lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-18-106497/81

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-106497/81
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1238
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-106497

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2020. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-106497

Tsiviilasi

Txxxxx Rxxxxxx taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks, alternatiivselt menetluskulude vähendamiseks

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Taotluse esitaja: Txxxxx Rxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx maakond; e-post:

RESOLUTSIOON

Jätta Txxxxx Rxxxxxx taotlus temalt Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-106497 riigi tuludesse välja mõistetud menetluskulude tasumisest vabastamiseks, alternatiivselt menetluskulude vähendamiseks, rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja. Menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 27.11.2019. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-106497 rahuldas kohus osaliselt Holm Bank AS hagi ning mõistis Txxxxx Rxxxxxxxx hageja kasuks välja 721,31 eurot, millest 638,58 eurot on põhivõlg, 68,69 eurot intress, 1,60 eurot lepingutasu, 5 eurot sissenõudmiskulu ja viivis põhivõlalt 03.05.2018. a seisuga summas 7,44 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata 721,31 eurot ületavas osas. Kohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse. Kohus jättis hageja menetluskulud 95% ulatuses, s.o 348,50 eurot) kostja kanda ning 5% ulatuses hageja kanda. Lisaks määras kohus, et jätta kostja menetluskulud 5% ulatuses, s.o summas 7,05 eurot hageja kanda ja 95% ulatuses kostja kanda. Tasaarvestada menetluskulud kattuvas ulatuses ja mõista kostjalt Txxxxx Rxxxxxxxx hageja Holm Bank AS kasuks välja 341,45 eurot menetluskulude katteks. Kohus mõistis Txxxxx Rxxxxxxxx välja 47 eurot riigi tuludesse käekirjaekspertiisi kulu katteks ning määras, et summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul riigi tuludesse alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus määras kindlaks Txxxxx Rxxxxxxxx osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud tsiviilasjas nr 2-18-106497 kokku summas 786,96 eurot. Mõista riigi õigusabi tasu summas 786,96 eurot (sh käibemaks) Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks välja riigieelarvest. Riigi õigusabina jätta 67% ehk 527,26 eurot Txxxxx Rxxxxxx õigusabi tasust ja kuludest riigi kanda. 33% ehk 259,70 eurot Txxxxx Rxxxxxx riigi õigusabi tasust ja kuludest mõista Txxxxx Rxxxxxxxx välja riigi tuludesse. Väljamõistetud summa 259,70 eurot tuleb Txxxxx Rxxxxxxx tasuda riigi tuludesse 90 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskuludega maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Koos kohtuotsusega antakse kostjale kätte eraldi dokument menetluskulude riigi tuludesse tasumiseks vajalike rekvisiitidega.

2.Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2020. a otsusega rahuldati Txxxxx Rxxxxxx apellatsioonkaebus osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Tartu Maakohtu 27.11.2019. a otsuse maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse ja eksperditasu riigi kasuks väljamõistmise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, mille kohaselt tasaarvestada menetluskulude nõuded kattuvas ulatuses ja mõista Txxxxx Rxxxxxxxx Holm Bank AS kasuks menetluskulude katteks välja 290,15 eurot. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 27.11.2019. a otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis ringkonnakohtus kantud menetluskulud Txxxxx Rxxxxxx kanda. Holm Bank AS-l puuduvad ringkonnakohtus menetluskulud. Mõista Txxxxx Rxxxxxxxx Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 125 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest 90 päeva jooksul. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb Txxxxx Rxxxxxxx tasuda riigilõivu tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Riigikohus jättis 14.09.2020. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Txxxxx Rxxxxxxxkanda.
4.Riigikohtu 15.09.2020. a määrusega kohus rahuldas vandeadvokaat Aare Kaldma taotluse. Kohus määras, et välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 243,60 eurot koos käibemaksuga selle eest, et vandeadvokaat Aare Kaldma esitas Txxxxx xxxxxxx esindajana kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2020. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18106497. Txxxxx Rxxxxxxx hüvitada riigi õigusabi tasu 50% ulatuses summas 121,80 eurot võrdsete osamaksetena nelja kuu jooksul arvates tsiviilasja lõpetava lahendi jõustumisest.
5.04.10.2020. a saabus Tartu Maakohtusse TxxxxxxRxxxxxx taotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks, alternatiivselt menetluskulude vähendamiseks. Taotluse kohaselt on Txxxxx Rxxxxxx majanduslik seisund alates 22.06.2018. a, mil kohus lahendas TxxxxxxRxxxxxxxtaotluse riigi õigusabi saamiseks, muutunud. Txxxxx Rxxxxxx soovib menetluskulude tasumisest vabastamist või alternatiivselt vähendamist põhjusel, et menetluskulude tasumine on tema jaoks liialt koormav ning raskendab tema sotsiaalmajanduslikku hakkama saamist. Kohtul riigi õigusabi saamise taotluse esitamise ajal 12.06.2018. a oli Txxxxx Rxxxxxu ettevõtte Sxxxxxx Lxxxxomanik, kuid alates 2019. a märtsist üksnes ettevõtte juhatuse liige. Seega on tema varanduslik seisund aja jooksul halvenenud. Ka oli tema abivajadus tol ajal väiksem, kui seda on käesolevalt. Txxxxx Rxxxxxx on perioodil aprill kuni juuli 2020. a olnud haige ning esinenud on ka vigastusi. Ka puudusid Txxxxx Rxxxxxxxxtaotluse esitamise hetkel võlad maksuametis. 04.10.2020. a seisuga on kohustus maksuameti ees 7110,89 eurot. Alates 2019. a augustist puudub kostjal kindel elukoht. Lisaks polnud enne 2020. a veebruari Txxxxx Rxxxxxx arveldusarved arestitud. Erinevate kohtulahendite alusel on taotluse esitajalt välja nõutud summasid menetluskulude katteks. Txxxxx Rxxxxxxxxon kohustus Eesti Töötukassa ees. Txxxxx

Rxxxxxx on pidanud raha laenama, et katta oma tervislikust seisundis tulenevaid suuremaid rahalisi kulutusi. Kohtu seisukoht

6.Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ning tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et Txxxxx Rxxxxxxxtaotlus menetluskulude tasumisest vabastamiseks, alternatiivselt menetluskulude vähendamiseks, tuleb jätta rahuldamata.
7.TsMS § 461 lg 1 sätestab, et kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Käesoleval juhul on Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2020. a otsuse näol, millega muudeti Tartu Maakohtu 27.11.2019. a otsusega kindlaksmääratud menetluskulude suuruse ja eksperditasu riigi kasuks väljamõistmise osas, tegemist jõustunud kohtuotsusega punktiga. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 14.09.2020. a määrusega. Tulenevalt TsMS § 461 lg-st 1 kuulub Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-106497 täitmisele. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust juba jõustunud tsiviilasjas esitatud taotluste (sh menetluskulude tasumisest vabastamise, alternatiivselt menetluskulude vähendamise taotluste) lahendamiseks. TsMS § 4511 sätestab taotluste lahendamise edasikaebetähtaja kestel. Käesoleval juhul on kohtuotsus jõustunud. TsMS § 64 näeb ette tähtaja muutmise võimaluse. Nii sätestab TsMS § 64 lg 1, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Jõustunud kohtulahendist tulenevate menetluskulude tasumisest vabastamine, alternatiivselt menetluskulude vähendamine või osamaksetena tasumise võimaldamine tasumise tähtaja pikendamine ei ole menetlustähtaja pikendamine TsMS § 64 mõistes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Txxxxx Rxxxxxx taotlus temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisest vabastamiseks, alternatiivselt menetluskulude vähendamiseks, tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 45 sätestatu kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega on Txxxxx Rxxxxxxx täitemenetluse raames TMS § 45 alusel võimalus taotleda täitmise pikendamist või ajatamist. Kohus peab vajalikuks osundada ka, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-12 (p 11) märkinud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks. Kohus selgitab, et võla tasumise ajatamiseks peab võlgnik jõudma kokkuleppele ka sissenõudjaga, kuna kohtutäitur sissenõudja nõusolekuta maksegraafikut sõlmida ei tohi. Kui võlgnik on sissenõudjaga maksegraafiku sõlminud, tuleb see esitada kohtutäiturile ning kohtutäitur lähtub sellest edasisel võla sissenõudmisel. Kui võlgnik ja sissenõudja

maksegraafiku osas kokkuleppele ei jõua, jätkab kohtutäitur täitemenetlust tarvitades täitedokumendi täitmiseks kõiki seadusega lubatud abinõusid.

9.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et rahaliste kohustuste vähendamine on võimalik pankrotimenetluses, kui on läbitud füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ning algatatud kohustustest vabastamise menetlus, aga ka võlgade ümberkujundamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja