Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Mittevaieldavad asjaolud Sissenõudja Holm Bank AS esitas kohtutäitur Anne Böcklerile täitmisavalduse, milles palus pöörata sundtäitmisele Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2020.a otsuse tsiviilasjas 2-18-106497. Kohtutäitur algatas 12.11.2020 kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse täiteasjas 182/2020/1032 võlgnevuse summas 1407,46 euro sissenõudmiseks. 02.03.2021 edastas kohtutäitur Eesti Töötukassale sissetuleku arestimisakti, millega arestis võlgniku töövõimetoetuse 20% ulatuses kuus. 10.03.2021 esitas Txxxxx Rxxxxxx kaebuse kohtutäiturile kohtutäituri tegevuse peale töövõimetoetuse arestimisel. Kohtutäitur rahuldas 05.04.2021 otsusega kaebuse osaliselt ning muutis 02.03.2021 arestimisakti selliselt, et edaspidi peetakse avaldaja töövõimetoetusest kinni 10% (Statistikameti arvestuslikku elatusmiinimumi ületavast summast). Avaldaja kaebus Txxxxx Rxxxxxx esitas 07.04.2021 kaebuse kohtutäituri Anne Böckler 05.04.2021 otsuse peale täiteasjas nr 182/2020/1032 ja palus täielikult tühistada sissetuleku arestimise akt. Avaldaja leidis, et 02.03.2021 seatud arest on kohtutäituri poolt tehtud ebaseaduslikult ja selle aresti panekul toimis täitur ebaõiglaselt. Avaldaja märkis, et kohtutäitur ei ole tõendanud, et tal on sissenõudja taotlus avaldaja töövõimetoetuse arestimiseks. Samuti ei ole täitur tõendanud täitemenetluse ebaõnnestumist või ebaõnnestumas olemise asjaolu. Avaldaja sõnul ei ole täitemenetlus ebaõnnestunud ega ebaõnnestumas, sest avaldajal on võimalik saada suuresummalisi kingitusi, pärandus või lotovõit, millest on võimalik võlgnevus kiiresti tasuda. Lisaks märkis avaldaja, et kohtutäitur ei ole teda ära kuulanud, et saada teada, kas avaldaja töövõimetoetuse arestimine on sotsiaalmajanduslikus mõttes õiglane ja kas avaldaja peale tema töövõimetoetuse arestimist sotsiaalmajanduslikult üldse hakkama saab. Võlgnik rõhutas, et täituri poolt tema töövõimetoetuse arestimine mõjub tema majanduslikule seisukorrale laastavalt, sest oma kehva tervisliku seisukorra tõttu on tal keerukas ennast ära elatada. Täituri tegevuse tõttu peab võlgnik laenama veelgi suuremaid summasid selleks, et hakkama saada ja kindlustada endale igapäevane hakkamasaamine. Võlgnik selgitas, et kohtutäitur on teadlik avaldaja keerulisest tervislikust seisundist ning avaldaja on täiturile tervisliku ja majandusliku seisundi kohta ka vastavad tõendid saatnud. Avaldaja hinnangul on täitur lähtunud vaid võlausaldaja õigustatud ootustest ja huvidest. Kohtutäitur esitas paljasõnalisi väiteid, et avaldaja ei taha oma võlgnevust maksta ning avaldaja saab hakkama ka pärast töövõimetoetuse arestimist. Võlgnik on lühikese aja jooksul maksnud täiteasjas olevast võlast ära praktiliselt üle poole, mis näitab, et täitemenetlus ei ole ebaõnnestunud või ebaõnnestumas. Kohtutäitur ei ole hinnanud avaldaja toimetulekut ega üldse põhjendanud, miks pöörati sissenõue töövõimetoetusele ning see annab aluse täituri otsus tühistada. Avaldaja esitas enda lõplikud seisukohad, milles märkis mh, et kohtutäituri poolt kohaldatud töövõimetoetuse arest viib avaldaja majanduslikus mõttes olukorda, kus avaldaja ei saa enam üldse hakkama ning see on avaldaja piinamine, mis võib lõppeda avaldaja surmaga. Kohtutäitur võib töövõimetoetuse arestida ainult erandkorras, mida praegu ei esine. Tegemist on liisingmakse nõudega. Avaldaja keeldus võlausaldajale seda maksmast, sest avaldaja ei ole siiani saanud ostetud sülearvutit kätte. Ka kohtumenetluses ei selgunud, kus on sülearvuti. Avaldaja kirjeldas enda hügieeni- ja igapäevatoimingutega hakkama saamist ning vajadust erinevate asjade soetamiseks, samuti kirjeldas enda tervislikku seisundit. Avaldaja leidis, et

kuna kohtutäitur pole eelnevat arvestanud, siis on töövõimetoetuse arest tühine. Avaldaja viitas mh sellele, et kohtutäitur ületas seaduses sätestatud tähtaega kaebusele otsuse tegemisel ning rikkus seega oluliselt menetlusnorme. Avaldaja viitas ka, et kohtutäitur pidanuks jõudma samale otsusele nagu teises täiteasjas kohtutäitur Aive Kolsar. Aive Kolsar arestis samuti 20% avaldaja töövõimetoetusest, kuid avaldaja kaebuse saamisel sai aru, et arestimine oli ebaseaduslik ning tühistas aresti. Muus osas kordas avaldaja juba varasemalt esitatut ning viitas seaduse sätetele ja Riigikohtu lahenditele. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri sõnul on täitemenetluse algatamise aluseks sissenõudja nõue summas 1407,46 eurot, millest avaldaja ei ole midagi tasunud. Kohtutäitur leidis, et sissenõude pööramine avaldaja töövõimetoetusele on lubatud, sest aresti kohaldamise eeldused on täidetud ning sissenõude pööramine töövõimetoetusele on õiglane. Kohtutäitur märkis, et töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks piisab sissenõudja täitmisavaldusest ning sissenõudjal ei ole kohustust esitada eraldi avaldust. Kohtutäitur on endiselt veendunud, et sissenõude pööramine avaldaja muule varale ei ole viinud või eeldavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele. Avaldaja on kohtutäiturile avaldanud juba 13.12.2020, et tema sissetulekud on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ning võlgnik katab täiendavalt oma igapäevaseid kulutusi laenude võtmisega. Avaldaja ei ole teinud täitemenetluse käigus kohtutäiturile mitte ühtegi ettepanekut võlgnevuse tasumiseks ning tema selgitused kohtule, et nõude täitmine on tulevikus võimalik lotovõidu, kingituste või päranduse tõttu, on ebarealistlikud. Kohtutäitur selgitas nii 22.03.2021 vastuses kui ka 05.04.2021 otsuses, et: avaldaja muudest sissetulekutest ei ole nõude rahuldamine võimalik; sissenõudja on taotlenud sissenõude pööramist TMS § 131 lg 1 p 61 sätestatud sissetulekule; avaldaja keskmine sissetulek enne arestimist oli 509,33 eurot, millest käesoleval aastal võib kinni pidada 57,77 eurot; avaldaja sissetulekust peab kohtutäitur Oksana Kutšmei igakuiselt kinni 25 eurot ning täiteasjas 182/2020/1032 hakatakse arestimisakti täitma eelduslikult alles aastate pärast ehk pärast seda kui varasemates täiteasjades on nõuded täidetud; avaldaja arvelduskonto põhjal on avaldaja saanud viimase viie kuu jooksul keskmiselt kasutada mittearestitavat summat 482 eurot, mis tähendab, et avaldaja sissetulek ületab enam kui kahekordselt statistikaameti arvestuslikku elatusmiinimumi (220,48€ kuus) ning tema arvelduskontole laekuvad rahalised vahendid ületavad ka TMS § 132 lg 12 järgset mittearestitavat sissetulekut; kohtutäitur peab töövõimetoetuse arestima, kui selle arestimata jätmise korral jääb sissenõudja nõue täielikult rahuldamata. Kohtutäitur märkis, et on juba 22.03.2021 avaldajale saadetud vastuses ja kaebuse kohta 05.04.2021 tehtud otsuses põhjendanud, miks ei pidanud võimalikuks ega vajalikuks enne töövõimetoetuse arestimist kutsuda avaldajat täiendavale ärakuulamisele kohtutäituri büroosse. Avaldaja oli juba enne töövõimetoetuse arestimist esitanud kohtutäiturile kõik dokumendid oma sissetulekute kohta ning täiendava teabe sissetulekute arestimise võimalikkuse ja igakuiste kulutuste kohta. Kohtutäitur tutvus nende dokumentidega ning leidis, et avaldaja täiendavat ärakuulamist ei ole tarvis korraldada. Kohtutäitur jäi enda 05.04.2021 otsuses esitatud seisukohtade juurde. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud. Sissenõudja on andnud kohtutäiturile nõusoleku avaldaja töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks. Kohtutäitur on 05.04.2021 otsuses enda seisukohta piisavalt selgitanud. Avaldaja töövõimetoetuse arestimine on sissenõudja sõnul õiglane, sest avaldajal puudub muu vara peale töövõimetoetuse.

Kohtu seisukoht Vaatamata sellele, et avalduse esitaja nimetab enda kaebust segamini nii hagiks kui määruskaebuseks ning kohtutäiturit menetluse kostjaks, on avaldaja esitanud siiski kaebuse. Kohus vaatab kaebust kohtutäituri tegevusele ja otsustele läbi hagita menetluses, kus vastavalt TsMS § 198 lg 1 p-le 2 on menetlusosalisteks avaldaja ja puudutatud isik. Kohus juhindub asja läbi vaatamisel TsMS §-st 477 ja muuhulgas nimetatud paragrahvi lg-st 1, mille kohaselt vaatab kohus hagita asju läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et avaldaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri 05.04.2021 otsusele täiteasjas 182/2020/1032. Avaldaja leidis, et otsus tuleb tühistada ja samuti täielikult tuleb tühistada sissetuleku arest, mille kohtutäitur seadis 02.03.2021. Kohus tegi kindlaks, et kohtutäitur on 05.04.2021 otsusega (tl 19-21) avaldaja 10.03.2021 esitatud kaebuse jätnud osaliselt rahuldamata. Kohtutäitur muutis töövõimetoetuse arestitavat protsenti 20-lt 10-le. Avaldaja leidis kohtule esitatud kaebuses, et nii 05.04.2021 täituri otsus kui sissetuleku arestimine on ebaseaduslikud ja tõi välja kolm põhjust:

Teiseks ei tulene sellist kohustust ka sätte sisulisest tõlgendamisest. Nimelt on võlgniku ära kuulamise eesmärgiks info kogumine esimeses lauses sätestatud eelduste esinemise/mitteesinemise kohta. Ka avaldaja ise saab selle sätte eesmärgist samamoodi arutsiviilasjas nr 2-20-12556 05.01.2021 toimunud ärakuulamisel selgitas ta, miks tema arvates peaks täitur võlgniku ära kuulama: „... et otsustada, kas aresti seadmine on majanduslikult võlgniku suhtes õiglane või mitte.“ (kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:13:14-00:14:49). Kohus märgib aga, et kohtutäituril võib vajalik info juba olemas olla ja seetõttu puudub vajadus võlgnikku ära kuulata, et juba olemasolevat infot uuesti koguda. Ärakuulamine ei annaks sellises olukorras midagi uut, kuid oleks koormav nii võlgnikule (ärakuulamisega kaasnev ajaja rahaline kulu) kui täiturile. Analoogselt on ärakuulamise sisu ja eesmärki hinnanud ka Riigikohus lahendis 2-18-4482: Ärakuulamise põhiline eesmärk on saada võlgnikult teavet tema majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta (p 20). Samas on Riigikohus märkinud, et iseenesest ei too alati ebaõiget lahendit kaasa see, kui kohtutäitur jätab võlgniku enne TMS § 131 lg 2 kohaldamist ära kuulamata. Puudub vaidlus, et käesolevalt on avaldaja 13.12.2020 esitanud kohtutäiturile kõik enda majanduslikku seisundit iseloomustavad dokumendid ja teate oma sissetulekute arestimise võimalikkuse ja igakuiste kulude kohta (tl 131-133). Nimetatud info on kontrollitav ka vastavatest registritest ja ametitest saadava teabega. Kuna saadud teave oli piisav, ei pidanud kohtutäitur vajalikuks ärakuulamist korraldada. Kohtu hinnangul ei rikkunud kohtutäitur avaldaja ärakuulamise põhimõtet, sest kohtutäituril oli arestimisakti koostamise hetkeks olemas kogu vajalik info avaldaja majandusliku seisundi kohta ning selles osas ei vajanud kohtutäitur rohkem täpsustusi ega tõendeid. Kohtutäituri 05.04.2021 otsusest (tl 125-127) nähtub ka see, et enne otsuse tegemist kuulas kohtutäitur avaldaja täiendavalt ära 24.03.2020 toimunud kaebuse arutelul. Nimetatud ärakuulamisel ei selgunud avaldaja majandusliku seisundi kohta midagi uut, mis oleks tinginud arestimisakti täieliku tühistamise kohtutäituri enda poolt ja seetõttu rahuldas kohtutäitur kaebuse osaliselt. Õigluse põhimõttest lähtuvalt vähendas kohtutäitur arestitavat määra, kuid leidis, et töövõimetoetuse arestimine on endiselt põhjendatud. Ärakuulamise eesmärk on just teabe saamine ning kuna arestimisakti koostamisel oli kohtutäiturile vajalik info juba teada, siis ei ole täitur ärakuulamispõhimõtet rikkunud. Avaldaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, et ta oleks soovinud täiturile avaldada mingit muud infot kui ta oli juba varasemalt andnud. Seega oleks ärakuulamise puhul tegemist üksnes formaalse toiminguga. Avaldaja on viidanud ka sellele, et kohtutäitur ei järginud seaduses sätestatud tähtaega avaldaja kaebuse suhtes otsust tehes. Kohus märgib, et tähtaja järgimata jätmine ei ole automaatselt aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks ning see ei muuda kohtutäituri otsust ebaseaduslikuks. Lisaks selgitab kohus, et kohtutäitur ei ole seadusest tulenevat tähtaega rikkunud. TMS § 217 lg 3 kohaselt vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Avaldaja esitas kaebuse 10.03.2021 ning kaebuse läbivaatamine toimus 14 päeva pärast, s.o 24.03.2021. Otsuse tegi kohtutäitur 05.04.2021, mis on tähtaegne, arvestades, et 10. päev sattus puhkepäevale (laupäev). TsÜS § 136 lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäitur ei ole rikkunud avaldaja õigusi, sest tal oli piisavalt teavet otsustuse tegemiseks ka ilma avaldaja ärakuulamiseta ning kohtutäitur on otsust tehes järginud seaduses märgitud tähtaegasid.

Seoses kolmanda kaebuses esitatud väitega leiab kohus, et kohtutäitur ei ole rikkunud võlgniku õigusi, kui ta arestis töövõimetoetusest 10%. Kohtutäitur on ostust tehes kaalunud TMS § 131 lg 2 eeldusi. Puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle, milleks on puuetega inimese sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus ja töövõimetoetus 13,79 eurot kalendripäevas tähtajaga kuni 04.03.2024 (tl 27, 31-32), käesoleval ajal on töövõimetoetuse päevamäära suurus 15,13 eurot. Selle tulemusena on töövõimetoetuse suurus keskmiselt 453,90 eurot kuus. Kohtule esitatud menetlusabi taotluse kohaselt on võlgniku muuks varaks vaid osa OÜ-s Sajandi Lugu, mille juhatuse liige ta on. Menetlusabi taotluse lahendamisel ei õnnestunud kohtul välja selgitada mingit muud võlgniku vara, millele saaks sissenõude pöörata. Avaldaja oli seisukohal, et tema sissetulekut ei oleks üldse võimalik arestida, sest täidetud ei ole TMS § 131 lg 2 eeldused. Viidatud sättes määratud eeldused on: 1) Sissenõudja avaldus; 2) Sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele; 3) kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. TMS § 131 lg 2 esimest eeldust- sissenõudja avalduse olemasolu, on kohus eelpoolt juba käsitlenud. Kahe teise eelduse kohta leiab kohus järgmist. Riigikohus on lahendis 2-18-4482 p 17.3 selgitanud järgmist: Kohtutäituril tuleb TMS § 131 lg 2 eesmärgipärase tõlgendamise kaudu arvestada konkreetse täitemenetluse poolte, eelkõige võlgniku ja sissenõudja õigustatud huve ja majanduslikku olukorda, et teha õiglane otsus. Esmalt tuleb arvestada nõude liiki ja sissetuleku suurust, kuid need on vaid osa kriteeriumeist, mida arvestada. Selline eelkõige nõude liigi ja sissetuleku suuruse arvesse võtmine tagab maksimaalselt poolte huvidest lähtumise, arvestades esmalt seda, et üldjuhul ei või sissetulekut (töövõimetoetust) võlgniku huvidest lähtudes arestida, kuid erandjuhtudel kõiki asjaolusid koos kaaludes on see piiratult võimalik. Avaldaja on viidanud samale Riigikohtu lahendi punktile ning märkinud, et käesolevalt ei ole tegemist üldse erandliku olukorraga (nõudega), et kohtutäitur oleks saanud töövõimetoetuse arestida. Kohus selgitab, et kuigi Riigikohus märkis avaldaja poolt viidatud punktis, et nt elatise või (deliktilise) kahju hüvitamise nõude maksmapanek võib töövõimetoetusele sissenõude pööramisel olla õiglasem, kui mõne muu nõude korral, selgitas Riigikohus samas punktis siiski ka seda, arvestada tuleb ikkagi kõiki asjaolusid kogumis. Avaldaja on saanud Riigikohtu seisukohast aru valesti või seda endale meelepäraselt tõlgendanud. Riigikohus ei ole öelnud, et tavaliste võlanõuete korral ei ole õiglane töövõimetoetust arestida, kuid on selgitanud põhimõtteid, mida siis järgida tuleb. Hinnates kõiki asjaolusid kogumis on õiglane pöörata ka sissenõue tavaliste võlanõuete täitmisel, kuid seda siis, kui on täidetud ja kontrollitud TMS-s sätestatud eeldused. Puudub vaidlus, et avaldajal käesolevalt puuduvad rahalised vahendid või muu vara, mille arvel sissnõudmiseks esitatud kohustus täita. Avaldaja ei täitnud kohustust talle vabatahtlikuks täitmiseks antud aja jooksul ning ei ole eeldatavalt oma kohustusest mitte midagi täitnud ka pärast seda. Avaldaja sõnul on ta võlgnevusest täitemenetluses üle poole tasunud, kuid selle kohta ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit (mis täitemenetlus, kelle nõue, mis suuruses jne). Ka kohtutäitur ega sissenõudja ei kinnita avaldaja sellekohast väidet. Samas kirjeldab avaldaja, et äraelamiseks võtab ta pidevalt laene. Avaldaja on seega ise kinnitanud, et tal puuduvad oma kohustuste täitmiseks võimalused. Avaldaja on korduvalt ka teistes tsiviilasjades avaldanud, et

ta on maksejõuetu, aga pankrotiavaldust esitada ei kavatse, s.o ei soovi enda pankroti väljakuulutamist. Puudub vaidlus, et avaldaja hinnangul ei suuda ta oma vara ja sissetulekute arvel täitemenetluses (ega ka teistes täitemenetlustes) olevat kohustust täita. Kohtutäituril oli nimetatud asjaolu kohta enne 05.04.2021 arestimise korralduse tegemist piisavalt infot, kogunud andmeid registritest ja saanud võlgnikult andmed tema varalise olukorra kohta. Avaldaja ei ole kohtule avaldanud reaalseid allikaid, millest võiks kohustuse täita mõistliku aja jooksul. Kohus märgib, et reaalseteks allikateks ei saa pidada kingitusi, pärandust või lotovõitu, sest need on täiesti ennustamatud ega pruugi juhtuda. Kohus nõustub kohtutäituri järeldusega, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda (TMS § 132 lg 1 alusel arestimiskõlbuliku sissetuleku ja vara puudumist) ei ole kohustuse täitmine ka tulevikus mõistliku aja jooksul võimalik. Võlgnik ise kohtule esitatud menetlusabi taotlusse märkinud, et tal on kohustusi vähemalt 12 võlausaldaja ees (sh Maksu- ja Tolliamet, Eesti Töötukassa) ja vähemalt summas 48 000 eurot. Nii suure täitmata kohustuste hulga juures on veelgi ebaselgem, kuidas ja millises järjekorras käesolev kohustus tegelikult täidetaks. Näiteks on Oksana Kutšmei täitemenetlustes võlgnikul täitmata kohustus üle 3800 euro, millede täitmisel ainuüksi töövõimetoetuse arestitud osa alusel (25 eurot kuus) kuluks täitmiseks üle 12 aasta. Käesolevas täiteasjas nr 182/2020/1032 peaks sissenõudja ootama nõude rahuldamist üle 10 aasta, kusjuures selle täitmisega alustataks alles aastate pärast. Selline täitmise ootamise aeg ole kohtu hinnangul juba iseenesest ei ole mõistlik. Kohus märgib, et kui aga arest tühistada, ei toimuks täitmist ilmselt ka aastate pärast, sest teised kohustused läheksid käeolevast kohustusest täitmiste järjekorras ettepoole. Juba praegu on avaldaja suhtes on käimas rohkem kui kolm täitemenetlust, milles täidetakse nõuet avaldaja töövõimetoetuse arvelt. Kohus leiab, et arvestades kohtutäituri poolt kindlaks tehtud andmeid avaldaja majandusliku seisundi kohta, sh teisi täitmisel olevaid kohustusi, oli kohtutäituril siiski põhjendatud alus eeldada, et avaldaja ei suuda kohustust täita mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et töövõimetoetuse arest oli ka õiglane. Aresti määramisel peab täitur tegema kaalutlusotsuse, kus hindab nii avaldaja kui sissenõudja huve. Käesolevalt soovib avaldaja, et kohtutäitur juhinduks vaid tema huvidest ja jätaks sissenõudja huvid täiesti arvesse võtmata. Sissenõudja huviks on saada tagasi raha, mis ta ise või tema õiguseellane on kunagi avaldajale kasutada andnud. Avaldaja peab tasumise kohustust enda suhtes ebaõiglaseks seetõttu, et tema sissetulek ei kata tema väidetavaid kulutusi. Kohus ei asu siinkohal hindama seda, millised on täpselt avaldaja kulud ja kas need on põhjendatud. Kohus on nimetatud asjaolusid hinnanud menetlusabi andmise määrustes, kus kohus leidis, et avaldaja esitas enda kulutusi suuremana kui need tal tegelikult on ja on jätnud esitamata osa olulisi andmeid - kohalikust omavalitsusest saadavate toetuste ja tasuta teenuste kohta, mille võrra on tema enda kulud väiksemad. Asjaolu, et isikul on palju kohustusi, mida ta mõistlikult täita ei suuda, sest ta on ka muud kohustused, sh enda ülalpidamise kohustus/õigus, ei ole aluseks teda osadest kohustustest vabastada. Nõudest loobumine on sissenõudja õigus, mida käesolevalt sissenõudja aga kasutada ei soovi. Vastavalt TMS § 131 lg-s 2 sätestatud kolmanda eelduse sõnastusele tuleb arvesse võtta nõude liiki ja sissetuleku suurust. Seega ei arvestata antud juhul otseselt avaldaja kulutusi, kuid nimetatud asjaolu tuleb arvesse, kui hinnatakse olukorra õiglust. Kohus märgib, et lähtudes Riigikohtu poolt lahendi 2-18-4482 p-st 21.2 antud juhistest tuleb hinnata nii täitmise eeldatavat õnnestumist/ebaõnnestumist, sh täitmisele kuluda võivat aega aga ka võlgniku majanduslikku ja muud olukorda. Riigikohus selgitab, et nimetatud asjaolusid tuleb hinnata koosmõjus. Riigikohus märgib ka, et hinnata tuleks mh seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras

(kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms), samuti seda, kas võlgnikul võib olla muid sissetulekuid või sääste. Esmalt märgib kohus, et käesolevalt ei ole tegemist avaldaja sissetuleku arestimisega võimalikus maksimaalses määras. Maksimaalne lubatav määr on 20%. Kohtutäitur on aga arestimise määra 05.04.2021 otsuses muutnud ning arestinud avaldaja töövõimetoetuse vaid 10% ulatuses, seega pool maksimaalselt võimalikust määrast. Seega on kohtutäitur sellist otsustust tehes juba nagunii arvestanud avaldaja majandusliku ja muu olukorraga. Oluline on viidatud Riigikohtu lahendi puhul aga juhis selle kohta, et tagatud peab olema võlgniku toimetulek minimaalses määras. Seega mitte määras, mida avaldaja ise peab endale vajalikuks või sobivaks. See, milline on vajalik summa vähemalt minimaalsete vajaduste rahuldamiseks on sätestatud seaduses, s.o TsMS § 132 lg-s 12 . Kohus märgib, et TMS § 131 lg 2 eelduse hindamisel võetakse alati arvesse ka 132 lg 11- 3 kriteeriume, millele on viidanud Riigikohus eelviidatud lahendi p 21.2 alguses. Käesolevalt jääb avaldajale kätte olenevalt kuust 455.23 kuni 467.24 eurot, mis on oluliselt suurem summa kui seadusandja miinimaalse määrana ette näeb. Lisaks on menetlusabi taotluse lahendmaisel selgunud, et osa avaldaja vajadusi (transport, odavam eluase, osa hooldaja kuludest) kaetakse kohaliku omavalitsuse poolt sotsiaalabi ja -teenustena. Kohus leiab, et sellega on tagatud avaldajal minimaalne vajaduste rahuldamine. Kohus märgib aga, et avaldaja ise on pidanud menetlusabi taotluses oma kulusid nii suureks, et nende rahuldamisele ei aita kaasa ka töövõimetoetuse mittearestimine. Nagu kohus eelpool märkis, on õigused nii sissenõudjal kui võlgnikul. Sissenõudjal on õigustatud huvi oma raha tagasi saada, kusjuures võimalikult ruttu. Käesolevalt leidis kohus eespool, et kõigi eelduste kohaselt ei ole võlausaldajal põhjust oodata nõude täitmist ka mitte mõistliku aja jooksul vaid alles rohkem kui 10 aasta pärast. Siinkohal on kaalutluse tulemusel aga võimalik seadagi ettepoole võlgniku huvid ja asuda seisukohale, et arvestades võlgniku rasket majandlikku olukorda on täitmise venimine nii pika aja peal põhjendatud ehk sissenõudja huvid peavad taganema võlgniku huvide ees. Samas ei saa sissenõudjat jätta päriselt kaitseta ja teatada talle, et tal ei ole võimalust saada oma nõude rahuldamist mitte kunagi ja seda vaid seetõttu, et avaldaja on töövõimetu. Kohus leiab, et poolte huvide ja õiguste kaalumise tulemusel tuleb jaatada olukorda, kus avaldaja töövõimetoetus arestitakse nõude katteks (kuigi mitte seaduses lubatud maksimaalses ulatuses), kuid sissenõudja peab täitmist ootama pikka aega. Avaldaja lisas oma viimasele seisukohale tõendid analoogia ja ühtlase õiguse kohaldamiseks. Avaldaja kirjeldas, et kohtutäitur Aive Kolsar arestis samuti avaldaja töövõimetoetuse 20% ulatuses, kuid tühistas selle avaldajalt kaebuse saamisel, sest sai aru, et kohaldatud arest polnud seaduslik. Avaldaja esitas Aive Kolsarile täpselt samad argumendid kui käesolevas tsiviilasjas. Asjaolu, et üks kohtutäitur otsustas tühistada töövõimetoetuse aresti, ei tähenda, et seda peaksid ka kõik teised kohtutäiturid tegema. Kui töövõimetoetus on arestitud õiguspäraselt, ei pea arestimisotsust tühistama selleks, et kohaldada analoogiat avaldajale sobiliku kohtutäituri otsuse alusel. Arestimisakti tühistamine oli Aive Kolsari otsus ning seda ei pea analoogia korras aluseks võtma teised kohtutäiturid ega ka kohus. Kohus märgib ka, et esitatud tõendi kohaselt oli kohtutäitur Ave Kolsar täiteasjas 170/2021/149 koostanud sissetuleku arestimise akti 08.04.2021- seega hiljem kui käesolevas täitemenetluses tehtud aresti. On võimalik, et kohtutäitur hindas antud olukorras täiteasjas 170/2021/149 täitmist lootusetuks, sest eespool oli vähealt 2 arestimise akti, mistõttu oleks antud akti asutud täitma enam kui 20 aasta pärast. Käesolevalt ning eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kohtutäitur on kaalunud TMS §131 lg 2 eelduste täitmist ja poolte õigusi kogumis ning 05.04.2021 avaldaja kaebust rahuldamata jättes

teinud õiglase ja seadusliku otsuse. Kohus leiab, et puudub alus kohtutäituri otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohus jätab sisuliselt hindamata 28.08.2021.a seisukohaga koos esitatud tõendid: kaebus täiteasjas 084/2020/7360, sest ebaselge on selle täiteasja seos käesoleva asjaga, ja täiteasjas 182/2020/1032 07.05.2021 koostatud sissetuleku arestimise akti, kuna seda pole avaldaja vaidlustanud. Avaldaja esitas taotluse, et lõpplahendi avalikustamisel asendatakse tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustataks tema isikuandmeid. TsMS § 462 lg 2 lause 1 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus leiab, et avaldaja taotluse saab rahuldada. Kohus määrab, et jõustunud avalikustatavas lahendis tuleb avaldaja nimi asendada initsiaalidega ning varjata tema isikukood, elukoht ja eposti aadress. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kaebuse esitaja on tasunud seaduses ette nähtud riigilõivu, mis jääb tema enda kanda. Muude menetluskulude välja mõistmiseks ei ole kohtutäitur ega sissenõudja taotlust esitanud. Seega jäävad nende isikute muud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.