Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue AO ROSEXIMBANK esitas 06.10.2021 Harju Maakohtule hagi N G (pankrotis) vastu N G (pankrotis) 27.09.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega otsustati mitte ennistada AO ROSEXIMBANK ́i nõude esitamise tähtaeg ja ennistada nõude esitamise tähtaeg. Hagiavalduse kohaselt kuulutas kohus N Gi (pankrotis) pankroti välja 06.10.2020. Pankroti väljakuulutamisel nimetati pankrotihalduriks Kristo Teder. Kostja pankrotiteade avaldati Ametlikes Teadaannetes 06.10.2020. Kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lõikega 1, pidid võlausaldajad teatama haldurile oma nõuetest kostja vastu kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Hageja on kostja võlausaldaja, kellele kuuluvad pankrotimenetluses rahalised nõuded kokku summas 81 716 622,43 rubla ehk 1 091 608,63 eurot. Hageja nõuded tulenevad 24.07.2018 kostjaga sõlmitud käenduslepingust nr xxx millega kostja kohustus tagama hageja ja kostjaga seotud äriühingu OOO xxx vahel 24.07.2018 sõlmitud pangagarantii väljastamise lepingu xxx. Lepingu kohaselt pidi hageja väljastama OOO xxx nimel Venemaa maksuametile1 garantiikirja maksusumma tasumiseks. 25.07.2018 väljastas hageja Venemaa maksuametile vastava garantiikirja. 15.03.2019 sai hageja Venemaa maksuametilt maksusumma tasumise nõude 77 326 347 rubla (1 032 961.302 eurot) ulatuses. Hageja kandis kooskõlas lepinguga pangagarantii alusel Venemaa maksuametile nõutud summa ning esitas OOO ́le xxx nõude tasutud maksusumma tagastamise kohta. Kuivõrd OOO xxx jättis hagejale nõutud summa tagastamata, esitas hageja käenduslepingu alusel vastava nõude kostjale. Kostja ei ole oma kohustust täitnud. Hageja pöördus Venemaa kohtusse kostja võlgnevuse ja viivise sissenõudmiseks. Venemaa kohtuotsusega rahuldati hageja nõuded täielikult. 07.09.2021 esitas hageja taotluse Venemaa kohtuotsuse tunnustamiseks Eesti territooriumil (kohtuotsuse tunnustamise menetlus on hagi esitamise seisuga veel pooleli). Hageja sai kotja pankrotimenetlusest teada alles siis, kui oli möödunud PankrS § 93 lg 1 järgne tähtaeg pankrotihaldurile nõuetest teadaandmiseks. Kohe, kui hageja sai kostja pankrotimenetlusest teada, alustas ta nõudeavalduse ettevalmistamisega ja vajalike tõendite kogumise ja tõlkimisega. 09.09.2021 esitas hageja oma nõudeavalduse koos avaldusega nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja selgitas, et tal oli mõjuv põhjus, miks nõudeavaldus oli esitatud hilinemisega. Nimelt on hageja kolmanda riigi isik ning tal puudus mõistlik võimalus saada varem teada kostja pankrotimenetlusest. 27.09.2021 toimus kostja võlausaldajate üldkoosolek, mille päevakorrapunkti nr 1 raames toimus hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamine. Võlausaldajate üldkoosolekul osales lisaks hagejale xxx AS, kelle nõue ületab oluliselt hageja nõuet. xxx AS hääletas nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamisele vastu. Selle tulemusena tegi võlausaldajate üldkoosolek otsuse, millega jäeti hageja nõudeavalduse esitamise tähtaeg ennistamata. Hageja hinnangul on eeltoodud võlausaldajate üldkoosoleku otsus seadusevastane ning kahjustab võlausaldaja huve. Seetõttu esitab hageja hagiavalduse kohtusse, paludes tunnistada kostja võlausaldajate 27.09.2021 üldkoosoleku otsus kehtetuks. Hageja esitas 26.01.2022 seisukoha kostja vastusele. Hageja leiab, et kostja seisukoht, mille kohaselt pankrotiseaduses puudub erisäte, mis lubaks välisriigi isikutel esitada nõudeavaldus pikema tähtaja jooksul kui asukohariigi võlausaldajatel, puudub alus hageja nõudeavalduse

esitamise tähtaja ennistamiseks, on põhjendamatu. Välisriigi võlausaldaja on objektiivselt ja vaieldamatult nõrgemas positsioonis võrreldes Eestis asuvate võlausaldajatega. Hageja nõudeavaldus ei ole mingil määral mõjutanud ega viivitanud pankrotimenetlust, et see oleks käsitletav ebaõiglasena teiste võlausaldajate suhtes. Nimelt hageja nõudeavalduse esitamise hetkel käisid võlausaldajate vahel vaidlused nõuete tunnustamise üle, seega oli pankrotimenetlus juba niikuinii seiskunud. Seega hageja nõudeavalduse ennistamine ei tooks kaasa negatiivseid tagajärgi, kuivõrd osade võlausaldajate nõuded ei ole veel niikuinii tunnustatud. Kostja vastuväited Kostja ei nõustu hagiga ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et vaidluse all on küsimus, kas hagejal oli mõjuv põhjus nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja hinnangul sellist mõjuvat põhjust ei esine. Pankrotiseadus näeb ette võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte, seadus ei sätesta erandit, et välismaistel isikutel oleks õigus esitada nõudeavaldus pikema tähtaja jooksul kui asukohariigi võlausaldajatel. Hageja on suur Venemaal tegutsev pank, kelle tegevus on panga nimest järeldades rahvusvaheline, seega peab hagejal olema kogemusi rahvusvahelises suhtluses, sh juriidiliste tähtaegade järgimises. Hageja ei ole lihtne Vene Föderatsiooni kodanik, kes tõesti võib-olla ei tea ega oska antud olukorras käituda aga suure Vene panga osas ei saa seda eeldada. Hageja nõude aluseks olevas kohtuotsuses on korduvalt märgitud, et kostja näol on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga, seega ei saanud hagejale olla üllatuseks see, et kohtuotsust võib olla vajadus täita välisriigis, st Eesti Vabariigis, samuti oli kostja elukohariik teada juba käenduslepingu sõlmimisel, seega kokkuvõttes oli see hageja teadlik risk, kui ta võttis tagatiseks välismaise isiku käenduse. Kui heita pilk asjaolude kronoloogiale, siis selgub, et Vene kohtu lahend oli hagejal olemas juba 23.06.2020, kostja pankrot kuulutati välja 06.10.2020 ja nõuete esitamise tähtaeg saabus 06.12.2020. Seega oli hagejal piisavalt aega (ca 6 kuud), et välja selgitada Vene kohtu otsuse täitmise võimalused kostja osas. Kostja mõistaks hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamise taotlust, kui Vene kohtu otsus oleks tehtud kostja pankrotimenetluse ajal, kuid praeguse kaasuse asjaolude kohaselt oli hagejal mõistlik aeg Vene kohtu otsuse täitmisele pööramiseks ja nõudeavalduse esitamise tähtaja mööda laskmise risk lasub hagejal. Ja nagu nähtub hagiavaldusest ja ka 09.09.2021 esitatud nõudeavaldusest, siis on hagejal piisavaid teadmisi ja kontakte, et võtta endale pädev esindaja Eestis, kuid esindaja võtmise viivitamise ja sellega kaasnenud tähtaja möödumise riski kannab hageja. Kostja hinnangul ei ole hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks välja toonud ühtegi sündmust, mille tekkimist ja kulgemist hageja vahetult mõjutada ei saanud. Kostja hinnangul ei ole hageja välja toonud usutavat objektiivset põhjust nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Lisaks ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei andnud pankrotihaldurile infot seoses kõnealuse Vene Föderatsiooni kohtu otsuse alusel välja mõistetud nõude osas. Kohtuotsusest nähtub, et kostjal endal puudus info selle kohtuasja kohta. Hageja nõude aluseks olevast Vene kohtuotsusest nähtub, et kostjale ei ole ühtegi kohtumenetluse dokumenti kätte antud, seega ei pruugi olla Vene kohtu otsus Eestis täidetavaks tunnistatav ja seetõttu võib ära langeda ka hageja nõude alus. Kostja on seisukohal, et Eesti pankrotimenetlus näeb ette võlausaldaja aktiivse osavõtu pankrotimenetlusest ning asjatute viivitusteta pankrotimenetluse, samuti võlausaldajate võrdse kohtlemise. Kostja leiab, et hageja avaldus nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole kooskõlas pankrotimenetluse põhiprintsiipidega. Hageja nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamine rikuks võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi ja oleks ebaõiglane võlausaldajate suhtes, kes on nõudeavaldused esitanud tähtaegselt.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Pooltel puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus kuulutas 06.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-12096 välja N Gi pankroti. 06.10.2020 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteade. Kooskõlas PankrS § 93 lõikega 1 pidid võlausaldajad teatama haldurile oma nõuetest võlgniku vastu kahe kuu jooksul alates 06.10.2020. Hageja esitas 09.09.2021 pankrotihaldurile nõudeavalduse ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja palus nõude esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et hageja on välisriigi äriühing ning tal puudus informatsioon võlgniku pankroti väljakuulutamisest, millest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik oma nõudeavaldust tähtaegselt esitada. Võlgnik esitas ise pankrotiavalduse ja oleks pidanud teavitama pankrotihaldurit ka kõikidest võlausaldajatest. 27.09.2021 toimunud võlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsusega jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg ennistamata. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Kohus leiab, et PankrS § 193 lõikes 5 nimetatud sätetega analoogiliselt tuleb enne 01.02.2021 menetlusse võetud pankrotiavalduse alusel algatatud pankrotimenetlustes jaotusettepanekut ja sellega seotud nõuete tunnustamist ning tähtaja ennistamist puudutavas osas kohaldada pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. Kuivõrd käesoleval juhul on võlgniku pankrot välja kuulutatud 06.10.2020, kohaldab kohus enne 01.02.2021 kehtinud PankrS redaktsiooni. PankrS § 93 lõike 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. PankrS § 102 lg 1 kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude ennistamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast PankrS § 93 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek. Vaidlus puudub selles, et hageja nõudeavaldus on esitatud enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut ja võlgniku pankrotimenetluses ei ole esitatud jaotusettepanekut.

PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 83 lg 2 kohaselt võib 10 päeva jooksul võlausaldajate üldkoosolekul otsuse tegemisest arvates esitada kohtule nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt osaleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees. PankrS § 103 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja kohtus vaidlustada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, millega jäeti ennistamata nõudeavalduse esitamise tähtaeg. Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud ennistamata nõude esitamise tähtaja, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja. Kohus leiab, et selleks, et tunnistada üldkoosoleku otsus hageja poolt vaidlustatud osas kehtetuks ja ennistada hageja nõude esitamise tähtaeg, peab kohus leidma, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud hageja nõude esitamise tähtaja ennistamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus hageja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ilmus teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.10.2020. Seega oli PankrS § 93 lg 1 alusel võlausaldajate nõuete esitamise viimane tähtpäev 06.12.2020. Ametlike Teadaannete põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Ametlikud Teadaanded on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse teated, kutsed ja kuulutused nende avalikult teatavakstegemiseks. Pankrotiseadus ei ole sätesta haldurile kohustust toimetada nõuete kaitsmise koosoleku teade võlausaldajale vahetult kätte. Kohus on seisukohal, et väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatav teade on seadusest tulenevalt kohustuslik ja ühetaoliselt kohaldatav kõigile võlausaldajatele ning võlgniku poolt teabe andmise kohustuse võimalik rikkumine ei oma antud juhul tähendust, kuna seadus ei seo võlausaldaja nõudeavalduse tähtaegse esitamise kohustust võlgniku käitumisega. Antud tähtaja näol on tegemist kõigile võlausaldajatele ühtviisi kohustusliku tähtajaga, mille ennistamine saab toimuda vaid võlausaldajast sõltumatute objektiivsete mõjuvate põhjuste esinemisel. Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohale, et tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel peab kohus hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud, st usutavaks teinud, mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud tal tähtaega järgida (näit Riigikohtu 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 10; 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07 p 10). Mõjuva põhjuse hindamine tähendab kohtu diskretsiooniotsuse tegemist, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu (näit Riigikohtu määrused tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06 p 11 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-105-07 p 9). Kohus on seisukohal, et asjaolu, et hageja sai võlgniku pankrotimenetlusest teada juhuslikult alles pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist, olenemata sellest, et pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 33 lg 1, ei saa pidada objektiivseks põhjuseks, mille esinemist ei saanud hageja ise vahetult mõjutada. Hageja nõudeavaldusele lisatud Vene Föderatsiooni Presnenski piirkonnakohtu 23.06.2020 otsusega on tõendatud, et hageja oli hagi esitanud muuhulgas kostja kui käendaja vastu, olles teadlik asjaolust, et kostja näol on tegemist Eestis elava isikuga. Seega oli hagejal piisavalt aega, et ennast oma nõude maksmapanekuks Eestis kehtiva seadusandlusega kurssi viia. Asjaolu, et hageja on Venemaal tegutsev äriühing, kellel puudub väidetavalt kokkupuude Eestiga, ei ole mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Seadus ei erista nõudeavalduse esitamise tähtaja kohaldamisel Eesti ja välismaiseid äriühinguid. Seega leiab kohus, et üldkoosolek on põhjendatult jätnud

ennistamata hageja nõude esitamise tähtaja. Hageja oli juba enne nõuete esitamise tähtaja lõppemist teadlik oma nõudeõigusest pankrotivõlgniku vastu. Hageja esitas nõudeavalduse ja selle esitamise tähtaja ennistamise avalduse alles 09.09.2020, seega ilmselge hilinemisega. Eelneva alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et PankrS § 102 lõige 2 sätestab, et kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Seega ei ole hagejat ka tähtaja ennistamata jätmise tõttu tema nõudeõigusest ilma jäetud, vaid hageja nõue rahuldatakse tunnustamise korral pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ja teatas, et tal menetluskulusid ei ole tekkinud. Seega jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.