võlgnik: T.M. (ik XXX; elukoht XXX, xxxxxxx, XXX, xxxxx XXX ) usaldusisik: A.M. (ik XXX; elukoht XXX,xxxxxxxx, XXX, xxxxx XXX) võlausaldajad: 1) Finants Inkasso OÜ (rg-kood 12319971; e-post XXX) 2) Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu (rgkood 70000349; e-post XXX) 3) Aktiva Finance Group OÜ (rg-kood 10746479; e-post XXX)
Kohtuistung
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Vabastada T.M. kohustustest.
(ik
XXX)
tema
pankrotimenetluses
täitmata
jäänud
Pankrotivõlausaldajate nõuded T.M. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
4.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 02.11.2018 määrusega välja T.M. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti. Tartu Maakohtu 20.04.2020 määrusega (jõustus 15.05.2020) lõpetati T.M. pankrotimenetlus raugemise tõttu ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras T.M. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks A.M.. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks korda aastas (30.oktoobril ja 30.aprillil) ning tegema võlausaldajatele väljamakseid igal aasta 10.aprillil.
2.Aruanded on kohtule esitatud 19.11.2020, 23.05.2021, 18.11.2021, 29.05.2022, 13.12.2022, 10.06.2023, 20.03.2025. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnikule terve menetluse kestel määratud puuduv töövõime, mistõttu terviseprobleemidest tulenevalt ei ole võlgnik töötanud. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus ja laekumine II pensionisambast. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud ühe väljamakse võlausaldajatele kogusummas 200,47 eurot. Võlgnikul vara puudub.
3.Võlgnik esitas kohtule 05.08.2025 taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku kohustustest vabastamiseks seoses viie aasta möödumisega menetluse algatamisest.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
5.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
6.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 2
T.M. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime ja terviseprobleemide tõttu ei ole võlgnik töötanud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
8.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. Kuna kohtule kõiki aruandeid ei esitatud, siis on toimunud ka kaks ärakuulamist.
9.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus ja laekumine II pensionisambast. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lg 3 saab pensionist arestida kuni 50%, kuid seejuures säilitatakse vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Võlgnik on teinud võlausaldajatele ühe väljamakse kogusummas 200,47 eurot. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Võlgnikul vara puudub. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.
10.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus PankrS §173 järgi, mille süüline rikkumine annaks alust lõpetada kohustustest vabastamise menetlus, jättes võlgnik kohustustest vabastamata. Kohtule esitatud dokumentidest ja ärakuulamistel on ilmnenud, et võlgnikul ja usaldusisikul on olnud aruannete esitamine kohtule erinevatel põhjustel raskendatud.
11.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,
3
pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud, puuduva töövõime tõttu ei ole ta võimeline tulutoova tegevusega tegelema. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.M. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
12.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud T.M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka T.M. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab T.M. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb A.M. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.