Kohus Kohtunik Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht
Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Leanika Tamm 2-16-16958 23.10.2020, Rapla
Tsiviilasi
H R hagi OÜ Starforest vastu piiride kindlakstegemiseks looduses ja piirmärkide täpsustamiseks Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine
Menetlustoiming Edasikaebe kord Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitamine Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu Hageja: H R (xxxxxxxxxxx, Eesti, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Eve Jundas (xxxxxxxxxxx, Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Sauna tn 10) Kostja: Osaühing Starforest (10503699, Eesti, Pärnumaa, Pärnu linn, Havi 11), Rapla Maavalitsus (70002880, Eesti, Raplamaa, Rapla vald, Rapla linn (vallasisene), Tallinna mnt 14) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Ludmilla Tamar Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus: Eesti Vabariigi Maa-amet RK 70003098 Esindajad:
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasjast nr 2-16-16958 menetlus hageja hagist loobumise tõttu põhjusel, et menetlusosaliste vaidlus on lahendatud kohtueelses haldusmenetluses menetlejaks käesolevas asjas avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Eesti Vabariigi Maa-Amet. Menetluskulude kandmine ja kindlaksmääramine
2.Jätta hageja riigi korras antud menetlusabi kulud tervikuna Eesti Vabariigi kanda.
3.Jätta kostja OÜ Staroforest kulud tervikuna tema enda kanda. Välja mõistetavad menetluskulud puuduvad.
1.Pärnu Maakohtu menetluses on H R (xxxxxxxxxxx, Eesti, xxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx) hagi Osaühing Starforest (10503699, Eesti, Pärnumaa, Pärnu linn, Havi 11), Rapla Maavalitsus (70002880, Eesti, Raplamaa, Rapla vald, Rapla linn (vallasisene), Tallinna mnt 14) vastu H R kuuluva xxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx-xxxx, asukohaga xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx, piiride looduses kindlaksmääramiseks tulenevalt 11.12.1997 koostatud katastriüksuse plaanile ja 11.12.1997 koostatud piiriprotokollile.
2.Tulenevalt Tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsMS) § 359 lg 1 ja TsMS § 356 lg peatas kohus oma 26.02.2020 määrusega kohtumenetluse ajaks, mil Avalikke huve kaitsma õigustatud asutus Maa-Ameti kui katastripidaja poolt läbi viidava haldusmenetluse ajaks. 1(2)
2-16-16958
3.Maa-Amet esitas Pärnu Maakohtule 11.09.2020 e-kirja teel teate, millest nähtuvalt on Maaamet kohtuvälises maakorraldusseaduse § 15 kohases piiride kindlakstegemise menetluses kohtuasja 2-16-16958 puudutavate xxxxx ja xxxxxxxxxx kinnisasjade vahelise piiri kindlaks teinud ja andmed katastrimenetluses nr xxxxxxxxxxx katastrikandega 01.09.2020 parandanud. Maa-ameti selgituste kohaselt tegi katastripidaja piiride kindlakstegemise menetluses piir kindlaks vastavalt MaaKS § 15 lõikele 3, lähtudes lisaks kinnistusraamatu andmetele ja katastris registreeritud mõõdistusandmetele, ka kõigist maatüki moodustamise dokumentidest ja looduslikust situatsioonist tervikuna. xxxxx, xxxxxxxxxx ja xxx katastriüksuste omanikud nõustusid kindlakstehtud piiriga ning maatüki andmete muutmisega maakatastris ja kinnistusraamatus. Vastavat nõusolekut ei andnud aga riigile kuuluva xxxxx metskond 193 maaüksuse riigivara valitseja ega volitatud asutus. Lähtudes maakorraldusseaduse § 15 lõikest 5 võttis katastripidaja 29. juunil 2020 vastu korralduse nr 1-17/20/1618 „Otsus xxx ja xxxxx metskond 193 katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha kohta“. Vaidlustustähtaja jooksul xxxxx metskond 193 katastriüksuse õigustatud isik haldusakti ei vaidlustanud. Tulenevalt maakatastriseaduse § 4 lõikest 41 esitas katastripidaja xxxxx metskond 193 katastriandmete muutmiseks kinnistusraamatu I jaos kinnistamisavalduse ja haldusakti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
4.Kohus uuendas 11.09.2020 käesoleva menetluse peale menetluse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemist (haldusmenetluse lõpetamine). tulenevalt TsMS § 361 lg.1. Vastavalt TsMS § 361 lg-le 3 ja 4 menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.
5.Hageja esitas 22.09.2020 taotluse, milles taotles menetluse lõpetamist. Lisaks märkis hageja esindaja, et H R anti Pärnu Maakohtu 05.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-3846 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja leiab, et H R hagi rahuldati esitatud kujul, tema kohtumenetluse kulusid kandma ei pea ning palub kohtul esitanud taotluse riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitatud kujul rahuldada. Vastuseks 08.10.2020 kohtunõudele menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse osas vastas hageja esindaja 15.10.2020 esitas H.R esindaja täienduse, milles leiab, et menetluskulud antud asjas peaks kandma Eesti Vabariik.Eesti Vabariigi Maaamet asjas avalikke huvi kaitsma õigustatud asutusena oli vastutav piiride õige määramise eest või alternatiivselt paluksin kaaluda menetluskulude jätmist asjaosaliste endi kanda.
6.Kostja OÜ Staroforest esitas 22.09.2020 kohtule taotluse, milles leidis, et käesolevas asjas on hageja nõue sisuliselt rahuldatud kostja 2 poolt (Maa-amet on Rapla Maavalitsuse õigusjärglane maakorraldusega seotud valdkonnas), mistõttu on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada kostja 2 vastu. Starforest OÜ esindaja märkis, et kostja 1 ei ole seadust rikkunud, kuigi oli menetlusse kostjana kaasatud ning nõue kostja 1 vastu tuleb jätta rahuldamata. Kostja viitab ka TsMS § 162 lg-le 4, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kui kohus rahuldab hagi ka kostja 1 vastu, siis õiglane ei ole, kui kohus jätab kostja 1 kanda ka hageja kulud, sest kostja 1 oma käitumisega ei ole piiride „rikkumist“ korraldanud, olles omandanud juba moodustatud kinnistu teiselt omanikult. Kostja 1 hagi rahuldamisega tema vastu ei nõustu. Kostja leiab, et hageja 22.09.2020 taotluse asja menetluse lõpetamiseks ei ole osundatud TsMS sättele, mille alusel hageja asja menetluse lõpetamist palub, kuid taotluse põhjendusest võib välja lugeda, et taotletakse asja menetluse lõpetamist seoses nõude täitmisega. Seega võib kostja arvates tegemist olla hagist loobumise taotlusega. Kostja 1 avaldab kohtule, et ei vaidle hageja taotlusele asja menetluse lõpetamiseks vastu, kuid palub jätta asjas tehtud menetluskulud kostja 2 kanda. Kostja peab endiselt kaaskostjaka Eesti Vabariigi Maa-ametit.
2-16-16958
7.Maa-Amet ei nõustu kohtule 12.10.2020 esitatud seisukohas menetluskulude jaotamise osas kostja OÜ Staroforest seisukohaga, et kõik kohtuasjaga seotud menetluskulud tuleks kanda Maa-ametil kostjana II, kui Rapla Maavalitsuse õigusjärglane maakorraldusega seotud valdkonnas. Maa-amet selgitab, et juba 06.06.2019 toimunud kohtuistungil lahendas kohus Maaameti varasemalt esitatud taotluse menetlusosaliste ringi täpsustamiseks TsMS § 198 lg 2 alusel. Kohus märkis, et arvestades seadusemuudatust, on kohane, et Maa-amet on kaasatud menetlusse TsMS § 198 lg 2 alusel. Kohus tegi protokollilise täpsustuse, mis täpsustas kolmanda isiku staatuse. Maa-ameti näol ei ole tegemist iseseisva nõudeta isikuga kummalgi poolel vaid on avalikku huvi kaitsma õigustatud asutusega ehk katastripidaja. Hagejal ega kostjal ei olnud vastuväiteid kohtu protokollilisele täpsustusele. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 205 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja. Maa-amet ei ole käesolevasse kohtumenetlusse kaasatud kostjana, vaid avalikku huvi kaitsma õigustatud asutusena. Seega puudub alus menetlusosaliste kulusid Maaametilt välja mõista.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.Pärnu Maakohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse.
9.Esmalt selgitab Pärnu Maakohus kostjale OÜ Staroforest, et kohus on eelnevalt 06.06.2019 toimunud kohtuistungil lahendanud Maa-ameti esitatud taotluse menetlusosaliste ringi täpsustamiseks TsMS § 198 lg 2 alusel. Kohtumenetluse ajal, s.o 01.07.2018 jõustusid maakorraldusseaduse (MaaKS), maakatastriseaduse (MaaKatS) ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) muudatused. Hagi esitamise ajal puudus avalikku huvi kaitsma õigustatud asutusel võimalus piiride kindlakstegemiseks läbi viia haldusmenetlus. Kohus täpsustas, et Maa-amet on kaasatud menetlusse TsMS § 198 lg 2 alusel ning tegemist ei ole kostjaga.
10.Menetluse lõpetamise aluseks on TsMS § 428 lg 1 p 2- samade poolte vahel samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Käesolevas menetluses erandikus asjaoluks on sealjuures seadusemuudatus, mis menetluse läbiviimisel ajal lõi täiendava kohtueelse menetlusliigi hagi esemeks oleva vaidluse lahendamiseks. Sellest tulenevalt peatas kohus menetluse ning suunas pooled vaidluse lahendamiseks kohtueelsesse menetlusse, mille läbimise käigus hagi esemeks olev vaidlus samade poolte vahel lahendati. Lahendajaks oli käesolevasse menetlusse kaasatud Eesti Vabariigi Maa-Amet. Menetluskulud
11.Kohus on menetluse lõpetanud TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätab kohus menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse keerukuse ja asjaolude erandlikkuse tõttu oleks menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane. Samuti puudub kohtul õiguslik alus panna menetluskulud käesolevas menetluses kolmanda isiku – avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse kanda.
12.Maa-amet viis käesolevas piirivaidluses läbi MaaKS § 15 kohase piiride kindlakstegemise toimingu. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lg-le 3 saab kinnisasja omanik naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutuse tuleb kanda naaberkinnisasjade omanikel võrdsetes osades. Kui naaberkinnisasjade vahel on vaidlus piiri osas, piisab, et üks kinnisasja omanik algataks MaaKS § 15 piiri kindlakstegemise toimingu. Sealjuures näeb AÕS ette, et naaberkinnisasja omanik peab aitama piiri kindlaks teha ning selle toimingu eest tuleks omanikel kanda kulud võrdselt.
2-16-16958
Maakorraldustoimingud, sh piiri kindlakstegemine on eelkõige litsentseeritud maakorraldajate töö, mida tuleb maaomanikel vaidluste korral tellida erasektorilt. 16. Käesolevas vaidluses sai Maa-amet pooltele pakkuda 01.07.2018 seadusandja poolt antud õigust ka ise maakorraldustoiminguid läbi viies aidata poolte vaidlusi lahendada. Seejuures on Maa-ametil seda tehes MaaKatS §-st 194 tulenevalt õigus nõuda maakorraldustoimingu käigus läbiviidud katastrimõõdistamise eest kulu hüvitamist, mida Maa-amet ei teinud. Seega on kohtueelse menetluse puhul nii hageja kui ka kostja kõiki asjaolusid arvesse võttes saavutanud avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse poolt soodustingimused kohtueelse menetluse kulude kandmise osas ja see on võrdselt vähendanud poolte poolt kantavaid menetluskulusid. Maa-ameti kui haldusorgan on tsiviilvaidluse lahendamisel abi osutades võimaldanud menetlusosalistele, kelleks on kinnisasja omanikud, soodusolukorra, mille puhul piiri osas mõõdistus ja uute piiride mahamärkimine toimusid toimingute eest tasu maksmata kuna kohtuvaidluse läbiviimise ajal muutunud seadus muutis muuhulgas menetlusosaliste rolle menetluses, andes võimaluse piirivaidlus lahendada ka kohtuväliselt ja selle menetluse läbiviimise tulemusena sattusid hageja ja kostja võrdselt soodusolukorda, säästes olulises osas haldusmenetluse kulusid. Kostja kulude jätmine hageja kanda, kelle osas riik on juba teinud otsustuse menetlusabi andmiseks tagasimakse kohustusteta, oleks äärmiselt ebaõiglane, sest kohtueelse menetluse läbiviimise tulemusena saavutas ka kostja soovitud tulemuse – oma kinnistu piiride korrigeerimise. Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta poolte kantud kulud nende endi kanda.
13.Tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Kuna hagejale osutati menetlusabi tagasimaksmise kohustuseta, jäävad hageja menetluskulud sellest tulenevalt Eesti Vabariigi kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Välja mõistetavad menetluskulu puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.