Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ühepoolselt. Võlgnikul on võlausaldajate ees võlgnevus kogusummas 170 073,47 eurot, mis koosneb põhivõlast summas 162 688,50 eurot, viivistest summas 7 384,97 eurot (pankrotiavalduse esitamise seisuga). Ajutine haldur võtab käesoleva aruande koostamisel aluseks, et avaldajatel on võlgniku vastu eeltoodud nõue. 08.10.2019.a. esitas võlgnik pankrotiavaldusele vastuväite. Vastuväite kohaselt leiab võlgnik, et pankrotiavalduse esitaja on jätnud täielikult põhistamata võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku hinnangul on võlausaldajate nõue ebaselge. Võlgnik on asunud seisukohale, et antud vaidlust on võimalik lahendada vaid kohtus hagimenetluse korras. Lisaks märgib võlgnik esitatud vastuväites, et võlausaldaja ei ole tõendanud pankrotihoiatuse kättetoimetamist võlgnikule. Võlgnik märgib ühtlasi, et on esitanud Floyd IFS OÜ, OÜ Haniel, Greenhat OÜ-le Sarkop AS-i garantiikirjad. Floyd IFS OÜ, OÜ Haniel, Greenhat OÜ ei ole võlgnikule teadaolevalt asunud nõuet sisse nõudma garantii andjalt Sarkop AS-lt (registrikood 10405212). 13.10.2019.a. esitas Sarkop AS käesolevas tsiviilasjas avalduse, millega teavitas, et võlgnikul on Sarkop AS-i ees rahaline kohustus vähemalt summas 116 076,50 eurot (seisuga 13.10.2019.a.). Lisaks märgib Sarkop AS, et võlgniku osanikud on kahjustanud ilmselgelt ja teadlikult teiste võlausaldajate huvisid ning eiranud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust, teostades endale väljamakseid vähemalt summas 269 955 eurot. AS Sarkop on seisukohal, et pankrotimenetluses on võimalik antud tehingud tagasi pöörata ning AS-l Sarkop on võimalik enda laen selliselt tagasi saada. Hagimenetlus käesoleval juhul menetlusökonoomikat järgides ei oleks mõistlik ja pikemas perspektiivis tuleks nii kui nii esitada pankrotiavaldus, kuivõrd võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi täita. Kohus võttis 25.09.2019 kohtumäärusega asja menetlusse ning 17.10.2019 kohtumäärusega jättis Harju Maakohus võlausaldajate avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ja ajutise pankrotihalduri nimetamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 02.06.2020 kohtumäärusega Harju Maakohtu 17.10.2019 kohtumääruse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. 16.06.2020.a. esitasid võlausaldajad (avaldajad) täiendavad tõendid pankrotihoiatuse kätte toimetamise kohta. 07.08.2020.a. kohtumäärusega nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. Võlgnik on vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele. Võlgniku tegevusalaks on registrikaardile märgitud ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Majandusaasta aruannet võlgnik äriregistrile ega ajutisele haldurile esitanud ei ole. Võlgnik selgitab vastuses ajutise halduri teabenõudele, et alates pankrotiavalduse esitamise hetkest (s.o. 13.09.2019.a.) on sisuliselt võlgniku majandustegevus peatunud. Võlgnik märgib lisaks, et ettevõtte osanikud on peale pankrotiavalduse esitamist läinud tülli ning ASIM Holdings OÜ on võõrandanud enda osaluse antud äriühingust. Tekkinud on olukord, kus võlgniku osanik ASIM Holdings OÜ on likvideeritud, juhatusel puudub selgus kes on võlgniku osanik 40% osaluse määra ulatuses. ASIM Holdings OÜ on registrist kustutatud. Sisuliselt on võlgniku juhatus seisukohal, et tulenevalt pankrotiavaldusele, pankrotimenetlusele ning seoses ühe osaniku likvideerimisele on peatunud võlgniku igapäevane majandustegevus. Oma vastuses võlgniku esindaja märgib, et jääb endiselt oma varasemas vastuses (08.10.2019) esitatud seisukohtade juurde. Ajutine haldur küsis võlgniku esindajalt täiendavalt juurde infot AS Sarkop aktsiate võõrandamise kohta, mis toimus 2019. aasta juulis. Võlgniku esindaja vastas 28.09.2020 haldurile, et AS Sarkop’i aktsiad on müüdud hinnaga 1036,50 eurot. Samuti esitas võlgniku esindaja haldurile Prokuratuuri kirja 27.02.2020.a-st, millega jäeti alustamata kriminaalasi P N ja võimalike kaasaaitajate A P ja I P vastu seoses aktsiate müügiga. Samuti esitas juhatuse liige haldurile Prokuratuuri kirja 14.04.2020.ast millega kriminaalasi nr xxx saadeti kohtueelse menetluse läbiviimisele. Lisaks eeltoodule kinnitas äriühingu juhatuse liige Sarkop Investeeringud OÜ pankroti

väljakuulutamise vajalikkust. Seega puudub vaidlus võlgniku maksejõuetuse osas käesoleval ajal. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt oli AS Sarkop esitanud Harju Maakohtule saneerimisavalduse, mille raames jäi saneerimiskava esimeses kohtuastmes kinnitamata. Samuti jäi saneerimiskava kinnitamata Tallinna Ringkonnakohtu poolt kuid ajutisele pankrotihaldurile ei ole hetkel teada kas nimetatud määrus on jõustunud. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule on kuulunud Sarkop AS aktsiaid (registrikood 10405212) perioodil 14.09.2018.a. kuni 26.07.2019.a., lihtomand 104 476,50 EUR. Alates 26.07.2019.a. kuni käesoleva ajani on Sarkop AS ainuaktsionär ASIS Consult Grupp OÜ (registrikood 11969951), lihtomand 109 524,60 EUR. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Võlgnikul on pangakonto Swedbank AS-s nr xxx, mille jääk on negatiivne (-25,44 eurot) ning väärtpaberikontot nr xxx. LHV Pank AS-s nr xxx, mille jääk on 5 eurot. Maanteeameti andmete kohaselt on võlgniku nimele liiklusregistris sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku vastusest ajutise halduri teabenõudele nähtub, et võlgnikul igasugune vara puudub. Samuti nähtub, et võlgnikul puuduvad töötajad ning raamatupidaja. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul kohustused töötajate ees puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul maksuvõlg puudub. Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse nähtub, et võlgniku suhtes täitemenetlusi käimas ei ole. Muud kohustused: Haniel OÜ (registrikood 12819768) summas 29 961,75 eurot; Greenhat OÜ (registrikood 12814083) summas 29 961,75 eurot; Floyd IFS OÜ (registrikood 11056541) summas 102 765 eurot; Swedbank AS (registrikood 10060701) summas 25,44 eurot ja Sarkop AS (registrikood 10405212) summas 6 076,5 eurot. Lisandub viivis, kokku summas 7 384,97 eurot. Kõik kohustused kokku 286 175,41 eurot. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuse ja aja kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesolevas menetluses on võlgnik andnud ajutisele pankrotihaldurile vasturääkivat teavet. Algselt, vastates ajutise pankrotihalduri poolt 08.09.2020 saadetud teabenõudele, jättis võlgniku juhatuse liige üleüldse igasuguse olulise info ajutisele pankrotihaldurile avaldamata, sealhulgas vastas eitavalt küsimusele kas äriühing on oma varasid võõrandanud. Ajutise halduri täpsustavale küsimusele, et millise hinnaga AS Sarkop aktsiad müüdi, asus võlgniku juhatuse liige andma selgitusi ja andis ka muud olulist infot (sh kriminaalasjade kohta). Kogu info jõudis ajutise pankrotihaldurini päeval, mis ajaks kohus oli määranud ajutise halduri aruande tähtajaks. Seega pandi ajutine pankrotihaldur olukorda, kus tuli suur osa aruandest ümber teha ja esialgseid hinnanguid muuta. Algses vastuses ajutise halduri teabenõudele märgib võlgnik, et võlgniku juhatus ei nõustu pankrotiavaldusega ning jääb kohtule 08.10.2019 esitatud sisulise vastuväite juurde. Oma 28.09.2020 muudab võlgniku juhatuse liige seisukohta ja leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning esitab ka põhjuseid miks varem pankrotiavaldust ei olnud esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et kogu varasem teave, mida Võlgniku esindaja on andnud, ei ole vasturääkivuste tõttu lõpuni usutav ja tõsiseltvõetav. Vastuses ajutise halduri teabenõudele märgib võlgnik, et võlgniku majandustegevus on peatunud alates ettevõtte suhtes pankrotiavalduse esitamisest, mis omakorda on tinginud ettevõttes määramatuse ja seda juba üle ühe aasta. Ajutine haldur nõustub, et võlgniku varasemate osanike vahel on vastuolud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et äriühingu kogu tegevus on olnud suunatud AS Sarkop aktsiate omandamisele. Millised on seoses selle tehinguga edasised hinnangud ja võimalikud tegevused, tuleb täiendavalt välja selgitada võimalikus pankrotimenetluses. Hinnates võlgniku ja võlausaldajate poolt esitatud seisukohti, esitatud materjale ning lähtudes päringute vastustest, võib ajutine haldur asuda käesoleval hetkel seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu. Avaldajatel on sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu. Ühtlasi on võlausaldajad (avaldajad) esitanud võlgnikule 31.05.2019.a. pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole asunud oma kohustusi võlausaldaja ees täitma. Samuti nähtub pankrotiavaldusest, et võlgnik ei ole

proovinud sõlmida võlausaldajatega reaalseid kokkuleppeid võla tasumiseks. Lisaks on võlgnik oma vastuses ajutisele haldurile kinnitanud, et võlgnikul mistahes vara puudub, majandustegevust toimunud ei ole, töötajad puuduvad, raamatupidamine (raamatupidaja) puudub ning majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Võlgnik nõustub maksejõuetusega. Eeltoodust tulenevalt võib ajutine haldur asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu hiljemalt alates 2019.a. juunikuust, mil avaldajad edastasid võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid võlgnik 10 päeva jooksul oma kohustusi avaldajate ees täitma ei asunud. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtumisviga. Hetkel ei saa välistada võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka kinnitada. Kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste ja/või õiguslike vaidluste pidamiste eelduste, juhatuse liikmete võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid selgeid tehinguid ei ilmnenud. Siinkohal on oluline märkida, et ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Võlgniku juhatuse liige halduri poolt küsitud dokumente (maksete kohta ühele osanikule) ei esitanud. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Juhul, kui võlausaldajad soovivad läbi viia põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik teostada ajutise pankrotimenetluse raames, tuleks kuulutada välja võlgniku pankrot. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, millega oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara ega ka lähiajal saadavaid täiendavaid rahalisi vahendid, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Arvestades eeltoodut leiab ajutine haldur, et esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 29 lg 1 alusel raugemisega ilma pankrotti välja kuulutamata juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 2 500 eurot pankrotimenetluse kuludeks. Alternatiivselt, kui kohus peab võimalikuks pankroti väljakuulutamist, siis pankroti väljakuulutamisel on ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Sarkop Investeeringud OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Arm’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt 286 175,41 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus on teinud 29.09.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 500 eurot hiljemalt 14.10.2020. Võlausaldaja Floyd IFS OÜ on tasutud kohtu deposiitkontole 2 500 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Sarkop Investeeringud OÜ juhatuse liiget P N (isikukood: xxx). PankrS § 85 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1 482 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1 482 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.