XX hagi Y OÜ vastu töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise ja töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud hüvitise saamiseks Y OÜ hagi XX vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise ja viiviste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. juuli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonkaebuse menetlemisel
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (apellant) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige QQ
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda Y OÜ apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu 22. juuli 2020. aasta otsuse peale menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus esitajale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetluskulud Y OÜ kanda. XX-l ei ole ringkonnakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-19-11905 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (töötaja, hageja) esitas 11. mail 2019 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Y OÜ (tööandja, kostja) vastu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ning töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud hüvitise saamiseks. Hageja avalduse kohaselt töötas hageja 1. novembrist 2016 tähtajatu töölepingu alusel kostja juures. Alates 15. veebruarist 2019 ei olnud hagejal enam võimalik oma tööülesandeid täita, sest töökohas lülitati elekter välja. Kostja lubas korduvalt tasuda maksmata töötasu ning andis suulisi lubadusi tootmise ja tehase taaskäivitamise kuupäevade kohta. Kostja ei ole hagejale tööd võimaldanud. Seetõttu ütles hageja 8. mail 2019 töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel tööandjapoolse rikkumise tõttu erakorraliselt üles. Hageja palus mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu 2019. a veebruarikuu eest 1399 eurot 66 senti, 2019. a märtsi eest 1918 eurot 33 senti ja aprilli eest 1918 eurot 33 senti, kasutamata põhipuhkuse hüvitise 1877 eurot 87 senti ning hüvitise töölepingu erakorralise rikkumisega seoses hageja kolme kuu palga ulatuses.
2.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ning esitas samuti TVK-le avalduse, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse, määrata töölepingu ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3 ja lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Lisaks palus kostja mõista TLS § 109 lg 4 alusel hagejalt välja hageja kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 5754 eurot 99 senti. Hageja keeldus põhjendamatult oma tööülesannete täitmisest. Kostja palus hagejal esitada tööaja arvestuse, mille alusel hagejale töötasu maksta. Hageja seda ei esitanud, seetõttu ei olnud kostjal võimalik hagejale töötasu maksta. TVK istungil selgitas kostja, et ettevõttes ei olnud elektrit ning see põhjustas tööseisaku.
3.Hageja vaidles kostja nõuetele vastu. Elektri puudumise tõttu ei saanud töötaja täita tema töölepingust tulenevaid tööülesandeid.
4.TVK tegi 9. juulil 2019 otsuse nr 4-1/1144/18, millega rahuldas hageja avalduse kostja vastu ning jättis kostja avalduse hageja vastu rahuldamata.
5.Kostja TVK otsusega ei nõustunud ning esitas 8. augustil 2019 Pärnu Maakohtule taotluse XX (hageja) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Kostja esitas järgmised nõuded: - tuvastada hageja poolt töölepingu ülesütlemise tühisus ning lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 8. juunist 2019; - mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 5754 eurot 99 senti, s.o töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest; - mõista hagejalt kostja kasuks välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 116 eurot 5 senti ja viivis põhivõlalt 5754 eurolt 99 sendilt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-19-11905
6.Hageja esitas 19. septembril 2019 maakohtu määratud tähtajaks hagiavalduse, milles esitas uuesti TVK-le esitatud väited ning nõuded.
7.Pooled vaidlesid üksteise nõuetele vastu samade põhjendustega nagu TVK menetluses. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Pärnu Maakohus rahuldas 22. juuli 2020. a otsusega hageja hagi ning jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 1. novembril 2016 määramata tähtajaga töölepingu. Hageja töötas operaatorina summeeritud tööaja arvestusega. Alates 1. jaanuarist 2017 töötas hageja tootmisjuhi ametikohal. Tema ülesandeks oli toorme vastuvõtmine lattu, selle kvaliteedi kontroll, toorme käitlemine, valmistoodangu käitlemine, masinate hooldus, tootmisprotsessi jälgimine. Hageja brutotöötasu oli 2594 eurot kuus. Kostja ei ole vaidlustanud, et perioodil 15. veebruarist 2019 kuni 30. aprillini 2019 jättis ta hagejale töötasu maksmata. Kostja ei kindlustanud hagejat tööga alates 15. veebruarist 2019. Viimati maksis kostja hagejale töötasu
25.märtsil 2019 500 eurot veebruarikuu eest. Palgaarvestuse kohaselt pidi kostja perioodil 15.02.2019 kuni 30.04.2019 maksma töötasu 5236 eurot 32 senti. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et töötasu maksmata jätmist saaks õigustada sellega, et töötaja ei pidanud tööaja arvestust. Tööaja arvestuse pidamise kohustus on tööandjal vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 4. Samuti ei nõustunud maakohus kostjaga, et elektri puudumine ei takistanud tööülesannete täitmist. Elektri puudumise üle pole vaidlust ja puudub alus eeldada, et töölepingus märgitud hageja ülesandeid saaks täita ilma elektrita. TLS § 28 lg 2 p 1 järgi on tööandja kohustaud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga. Kostja ei tõendanud, et ta kindlustas hageja tööga alates 15. veebruarist 2019, kui elekter välja lülitati. TLS § 35 kohaselt on kostja kohustatud maksma keskmist töötasu ka töö mitteandmisel. Eeltoodud põhjustel rahuldas maakohus hageja saamata jäänud töötasu nõude 5236 eurot 32 senti. Vaidlust ei ole, et hagejal on kasutamata 28 päeva põhipuhkust. TLS § 71 järgi on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Hageja ütles töölepingu üles alates 9. maist 2019. Pooled ei vaidle põhipuhkuse hüvitise suuruse üle, mis on 1877 eurot 87 senti. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega kuulub ka hageja põhipuhkuse hüvitise nõue 1877 eurot 87 senti rahuldamisele. Maakohtu hinnangul on hageja töölepingu kehtivalt üles öelnud. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest lähtudes kohus saaks tuvastada, et töölepingu ülesütlemine hageja poolt on tühine. Hageja põhjendas töölepingu ülesütlemist sellega, et kostja ei ole töötajat tööga kindlustanud ning tööandja on töötasu maksmata jätnud. Maakohus tuvastas, et kostja ei andnud hagejale tööd alates 15. veebruarist 2019, samuti ei maksnud kostja veebruarikuu eest töötasu. Seega on TLS § 91 lg 2 p-s 2 toodud eeldused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks täidetud. Kostja viivitas palga maksmisega üle kolme kuu, mis on oluline viivitus töötasu maksmisel. Kuna hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, jättis maakohus kostja nõude töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Maakohus jättis kostja ülejäänud nõuded sama asjaolu tõttu rahuldamata ning seega jättis maakohus kostja vastuhagi tervikuna rahuldamata.
2-19-11905 Kuna hageja ütles töölepingu õiguspäraselt erakorraliselt üles, tuleb kostjalt tema kasuks välja mõista hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis, s.o 5754 eurot 99 senti. Maakohus leidis, et hageja hüvitisenõue on põhjendatud, kuna kostja oli töötasu maksmisega kolm kuud viivituses, mis on TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt oluline lepingu rikkumine. Kostja hüvitise suurust ei vaidlustanud. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud hagejal puudusid. Apellatsioonkaebus
9.Y OÜ (kostja) esitas 27. augustil 2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hageja nõuded rahuldamata ning rahuldada kostja nõuded. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata, et hageja tööülesannete täitmiseks pole vajalik elektri olemasolu tehases. Kostja hinnangul ei takistanud elektri puudumine hagejal tööülesannete täitmist. Kohus jättis üle kuulamata kostja tunnistaja. Kostja ei esitanud tunnistaja kontaktandmeid, kuid kinnitas, et tagab tunnistaja ilmumise kohtusse, seega jättis maakohus põhjendamatult tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata. Tunnistaja oleks saanud kinnitada, et elektri puudumine ning sellest tingitud töötamise võimatus on otsitud ja põhjendamatu. Kostjal ei olnud võimalik maksta töötasu, kuna töötaja ei esitanud nõuetekohast tööaja arvestust ja samas keeldus põhjendamatult tööülesannete täitmisest. Lisaks ei ole töötaja viimase kolme kuu kohta tööandjale teatanud, kui palju ja millist tööd ta tegelikult tegi. Kuna töötaja ei esitanud tõendeid tehtud töö kohta, pole ka võimalik arvestada saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Siinsel juhul on tegemist sellise olukorraga.
11.Kogu menetluse kestel ja ka apellatsioonkaebuses ei toonud kostja esile, millist tööd oleks hageja veel saanud teha tehases elektri väljalülitamise ja tehase seiskumise järel. Töölepingu alusel pole hagejal kohustust teha tööandjale mis tahes tööd, vaid täita just neid ülesandeid, milles pooled kokku leppisid. Siinjuures peab tööandja tagama tööks vajalikud vahendid ja tingimused. TLS § 28 lg 2 p 1 järgi peab tööandja töö tegemiseks andma õigeaegseid korraldusi. Kostja ei tugine väitele, et ta oleks andnud hagejale korraldusi töö tegemiseks. Seetõttu ei saa kostja ka muude väidete õigsuse korral tugineda sellele, et hageja jättis töö põhjendamatult tegemata.
12.Kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks jättis maakohus õigesti rahuldamata. Kostja ei selgitanud, milliste asjaolude kohta saaks tunnistaja ütlusi anda. Kostjal oleks tulnud esile tuua, et ta pakkus hagejale võimaluse ja andis korralduse täita töölepingujärgseid ülesandeid ka
2-19-11905 elektri puudumise ajal. Selliseid asjaolu ei toonud kostja esile ka taotluses tunnistaja ülekuulamiseks.
13.Maakohus põhjendas TLS § 28 lg 2 p-le 4 tuginedes õigesti, et tööaja arvestuse pidamine on tööandja kohustus, seega ei saanud kostja põhjendada töötasu maksmata jätmist hageja poolt tööaja arvestuse esitamata jätmisega.
14.Apellatsioonkaebuse väiteid arvestades ei saaks kaebust sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomiast tulenevalt. Perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoolele kulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse kaebuse rahuldamata jätmise kohta.
15.Kolleegium kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ning vastas kostja väidetele. Kostjale on tagatud kaebeõigus.
16.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, ei ole hagejal apellatsioonimenetluses kostjalt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud ning neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei ole kostja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu.
17.TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab praeguse määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.