2-20-5042/19 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

11.Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale, võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib avaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 6-8 peale võib ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlausaldaja esitas 02.04.2020 kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutise haldur aruandest nähtub, et 02.07.2020 kinnitas võlgniku juhatuse liige A J oma ekirjaga teabenõude kättesaamist ning pidas võimalikuks vastata paari nädala jooksul. Eelmainitud e-kirjaga kinnitas võlgnik makseraskusi ning ei vaielnud pankrotiavaldusele vastu. Käesoleva aruande esitamise seisuga ei ole võlgnik ajutise halduri teabenõudele vastanud ega palutud dokumente esitanud. Ajutine haldur tugineb oma arvamuses peamiselt võlausaldaja seisukohtadele ja avaldusele ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile tulenevalt päringute vastustest ning avalikult kättesaadavast informatsioonist. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikul osalusi teistes äriühingutes ei ole. Võlgnikule kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud. Maanteeameti andmete kohaselt võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõidukeid ega väikelaevu ei ole. Ajutisele haldurile ei ole käesoleval ajal teada kas võlgnikul on kohustusi töötajate ees. Võlgnikul on kohustusi kokku 173 357,28 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Äriregistri teabesüsteemis on viimane esitatud majandusaasta aruanne 2016. aasta kohta, millest tulenevalt puudub ajutisel halduril informatsioon võlgniku tegevuse osas käesoleval ajal. Pangakontodelt nähtub tegevuse oluline vähenemine alates 2019.a. suve lõpust ja tegevuse seiskumine alates 2019.a. sügisest. Tulenevalt pankrotiseaduses antud maksejõuetuse põhjuste liigitustest on käesoleval juhul maksejõuetuse põhjuseks võimalik esialgu määratleda „muud põhjused“. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu hiljemalt alates 2019.a. oktoobrikuust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid. Raskete juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole võimalik olnud kindlalt tuvastada. Siiski märgib ajutine haldur esiteks, et kuna võlgnik ei olnud suuteline 2019. aasta oktoobrikuus võlausaldaja ees oma kohustusi täita, pidanuks võlgnik esitama ise pankrotiavalduse, kuid jättis

selle tegemata. Teiseks tuleb märkida, et äriühingu majandusaastaaruannete esitamata jätmine mitme aasta vältel viitab ebakorrektsele raamatupidamise korraldamisele. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest suuresti erinevaid ja selgeid tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Siiski võis pangakontodel märgata ettevõtlusega mitteseotud kulude olemasolu – restoranide arved jms. Lisaks leiab ajutine haldur, et teabenõudele vastamata jätmine ja tahtmatus oma probleeme lahendada võib viidata tõenäolistele juhtimisvigadele. Ajutisel halduril ei ole käesolevas menetlusstaadiumis võimalik tehtud järeldusi ajutise menetluse piiratud mahtu arvestades lõplikult kinnitada. Käesoleval ajal ei ole ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara väärtuses, mille realiseerimisel oleks võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara mille arvel läbi viia pankrotimenetlust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara, mille arvelt oleks võimalik edaspidi võlausaldaja nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 1368 eurot koos käibemaksuga. Võlausaldajal ei ole iseenesest halduri tasu osas vastuväiteid. Võlausaldaja märgib, et tasuarvestuses sisaldub kohtuistungi kestus 30 minutit. Kui kohus vaatab pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses, siis kohtuistungil osalemisega seotud kulu ei teki. Haldur leiab aruandes, et esineb alus lõpetada pankrotiavalduse menetlemine raugemisega, kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti vähemalt 3000 eurot. Avaldaja palub kohtul jätta täiendav deposiit nõudmata. Kohus arvestades võlausaldaja poolt ajutise halduri tasuks ettemakstud summat, ajutise halduri töötasu suurust ja pankrotimenetluse jätkamiseks vajalikku summa suurust, määras 14.08.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 1850 eurot. Sellekohane teade avaldati 14.08.2020 Ametlikes Teadaannetes. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 10.09.2020. Avaldaja esitas 10.09.2020 taotluse, milles palub tagastada võlausaldajale Loading Systems International B.V. 14.04.2020 ajutise halduri tasu ja kulude katteks Rahandusministeeriumi kontole tasutud deposiit summas, mis ületab ajutise pankrotihalduri Maire Armi taotluse alusel välja makstavat ajutise halduri tasu ja kulusid, arvelduskontole, millelt on deposiit tasutud. Avaldaja teavitas, et ei soovi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks täiendavat deposiiti tasuda. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara ja kohustusi on 173 357,28 euro ulatuses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur toob esile, et pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest suuresti erinevaid ja selgeid tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud, kuid siiski võis pangakontodel märgata ettevõtlusega mitteseotud kulude olemasolu. Menetluse piiratud mahtu arvestades ei saa haldur tehtud järeldusi lõplikult kinnitada. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on märkinud, et pankrotiasja ettevalmistamisel tavapäraste toimingute töömaht oli 11,5 tundi, millele lisandub istung 0,5 tundi, kokku 12 tundi. Kohus nõustub avaldajaga, et kuna käesolevat tsiviilasjas vaatas kohus pankrotiavalduse läbi kirjalikus menetluses, siis kohtuistungile kulunud aeg ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on ülejäänud ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 95 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus peab põhjendatud töötasuks 1311 eurot (11,5 tundi*95+ käibemaks 218,50). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb hüvitada võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt vastavalt PankrS § 23 lg-le 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu. Kohus jätab ajutise halduri taotluse rahuldamata summas 57 eurot.