Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused N G esitas 21.08.2020 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik ei ole temaga seotud äriühingute maksejõuetusest tulenevalt võimeline enda kohustusi täitma. Võlgnik käendas xxx (pankrotis) ja xxx vahel sõlmitud laenulepingut. Vastutuse ülempiiriks oli 2 208 516 USD. Laenusaaja ei ole suutnud laenulepinguga võetud kohustusi täita. Võlgnik ei vaidle käendusest tulenevatele nõuetele vastu. Lisaks on võlgniku vastu hagi esitanud ka xxx AS 18 061 992,17 USD saamiseks. Võlgnik vaidleb sellele vastu. Võlgnikul vara puudub, mistõttu on välistatud, et võlgnik suudab võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul puudub tuluallikas sellises mahus võlgnevuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik palub kuulutada välja pankrot. 26.08.2020 nimetas kohus ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara pankrotimenetluse kuludeks puudub. Võlgniku arveldusarvel on 134,76 eurot ning Maksu- ja Tolliameti andmetel on ettemaksu konto jääk 6 eurot. Võlgnik omab xxx (pankrotis) lihtaktsiaid (400 aktsiat, väärtus 255 680,00 eurot), kuid kuna äriühing on pankrotis, siis on ajutise halduri hinnangul aktsiad väärtusetud. Võlgnik on ka xxx osanik, kuid 2018.a majandusaasta aruandest järelduvalt ei ole äriühingul majandustegevust ja võlgnik osa enda varana ei märgi, mistõttu ajutine haldur hindab osa väärtusetuks. Kohustusi on 19 931 758,00 euro ulatuses (xxx nõue 2 208 516,00 USD, xxx AS nõue 21 491 532,40 USD, xxx AS nõue 17,24 EUR; võlgnik ei tunnista xxx AS-i nõuet). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetuse tekkimise ajaks 20.08.2020. Selgeid tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata tasuks 675 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 20 eurot (lisandub käibemaks). Kohus määras 22.09.2020 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot tasumise tähtajaga 07.10.2020 ning avaldas 22.09.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 06.10.2020 tasuti xxx poolt (xxx eest) deposiiti 3 000 eurot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab käesoleval ajal maksejõuetuse tekkimise ajaks 20.08.2020.a ja põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 27.10.2020 kell 12.00 (Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn, saal 3004). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasu määrata 7,5 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud summas 20 eurot (lisandub käibemaks) seisnevad bürookuludes ning kuludes teabenõuete tegemisele. Kohus peab tehtud kulutusi põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 675 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 20 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub hüvitada ajutise halduri tasu ja kulud deposiiti tasutud summa arvelt. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Kuivõrd praegusel juhul võlgnikul vara puudub, rahuldab kohus selle taotluse ning ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis kokku 834 eurot kuulub hüvitamisele xxx poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvelt. /Allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.