.8.Ühtlasi möönab kohtutäitur, et võlgnik ei ole ka kohtule ja kohtutäiturile teatanud oma elukoha aadressi (sh keeldus kohtutäituri päringule elukoha kohta vastamisest). Võlgnik ei ole tõendanud, et tema elukohaks täitemenetluse algatamise hetkel ei olnud IdaVirumaa või Lääne-Virumaa (Viru kohtutäiturite tööpiirkond). Võlgniku viide kohtulahendile, millega kohtuasja edastati Harju Maakohtule ei ole asjakohane, kuna ka Harju Maakohtul ei ole õnnestunud võlgniku asukohta tuvastada (hagimaterjalid ja kohtulahendi resolutiivosa on avaldatud Ametlikes Teadaannetes). Ühtlasi ei pruugi kohtutäituril olla andmeid kohtutoimiku üleandmisest ning selle põhjendustest.
3.8.9.TMS § 4 lg 2 ja 3 kohaselt kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda. Kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni. Täitemenetluse alustamine ja jätkamine Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt on põhjendatud. Rahvastikuregistri ja Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku elukoht Narva linnas. Harju Maakohus ei ole võlgniku asukohta tuvastanud. Kohtutäituril puudus info, et registrite andmed on ebaõiged. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta ei ole viibinud Viru tööpiirkonnas. Peale täitemenetluse algust tuvastas kohtutäitur, et võlgnik ei asu aadressil x. Muudest allikatest (Rahvastikuregister, Maksu- ja Tolliamet, sissenõudja andmed) ei olnud mõistlikult võimalik võlgniku tegelikku elukohta teada saada. Olukorra raskendas asjaolu, et võlgnik ei ole tahtlikult oma kohustusi registrites kontaktandmete korrastamiseks täitnud ning viis pikaajaliselt ametiasutusi eksitusse kehtetute andmete esitamisega. Täitemenetlus oli alustatud võlgniku viimase teadaoleva, Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis märgitud aadressi ja rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi alusel. Kui isik varjab tahtlikult oma asukohta ning tekitab pikaajaliselt ettekujutist, et tema asukohaks on Narva linn, ei saa tema tugineda võimalikele ebatäpsustele andmebaasides.
3.8.10.Täitmisteade oli 28.02.2012 toimetatud võlgniku teadaoleva ja Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonijärgse e-posti aadressil x. E-kiri oli registreeritud väljunud posti kataloogis numbri 40787/12 all, väljasaatmise kinnitus on varustatud 28.02.2012 .a kohtutäituri väljunud posti ajatempli, kohtutäituri assistendi O P nimetempli ja allkirjaga. Võlgnik ei ole e-kirja kättesaamist kinnitanud, kuigi kasutab seda aadressi tänapäevani (vt rahvastikuregistri andmed) ning täitetoimiku materjalide kohaselt määras selle Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonis täitemenetluse algatamise seisuga. TMS ei sätesta kriteeriume, millel tuleb dokumenti toimetada avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Lähim analoogia on HMS-i § 31 lg 1 p 2: Dokumendi resolutiivosa avaldatakse üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui puuduvad andmed menetlusosalise aadressi või elektronposti aadressi kohta või kui menetlusosaline ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada 7(18)
2-20-3724 või kui füüsiline isik ei kinnita elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Täitmisteade oli avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.03.2012. a.
3.9.Edasikaebamise tähtaeg on ületatud. Kaebaja leiab, et kõik asjas alates 07.05.2014 kaebuses nimetatud täitetoimingud on ebaseaduslikud, võltsitud jne, seostades nimetatud järeldusi täitemenetluse aluseks olevate nõuete loovutamise kuupäevaga. Eespool on selgitatud, miks nõude loovutamise fakt ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks. Lisaks sellele peab kohtutäitur vajalikuks märkida, et täitemenetluses tehtavate täitetoimingude vaidlustamiseks on TMS-s ettenähtud kindel menetluskord. TMS § 217 lõike 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas täiteasjas on alates täitemenetluse alustamisest 20.02.2012 viidud läbi hulgaliselt menetlustoiminguid ning osaliselt sisse nõutud ka võlg, millest võlgnik oli teadlik, kuid ei vaidlustanud selleks ettenähtud korra kohaselt, seega on vastavad vaidlustamise nõudeõigused kaotanud.
3.10.Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2020. a määrusega seonduvad selgitused.
3.10.1.Tartu Ringkonnakohtu 16.04.2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-3724 kohaselt tuleb Viru Maakohtul asja menetlusse võtmisel anda hinnang järgmistele kaebaja väidetele: - 29.11.2013 töötasu arestimise akt on tehtud Swedbank AS 22.02.2012 täitmisavalduse ja 04.09.2018 töötasu arestimise akt Lindorff Eesti AS 27.02.2012 täitmisavalduse alusel. Swedbank AS vastuse kohaselt loovutas Swedbank AS nõuded Lindorff Eesti AS-le 07.05.2014. Seega Lindorff Eesti AS ei saanud esitada kohtutäiturile avaldust 27.02.2012; - 29.11.2013 aktis on kohtutäituri tasu 1264,41 eurot ja 04.09.2018 aktis 1203,23 eurot. Seega kohtutäitur võtab samale tööandjale tehtud töötasu arestimise akti eest teist korda kohtutäituri tasu. Avaldaja palub kontrollida tasu suurust, arvestades kohtutäituri seaduse (KTS) § 35; - vastavalt kohtutäituri otsusele on lepingutest tulenevad nõuded kokku 11 935,21 eurot. Harju Maakohtu 22.12.2011 otsuse kohaselt on lepingutest tulenevad nõuded kokku 9640,14 eurot. Summad on erinevad, seega ka summad on võltsitud; - avaldaja soovib selgitust, miks arestis kohtutäitur avaldaja AS SEB Pank konto 03.04.2012 summas 12 802,48 eurot, kui Harju Maakohtu 22.12.2011 otsuses on nõuded kokku 10 620,14 eurot. Avaldaja ei ole siiani saanud ka täitmisteadet. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei lubatud arestitud pangakontolt kasutada elatusmiinimumi; - palub avaldaja selgitust, miks kohtutäitur arestis jaanuaris 2015 maksuametis avaldajalt 11 837,77 eurot (saldo 11 440,22 eurot) ja miks arestitud summa 11 440,22 eurot ei muutu, kuigi kohtutäitur on alates 2015. aastast võtnud avaldajale tagastatud tulumaksu.
3.10.2.Juhul, kui kohus asub asja läbivaatamisele sisuliselt ning leiab et kaebus on esitatud tähtaegselt, annab puudutatud isik I selgitused ka eespool mainitud asjaoludele:
3.10.3.Kaebuse väide: 29.11.2013 töötasu arestimise akt on tehtud Swedbank AS 22.02.2012 täitmisavalduse ja 04.09.2018 töötasu arestimise akt Lindorff Eesti AS 27.02.2012 täitmisavalduse alusel. Swedbank AS vastuse kohaselt loovutas Swedbank AS nõuded Lindorff Eesti AS-le 07.05.2014. Seega Lindorff Eesti AS ei saanud esitada kohtutäiturile avaldust 27.02.2012; Kohtutäitur on käesoleva vastuse punktis 3.3. selgitanud, et nõude loovutamine ei ole täitemenetluse lõpetamise aluseks. AS Lindorff ja tema õigusjärglane Julianus Inkasso OÜ on täitemenetluse osalised VÕS § 167 lg 4 alusel.
3.10.4.Kaebuse väide: 29.11.2013 aktis on kohtutäituri tasu 1264,41 eurot ja 04.09.2018 aktis 1203,23 eurot. Seega kohtutäitur võtab samale tööandjale tehtud töötasu arestimise akti eest teist korda kohtutäituri tasu. Avaldaja palub kontrollida tasu suurust, arvestades kohtutäituri seaduse (KTS) § 35; 8(18)
2-20-3724 Täitetoimiku materjalides on ainult üks 27.02.2012 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Nimetatud otsuse kohaselt võlgnikult on sisse nõutud täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 (sh käibemaks 3,19 eurot) eurot ning kohtutäituri põhitasu summas 1301,29 (sh käibemaks 216,88 eurot) eurot. Võlgnik ei ole tõendanud, et kohtutäituri tasu oleks välja mõistetud korduvalt. Seisuga 29.11.2013 (töötasu arestimise akti koostamine) oli võlgniku poolt kohtutäituri tasu osaliselt rahuldatud ning tasu jääk moodustas tol hetkel 1264,41 eurot. Seisuga 04.09.2018 (töötasu arestimise akti koostamine) moodustas kohtutäituri tasu jääk 1203,23 eurot, kuna vahepeal oli samuti osaliselt rahuldatud. Tegemist ei ole kahe erineva nõudega. Kohtutäituri tasu väheneb seoses osalise täitmisega proportsionaalselt põhinõude täitmisega KTS § 32 lg 5 alusel. Kohtutäituri tasu suurus ei ole seadusega vastuolus. Vastavalt sissenõudja täitmisavaldusele on võlgnevuse summaks 11414,81 eurot. Täitemenetluse alustamise hetkel kehtiva kohtutäituri seaduse § 29 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 35 lg 2 p 6 kohaselt on kohtutäituri põhitasuks 9,5% nõude summast. Seega kohtutäituri põhitasuks on 1084,40 eurot (11414,81 x 9,5% = 1084,40). KTS § 32 lg 3 kohtutäituri tasule lisandub käibemaks. Seega käibemaksuga moodustab kohtutäituri põhitasu 1301,29 eurot (1084,40 + 20% = 1301,29). KTS § 34 kohaselt täitemenetluse alustamise tasu on 15,97 eurot. Koos käibemaksuga moodustab kohtutäituri alustamise tasu 19,16 eurot. Järelikult kohtutäituri tasu on arvutatud korrektselt.
3.10.5.Kaebuse väide: vastavalt kohtutäituri otsusele on lepingutest tulenevad nõuded kokku 11 935,21 eurot. Harju Maakohtu 22.12.2011 otsuse kohaselt on lepingutest tulenevad nõuded kokku 9640,14 eurot. Summad on erinevad, seega ka summad on võltsitud; Peale põhinõuet mõistis kohus võlgnikult välja ka menetluskulud summas 980,36 eurot ja viivist protsendina kohtulahendi punktides 2-6 märgitud põhinõuetelt alates hagi esitamisest (05.01.2011) kuni põhinõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (vt täitedokumendi p 7). Täitemenetluse algatamisel moodustas võlgnevus: 9640,14 + 980,36 + viivis seisuga 27.02.2012 on 794,31 eurot. Nõude summa on tänapäeva seisuga oluliselt suurenenud viivise arvel.
3.10.6.Kaebuse väide: avaldaja soovib selgitust, miks arestis kohtutäitur avaldaja AS SEB Pank konto 03.04.2012 summas 12 802,48 eurot, kui Harju Maakohtu 22.12.2011 otsuses on nõuded kokku 10 620,14 eurot. Avaldaja ei ole siiani saanud ka täitmisteadet. Samuti jääb arusaamatuks, miks ei lubatud arestitud pangakontolt kasutada elatusmiinimumi; Puudutatud isik on käesolevas vastuses varem selgitanud, et elatusmiinimum oli võlgnikule tagatud AS Swedbank pangas. Nõude summale on lisatud ka kohtutäituri tasu. Täitmisteatega seonduv info on samuti toodud käesolevas vastuses.
3.10.7.Kaebuse väide: palub avaldaja selgitust, miks kohtutäitur arestis jaanuaris 2015 maksuametis avaldajalt 11 837,77 eurot (saldo 11 440,22 eurot) ja miks arestitud summa 11 440,22 eurot ei muutu, kuigi kohtutäitur on alates 2015. aastast võtnud avaldajale tagastatud tulumaksu. Kohtutäituril puudub tsentraliseeritud arestimise süsteem. Seega kui raha laekub ühest allikast (näiteks, arestitud töötasust) ei korrigeerita kõiki areste automaatselt. Seega võib ajutiselt esineda ebatäpsus arestimise summades. Kohtutäitur juhib tähelepanu sellele, et täitedokumendi punktiga 7 on muuhulgas välja mõistetud viivis ning sissenõudja soovib selle sissenõudmist. Seoses sellega nõude summa on oluliselt suurenenud ning muutub iga päev. Võlgniku nõuded ei olnud kunagi arestitud summas, mis ületas aktuaalset nõude summat. Kohtutäitur peab suurendama nõude summat, kuna viivise summa ületab täitemenetluse käigus sissenõutud summat.
4.Puudutatud isiku muud taotlused ja seisukohad 9(18)
2-20-3724
4.1.Puudutatud isik I ei pea kaebust õigeks ning palub - jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt: - Jätta kaebus rahuldamata. - Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Julianus Inkasso OÜ (sissenõudja, puudutatud isik II) kirjalikus seisukohas nõustub kohtutäituri poolt 13.05.2020 esitatud seisukohaga, mille kohaselt tuleks kaebuse menetlusse võtmisest keelduda kuna avaldaja ei ole kinni pidanud seda laadi asjade jaoks ettenähtud menetluskorda. Puudutatud isik II nõustub ka teiste kohtutäituri poolt 13.05.2020 esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid uuesti üle korrata. Tsiviilasjast nr 2-11-67343 tulenev nõue on loovutatud notariaalselt kinnitatud nõude loovutamise lepingu alusel Lindorff Eesti ASile, kelle õigusjärglane oli Lowell Eesti AS ja täna Julianus Inkasso OÜ. Uus sissenõudja edastas 08.05.2014 kohtutäiturile notariaalselt kinnitatud nõude loovutamise lepingu ning avalduse täitemenetluse jätkamiseks. Seega on kohtutäitur seaduspäraselt jätkanud täitemenetlusega ning täna on täitemenetluses nr 066/2012/677 sissenõudjaks Julianus Inkasso OÜ. Sissenõudja esitab kohtule kinnituskirja, millega Swedbank AS kinnitab, et on tsiviilasjast nr 2-11-67343 tulenev nõue on loovutatud notariaalselt kinnitatud nõude loovutamise lepingiga nr 2593, millest tulenevalt on täna nõude uueks sissenõudjaks Julianus Inkasso OÜ. Avaldaja on esitanud kohtule 13.10.2020 avalduse, milles palub tühistada tema LHV arvelduskonto arestimise akt ja tagastada temale kohtutäituri poolt sissenõutud summa 1118,19 eurot. Tema esitas 15.10.2020 ja 19.10.2020 kohtule avaldused, milles palub lõpetada täiteasja nr 066/2012/677. Avaldaja samuti märgib, et kohtutäituril ei ole õigust teha täitetoiminguid kohtuvaidluse ajal.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud kaebusega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib esitada kohtule kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 ja TMS § 218 lg 2. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja esitas 08.03.2020 Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab kohtutäituri tegevust täitemenetluse korraldamisel. Kaebuses märkis avaldaja, et tema 15.02.2020 esitas kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuid ei ole otsust tähtaegselt saanud. 09.03.2020 esitas avaldaja kohtule kohtutäituri Andrei Krek’i 03.03.2020 otsuse täiteasjas nr 066/2012/677, millega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja kaebuse. Viru Maakohus 18.03.2020 määrusega keeldus O W`i kaebuse kohtutäituri tegevuse peale menetlusse võtmisest. Tartu Ringkonnakohus 16.04.2020 määrusega tühistas maakohtu määruse. Tartu Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja 15.02.2020 (mida selgitas 24.02.2020 menetlusdokumendis) TMS § 217 kohase kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 066/2012/677. Kohtutäitur lahendas kaebuse 03.03.2020 otsusega. Avaldaja ei olnud nõus kohtutäituri otsusega ja esitas 08.03.2020 TMS § 218 kohase kaebuse maakohtule, milles vaidlustas kõik kohtutäituri poolt täitemenetluses 10(18)
2-20-3724 tehtud toimingud. Seega nähtub nii kaebusest kohtutäiturile kui kaebusest maakohtule, et avaldaja eesmärgiks oli vaidlustada kohtutäituri tegevust täitemenetluse korraldamisel täiteasjas nr 066/2012/677. Tartu Ringkonnakohus saatis O W`i kaebuse kohtutäituri 03.03.2020 otsuse peale maakohtule menetluse võtmise otsustamiseks. Viru Maakohus võttis menetlusse O W`i kaebuse kohtutäituri Andrei Kreki 03.03.2020 otsuse peale. Kohtutäituri ja sissenõudja taotluste lahendamine kaebuse läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Esmalt lahendab kohus kohtutäituri ja sissenõudja taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja esitasid vastuväited O W`i kaebuse menetlusse võtmisele, põhjendusel, et ei ole avaldaja kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kuna kaebus kohtule on esitatud 08.03.2020 kell 16:56, so enne kaevatava otsuse kaebajale edastamist 08.03.2020 kell 20:30, siis järelikult ei saa lugeda, et kaebus on esitatud kohtutäituri 03.03.2020. a otsuse peale. Kohus, tutvunud kohtutäituri esitatud teatega 03.03.2020 otsuse võlgnikule edastamise kohta, leiab tõendatuks, et O W on esitanud kaebuse enne otsuse kättesaamist ja avaldaja on seda kinnitanud 09.03.2020 kohtule esitatud kirjas. Kohus on aga seisukohal, et puudub alus jätta kaebus läbi vaatamata. Avaldaja esitas kohtule kohtutäituri otsuse ning teatas, et ei ole kohtutäitur vastanud avaldaja kaebusele ja 24.02.2020 selgitustele, st sisuliselt on avaldaja kinnitanud, et jääb oma kaebuse juurde. Tartu Ringkonnakohus on määruses ka viidanud sellele, et avaldaja ei olnud nõus kohtutäituri otsusega ja esitas 08.03.2020 TMS § 218 kohase kaebuse maakohtule, milles vaidlustas kõik kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud toimingud. Kohus jätab kohtutäituri ja sissenõudja taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning lahendab O W`i kaebuse kohtutäituri 03.03.2020 otsuse peale sisuliselt. O W`i kaebuse kohtutäituri 03.03.2020 otsuse peale lahendamine I Kohus tuvastas, et kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on täiteasi nr 066/2012/677 võlgniku O W `i suhtes. Täitemenetluse algatamise aluseks on sissenõudja Harju Maakohtu 22.12.2011. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343 ja sissenõudja Swedbank AS`i avaldus. Kohtule esitatud Harju Maakohtu 22.12.2011 otsusega (tagaseljaotsus) mõisteti O W`ilt välja Swedbank AS-i kasuks väikelaenulepingu nr 07-140062-VL alusel 4155,08 eurot, väikelaenulepingu nr 07-169436-VL alusel 429,83 eurot, väikelaenulepingu nr 07-194282VL alusel 1724,81 eurot, väikelaenulepingu nr 08-016698-VL alusel 2209,51 eurot, krediitkaardilepingu nr 10-017237-KX alusel 1120,91 eurot ning menetluskulud kokku summas 980,36 eurot. Seega kokku on mõistetud kostjalt välja 10 620,50 eurot. Otsusega mõisteti O W ́ilt Swedbank AS kasuks viivis protsendina käesoleva lahendi punktides 2-6 11(18)
2-20-3724 märgitud põhinõuetelt (8315,96 eurot) alates hagi esitamisest (05.01.2011. a) kuni põhinõuete täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtutäitur Andrei Kreki 03.03.2020 otsuse kohaselt esitas võlgnik O W 15.02.2020 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 066/2012/677 järgmised taotlused: Tühistada töötasu arestimise akt täiteasjas nr 066/2012/677; Tühistada kõik arestimise täitetoimingud täiteasjas nr 066/2012/677 alates 07.05.2014; Lõpetada täitemenetlus nr 066/2012/677. Kaebuse sisu Sissenõudja Swedbank AS loovutas 07.05.2014. a täitedokumendist tuleneva nõude AS-ile Lindorff Eesti. Sellest hetkest on uueks võlausaldajaks Lindorff Eesti AS. AS Swedbank loovutas AS-ile Lindorff Eesti laenulepingutest nr 07-140062-VL, 07-169438-VL ja 0816698-VL tulenevad nõuded. Vastavad nõuded on loovutamise hetkel aegunud. Avaldaja ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingute nr 07-140062-VL, 07-169438-VL ja 08-16698VL alusel ei saa täitemenetlust alustada. Harju Maakohtu 22.12.2011.a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343 ei kehti uue sissenõudja AS Lindorff Eesti suhtes. Täitemenetluse läbiviimine AS Lindorff Eesti kasuks ei ole seaduslik. Kohtutäitur Andrei Krek koostas 04.09.2018. a töötasu arestimise aktid peale O W ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulepingute nr 07-140062-VL, 07-169438-VL ja 08-16698-VL 3-aastase aegumistähtaja möödumist. Peale AS-i Swedbank nõuete O W vastu loovutamist 07.05.2014. a täitemenetlus nr 066/2012/677 kuulub lõpetamisele („ei kehti“), seega kõik peale selle kuupäeva tehtud täitetoimingud kuuluvad tühistamisele. Lisaks eespool mainitud põhjendustele sisaldab kaebus mitu selgitustaotlust (täitemenetluse alustamine Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt, elatusmiinimumi kasutamise tagamine arvelduskontol kuni 2015. aastani, kohtutäituri tasu arvutamine, arestimise summa täpsustamine Maksu- ja Tolliametis). Kõikidele selgitustaotlustele vastab kohtutäitur eraldi, avaldustele ja selgitustaotlustele vastamiseks ettenähtud korras. Kaebuse läbivaatamine Kaebuse läbivaatamine toimus 26.02.2020 kell 10:00 kohtutäituri Andrei Krek büroos menetlusosaliste mitteilmumisel. Avaldaja esitas 24.02.2020.a selgitused 19.02.2020 kaebuse juurde. Pöördumise sisu: Täitemenetlus nr 066/2012/677 pidi olema lõpetatud nõuete loovutamise hetkest, st alates 07.06.2014.a ning kõik arestimise toimingud peavad olema tühistatud. Täitedokument ei kehti uue sissenõudja suhtes alates laenulepingutest nr 07-140062-VL, 07169438-VL ja 08-16698-VL nõuete loovutamise hetkest, st 07.05.2014.a. Nõuete loovutamisega tühistas Swedbank AS eespool mainitud lepingutest tulenevad nõuded võlgniku vastu. Avaldaja jääb 15.02.2020 kaebuses toodud taotluste juurde. Muuhulgas palub avaldaja tagastada peale 07.05.2014.a kinni peetud rahasummad. Kohtutäituri seisukoht Kaebuse lahendamisel tuleb vastata järgmistele õiguslikele küsimustele: - Kas nõude loovutamine täitemenetluse käigus on täitemenetluse lõpetamise aluseks või mitte; - Kas on esinenud nõuete aegumise tähtaja möödumisega seotud täitemenetluse lõpetamise alused või mitte; 12(18)
2-20-3724
1.Nõude loovutamine. (kohtutäituri otsuses on esitatud samad põhjendused, mida tema esitas kohtule kirjalikus seisukohas). Uus võlausaldaja Lindorff Eesti AS on astunud eelmise võlausaldaja AS Swedbank asemele ning tõendas nõude loovutamist notariaalselt tõestatud dokumendiga, millega täitis TMS § 18 lg 1 sätestatud nõuded täitemenetluse jätkamiseks enda kasuks. Nõude loovutamine ei ole antud juhul täitemenetluse lõpetamise aluseks
2.Nõude aegumine. (otsuse põhjendused on esitatud kohtutäituri kirjalikus seisukohad p 3.4.2). Kohtutäitur leiab, et TsÜS § 157 lg 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg ei ole hetkel möödunud. Kohtutäitur otsustas jätta kaebus rahuldamata ning vastata kaebuses toodud selgitustaotlustele eraldi kirjaga avaldustele ja selgitustaotlustele vastamiseks ettenähtud korras ja tähtaja jooksul. Kaebuse esitaja on seisukohal, et täitemenetluses nr 066/2012/677 puuduvad alates 07.05.2014 sundtäidetavad nõuded võlgniku vastu. Täitemenetluse nr 066/2012/677 täitedokument ei kehti Julianus Inkasso OÜ suhtes. Swedbank AS vabastas avaldaja nõudest alates 07.05.2014, sest väikelaenulepingute lõpptähtaeg oli 2012–2013. Kuna täitemenetlus pidi olema lõpetatud juba 07.05.2014, tuleb tühistada kõik kohtutäituri tehingud ja arestid alates 07.05.2014 ning tagastada avaldajale sissenõutud raha. Kohus leiab, et avaldaja (kaebuse esitaja) eeltoodud väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt viiakse täitemenetlus läbi jõustunud kohtulahendi alusel. TMS § 23 lg 1 kohaselt eeldab täitemenetluse algatamine sissenõudja poolt sissenõudja avalduse ja täitedokumendi esitamist. Kohtule esitatud andmetest ja tõenditest nähtub, et kohtutäiturile on sissenõudmiseks esitatud Harju Maakohtu 22.12.2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-11-67343. Otsus on jõustunud ning vastab TMS § 2 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele. Täitemenetlus oli algatatud Swedbank AS`i 20.02.2012. a täitmisavalduse alusel. Avaldaja ei vaidlusta täitedokumenti olemasolu täitemenetluse algatamisel. Kaebuse esitaja vaidlustab täitemenetluse läbiviimist peale 07.05.2014, mil astus täitemenetlusse senise Swedbank AS`i asemel nõude loovutamise lepingu alusel uus sissenõudja Lindorff Eesti AS (praegu Julianus Inkasso OÜ). Avaldaja on seisukohal, et ei kehti täitedokument uue sissenõudja suhtes. Nõude loovutamise tõendamiseks esitas Lindorff Eesti AS kohtutäiturile 07.05.2014 notariaalselt tõestatud nõuete loovutamise lepingu, millega loovutas Swedbank AS uuele võlausaldajale nõuded, mis on käsitletud ja võlgnikult mõistetud välja Harju Maakohtu 22.12.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-67343 ning avalduse täitemenetluse jätkamiseks. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et uus võlausaldaja Lindorff Eesti AS on astunud eelmise võlausaldaja AS Swedbank asemele ning tõendas nõude loovutamist notariaalselt tõestatud dokumendiga, millega täitis TMS § 18 lg 1 sätestatud nõuded täitemenetluse jätkamiseks enda kasuks. Kohtutäituril puudus alus keelduda täitemenetluse jätkamisest uue võlausaldaja kasuks. Sissenõudja kohtule esitanud Swedbank AS-i 20.05.2020 kinnituskirja, et on Swedbank AS notariaalaktiga nr 2593 loovutanud 07.05.2014 Julianus Inkasso OÜ-le (end Lindorff Eesti AS) kohtulahendiga tsiviilasjas nr. 2-11-67343 välja mõistetud nõude O W`i vastu. 13(18)
2-20-3724 Avaldaja on seisukohal, et nõude loovutamisega lõppesid tema vastu täitemenetluses esitatud nõuded ning seetõttu peale 07.05.2014 tehtud toimingud on ebaseaduslikud. Avaldaja leiab, et Swedbank AS vabastas avaldaja nõudest alates 07.05.2014, sest väikelaenulepingute lõpptähtaeg oli 2012–2013. Sellest võib järeldada, et avaldaja esitab aegumise vastuväite. Riigikohus 02.06.2008 määruses asjas nr 3-2-1-42-08 selgitanud, et TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms) tegemisel. Kolleegium leiab, et TMS § 217 alusel saab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada ka siis, kui võlgniku arvates ei ole olemas täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Sel juhul ei vaielda materiaalõiguslikult täitedokumendis dokumenteeritud nõude üle, vaid selle üle, et puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument. Kohus on tuvastanud, et käesoleval juhul on olemas täitedokument, mis vastab TMS § 2 lg 1 p 1 sätetele. Avaldaja vastuväited nõude loovutamise lepingu alusel nõude ülemineku ja nõude täitmise aegumise kohta on materiaalõigusliku iseloomuga. Tegemist ei ole täitemenetlusest korraldavate toimingutega. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõtte, millest lähtuvalt ei saa kohtutäitur anda hinnanguid täitedokumendi sisule ega pooltevahelistele suhetele. Kohtutäitur ei loo uut õigust ega võta vastu otsuseid pooltevaheliste vaidluste lahendamiseks. Kohtutäituril puudub võimalus täitedokumenti või sellest tuleneva nõude põhjendatust analüüsida, kuivõrd kohtutäitur ei täida ei seadusandlikku ega kohtuvõimu funktsiooni. Kui formaalsed nõuded on täidetud – on olemas täiteavaldus, pädeva asutuse poolt koostatud TMS § 2 lõikes 1 loetletud täitedokument, on kohtutäitur kohustatud täitemenetlust alustama. Kohtutäitur ei saa asuda hindama, kas talle täitmiseks esitatud kõikidele vorminõuetele vastav täitedokument on ka tegelikkuses kehtiv, sh nõude suurust ega nõude aegumist. Kohtutäituril puudub ka õigus keelduda täitemenetluse jätkamisest uue sissenõudja kasuks, kes astub menetlusse loovutamislepingu alusel, mida tema esitab kohtutäiturile. Kohtutäitur ei saa asuda hindama nõude loovutamise lepingu kehtivust ega nõude aegumist, kuivõrd see ei ole kohtutäituri pädevuses. Kohus nõustub täielikult kohtutäituri 03.03.2020 otsuses ning 14.05.2020 kirjalikus seisukohas märgituga, et nõude loovutamise õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine võlasuhtesse eelmise asemele ning ei ole nõude loovutamine täitemenetluse lõpetamise aluseks. Samuti nõustub kohus sellega, et kohtutäitur ei saa aegumise küsimustele hinnangut anda, kuna sellega ületab ta formaliseerituse põhimõtet. Seega on avaldaja kaebus selles osas asjakohatu. Kohtutäitur on kaebuse lahendamisel lähtunud õigesti formaliseerituse põhimõttest. Kohus veel kord juhib tähelepanu, et avaldaja on valinud käesoleval juhul vale õiguskaitsevahendi. Nõude loovutamise ja aegumise puhul esineb poolte vahel materiaalõiguslik vaidlus, mida ei saa lahendada vaidluses kohtutäituri otsuse õiguspärasuse üle, vaid vaidlus tuleb lahendada hagimenetluse korras. Kohus leiab, et kohtutäitur 03.03.2020 otsusega põhjendatult jättis O W`i 15.02.2020 kaebuse rahuldamata. 14(18)
2-20-3724
II Järgmiselt annab kohus hinnangu järgmistele avaldaja vastuväitele ja nõudmisele:
1.Täitemenetluse algatamise ja läbiviimise kohta Viru tööpiirkonnas. Avaldajal ei ole elukohta Narvas alates 16.12.2011 ning kohtutäitur oli selles teadlik. Avaldajal ei ole ka Viru tööpiirkonnas vara ega töökohta. Täitedokumendiks olev kohtuotsus on tehtud Harju Maakohtu poolt. Harju tööpiirkond ei kuulu Viru tööpiirkonna kohtutäituri pädevusse, mistõttu on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik. Kohtutäituri esitatud andmetel, mis on tõendatud rahvastikuregistrist avaldaja kontaktandmete väljavõttega, täitemenetluse algatamise ajal oli rahvastikuregistri andmetel võlgniku elukoht Narva linnas. Tema tegelik elukoht polnud teada, seda ka Harju Maakohtule, kes toimetas hagimaterjalid ja asjas tehtud otsuse O W`ile avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus peab siinjuures vajalikuks selgitada O W`ile, et Viru Maakohtu poolt hagi edastamine kohtualluvusel lahendamiseks Harju Maakohtule, ei kinnita seda, et O W tegelikult elas Tallinnas. Viru Maakohtu 15.02.2011 määruse järgi ei õnnestunud kohtul hagimaterjale kostjale kätte toimetada Narvas. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli kostja elukohaaadress deklaratsiooni järgi Tallinnas. Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt toimetati O W`ile hagi ja kohtuotsuse avalikult. Sellest järeldub, et Harju Maakohtul ei õnnestunud O W`i elukohta kindlaks tegema. Samas puudus Harju Maakohtul võimalus saata hagi tagasi Viru Maakohtule, kelle tööpiirkonnas asus O Wi registrijärgne elukoht, TsMS § 76 lg-st 4 tulenevalt. Kohus nõustub kohtutäituri arvamusega, et ei ole võlgnik tõendanud, et täitemenetluse algatamise hetkel oli tema elukoht väljaspool kohtutäiturite Viru tööpiirkonda. Kohtutäitur tegi päringuid erinevatesse registritesse võlgniku elukoha tuvastamiseks. Võlgniku registreeritud elukoht oli Narvas. Kohtutäitur esitas andmeid võlgniku elukoha ja sideandmete kohta, millega on tõendatud, et võlgnik varjas oma tegelikku elu- ja asukohta ning ei täitnud oma kohustust rahvastikuregistris andmete korrastamiseks vastavalt rahvastikuregistri seaduse § 68, mille kohaselt rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. Rahvastikuregistrist nähtub, et kuni 01.01.2019 oli avaldaja elukoha aadress Narva linn, IdaViru Maakond, Eesti. Muu kontaktaadressiks on tänase päevani rahvastikuregistris x, Narva. Alates 15.02.2020 rahvastikuregistri andmetesse kantud muu kontaktina aadress x, Tallinn. Kohtutäituri esitatud O W`i isikuandmete päringust (riigiportaal eesti.ee) nähtub, et O W esitas Politsei- ja Piirivalveametile ning Maksu- ja Tolliametile andmed, et tema elukoht on x (lisa-aadress). Viimane teade oli 05.09.2017. Kohus nõustub kohtutäituriga, et täitemenetluse alustamine ning läbiviimine Viru tööpiirkonna kohtutäituri poolt on põhjendatud. Rahvastikuregistri ja Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku elukoht Narva linnas. Harju Maakohus ei ole võlgniku asukohta tuvastanud. Kohtutäituril puudus info, et registrite andmed on ebaõiged. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta ei ole viibinud Viru tööpiirkonnas. TMS § 4 lg 2 ja 3 kohaselt kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda. Kui 15(18)
2-20-3724 võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni. Seega ka olukorras, kus täitemenetluse käigus selgub, et võlgniku elukoht ei ole kohtutäituri tööpiirkonnas, võib kohtutäitur jätkata täitemenetluse läbiviimist väljaspool oma tööpiirkonda. Seega saab kohtutäitur tegema täitmisega seotud toimingud (sh vara arestimine) ka väljaspool Viru tööpiirkonda. Seega põhjendamatu on avaldaja väide, et ei ole kohtutäituri toimingud seoses täitemenetluse läbiviimisega, sh O Wi palga arestimise ja O W`i päringute tegemine seoses täitemenetluse korraldamisega, seadusega kooskõlas. Kohtule ei esitatud andmeid, et kohtutäitur oleks teinud lubamatud päringud isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. Avaldaja põhiväide tema suhtes päringute ebaseaduslikkuse kohta on seotud täiteasja territoriaalse alluvusega. Seega ei tuvastanud kohus õigusrikkumisi täitemenetluse algatamisel Viru tööpiikonna kohtutäituri poolt ja ei tuvastanud ka rikkumisi täitemenetluse jätkamisel. Kohus leiab, et põhjendamatu on avaldaja taotlus, et kohtutäituri katkestaks avaldaja isiklike andmete uurimine ja katkestaks finantsiline ja psühholoogiline terror avaldaja suhtes. Kohtutäituri ülesandeks on korraldada täitedokumentide täitmist TMS 3 lg 1 järgi ja kohtutäitur teeb selleks vajalikud toimingud, sh teeb päringud võlgniku vara väljaselgitamiseks, elukoha kohta ning pöörab sissenõude võlgniku varale.
2.Seonduvalt täitmisteate avaldajale kättetoimetamisega, leiab kohus, et kohtutäituri poolt on tehtud vajalikud toimingud võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseks. Täitmisteade oli temale edastatud 28.02.2012 e-posti teel aadressile xxx. See aadress tänaseni rahvastikuregistris kehtiv. Et võlgnik ei ole e-kirja kättesaamist kinnitanud ning kohtutäituril puudusid andmed võlgniku aadressi kohta toimetas kohtutäitur võlgnikule täitmisteade avalikult väljaande Ametlikud Teadanded kaudu teate avaldamisega 01.03.2012. TMS § 24 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest.
3.Avaldaja soovib selgitusi seoses kohtutäituri tehtud arestidega ja arestitud summade kohta. Kohtutäitur on 14.05.2020 esitatud kirjalikus seisukohas üksikasjalikult vastanud kõigile avaldaja küsimustele, mida kohus ei pea vajalikuks korrata. Kohus märgib, et Harju Maakohtu otsusega on avaldajalt (võlgnikult) välja mõistetud võlgnevus, menetluskulud ja viivised alates hagi esitamisest (05.01.2011. a) kuni põhinõuete täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Täitemenetluse algatamisel moodustas võlgnevus: 9640,14 + 980,36 + viivis seisuga 27.02.2012: 794,31 eurot. Sellele lisandusid ka kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 1301,29 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 19,16 eurot. Kohtutäitur teatab, et täitetoimiku materjalides on ainult üks 27.02.2012. a koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Nimetatud otsuse kohaselt võlgnikult on sisse nõutud täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 (sh käibemaks 3,19 eurot) eurot ning kohtutäituri põhitasu summas 1301,29 (sh käibemaks 216,88 eurot) eurot. Kohus selgitab avaldajale, et täitemenetluses pööratakse sissenõue kogu võlgniku varale, välja arvatud täitemenetluse seadustikus nimetatud vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Seega saab arestid panna mitmele võlgniku arvelduskontodele, palgale jne. Arestimisaktis märgib kohtutäitur summa, mis on kohtutäituril arestimisakti koostamise seisuga sundtäitmisel, sh ka kohtutäituri tasu ja muud kulud võlgnikult sisse nõudmata suuruses. Asjaolud, et võlgniku arvelduskontode ja palga arestimisaktis on märgitud ka kohtutäituri tasu, ei tähenda, et seda nõutakse võlgnikult korduvalt. Seega väär on avaldaja väide, et kohtutäituri tasu nõutakse 16(18)
2-20-3724 mitmekordselt. Kohtutäituri tasu summas 1301,29 eurot (sh käibemaks 216,88 eurot vastab täitemenetluse algatamise ajal (20.02.2012) kehtinud kohtutäituri seaduse § 35 lg 2 p 6 ja 32 lg 3 sätestatule. Kohus pöörab ka avaldaja tähelepanu sellele, et viivise summa ja seega ka sissenõutava nõude summa muutub vastavalt täitemenetluse pikkusele ning sõltub ka sisse nõutud summadest. Sel põhjusel on võlgniku vara arestimisaktidel - 29.11.2013 ja 04.09.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise aktid, SEB Pank 04.02.2020 tõendis märgitud arestimisaktid, Maksu- ja Tolliameti väljavõttes märgitud arest - märgitud summad erinevad. Kohus peab avaldaja väite, et tegemist on võltsitud sumadega, põhjendamatuks. Mis puudutab mittearestitava sissetuleku osa kasutamise tagamine võlgniku arvelduskontode arestimisel, teatab kohtutäitur, et elatusmiinimum oli võlgnikule tagatud AS Swedbank pangas. Võlgnik ei ole teatanud milles pangas soovib tema elatusmiinimumi kasutamist. Samuti ei ole võlgnik taotlenud arestimisele mittekuuluva sissetuleku arestist vabastamist TMS § 133 lg 1 alusel. Kohus leiab, et ei ole kohtutäitur TMS § 132 lg 1 sätteid rikkunud.
4.Kohus nõustub ka kohtutäituri seisukohaga, et käesolevas täiteasjas on alates täitemenetluse alustamisest 20.02.2012 viidud läbi hulgaliselt menetlustoiminguid ning osaliselt sisse nõutud ka võlg, millest võlgnik oli teadlik, kuid ei vaidlustanud selleks ettenähtud korra kohaselt TsMS 217 lg 1 järgi, seega on vastavad vaidlustamise nõudeõigused kaotanud. Avaldaja ei ole esitanud andmeid, et tema polnud menetlusest teadlik kuni 5. veebruarini 2020 (arvestusega, et kaebus on esitatud 15.02.2020). Kohtutäituri antud selgitused temale esitatud küsimustele on põhjalikud ja põhjendatud. Kohus ei tuvastanud õigusrikkumisi kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel. Kohtu seisukohalt ei ole alust kohtutäituri 03.03.2020 tehtud otsuse täiteasjas nr 066/2012/677 tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Mis puudutab O W`i 13.10.2020 kohtule esitatud taotlust tema LHV Pangas arvelduskonto aresti tühistamiseks selgitab kohus, ei ole kohus pädev tühistada vara aresti, mis on tehtud kohtutäituri poolt täitemenetluse läbiviimisel. Toimingu vaidlustamiseks peab esitama kaebuse kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 alusel. Kaebuse esitamine otse kohtule ei ole lubatud. Kohus selgitab avaldajale ka, et kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebusega ei ole võimalik taotleda pangakontolt ebaseaduslikult arestitud ja sissenõudjale üle kantud rahasumma tagastamist. Sellisel juhul on avaldajal õigus esitada sissenõudja vastu nõue alusetu rikastumise sätete alusel. Samas on kolleegium leidnud, et välistatud ei ole kahju hüvitamise nõue ka kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on olemas (vt Riigikohtu 12.03.2018 määrus asjas nr 2-16-12972 p 26). Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 17(18)
2-20-3724 Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kui alusetu kaebuse esitaja kanda. Puudutatud isikud ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Seega puuduvad asjas avaldaja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.