Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
23. september 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-18304
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
OÜ Belgardi Kinnisvara hagi CC, NN ja BB vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks ja korteriomandi 1/6 mõttelise osa kohta GG (surnud 2. juunil 2019) omandiõiguse tuvastamiseks Harju Maakohtu 6. detsembri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Belgardi Kinnisvara määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Belgardi Kinnisvara (registrikood 11942053) Kostja I Tallinna notar BB Kostja II CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III NN (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tühistada Harju Maakohtu 6. detsembri 2019. a määrus osas, milles maakohus jättis OÜ Belgardi Kinnisvara hagi CC ja NN vastu pärandi vastuvõtmise fakti tuvastamiseks menetlusse võtmata ja jaotas menetluskulud. Saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Jätta maakohtu määrus muutmata osas, milles maakohus jättis menetlusse võtmata hagi BB vastu. Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, milles hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis rahuldamata taotluse hagi tagamiseks. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
nõustub kohtuga, et notar ei saa olla kohaseks kostjaks, milles palutakse tuvastada võlgniku poolt pärandi vastuvõtmine. Kaebuses on märgitud kostjateks ka kostjad II ja III. Hageja viitas PärS §-le 170 ja selgitas, et ta ei saa notarilt infot selle kohta, kes on pärandaja pärandi vastu võtnud, kes on pärandist loobunud ega infot pärandaja pärandvara koosseisu kohta. Pärandaja pärijad on kostja II ja nende kaks tütart – võlgnik ja kostja III. Võlgnik teadis juba 2013. a-l, et pärandaja oli surnud. Eluliselt on ebausutav, et ta ei teadnud aastaid oma isa surmast ega võtnud tema pärandit vastu kolme kuu jooksul pärast surma. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-12712 selgitanud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust. Pärand läheb pärijale üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga (PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1). PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist loobumise tähtaeg kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Võlgnikul on hageja ees täitmata kohustused. Kohtutäitur on koostanud 27. juunil 2016 varaliste nõuete/õiguste arestimise akti, millega täitur arestis kõik võlgniku varalised õigused, mis tulenevad pärandaja pärandvara pärimisest. Pärandi hulgas on korteriomand, millest võlgnikule kuulub 1/6 suurune mõtteline osa. Võlgniku pärimismenetluse algatamise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 21. novembril 2019. Võlgniku pärija OO võttis vastu võlgniku pärandi ja teda saab menetlusse kostjana kaasata.
15), samuti on pärimisregistrisse kantud andmetel PärS § 1761 lg 1 teise lause kohaselt üksnes informatiivne tähendus. Hageja on ka välja toonud asjaolu, et tal on võlgniku vastu nõue, mille täitmiseks on algatatud täitemenetlus. Sellises olukorras on hagejal TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi tuvastamaks, et võlgnik on pärandaja pärija, kuna pärandvara arvel võib olla võimalik hageja nõue võlgniku vastu rahuldada. Hagejal on õiguslik huvi esitada tuvastushagi kostjate II ja III vastu, kes on pärandaja teised pärijad ja seega vaidlusaluse õigussuhte osalised. Maakohus saab asja lahendades selgitada, kas hageja soovib ka võlgniku pärija kui samuti vaidlusaluse õigussuhte ühe osalise menetlusse kaasamist. Hageja on määruskaebuses sellisele soovile viidanud.
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.