Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik

2020.aasta juulikuus töövõimetoetusest kinnipeetud rahast (44,67 eurot) 25 eurot ületav osa (s.o. 19,67 eurot). Txxxxx Rxxxxxx leiab, et tema töövõimetoetuse arestimine on olnud ebaseaduslik järgmistel põhjustel: 1)15.06.2020 arestimisaktiga on määratud arestida 10% T.Rxxxxxx töövõimetoetusest, kuid tegelikult on arestitud enam kui 19% töövõimetoetusest; 2)kohtutäitur on rikkunud arestimisel Täitemenetluse seadustiku § 131 lg.2, mille kohaselt tuleb võlgnik enne töövõimetoetuse arestimist ära kuulata. Txxxxx Rxxxxxx ei ole ära kuulatud.19.03.2020 helistas kohtutäituri abi võlgnikule, et saada suulist nõusolekut võlgniku töövõimetoetusest mingi osa arestimiseks. Võlgnik polnud nõus. 3)20.07.2020 otsuse tegemisel ja Txxxxx Rxxxxxu töövõimetoetuse arestimisel ei ole kohtutäitur täitnud seadusi, s.h. TMS § 131 nõudeid ega Riigikohtu lahendeid. Riigikohtu lahendid ütlevad, et võlgnikul peab täitemenetluses säilima inimväärne majanduslik seisund. Kohtutäitur on teinud selles täitemenetluses kõik, et Txxxxx Rxxxxxxx ei oleks võimalusi õiglaseks ja inimväärseks eluks. 4)Txxxxx Rxxxxxx ei nõustu, et kohtutäitur on tema 25.06.2020 kaebust lahendades lahendanud samaaegselt ka 03.07.2020 taotlust arestitud summa tagasisaamiseks, s.t. sidunud kaks erinevat toimingut. Txxxxx Rxxxxxx taotleb, et kohus sunniks kohtutäitur Oksana Kutšmeid Txxxxx Rxxxxxxxx tagasi maksma tema töövõimetoetusest ebaseaduslikult arestitud summa 44,67 eurot ja kandma selle Txxxxx Rxxxxxx kontole SEB Pangas. Txxxxx Rxxxxxx taotleb menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja riigi õigusabi. 07.11.2020 esitas Txxxxx Rxxxxxxxprotesti maakohtu tegevuse peale (tl.144-147, lisad tl.148151). Selles menetlusdokumendis vaidlustab T.Rxxxxxx maakohtu 05.11.2020 määruses tehtud menetluslikke otsustusi, mistõttu kohus käsitab esitatut vastuväitena kohtu tegevuse kohta TsMS § 333 korras. Protestis taotleb T.Rxxxxxx kohtu poolt asja juurde võtmata jäetud tõendite võtmist asja juurde, kohtutäituri poolt 07.09.2020 esitatud vastuse lisa nr . 3 asja juurde võtmata jätmist ja asja arutamist kohtuistungil. Kostja kordab varasemat taotlust riigi õigusabi saamiseks. See taotlus on kohtu poolt lahendatud määrusega 17.08.2020. 14.12.2020 esitas Txxxxx Rxxxxxx menetlusdokumendi (tl.168-169), milles nõuab kohtutäiturilt informatsiooni esitamist tema poolt täiteasjas 084/2020/148 tehtud maksete kohta, märkides, et Txxxxx Rxxxxxx on selles täiteasjas nõutavast summast juba üle poole ära tasunud, järelikult on kohtutäituri väide, et täitemenetlus on ebaõnnestunud või ebaõnnestumas, tõendamata. Txxxxx Rxxxxxx leiab, et TMS § 131 lg.2 loetletud eeldustest sissenõude pööramiseks T.Rxxxxxx töövõimetoetusele on täidetud ainult esimene eeldus ehk on olemas sissenõudja avaldus. 15.12.2020 esitas Txxxxx Rxxxxxx asjas lõppseisukohad (tl.177-183). Txxxxx Rxxxxxx kordab lõppseisukohtades varem esitatud seisukohti, millest peamised on, et kohtutäitur ei ole teda kui võlgnikku enne töövõimetoetuse arestimist ära kuulanud, et täitemenetlus selles asjas ei ole ebaõnnestunud või ebaõnnestumas ja et täituri poolt Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuse arestimine on ebaõiglane. T.Rxxxxxx leiab, et kohtutäitur ei ole otsuse tegemisel hinnanud võlgniku toimetulekut, töövõimetoetus on arestitud maksimaalses määras. Käesolevas asjas on võlgnik väga lühikese aja jooksul maksnud ära poole võlast, s.t. täitemenetlus ei ole ebaõnnestunud või ebaõnnestumas. Kohtutäituri viited tsiviilasjas nr . 2-20-10799 28.08.2020

tehtud määrusele ei ole asjakohased ja T.Rxxxxxx esitab põhjendused selles määruses kajastatu ümberlükkamiseks. Txxxxx Rxxxxxx kordab oma varasemalt esitatud taotlusi: kohtutäituril tagastada temale 03.07.2020 arestimisaktiga arestitud summa 44,67 eurot, kohtutäituril võtta maha arest Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuselt, sundida kohtutäiturit tagastama Txxxxx Rxxxxxxxx tagasiulatuvalt ebaseaduslikult arestitud töövõimetoetus.

kinnipidamise tegemine 20% ulatuses oleks summa 55,80-58,79 eurot kuus, s.h. arvestades TMV § 132 lg.12 reegleid ehk Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslikku elatusmiinimumi (221,36 eurot). Kohtutäitur esitab ka argumentatsiooni selle kohta, et tema hinnangul on võlgniku (kaebuse esitaja) väited tema väljaminekute kohta ilmselgelt ülepaisutatud. Objektiivselt põhjendatud ei saa olla ei sidekulud 120 eurot ega toidukulu 20 eurot päevas. 10.12.2020 täiendavas vastuses lisab kohtutäitur Tartu Maakohtu määruse 28.08.2020 tsiviilasjas nr . 2-20-10799, milles kohus on veenvalt põhjendanud, et avaldaja põhjendatud ja mõistlikud kulud ühes kuus on kokku 410 eurot. Kohtutäitur, olles muutnud oma 20.07.2020 otsusega Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetusest kinnipidamise ulatust, peab kinni 25 eurot kuus, mis moodustab 9% T.Rxxxxxx töövõimetoetuse arvestuslikku elatusmiinimumi ületavast osast (279,04-293,93 eurot). Kui kaebuse esitaja põhjendatud ja mõistlikud kulud ühes kuus on 410 eurot, siis jääb kaebuse esitajale pärast 25 euro suuruse kinnipidamise tegemist kätte umbes 475 eurot, mis ületab 65 euro võrra tema mõistlike kulude suuruse. Seega ei riiva kinnipidamine 25 eurot kuus kaebuse esitaja õigusi rohkem kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks. 06.01.2021 vastuses annab kohtutäitur ülevaate täiteasjas 084/2020/148 sundtäitmise tulemusena toimunud laekumistest seisuga 31.12.2020. sellest nähtub, et alates 17.02.2020 on laekumisi toimunud LHV Pangas oleva konto aresti kaudu 5,23+0,10 eurot, 09.03.2020 on töövõimetoetuse arestiga laekunud 39,99 eurot, 09.04.2020 on LHV Pangas oleva konto arestiga laekunud 1000 eurot, aprillis-mais 2020 LHV Pangas oleva konto arestiga laekunud veel 1+3,10 eurot. Seejärel alates 07.07.2020 on laekumised töövõimetoetuse aresti alusel igakuuliselt 25 eurot. Neist laekumistest on makstud välja sissenõudjale 806,29 eurot, kohtutäiturile 243,13 eurot. 6x25 eurot on deponeeritud kohtutäituri kontol kuni tsiviilasjas 2-20-11076 lõpplahendi jõustumiseni. 19,67 eurot on tagastatud võlgnikule 21.08.2020. Seisuga 31.12.2020 on käesolevas täiteasjas nõude jääks 1074,17 eurot. Juhul kui täiteasjas jätkuvad igakuised kinnipidamised võlgniku töövõimetoetusest, siis nende arvelt kuulub nõude rahuldamisele 43 kuud ehk nõue õnnestub rahuldada jaanuaris 2024 (s.h. arvestades ka käesolevaks ajaks deponeeritud summat). Kohtutäitur lisab selgitusena, et 09.03.2020 töövõimetoetuse arestimise tulemusena toimunud kinnipidamise osas toimub kohtuvaidlus tsiviilasjas nr . 2-20-6850 (T.Rxxxxxx hagi kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõudes), 09.04.2020 LHV konto arestimise tulemusena laekunud 1000 euro osas esitas T.Rxxxxxx kaebuse kohtutäiturile ja hiljem kohtule, tsiviilasi nr . 2-20-8020. Kohtutäitur on tutvunud kaebuse esitaja konto väljavõttega LHV Pangast, kust laekus kohtu arestiga 09.04.2020 1000 eurot. Laekumine on toimunud Txxxx Mxxxxxx selgitusega „Maalimise toetuseks“. Võlgnik ise on andnud selgituse, et see oli kingitus. Kohtutäitur ei saa eeldada, et ka tulevikus peaks keegi võlgnikule raha kinkima. Kui see nii toimukski, ei ole alust arvata, et see toimub viisil, et raha jõuab arestitud kontole. Kui T.Rxxxxxx leiab, et täitemenetlus käesolevas asjas oleks võimalik mõistliku aja jooksul lõpetada ilma töövõimetoetuse arestimiseta, siis tuleks T.Rxxxxxxx näidata, milliste vahendite arvel see võiks toimuda. T.Rxxxxxx on erinevates kohtumenetlustes esitanud taotlusi riigi õigusabi saamiseks ja esitanud oma varalise seisu andmeid. Need näitavad, et võlgnikul puudub vara, nii et isegi osaline nõude rahuldamine poleks võimalik. T.Rxxxxxx on muudes kohtumenetlustes (nt 2-20-12556) viidanud hüpoteetilistele võimalustele saada pärand või kink. Samas ei ole T.Rxxxxxx sellistele võimalustele kordagi viidanud kohtutele korduvalt esitaud õigusabitaotlustes. 3.Sisssenõudja Renovum OÜ esitas kohtule oma seisukoha (tl.116, 152), et kohtutäitur on osaliselt arestinud kaebuse esitaja töövõimetoetuse õiguspäraselt ja õiglaselt. Kaebuse

rahuldamiseks ei ole alust. Sissenõudja märgib, et kohtutäitur ei ole oma ülesandeid täites seadust rikkunud. Seaduses sätestatu on kohtutäiturile sissenõude teostamisel kohustuslik. Sissenõude teostamine või täituri tehtud toimingud ei ole kaebaja suhtes ebaõiglased. Jätta kaebus rahuldamata. 4.Kohus viis läbi menetlustoimingu 21.12.2020, kutsudes menetlustoimingule kohtumajja kaebuse esitaja. Teisi menetlusosalisi on menetlustoimingust teavitatud. Txxxxx Rxxxxxx teavitas kohut, et tal ei ole võimalik kohtumajja ilmuda, ta peab lamama, mistõttu ka virtuaalruumis (visuaalselt) osalemise võimalust ei ole. Kohus viis menetlustoimingu läbi telefoni teel, salvestades toimingu. Txxxxx Rxxxxxx andis seletuse, et tal oli pool võlast makstud juba maikuus. Ta on kogu aeg olnud täiturile kättesaadav, olnud menetluses aktiivne pool, kuid täitur pole teda ära kuulanud. 19.03.2020 peetud telefonikõnes täituriga täitur ütles, et ta võtab arestitava summa laest kui Rxxxxxxxx kinnipidamise osas kokkuleppele ei saa. Rxxxxxx ütles täiturile, et ta ei ole kokkuleppeks võimeline enne kui koroonakriis pole möödas. Rxxxxxx polnud arestimisega nõus, täitur rääkis 20% arestimisest. T.Rxxxxxx selgitas, et kohtutäituri kodulehel on üleval valem, mille järgi arestitakse ja Rxxxxxx lähtub sellest valemist. Ebaseaduslikult kinnipeetud summat pole kohtutäitur tagastanud. Ülekanne on küll, kuid seal pole kirjas, mille eest on tagastatud. Rxxxxxx arvestab, et tagastatud on märtsis ebaseaduslikult kinnipeetud summa. T.Rxxxxxx selgitas, et tema kulutused on väga suured tervise tõttu, seetõttu polnud ta nõus ka täituri ettepanekuga arestimiseks. Kõik täitmisel olevad nõuded on Renovumi nõuded, neli nõuet. Txxxxx Rxxxxxx selgitab kohtutäituri ettepaneku kohta seada tema üle eestkoste, et ta ei vaja eestkostet. Ja pankrotiavaldust ta ka ei esita. Täitur soovitas pankrotiavalduse esitada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

(44,67 eurot) 25 eurot ületav osa ehk 19,67 eurot. Txxxxx Rxxxxxx leiab, et tema töövõimetoetuse arestimine on seadusevastane. Kohus kontrollib Txxxxx Rxxxxxx töövõimetoetuse arestimise seadusekohasust, võttes aluseks kohtutäituri 20.07.2020 otsuse.

17.02.2020 5,23 eurot ja 26.02.2020 0,10 eurot. 09.03.2020 toimunud töövõimetoetuse aresti tulemusena on laekunud 39,99 eurot. Selle laekumise üle toimub kohtuvaidlus asjas 2-206850, mistõttu kohus seda kinnipidamist käesolevas asjas ei käsitle. 09.04.2020 on toimunud LHV Panga kontolt arestimisakti alusel laekumine summas 1000 eurot. Kinnipeetud summa jaguneb 768,32 eurot sissenõudjale ja 231,68 eurot kohtutäiturile. 15.06.2020 edastas kohtutäitur Eesti Töötukassale arestimisakti, millega arestis 10% ulatuses võlgniku töövõimetoetuse (tl.11). Aktis märgitakse, et Txxxxx Rxxxxxxxx makstav töövõimetoetus kuulub arestimisele 1074,17 euro ulatuses. Sellistest laekumistest nähtub, et Txxxx Rxxxxxx suhtes toimuvas täitemenetluses täiteasjas nr . 084/2020/148 vabatahtlikku täitmist ei ole toimunud. On toimunud sundtäitmine pangakontodele laekuva sissetuleku arestimise kaudu, mille tulemusena on laekumised toimunud üksnes LHV Pangas asuva konto vahendusel, kus on laekumisi 9,43 euro ulatuses. Veel on toimunud laekumine 09.04.2020 1000 eurot LHV konto arestimise kaudu ja 09.03.2020 töövõimetoetuse arestina.

hagi Txxxxx Rxxxxxx vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldati ja tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr. 084/2020/1118 lubamatuks põhjusel, et hageja on sundtäitmisele esitatud nõude kostja ees juba varem rahuldanud- andnud kostjale T.Rxxxxxx sularahas üle 2600 eurot. Ehkki töövõimetoetuse arestimise otsuse tegemisel 15.06.2020 ja kohtutäituri otsuse tegemisel 20.07.2020 sellekohast kohtuotsust veel ei olnud, näitab see, et kohtutäitur on põhjendatult hinnanud, et sissenõudja nõude täitmine T.Rxxxxxx vara või varaliste nõudeõiguste arvel ei ole lähitulevikus tõenäoline.

Vaatamata 1000 euro laekumisele täitemenetluses on sissenõudja nõue täitmata 1074,17 euro ulatuses ja selle täitmiseks täitemenetluse raames puuduvad allikad. TMS§ 8 lg.1 sätestab: Kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks... Kuna sissenõudja nõue on täitmata veel enam kui 1000 euro ulatuses, on kohtutäitur kohustatud võtma tarvitusele seadusega lubatud abinõud, et sissenõudja nõue täielikult rahuldada. Sel eesmärgil võimaldab TMS § 131 lg.2 pöörata sissenõude sama paragrahvi lg.1 p.6-7 nimetatud sissetulekutele, s.h. p.61 nimetatud sissetulekule ehk töövõimetoetusele. Kohtutäitur on 06.01.2020 vastuses kohtule käsitlenud küsimust sellest, kas 08.04.2020 Txxxxx Rxxxxxx pangakontole laekunud summa näol, mis on pangakonto arestiga täitemenetluses kinni peetud, on tegemist kingitusega ja kas ka tulevikus peaks keegi võlgnikule raha kinkima. Kohtutäitur on leidnud, et puudub alus eeldada, et ka tulevikus peaks keegi võlgnikule raha kinkima ja kui see toimub, siis viisil, et raha ei jõua võlgniku kontole. Kohus on seisukohal, et taolist laekumist ei saa täitemenetlust läbi viiv kohtutäitur pidada ei ettenähtavaks ega süsteemseks, et seda ootama jäädes jätta realiseerimata muud seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Kui isik, kes võlgniku kontole selle kande tegi, märgib makse selgituseks „Maalimise toetuseks“, siis T.Rxxxxxx ise on nimetanud sellist laekumist eksituse tõttu tehtud kandeks ja laenulepingu alusel tehtud kandeks ja kingituseks (kohus kontrollis seda T.Rxxxxxx kaebusest tsiviilasjas nr. 2-20-8020 kohtute infosüsteemi vahendusel). Vaatamata täitemenetluse algusperioodil toimunud laekumisele käsitletavas täiteasjas, ei ole tõenäoline uute laekumiste tekkimine ja kohtutäitur on põhjendatult leidnud, et sissenõudja nõude rahuldamine lähitulevikus ilma töövõimetoetust arestimata ei ole võimalik. Kohtutäitur on arvutanud, et võlgniku töövõimetoetuse arestimisel 25 euro ulatuses kuus, kulub kogu täitmisel oleva nõude jäägi rahuldamiseks 43 kuud ja nõue õnnestuks rahuldada jaanuaris 2024. Seega on täidetud TMS § 131 lg.2 nimetatud teine eeldus töövõimetoetuse arestimisekssissenõude pööramine võlgniku muule varale ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele. Tsiviilasjas nr . 2-18-15061, milles tehtud kohtuotsus on käesolevas täiteasjas täidedokumendiks, taotles T.Rxxxxxx pärast kohtuotsuse jõustumist kohtult riigi tuludesse menetluskulude tasumise pikendamist, kuna tema sissetulekud on erinevate kohtuasjade tõttu koormatud mitmete tagasimaksetega. Kohus märgib siinjuures, tuginedes TsMS § 477 lg.7 teisele lausele, et näiteks tsiviilasjas nr . 2-18-106497 esitas T.xxxxxxxkohtule taotluse vabastada teda kohtulahendiga väljamõistetud menetluskulude tasumisest või alternatiivselt vähendada väljamõistetud kulusid, põhjendades taotlust suutmatusega kulusid tasuda. Need näited tähendavad, et võlgnik ise ei pea menetlustes võimalikuks sissenõudja nõude täielikku rahuldamist. 10.5.TMS § 131 lg.2 järgi on töövõimetoetuse arestimine lubatav juhul kui see on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane. 15.06.2020 sissetuleku arstimise aktis (tl.11) on töövõimetoetuse arestimist põhjendatud napilt, s.h. on tehtud viide, et igakuiselt kinnipidamisele kuuluv osa on arvutatud kohtutäiturile teadaolevate võlgniku sissetulekute suuruse põhjal arvestades TMS §-st 132 tulenevaid sissetuleku arestimise piiranguid. Kohtutäitur 20.07.2020 otsuses p.13 on põhjendanud sisuliselt, et sissenõude pööramine kaebaja töövõimetoetusele on õiglane. Kohus kontrollis kohtutäituri esitatut võlgniku pangakonto väljavõtte alusel (tl.81-83) ja märgib, et võlgnik on aasta 2020 kõigil kuudel teinud makseid erinevatele sissenõudjatele erinevate kohtulahendite alusel, nii näiteks on märtsis 2020 teinud makseid kohtulahendite täitmiseks OÜ-le Julianus Inkasso, ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, OÜ-le OK Incure, OÜ-le Nord Collect, Maksu- ja Tolliametile, kokku

summas 110,75 eurot. Seejuures tasumine Maksu- ja Tolliametile on toimunud sama täitedokumendi alusel, mis on täitedokumendiks ka käsitletavas täitemenetluses (kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-18-15061). 2020. aprillikuus on jätkunud tasumine Maksu- ja Tolliametile 25.75 eurot, maikuus ja juunikuus on toimunud tasumine nii Maksu- ja Tolliametile kui ka OÜ-le Julianus Inkasso. Selline olukord osutab, et võlgnik teeb oma võlausaldajatelesissenõudjatele makseid valikuliselt, aga viitab selgelt ka sellele, et võlgnikul on reaalselt olemas vahendid võlausaldajatele vabatahtlikult maksete tegemiseks. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi vahendusel, et täitedokument täiteasjas 084/2020/148 ehk kohtuotsus tsiviilasjas nr . 2-18-15061 on tehtud hageja Rävala Õigusbüroo OÜ nõude alusel tarbijakrediidilepingust tuleneva võla maksmiseks. Kohtuotsusest nähtuvalt kujutab võlgnikult väljamõistetud summa 1090,22 euro ulatuses põhivõlga (kostjale väljastati laen summas 1500 eurot), lisanduvad kõrvalnõuded. Võlgnikult on välja mõistetud menetluskulud riigi tuludesse summas 309 eurot (50% riigi õigusabi tasust ja kuludest). Käesolevaks ajaks on seega kujunenud olukord, kus laenuandjalt laenuks saadud põhivõla sissenõudmine võlgnikult täitemenetluses ei ole võimalik (arestitava sissetuleku puudumise tõttu), kuid menetluses tekkinud kõrvalkulude tasumine (menetluskulud riigi tuludesse) väljaspool täitemenetlust on võlgnikule jõukohane. Kohus leiab, et kohtutäitur on 20.07.2020 otsuses põhjendatult hinnanud, et selline olukord on sissenõudja Renovum OÜ suhtes ebaõiglane. Võlgnik on esitanud menetlusabi taotluse ja selle juurde tema enda ja tema perekonnaliikmete (neid ei ole) majandusliku seisundi teatise. Kui võlgniku sissetulekuks on üksnes töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, siis tema väljaminekud on majandusliku seisundi teatise järgi vähemalt 1070 eurot kuus, lisaks sellele maksed võlausaldajatele 1500 eurot kuus, igakuised maksed abistajatele 200-400 eurot kuus. Kohus, hinnates võlgniku tegelikke igakuiseid kulusid, teeb järelduse, et isikul, kelle sissetulek kuus on 53,70+446,70=500,40 eurot, ei saa olla igakuised kulud vähemalt 1070 eurot kuus (toidukulu 600 eurot, transpordikulu 200 eurot, meditsiinilised abivahendid 200 eurot, ravimid 100 eurot, üürikulu 70 eurot), kuna tegelik sissetulek selliseid kulusid kanda ei võimalda. T.Rxxxxxx pangakonto väljavõte SEB Pangast (kuhu laekuvad töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus) ei kajasta selliseid väljaminekuid. Pangakonto väljavõttel kajastuvad ülekanded glükomeetriribade eest kuni 100 eurot kuus, meditsiiniliste abivahendite eest tasumine (OÜ ITAK) 3,41 eurot kuus. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad ka maksed SA-le Jõgeva Linna Sotsiaalmaja (üüri jm kommunaalteenuste maksed). Sellest tuleb järeldada, et T.Rxxxxxx esitatud andmed tema tegelike väljaminekute kohta ei ole tegelikkusega kooskõlas ja on liialdatud. Käsitledes T.Rxxxxxx sotsiaalmajanduslikku hakkamasaamist (T.Rxxxxxx ettepanek) leiab kohus, et andmed, mis isik on esitanud menetlusabi taotluses ja majandusliku seisundi teatises näitavad, et T.Rxxxxxx sidekulud on 120 eurot kuus, selle hulgas arvuti järelmaks, telefonide järelmaksud (2x30 eurot kuus). Seega osutavad võlgniku enda poolt esitatud andmed, et võlgniku sidevahenditega varustatuse tase on minimaalsest oluliselt rikkalikumal tasemel. See viitab, et võlgnikul olemasolevad vahendid võimaldavad väljaminekuid enam kui minimaalselt äraelamiseks vajalik. Ka kohtutäitur on leidnud, et võlgniku sissetulek ja tegelikud kulud võimaldavad töövõimetoetuse arestimist pidada õiglaseks. Kohtutäitur esitas kohtule Tartu Maakohtu määruse tsiviilasjas nr. 2-20-10799 (tl.163-165), milles maakohus on analüüsinud võlgniku tegelikke kulusid ja nende katmise allikaid. Muuhulgas kajastab määrus võlgnikule osutatavate sotsiaalteenuste hulka ja kulusid (võlgniku elukohajärgse Jõgeva Vallavalitsuse andmed), mille arvelt kantakse Jõgeva Vallavalitsuse vahendusel võlgniku põhjendatud kulusid märkimisväärsetes summades, s.h. kaetakse sotsiaaltranspordi kulusid, isikliku abistaja teenust, osutatakse koduteenust jm teenuseid, teenuste osutamine jätkub. Kohus on leidnud, et võlgniku põhjendatud ja mõistlikud kulud ühes kuus on 410 eurot. Käesoleva tsiviilasja raames on kohus

seisukohal, et teises tsiviilasjas kohaliku omavalitsuse poolt kohtule esitatud andmed osutavad selgelt, et võlgniku enda kanda olevad mõistlikud ja põhjendatud kulud on oluliselt väiksemad tema poolt kohtule esitatutest, võlgniku toimetulek on kindlustatud muuhulgas sotsiaalteenuste ja kohaliku omavalitsuse abil. Kohtutäitur on arvutanud 20.07.2020 otsuse p.15 töövõimetoetuse arestitava summa arvestades TMS § 132 lg.12 reegleid, s.h. arvestades võlgniku töövõimetoetusest esmalt maha arvestusliku elatusmiinimumi (221,36 eurot) ja seejärel arvutades saadud summast arestida lubatud 20%, see 20% on T.Rxxxxxx puhul 55,80-58,79 eurot. Kohtutäitur on põhjendanud, et Txxxxx Rxxxxxx sissetulekust maksimummäärale ligilähedases ulatuses kinnipidamiste tegemine ei ole, kaebuse esitaja tervislikku seisundit arvestades, põhjendatud. Kohtutäitur on leidnud, et T.Rxxxxxx töövõimetoetusest on võimalik teha kinnipidamisi summas, mis suurusjärgus vastab summale, mida kaebuse esitaja tasub vabatahtlikult Maksu- ja Tolliametile ehk 25 eurot. Kohtutäitur on 10.12.2020 menetlusdokumendis (tl.161-162) esitanud veelkordse arvutuse, mille kohaselt sellise kinnipidamise puhul (25 eurot ehk umbes 9%) töövõimetoetusest jääb võlgnikul kasutamiseks kätte summa, mis ületab võlgniku mõistlike ja põhjendatud kulude suuruse. Riigikohus on lahendis 2-18-4482 p.15.2 märkinud: Selliselt on TMS § 131 eesmärk koostoimes eelkõige TMS §-dega 130 ja 132-136 tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Kohus on seisukohal, et kohtutäitur on minimaalselt vajalikul määral käsitlenud 20.07.2020 otsuses võlgniku summaarset sissetulekut ja hinnanud, et kinnipidamist on võimalik teha 25 euro ulatuses, s.h. arvestades võlgniku tervislikku seisundit. Kohtutäituri kaalutlusõiguse sisustamine on arusaadav ja otsuse kujunemine jälgitav. Tulemuseks on, et kohtutäitur on muutnud töövõimetoetuse arestimise akti selliselt, et selles täiteasjas kuulub töövõimetoetusest kinnipidamisele 25 eurot kuus. Kohtu hinnangul on selline otsus töövõimetoetuse arestimise kohta õiglane. Kohus märgib, et Eesti õigusruumis on erinevaid teid ja õiguslikke võimalusi ka füüsilistele isikutele oma kohustustega toimetulekuks, aga ka väljapääsmatute olukordade puhuks. Nii kohtutäitur kui ka kohus on juhtinud Txxxxx Rxxxxxx tähelepanu võimalustele, mis tulenevad füüsilisest isikust võlgnikele Pankrotiseadusest ja Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest. Txxxxx Rxxxxxx on eitanud selliste võimaluste kasutamist, sellest järeldab kohus, et võlgnik peab oma maksevõimet piisavalt heaks ja tal tuleb taluda tema suhtes korraldatavate täitemenetluste tingimusi. 10.6.Txxxxx Rxxxxxx on esitanud etteheite, et kohtutäitur ei ole teda ära kuulanud enne töövõimetoetuse arestimise otsuse tegemist. Samas on T.Rxxxxxx kohtule kirjutanud, et kohtutäitur on temale 19.03.2020 helistanud, et saada nõusolekut töövõimetoetuse arestimiseks. Sama kinnitas T.Rxxxxxx 21.12.2020 kohtuistungil. T.Rxxxxxx esitas kohtule koos 15.12.2020 menetlusdokumendiga 19.03.2020 toimunud telefonikõne helisalvestuse, millest kuuldub, et kohtutäituri abi V.Kutšmei on selgitanud Txxxxx Rxxxxxxxx helistamise põhjust, töövõimetoetuse arestimise võimalikku määra ja ka selgitanud, et kohtutäitur võtab arvesse T.Rxxxxxx terviseseisundit ja sellest tulenevaid kulusid. Kohtutäituri selgitusest selgub, et täituril on juba varasemast teavet T.Rxxxxxx seisundi ja sissetulekute kohta. Txxxxx Rxxxxxx ei nõustu telefonikõnes töövõimetoetuse arestimisega mitte mingis osas vähemalt 3-4 kuu jooksul, viidates muuhulgas viiruse leviku olukorrale. Kohus on seisukohal, et sellega on kohtutäitur täitnud ka TMS § 131 lg.2 teisest lausest tuleneva ärakuulamisnõude. Nii Txxxxx Rxxxxxx kui ka kohtutäitur on kinnitanud, et T.Rxxxxxx ärakuulamine toimus ka tema kaebuse lahendamise käigus 13.07.2020. Käesoleval juhul ongi kohtutäitur teinud töövõimetoetuse arestimise otsuse 15.06.2020 ehk 3 kuud pärast ärakuulamist 19.03.2020.

Kõike eelpooltoodut arvestades leiab kohus, et kohtutäitur Oksana Kutšmei otsus 20.07.2020 täiteasjas 084/2020/148 Txxxxx Rxxxxxx kaebuse lahendamisel on tehtud kaalutletult, arvestades TMS § 131 lg.2 eeldusi ja nõudeid, § 132 lg.1, lg.12 tingimusi ja Txxxxx Rxxxxxxxx tema ülalpidamiseks vahendite tagamise vajadust. Esitatud kaebus jääb rahuldamata.

Dokument vajalike makserekvisiitidega lisatakse kohtuotsuse juurde TsMS § 179 lg.21 alusel. Kohus selgitab TsMS § 179 lg.9 korras menetluskulude riigi kasuks hüvitamise kohustust: riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist Võlaõigusseaduse § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.