Floyd IFS OÜ, OÜ Haniel ja Greenhat OÜ avaldus Sarkop Investeeringud OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2019 määrus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Floyd IFS OÜ, OÜ Haniel ja Greenhat OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja I (võlausaldaja I): Floyd IFS OÜ (registrikood) Avaldaja II (võlausaldaja II): Haniel OÜ (registrikood 12819768) Avaldaja III (võlausaldaja III): Greenhat OÜ (registrikood 12814083) Võlausaldajate lepinguline esindaja Raine Eenma Puudutatud isik (võlgnik): Sarkop Investeeringud OÜ (registrikood 14506766), seaduslik esindaja PN
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.10.2019 määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2, § 15 lg 5).
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Floyd IFS OÜ, OÜ Haniel ja Greenhat OÜ (avaldajad, võlausaldajad) esitasid 13.09.2019 Harju Maakohtule avalduse Sarkop Investeeringud OÜ (võlgnik, puudutatud isik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul avalduse esitamise seisuga võlausaldajate ees võlgnevus kogusummas 170 073,47 eurot, mis koosneb põhivõlast 162 688,50 eurot ja viivisest 7384,97 eurot. Võlgnevuse aluseks on avaldajate, võlgniku, Scanarius OÜ, Lignarius OÜ ja T-Ventures AS vahel 14.09.2018 sõlmitud aktsiate ostu-müügi ja pandi alt vabastamise leping ning eelisaktsiatega seotud nõuete loovutamise kokkulepe (tl 412). Lepingust tulenes võlgnikul kohustus tasuda lepingu alusel määratletud hind. Võlgnevus muutus sissenõutavaks lepingu punkti 1.3.2 alusel 22.10.2018 saabunud maksetähtpäeval makse tasumata jätmisega. Võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnik ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning on jätnud tasumata aktsiate eest tasumisele kuuluvad graafikujärgsed maksed summas 162 688,50 eurot. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ning poolte vahelisest suhtlusest, ei ole võlgnik teinud ühtegi pingutust võlgnevuse likvideerimiseks, viivituse põhjuseid esitatud ei ole. Võlgnikule edastati 31.05.2019 e-kirjaga pankrotihoiatus, millele järgnenud läbirääkimised võla tasumiseks raugesid ühepoolselt. Eeltoodust tulenevalt paluvad võlausaldajad algatada võlgniku pankrotimenetluse ning kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited avaldusele
3.Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta ajutise halduri nimetamata. Võlausaldajate nõue on ebaselge, pankrotihoiatus ei ole võlgnikule kätte toimetatud ning võlausaldajad ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud.
4.Võlausaldajate nõue ei ole selge, mistõttu tuleb see lahendada hagimenetluses. Võlausaldajad on võlaga seonduvalt esitanud vastuolulisi väiteid ja tõendeid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 6.4. kohaselt püütakse lepingust tulenevad erimeelsused lahendada läbirääkimiste teel. Kui need ei anna mõistliku aja jooksul tulemust, lahendatakse erimeelsused kohtus ja esimese astme kohtuks on Harju Maakohus. Käesoleval juhul ei ole avaldajad esitatud Harju Maakohtule hagi võlgniku vastu. Vastavalt lepingu punktile 1.3.3. esitab ostja lepingu punktis 1.3.2. märgitud müüjatele samas punktis toodud kohustuste täitmist tagava garantiikirja 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Võlgnik on esitanud avaldajatele vastavad garantiikirjad, kuid viimased ei ole võlgnikule teadaolevalt asunud nõuet sisse nõudma garantii andjalt Sarkop AS-lt. Antud vaidlust on võimalik lahendada vaid kohtus hagimenetluse korras.
5.Maakohus ei või pankrotti võlausaldaja pankrotiavalduses märgitud nõuete alusel välja kuulutada, sest nõue on tagatud pandiga ja on ebaselge, st esinevad PankrS § 15 lg 3 pdes 1, 2, 4, 7 nimetatud asjaolud. Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (RKo nr 3-2-1-17-02).
6.Avaldajad ei ole võlgniku maksejõuetust põhistanud vastavalt PankrS § 10 lg 2 p-le 1. Toimikus puuduvad andmed selle kohta, et võlausaldaja poolt on võlgnikule kätte toimetatud tema asukohas või mingilgi muul viisil pankrotihoiatus ning tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Võlgnik kinnitas, et pankrotihoiatus ei ole jõudnud mõistliku aja jooksul tema asukohta ning tal ei ole olnud mõistlikku võimalust sellega tutvumiseks. Asjaolu, et võlgnik saab menetlusdokumendid kätte hiljem kohtu kaudu, ei loo tagantjärele PankrS § 10 lg 2 p 1 järgset alust pankrotihalduri määramiseks. Võlgnik ei ole maksejõuetu.
Võlausaldaja Sarkop AS seisukoht
7.Võlausaldaja Sarkop AS esitas kohtule 13.10.2019 omapoolse seisukoha, millest tuleneb, et võlgnik võlgneb 13.10.2019 seisuga Sarkop AS-le vähemalt 116 076,50 eurot, sh on AS Sarkop andnud laenu kokku summas 18 076,50 eurot võlgnikule 14.09.2018 lepinguga seotud aktsiate eest tasumiseks. Võlgnik on maksejõuetu ning võlgnik ei ole enda lepingulisi kohustusi täitnud. Võlgnikul puudub igasugune registervara ja ka muu vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnikule tuleb määrata ajutine pankrotihaldur. Ajutise pankrotihalduri määramisel on võimalik selgitada välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ning samuti on võimalik saada hinnang võlgniku maksejõulisusele. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 17.10.2019 määrusega jäeti avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning võlgnikule ajutine haldur nimetamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldajate kanda ning määras kindlaks, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
9.Maakohus viitas pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-le 1. Käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kohtule kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri nimetamine, s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Hagimenetluses tuleb lahendada nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldajate nõude kehtivuse, sissenõutavuse ja muud küsimused. Vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlausaldajatel võlgniku vastu nõue tekkinud, tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses.
10.Vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt võlausaldajate nõuete vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Pankrotimenetluses ei ole võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud asjaoludele. Võlausaldaja ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Pankrotiavalduse kohaselt moodustab võlgnevus 116 076,50 eurot, mis ainuüksi ei kinnita püsiva maksejõuetuse olemasolu. Puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, sest täitmata on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja p 4 eeldused.
11.Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda. Kuivõrd võlgnik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, määrab kohus kindlaks, et võlgnikul hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruskaebus
12.Avaldajad paluvad 31.10.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega võtta pankrotiavaldus menetlusse.
13.Avaldajad ei nõustu, et antud vaidluses pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel.
Avaldajad ei ole nõus, et nõude kehtivuse ja sissenõutavuse küsimused tuleb lahendada hagimenetluses. Pankrotiavalduse lisade kohaselt oli võlgnikul avalduse esitamise seisuga võlausaldajate ees võlgnevus kogusummas 170 073,47 eurot, mis koosnes põhivõlast summas 162 688,5 eurot ja viivistest summas 7384,97 eurot. Võlgnevuse aluseks olevat 14.09.2018 lepingu kehtivust ja võla sissenõutavust ei ole ükski osapool vaidlustanud. Võlgnik ei ole lepingu kehtivust, võlanõuet ja selle suurust kordagi kahtluse alla seadnud, mistõttu puudub vajadus asja lahendamiseks hagimenetluses. Osapoolte vahel ei ole sisulist vaidlust nõude kehtivuse ja sissenõutavuse osas. Alates 22.10.2018, kui saabus esimene makse tähtaeg kuni pankrotimenetluse alguseni 13.09.2019, on avaldajad pidanud võlgnikuga läbirääkimisi võla tasumiseks (määruskaebuse lisad 1-17).
14.Võlgnikul puudub igasugune registervara ja muu vara, mille arvelt kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri määramisel on võimalik selgitada välja võlgniku vara, kohustused ning saada hinnang võlgniku maksejõulisusele.
15.Võlgnik ei ole näidanud üles reaalset valmidust oma kohustuste likvideerimiseks ning võlausaldajatele ei ole ka esitatud makseviivituste põhjuseid. Võlgnik ei kasutanud võimalust anda selgitusi 08.10.2019 eelistungil, jättes kohtuistungile ilmumata ilma mõjuva põhjuseta ning sellest ka teavitamata. Seega järeldub võlgniku käitumisest, et võlgnevuse vabatahtlik likvideerimine on perspektiivitu.
16.Avaldajad on vastavalt PankrS § 10 lg 2 p-le 1 võlgnikku kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel oma kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgnikule edastati 31.05.2019 e-kirjaga pankrotihoiatus lepingus toodud e-posti aadressile. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 järgi loetakse e-kiri saajani jõudnuks, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda e-kirja kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo nr 2-15-6538, p 14). Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda 31.05.2019 e-kirjaga edastatud pankrotihoiatus kätte saaduks. Menetluse edasine käik
17.Maakohus küsis 04.11.2019 e-kirjaga võlgnikult seisukohta määruskaebuse osas (tl 128), kuid võlgnik määruskaebusele vastust ei esitanud.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb anda uus hinnang sellele, kas esineb alus võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Käesoleval juhul jättis maakohus ajutise halduri PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel nimetamata, kuna leidis, et võlgnik vaidles põhjendatult pankrotiavaldusele vastu; võlgnik on vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kohtule kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest; võlausaldajad ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu. Seejuures ei ole maakohus nõuetekohaselt põhjendanud, millised on need võlgniku kaalukad põhjendused, millele hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Samuti ei ole maakohus välja toonud, miks ta leiab, et avaldajad ei ole pankrotiavaldust piisavalt põhistanud.
21.PankrS § 15 lg 3 p-de 1 ja 4 alusel jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajad praegusel juhul piisavalt oma nõude olemasolu tõendanud ning võlgnik ei ole esitanud avaldajate nõudele põhjendatud vastuväiteid. Arvestades võlgniku vastuväiteid, ei välju neile hinnangul andmine pankrotimenetluse raamidest. Nõude olemasolu tõendamiseks peab võlausaldaja tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus tuvastada konkreetse nõude. Avaldajad on välja toonud, et nende nõue koosneb põhivõlast 162 688,50 eurot ja viivisest 7384,97 eurot. Avaldajad on esitanud kohtule Sarkop AS aktsiate ostu-müügi ja pandi alt vabastamise lepingu ning eelaktsiatega seotud nõuete loovutamise kokkuleppe (tl 4-12). Eeltoodud lepingu punkti 1.3.2 järgi omandab võlgnik avaldajatele kuuluvad Sarkop AS aktsiad, mille eest tasub avaldajatele kokku 180 765 eurot vastavalt lepingus välja toodud maksegraafikule. Pankrotiavaldusele lisatud pankrotihoiatuse kohaselt on avaldajad lepingust tulenevad kohustused täitnud ning avaldajatele kuulunud Sarkop AS lihtaktsiad on kantud võlgniku väärtpaberikontole (tl 13-15). Kuivõrd võlgnik ei tasunud maksegraafikujärgseid makseid, on avaldajad pankrotiavalduses välja toonud, et võlgnevus muutus sissenõutavaks lepingu punkti 1.3.2 alusel 22.10.2018 saabunud maksetähtpäeval makse tasumata jätmisega. Maksegraafikust nähtuvad on sellisel juhul võlgniku võlgnevuseks avaldajate ees 162 688,50 eurot (maksed nr 3-16, tl 4 pöördel). Lepingu punkti 4.4 kohaselt kohustub lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivitanud pool tasuma viivist 0,022% võlgnetavalt summalt iga viivituses olnud päeva eest. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldajad eeltooduga oma nõude olemasolu piisavalt tõendanud ning võlgnik ei ole sellele põhjendatud vastuväiteid esitanud. Võlgniku väited selle kohta, et avaldajate nõue ei ole selge ning et avaldajad on võlaga seonduvalt esitanud vastuolulisi väiteid ja tõendeid, on paljasõnalised. Võlgnik ei ole oma selliseid väiteid sisuliselt põhjendanud. Võlgniku vastuväited põhinevad üksnes sellel, et kuivõrd lepingu punkti 6.4 kohaselt lahendatakse erimeelsused Harju Maakohus, siis oleks avaldajad võlgniku hinnangul pidanud esitama Harju Maakohtule hagi võlgniku vastu. Lisaks väidab võlgnik, et ta on esitanud avaldajatele lepingu punkti 1.3.3 kohase garantii (tl 49) ning avaldajad ei ole võlgnikule teadaolevalt asunud nõuet sisse nõudma garantiiandjalt Sarkop AS-lt. Garantiikirja kohaselt garanteerib Sarkop AS 14.09.2018 lepingus märgitud võlgniku kohustuste täitmist avaldajate ees. Asjaolu, et võlgniku kohustuste täitmist tagab lisaks Sarkop AS, ei takista avaldajatel nõude maksmapanemist võlgniku vastu. Garantii andmisega ei vabane võlgnik oma kohususte täitmisest avaldajate ees. Võlgnik ei ole vaidlustanud lepingu kehtivust. Võlgnik ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid nõude kehtivuse ja sissenõutavuse osas, ei ole väitnud, et võlgnevust ei eksisteeri ega ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele.
23.Maakohtu hinnangul ei ole avaldajad pankrotiavaldust piisavalt põhistanud, ainuüksi pankrotiavalduses märgitud võlgnevus ei kinnita maakohtu hinnangul püsiva maksejõuetuse olemasolu. PankrS § 10 lg 1 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p-i 1 järgi saab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks võlausaldaja muu hulgas tugineda sellele, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud
10 päeva jooksul. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et avaldajad ei ole PankrS § 10 lg 2 p-i 1 alusel võlgniku maksejõuetust piisavalt põhistanud. Arvestades, et ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb eeltoodu osas maakohtul anda seisukohta ka sellele, kas pankrotihoiatust saab lugeda võlgnikule kättetoimetatuks. Nimelt on avaldajad määruskaebuses selgitanud, et võlgnikule edastati 31.05.2019 e-kirjaga pankrotihoiatus lepingus toodud e-posti aadressile (tl 124) ning leidnud, et sellega tuleb lugeda, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud (avaldajad viitavad Riigikohtu lahendile nr 2-15-6538, p 14).
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul anda uus hinnang sellele, kas esineb alus võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks.
25.Määruskaebemenetluse kulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse maakohtus (TsMS § 173 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.