Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2023, Tallinn Tsiviilasja number
2-18-124589
Tsiviilasi
OMEGA INVEST OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. mai 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OMEGA INVEST OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-124589 ja saata asi menetluskulude kindlaksmääramiseks uuesti lahendamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada OMEGA INVEST OÜ määruskaebus.
3.Jätta rahuldamata OMEGA INVEST OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud OMEGA INVEST OÜ (hageja) hagi X (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Harju Maakohus tegi 29. septembril 2020 otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2770,41 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 463,30 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 74% ulatuses kostja kanda ja 26% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2023. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja põhivõla nõude 798,82 eurot ületavas osas ja viivisenõude 463,30 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse
osas ning tegi uue otsuse, millega jättis menetluskulud 82% ulatuses hageja kanda ja 18% ulatuses kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus edasi kaebamata 1. märtsil 2023.
2.Hageja esitas 4. aprillil 2019 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1220 eurot, s.o riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulu 870 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta) ja 120 eurot (käibemaksuta). Hageja palus mõista kostjalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja selgitas, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb ta õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
3.Kostja leidis 26. aprillil 2019 esitatud seisukohas, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud, kuivõrd hageja oleks saanud kostjaga kokkuleppele ka kohtuväliselt. Samuti on hageja menetluskulud ülepaisutatud. Hageja on inkassoettevõte, kelle põhitegevusalaks on võlgade sissenõudmine. Seetõttu ei olnud hagejal vaja kohtus esindamiseks lepingulist esindajat.
4.Kostja esitas 26. aprillil 2019 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1080 eurot. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
5.Hageja esitas 2. mail 2019 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale, leides, et arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja nendele kulunud aega ning ka asja keerukust, ei ole kostja menetluskulud esitatud ulatuses põhjendatud. Hageja hinnangul saab põhjendatuks lugeda lepingulise esindaja ajakulu 5 tunni ulatuses. Arvestades kostja esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud tunnitasu 80 eurot.
6.Hageja esitas 23. detsembril 2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja palus mõista kostjalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja selgitas, et ta on käibemaksukohuslane, mistõttu taotleb ta õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
7.Kostja esitas 9. jaanuaril 2023 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1680 eurot, s.o riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1380 eurot. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot. Kostja palus mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja kinnitas, et menetluskulud ei sisalda käibemaksu. Samuti kinnitas kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
8.Hageja esitas 13. jaanuaril 2023 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale, leides, et kostja menetluskulud (s.o õigusabikulud) ei ole esitatud ulatuses põhjendatud. Kostja leidis, et maakohtu 29. septembri 2020 otsusega tutvumise ja analüüsimisega seotud põhjendatud ajakulu on 20 minutit. Arvestades, et apellatsioonkaebuses on korratud varasemaid seisukohti, 2 (6)
on selle koostamise põhjendatud ajakulu 3 tundi ja 30 minutit. Kuivõrd ringkonnakohus ei nõudnud kostjalt vastust hageja esitatud seisukohale apellatsioonkaebusele, siis on hageja seisukohaga tutvumise ja selle analüüsiga seotud ajakulu põhjendamatu. Põhjendamatu on ka kostja 6. jaanuari 2023. a seisukoha koostamise ajakulu, sest ringkonnakohus ei nõudnud kostjalt seisukohta ning sellist seisukohta ei ole ringkonnakohtule ka esitatud. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on hageja hinnangul põhjendatud 10 minuti ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 12. mai 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) hageja ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 306 eurot ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud 2263,20 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1957,20 eurot ning neilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus määras vastavalt kostja soovile, et menetluskulud makstakse välja Renovum OÜ arveldusarvele nr EE377700771002004100. Maakohus leidis, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas asja menetlusega ning märgitud ajakulu vastab tehtud toimingutele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kokku 12 tundi. Maakohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu suurus 90–120 eurot, ilma käibemaksuta, vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Lähtudes esindaja tunnihinnast 90–120 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 1350 eurot. Menetluskuluna on põhjendatud ka riigilõiv 350 eurot. Kokku on hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus seega 18% 1700 eurost, s.o 306 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Maakohus hindas kostja menetluskulusid ja leidis, et kostja menetluskulude nimekirjades märgitud esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas asja menetlusega ning märgitud ajakulu vastab tehtud toimingutele. Seega on põhjendatud kostja esindaja ajakulu maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kokku 20,5 tundi. Maakohus asus seisukohale, et esindaja tunnitasu 120 eurot, ilma käibemaksuta, vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Lähtudes esindaja tunnihinnast 120 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 2460 eurot. Menetluskuluna on põhjendatud ka riigilõiv 300 eurot. Kokku on hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus seega 82% 2760 eurost, s.o 2263,20 eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikkused nõuded ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuld summas 1957,20 eurot (=2263,20 – 306). Maakohus rahuldas kostja taotluse ja märkis menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mitte suurem summa kui 770,80 eurot ja mõista pärast tasaarvestust hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud mitte suuremas summas kui 464,80 eurot. Hageja palus määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Määruskaebuse kohaselt ei nähtu maakohtu määrusest, et maakohus oleks kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt hinnanud. Samuti ei ole maakohus 3 (6)
hinnanud kostja menetluskulude osas hageja poolt esitatud vastuväiteid. Hageja hinnangul saab pidada kostja lepingulise esindaja toiminguid maakohtus põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetlusega seotud toimingute ajakulu, kuivõrd tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette selliste kulude hüvitamist. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumise ning hagivastusega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks ei saa olla rohkem kui 3 tundi, sest tegemist on nö tüüpvastusega tarbijakrediidi vaidlustes. Kostja 14. märtsi 2019. a seisukoha koostamisega seotud toimingud ei saa olla põhjendatud rohkem kui 1 tunni ulatuses, sest kostja sisuliselt kordab juba hagi vastuses esitatud väiteid. Hageja hinnangul saab pidada kostja lepingulise esindaja toiminguid ringkonnakohtus põhjendatuks 4 tunni ulatuses. Hageja kordas 13. jaanuari 2023. a seisukohas esitatud vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale. Arvestades, et kostja esindaja ei ole advokaat, siis on ebamõistlik ka esindaja tunnitasu 120 eurot. Eestis on tavapärane juristi tunnitasu 80 eurot.
11.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
14.Hageja on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja suuremas summas kui 770,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Eeltoodud rikkumine puudutab ka vaidlustatud määruse seda osa, mille peale ei kaevatud. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus menetlusnormi oluline rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, on ringkonnakohtul õigus otsustada, kas lahendi see osa tühistada. Alused, mil ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata, on sätestatud TsMS § 656 lg-des 1 ja 2 (RKTKo 30.09.2020 2-19-3645, p 10). Praegusel juhul ei ole maakohus määrust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Seetõttu tuleb maakohtu otsus ka vaidlustamata osas tühistada (TsMS § 656 lg 4 koosmõjus §-ga 659).
15.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on jätnud kostja menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata. TsMS § 178 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021 2-17-13164/62, p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu olulises osas maakohtu kaalutlusi (v.a lepingulise esindaja tunnitasu suurust puudutavas osas), miks kostja menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid ning nendele kulunud aega võib pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on viidanud 16. septembril 2021 toimunud Tallinna Ringkonnakohtu, Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu ümarlaual antud juhisele, mille kohaselt tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel vältida liigset detailidesse laskumist. Kolleegiumi hinnangul ei järeldu viidatud ümarlaual 4 (6)
võetud seisukohtadest, et kohus ei peaks kindlaksmääratavaid menetluskulusid üldse täpsemalt hindama ja võiks teha lahendi sisuliste põhjendusteta. Kolleegium leiab, et põhjendamiskohustuse täitmiseks ei piisa maakohtu üldsõnalisest väitest, et kõik kostja menetluskulude nimekirjas esitatud esindaja toimingut on vajalikud ja põhjendatud ning ajakulu vastab tehtud toimingutele.
16.Ka ei ole maakohus analüüsinud hageja vastuväiteid kostja maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludele. Hageja on 2. mail 2019 esitanud vastuväited kostja maakohtus kantud menetluskuludele ja 13. jaanuaril 2023 kostja ringkonnakohtus kantud menetluskuludele. Hageja on leidnud, et kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud, samuti on vastuväited esitatud esindaja tunnitasu suurusele. Rahuldades kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused, on maakohus sisuliselt jätnud arvestamata hageja vastuväited. Seejuures ei ole maakohus vaidlustatud määruses märkinud, miks kohus on jätnud hageja vastuväidetega arvestamata.
17.Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-13416, p 56). Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut kostja menetluskuludele ja kohus on jätnud käsitlemata ning vastamata ka hageja vastuväidetele, ei ole ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut maakohtu diskretsiooniotsustusele.
18.Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo 16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16). Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul põhjendatud asja saatmine maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on kostja menetluskulude suuruse hindamise jätnud olulises osas põhjendamata, mis võis tingida ka ebaõige lahendi. Seejuures ei ole ringkonnakohtul võimalik valdavas osas põhjenduste puudumise tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, sest see kitsendab põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist.
19.Eelnevast tulenevalt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uuesti lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja vastuväidetele kostja menetluskuludele ning põhjendada, miks saab kostja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulu pidada põhjendatuks või põhjendamatuks.
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. See tähendab, et vaatamata määruskaebuse rahuldamisele ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt võimalike menetluskulude (nt riigilõiv määruskaebuselt) hüvitamist ega taotleda riigilt ka riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel (vt RKTKm 31.05.2011 32-1-18-11, p 26). Seetõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks.
21.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja kulude uueks 5 (6)
kindlaksmääramiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014 3-2-1-46-14, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.