Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-3645 märgitud koguses terasplaadid ja vanametalli. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja terasplaatide ja vanametalli väärtuse 90 575 eurot 72 senti. Hagiavalduse kohaselt ostis võlgnik kostjalt metallitooteid ning kostja osutas võlgnikule mh metallilõikamise teenust. 14. märtsil 2013 sõlmisid võlgnik ostjana ja kostja müüjana ka sellekohase müügilepingu. Eeltoodu tõttu hoiustas võlgnik suulise kokkuleppe alusel kostja laos talle kuuluvaid terasplaate ja vanametalli (terase lõikamisest tekkinud teraslehtede jääke) (edaspidi metall). Tulenevalt müügilepingust oli kostjal seisuga 26. oktoober 2017 võlgniku vastu nõue 614 646 eurot 49 senti. Kostja esitas 26. oktoobril 2017 võlgnikule nõuete tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas osaliselt oma müügilepingust tuleneva väidetava nõude 723 583 eurot 49 senti laos hoiustatud võlgniku metalli väärtusega 90 575 eurot 72 senti. Kostja väitel müüs ta võlgniku metalli viimase võlgnevuse vähendamiseks. Kostja on kohustatud andma hagejale kui võlgniku pankrotihaldurile välja käsunduslepingu alusel üle antud terasplaadid ja käsundi täitmisel tekkinud vanametalli, kuid ei ole seda teinud. Kostjal ei olnud õigust metalli hageja võlgade katteks müüa, kuivõrd metall ei olnud kostja valduses vastastikusest lepingust tuleneva tagatisena. Kostja ei ole tõendanud hageja metalli müümist. Kui kostja tõendab hageja metalli müümise, siis tuleb tal hüvitada metalli väärtus. Kostja on püüdnud võlgniku metalli väidetava müümisega pahatahtlikult tekitada kunstlikku olukorda, justkui oleks pooltel tekkinud teineteise vastu samaliigilised nõuded, mida tegelikult ei olnud. Tasaarvestus ei ole kehtiv, sest lepingupoolte nõuded ei olnud samaliigilised, samuti ei olnud võlgniku kahju hüvitamise nõue kostja vastu muutunud tasaarvestamise avalduse hetkel sissenõutavaks.

2-19-3645 Arvestades, et tasaarvestus ei ole kehtiv ja kostja on võlgniku metalli oma kaubana arvele võtnud, ei ole kostjal enam võimalik võlgniku metalli pandiõiguse sätete kohaselt võõrandada ega ka võlgnikule tagastada. Seega tuleb kostjal VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitada võlgnikule metalli väärtus 90 575 eurot 72 senti.

2-19-3645

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-19-3645 ei kehti, on hagejal jätkuvalt õigus nõuda kostjalt metalli tagastamist või selle väärtuse hüvitamist juhul, kui metalli enam alles ei ole. Maakohus asus seisukohale, et tasaarvestus ei ole kehtiv, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt metalli tagastamist või selle väärtuse hüvitamist. Maakohus luges tõendatuks, et kostja 1. oktoobri 2017 inventuuri järgi on kostja valduses 422 147,2 kg võlgniku metalli, mille kostja võttis oma kaubana arvele, ning järeldas, et eeltoodu tõttu ei vasta kostja tasaarvestusavalduses esitatud väide metalli müügi kohta tegelikkusele. Seega tuvastas maakohus, et metall on alles ja kostja valduses, st võlgnikul on õigus nõuda selle tagastamist. Samas rajas maakohus järgnevalt oma järeldused justkui asjaolule, et metalli alles ei ole, mistõttu selle tagastamine on võimatu. Nii asus maakohus seisukohale, et metalli tagastamine on võimatu, põhjendades seda asjaoluga, et kostja on võlgniku metalli oma kaubana arvele võtnud. Seejuures oli maakohus enne märkinud, et metalli on võimatu tagastada olukorras, kus seda enam alles ei ole. Samuti tugines maakohus hageja alternatiivnõude rahuldamisel VÕS § 132 lg-tele 1 ja 2, mis sätestavad kahju hüvitamise viisi asja hävimise või kaotsimineku korral. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused hageja põhinõude lahendamisel vastuolulised, mistõttu ei ole kohtu seisukoht õiguse kohaldamisel üheselt mõistetav. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 654 lg 1 teise lause alusel laieneb see nõue ka ringkonnakohtu otsusele. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14925/50, p 10). Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Maakohtu otsuse põhjenduste vastuolulisuse tõttu võis hagejale jääda selgusetuks vajadus vaidlustada kohtuotsus ainuüksi vältimaks oma õiguste kaitse võimaluste kaotamist juhul, kui kostja apellatsioonkaebust lahendades asub ringkonnakohus maakohtust erinevale seisukohale ja seda osaliselt apellatsioonimenetluses ilmnenud asjaoludel. TsMS § 456 lg 4 teise lause mõte ei ole tuua kaasa hageja kaebeõiguse kaotust olukorras, kus alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise peamiseks põhjenduseks oli see, et asja materjalide kohaselt ei olnud hageja metalli väljaandmisele suunatud põhinõude rahuldamine siiski välistatud.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.