Eesistuja Kalev Saare, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai Kullerkupp
Kohtuasi
Aktsiaseltsi E-Profiil (pankrotis) pankrotihalduri Üllar Talviste hagi osaühingu RGR AIRON vastu vara väljaandmiseks või alternatiivselt vara väärtuse hüvitamiseks
1.Aktsiaseltsi E-Profiil (pankrotis, võlgnik) pankrotihaldur Üllar Talviste (hageja) esitas 8. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi osaühingu RGR AIRON (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat hiljemalt kümne päeva jooksul alates asjas tehtava otsuse jõustumisest hagejale välja andma hagis
2-19-3645 märgitud koguses terasplaadid ja vanametalli. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja terasplaatide ja vanametalli väärtuse 90 575 eurot 72 senti. Hagiavalduse kohaselt ostis võlgnik kostjalt metallitooteid ning kostja osutas võlgnikule mh metallilõikamise teenust. 14. märtsil 2013 sõlmisid võlgnik ostjana ja kostja müüjana ka sellekohase müügilepingu. Eeltoodu tõttu hoiustas võlgnik suulise kokkuleppe alusel kostja laos talle kuuluvaid terasplaate ja vanametalli (terase lõikamisest tekkinud teraslehtede jääke) (edaspidi metall). Tulenevalt müügilepingust oli kostjal seisuga 26. oktoober 2017 võlgniku vastu nõue 614 646 eurot 49 senti. Kostja esitas 26. oktoobril 2017 võlgnikule nõuete tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas osaliselt oma müügilepingust tuleneva väidetava nõude 723 583 eurot 49 senti laos hoiustatud võlgniku metalli väärtusega 90 575 eurot 72 senti. Kostja väitel müüs ta võlgniku metalli viimase võlgnevuse vähendamiseks. Kostja on kohustatud andma hagejale kui võlgniku pankrotihaldurile välja käsunduslepingu alusel üle antud terasplaadid ja käsundi täitmisel tekkinud vanametalli, kuid ei ole seda teinud. Kostjal ei olnud õigust metalli hageja võlgade katteks müüa, kuivõrd metall ei olnud kostja valduses vastastikusest lepingust tuleneva tagatisena. Kostja ei ole tõendanud hageja metalli müümist. Kui kostja tõendab hageja metalli müümise, siis tuleb tal hüvitada metalli väärtus. Kostja on püüdnud võlgniku metalli väidetava müümisega pahatahtlikult tekitada kunstlikku olukorda, justkui oleks pooltel tekkinud teineteise vastu samaliigilised nõuded, mida tegelikult ei olnud. Tasaarvestus ei ole kehtiv, sest lepingupoolte nõuded ei olnud samaliigilised, samuti ei olnud võlgniku kahju hüvitamise nõue kostja vastu muutunud tasaarvestamise avalduse hetkel sissenõutavaks.
2.Kostja ei tunnistanud hagi, leides, et hageja nõue on aegunud ja põhjendamatu. Võlgniku metall oli kostja valduses töövõtu- ja laolepingu, mitte käsunduslepingu alusel. Kostja müüs võlgniku metalli seadusest tuleneva pandiõiguse alusel.
3.Harju Maakohus rahuldas 4. novembri 2019. a otsusega hagi hageja alternatiivnõude alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 90 575 eurot 72 senti. Maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude, s.o metalli väljaandmise nõude. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jäi võlgniku metall kostja valdusesse nii käsunduslepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 jj) kui ka töövõtust (VÕS § 635 jj) tulenevate tellimuste täitmise tulemusena. Eelduslikult tuli metall kas välja anda (VÕS § 626 lg 1) või oli kostjal õigus metalli kui vallaspanti kinni pidada kuni võlgniku rahaliste kohustuste täitmiseni (VÕS § 111) või pandieseme suhtes müügiõiguse tekkimisel see müüa (VÕS § 654 lg 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 292 lg-d 1 ja 2). Tuvastatud asjaoludel ei ole võlgnik hoiustanud oma metalli kostja juures laolepingu alusel, mistõttu pidas maakohus põhjendamatuks kostja väidet hagi aegumise kohta. Maakohtu hinnangul ei olnud tasaarvestus kehtiv. Kostja on õigusvastaselt konstrueerinud võlgniku vastu nõude, mida enda nõudega tasaarvestada, kuigi need nõuded ei olnud samaliigilised ja kostjal ei olnud 26. oktoobri 2017. a seisuga täidetavat rahalist kohustust võlgniku vastu, mida tasaarvestada. Tõenditest nähtuvalt tuvastas kostja 1. oktoobri 2017. a inventuuriga, et tema valduses on võlgniku metall väärtusega 90 575 eurot 72 senti, ja võttis selle arvele oma kaubana. Seega ei vasta tegelikkusele kostja tasaarvestusavalduses esitatud väide, et võlgniku metall oli müüdud, sest metalli müüki avalikul enampakkumisel või muul viisil kostja ja võlgniku kokkuleppe kohaselt ei toimunud. See, et kostja määras võlgniku metallile ühepoolselt hinna, pööras selle enda omandisse ja konstrueeris nõude tasaarvestamise oma nõudega, ei ole samaväärne AÕS § 294 lg 3 teises lauses sätestatuga, mil juhul, kui avalikul enampakkumisel müüakse asi pandipidajale endale, tasaarvestatakse tema nõude väärtus müügihinnaga. 2(5)
2-19-3645 Arvestades, et tasaarvestus ei ole kehtiv ja kostja on võlgniku metalli oma kaubana arvele võtnud, ei ole kostjal enam võimalik võlgniku metalli pandiõiguse sätete kohaselt võõrandada ega ka võlgnikule tagastada. Seega tuleb kostjal VÕS § 132 lg-te 1 ja 2 alusel hüvitada võlgnikule metalli väärtus 90 575 eurot 72 senti.
4.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11. märtsi 2020. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles hageja alternatiivnõue rahuldati, ning jättis uue otsusega selle nõude rahuldamata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles jäeti hageja põhinõue metalli väljaandmiseks rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtu kulud hageja kanda, märkides, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lõpplahendi jõustumist. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et vaidlusalused õigussuhted ei vasta laolepingu tunnustele, kuid võivad tuleneda nii käsundus- kui ka töövõtulepingust. Õigussuhete kvalifitseerimisel üksikute tellimuste raames viidatud kahe lepinguliigina ei ole määravat tähtsust, sest mõlema lepingu liigi korral võib lepinguliseks kõrvalkohustuseks olla vallasasjade hoiustamine ja sellekohaste eelduste olemasolu korral on hagejal võimalik nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist (VÕS § 108 lg 1, AÕS § 80 lg 1). Hageja esitas hagis esmase nõudena asjade väljaandmise nõude ja alternatiivselt nende väärtuse hüvitamise nõude. Alternatiivne nõue on kahju hüvitamise nõue lepingulise kohustuse täitmise asemel või kahju hüvitamise nõue vindikatsiooninõude asemel. Kahju hüvitamist lepingulise kohustuse täitmise nõude asemel või vindikatsiooninõude asemel saab nõuda VÕS § 115 järgi. Kõnealuse nõude alusnormiks ei saa olla VÕS § 132 lg 1, mis täpsustab kahju hüvitamise viisi selle hävimise või kaotsimineku korral. Lepingu järgi tagastamisele kuuluva asja tagastamata jätmisel saab nõuda VÕS § 108 lg 2 esimese lause järgi kohustuse täitmist. Kui kohustus seisneb asjade tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi asja tagastamise vastu. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et ta on kaotanud huvi asjade tagastamise vastu. Hageja esitas alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks, kui asjad ei peaks olema kostja valduses. Pole võimalik väita, et asjad on kostja valduses ebaseaduslikult. Maakohus tuvastas, et metall anti kostjale üle lepingu alusel ja hageja võlgneb kostjale samast õigussuhtest vähemalt 614 646 eurot 49 senti. Seega võib kostja keelduda metalli väljaandmisest VÕS § 111 lg 1 alusel, kuni hageja oma kohustuse täidab. Maakohus tuvastas, et kostja valduses (kostja laos) on võlgniku metall väärtusega 90 575 eurot 72 senti. Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et kostja võttis metalli arvele oma kaubana ja pööras selle enda omandisse, kajastades vara raamatupidamislikult enda varana. Seda, et hagis nõutud esemed on kostja valduses, kinnitas kostja ka apellatsioonikohtu istungil. Samuti kinnitas kostja seaduslik esindaja, et tal on võimalik esemed identifitseerida. Seega ei ole VÕS § 115 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud (kostja ei ole hagis nõutud asju võõrandanud, hageja võis nõuda nende tagastamist ja hageja ei ole kaotanud huvi asjade tagastamise vastu) ning maakohtul ei olnud alust hageja alternatiivnõuet rahuldada. Esmase nõude rahuldamata jätmist oleks hagejal olnud õigus vaidlustada otsuse peale edasi kaevates ka siis, kui maakohus rahuldas hageja tagumises järjekorras esitatud nõude. Kui kostja tagumises järjekorras esitatud nõude vaidlustas, ei ole eespoolne rahuldamata jäänud nõue edasikaebusega kaetud ja selles osas tulnuks hagejal esitada kaebus. 3(5)
2-19-3645
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jõustada maakohtu otsus või saata asi uueks läbivaatamiseks samale maa- või ringkonnakohtule või uue otsusega hagi rahuldada. Ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui tugines otsuses uuele hilinenult esitatud asjaolule, mille esitamine ei olnud lubatud (kostja kinnitus, et võlgniku metall asub tema laos). Ringkonnakohus järeldas valesti, et võlgniku metall ei ole müüdud ning asub kostja laos. Seejuures tugines ringkonnakohus valesti kostja ringkonnakohtu istungil antud ütlustele ja kostja seadusliku esindaja istungil antud seletusele, millel ei ole tõendi väärtust. Ringkonnakohus leidis hageja menetlusõigusi rikkudes, et hageja pidanuks maakohtu otsuse esmase nõude rahuldamata jätmise osas vaidlustama. Hageja jättis kaebuse esitamata, lähtudes eeldusest, et kostja ei valetanud ega võltsinud tõendeid, kui väitis, et võlgniku metall on maha müüdud. Hageja ei saanud ette näha olukorda, et kostja hakkab apellatsioonimenetluses tõendama, et võlgniku metall ei olegi maha müüdud. Valetamine ringkonnakohtus on toonud kostjale soodsa kohtulahendi.
7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 5 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Kohtud lahendasid hagiavalduse alusel hageja põhinõuet kostja vastu metalli väljaandmiseks (VÕS § 108 lg 2 esimene lause ja sellega seotud erisätted, samuti AÕS § 80 lg 1) ja alternatiivset nõuet metalli väärtuse hüvitamiseks (VÕS § 115). Maakohus rahuldas hageja alternatiivse nõude ja jättis tema põhinõude rahuldamata. Maakohtu otsust põhinõude rahuldamata jätmise kohta ei vaidlustatud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles hageja alternatiivne nõue rahuldati, ning jättis uue otsusega ka selle nõude rahuldamata.
10.Kolleegium leiab, et maakohus rikkus hageja põhinõude lahendamisel oluliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, tehes vastuolulise otsuse ja jättes asjas tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata. Selliselt on menetlusõiguse normi TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 669 lg 1 p 5 mõttes oluliselt rikutud. TsMS § 656 lg 4 järgi on ringkonnakohtul juhul, kui menetlusnormi oluline rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, õigus otsustada, kas lahendi see osa tühistada (alused, mil ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, on sätestatud TsMS § 656 lg-tes 1 ja 2). Kuna ringkonnakohus jättis maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise kõrvaldamata, siis tühistab kolleegium TsMS § 692 lg 5 esimese lause alusel nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
11.Maakohus tuvastas, et kostja valduses on võlgniku metall väärtusega 90 575 eurot 72 senti ja samas on kostjal võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue vähemalt 614 646 eurot 49 senti ning hageja nõude lahendamine sõltub kostja tehtud tasaarvestuse kehtivusest. Maakohus märkis, et tasaarvestuse kehtivuse korral on võlgniku metalli tagastamise nõue lõppenud. Kui aga tasaarvestus 4(5)
2-19-3645 ei kehti, on hagejal jätkuvalt õigus nõuda kostjalt metalli tagastamist või selle väärtuse hüvitamist juhul, kui metalli enam alles ei ole. Maakohus asus seisukohale, et tasaarvestus ei ole kehtiv, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt metalli tagastamist või selle väärtuse hüvitamist. Maakohus luges tõendatuks, et kostja 1. oktoobri 2017 inventuuri järgi on kostja valduses 422 147,2 kg võlgniku metalli, mille kostja võttis oma kaubana arvele, ning järeldas, et eeltoodu tõttu ei vasta kostja tasaarvestusavalduses esitatud väide metalli müügi kohta tegelikkusele. Seega tuvastas maakohus, et metall on alles ja kostja valduses, st võlgnikul on õigus nõuda selle tagastamist. Samas rajas maakohus järgnevalt oma järeldused justkui asjaolule, et metalli alles ei ole, mistõttu selle tagastamine on võimatu. Nii asus maakohus seisukohale, et metalli tagastamine on võimatu, põhjendades seda asjaoluga, et kostja on võlgniku metalli oma kaubana arvele võtnud. Seejuures oli maakohus enne märkinud, et metalli on võimatu tagastada olukorras, kus seda enam alles ei ole. Samuti tugines maakohus hageja alternatiivnõude rahuldamisel VÕS § 132 lg-tele 1 ja 2, mis sätestavad kahju hüvitamise viisi asja hävimise või kaotsimineku korral. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused hageja põhinõude lahendamisel vastuolulised, mistõttu ei ole kohtu seisukoht õiguse kohaldamisel üheselt mõistetav. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 654 lg 1 teise lause alusel laieneb see nõue ka ringkonnakohtu otsusele. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-14925/50, p 10). Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Maakohtu otsuse põhjenduste vastuolulisuse tõttu võis hagejale jääda selgusetuks vajadus vaidlustada kohtuotsus ainuüksi vältimaks oma õiguste kaitse võimaluste kaotamist juhul, kui kostja apellatsioonkaebust lahendades asub ringkonnakohus maakohtust erinevale seisukohale ja seda osaliselt apellatsioonimenetluses ilmnenud asjaoludel. TsMS § 456 lg 4 teise lause mõte ei ole tuua kaasa hageja kaebeõiguse kaotust olukorras, kus alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise nõude rahuldamata jätmise peamiseks põhjenduseks oli see, et asja materjalide kohaselt ei olnud hageja metalli väljaandmisele suunatud põhinõude rahuldamine siiski välistatud.
12.Alama astme kohtute lahendite tühistamise tõttu kaebusest mitteolenevatel põhjustel ei pea kolleegium vajalikuks vastata kassatsioonkaebuse väidetele.
13.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.
14.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Hageja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Saare, Peeter Jerofejev, Kai Kullerkupp
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.