Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Pärast pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult Pankrotiseaduses sätestatud korras. Nõuded esitada pankrotihaldurile tema aadressil: Õigusbüroo Faktootum OÜ Õpetaja 9a Tartu 51003. 7.Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele. 8.Saata määrus võlgnikule ja pankrotihaldur Küllike Mittile.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viko House OÜ esitas 02.08.2020. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul on võlausaldajate (tarnijate) ees võlgnevusi kokku 334 921,6 euro ulatuses, debitoorseid nõudeid 209 509,75 euro ulatuses. Varaks on olemasolev inventar ja tööriistad, mille jääkväärtus 28252,17 eurot. Võlgnik on esitanud maksejõuetuse põhjenduse: tema majanduslik olukord on olnud stabiilne kuni 2019.aastani. 2019-2020 teostas võlgnik töid Tartu linnas ja sel objektil ilmnesid asjaolud, mis põhjustasid nii kokkulepitud tähtaja kui ka eelarve ületamise. Tellija keeldus maksmast mistahes tasu, esitas vastunõude. Selle tulemusena vähenesid võlgnikul käibevahendid ja tekkisid võlgnevused. Samal perioodil ja võlgnikul raha saamata Norra kliendilt ja kohalikult kliendilt. 14.07.2020 võttis kommertspandipidaja võlgnikult ära tsehhis olnud seadmed ja tööriistad. Edaspidise töö tegemiseks puuduvad seadmed ja tööriistad, käibevahendite puuduse tõttu ei ole võimalik neid ka osta ega rentida ja võlgnik ei saa tegevust jätkata. Puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja võlgnik leiab, et ta on püsivalt maksejõuetu. Palub välja kulutada Viko House OÜ pankroti. On lisatud andmed põhivara, võlgade ja debitoorsete võlgnike kohta. Põhivara nimekirjast nähtub, et võlgniku põhivaraks on erinevad tööriistad ja mehhanismid jääkmaksumuses

28 252,17 eurot, võlgasid kokku 334 921,60 euro väärtuses ja nõudeid klientide vastu kokku 209 509, 75 euro väärtuses. Kohus määrusega 12.08.2020 pankrotihalduriks Küllike Mitti.

võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

Ajutine pankrotihaldur esitas kajastatud järgmist (kokkuvõte).

26.08.2020 kohtule aruande. Ajutise halduri aruandes on

Üldiseloomustus. Võlgniku suhtes on käimas üks täitemenetlus Tartu Maakohtu 13.07.2020 määruse tsiviilasjas nr . 2-20-6244 alusel (sissenõudja OÜ Andu Trepp). Võlgniku varadele on seatud kommertspant Raidano OÜ kasuks summas 150 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetest tuleneb, et võlgniku raskused maksekohustuste täitmisega on alanud 2020.a aprillikuust, käesoleval ajal maksuvõlg 5176,43 eurot, lisanduvad maksuintressid. Seisuga 12.08.2020 on võlgnikul 9 kehtivat töölepingut. Äriühing on asutatud 04.04.2016 füüsilise isiku Vxxxxx Kxxxxxxxx poolt. Põhitegevusalaelamute ja mitteeluhoonete ehitus. Äriühing asutati sissemakset tegemata, osakapitali sissemakse 2500 eurot on osaniku poolt tehtud 20.01.2017. Äriühingu raamatupidamisarvestus näib olevat korrektne. Äriühingu majandustegevuse raames saadi aastal 2017 suur tellimus Rootsi pagulasmajade moodulite valmistamiseks. Planeeriti tootmine ja tehti ettevalmistused, projekt ei käivitunud tellijapoolsete finants probleemide tõttu. 2019.aastal sõlmitud töövõtulepingu raames tekkisid erimeelsused tellijaga, mille tõttu tellija keeldus maksmast kokkulepitud tasu, esitas hoopis vastunõude, võlgnikul puudusid käibevahendid ja tekkisid võlgnevused. Samal perioodil ei saanud võlgnik raha Norra kliendilt. Käibevahendite puudumise tõttu eiolnud võlgnik võimeline lõpule viima ka teisi pooleliolevaid projekte, mis tõi kaasa lepingute ülesütlemise tellijate poolt ja leppetrahvide ja kahjunõuete esitamise Viko House OÜ vastu. 14.07.2020 võttis kommpertspandipidaja võlgniku tsehhist aadressil Puidu tn 17b Viljandi ära seal olnud võlgniku tööriistad ja seadmed. Seetõttu puudusid äriühingul edaspidi tööde tegemiseks vajalikud seadmed ja tööriistad. Käibevahendite puudumise tõttu ei olnud neid võimalik enam ka osta või rentida. Kuna puuduvad vahendid võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks ja puuduvad võimalused neid juurde hankida, esitas võlgnik pankrotiavalduse. Ajutine haldur esitab ulatusliku analüüsi võlgniku bilansi aktiva ja kohustuste struktuuri kohta, andmed vara ja kohustuste suhte muutumise ja tulude-kulude liikide muutumise kohta. Võlgniku majandustegevuse tulem on olnud alates aastast 2018 negatiivne. Peamise osa võlgniku varast moodustavad nõuded teiste isikute vastu, neid nõudeid peab võlgniku juhtkond lootusetuteks. Ajutine haldur on saanud teavet võlgniku seaduslikult esindajalt ja ka võlausaldajatelt, mille järgi on ilmne, et osa võlgniku kohustusi on seisuga 12.08.2020 raamatupidamises kajastamata. Seetõttu võivad käärid raamatupidamises kajastatu ja tegeliku olukorra vahel olla suuremad. Võlgniku võlasuhete analüüs näitab, et aruande koostamise ajaks on 244,08% võlgniku varast finantseeritud võlgadega, seega on võlgnik sõltuvuses võõrkapitalist. Võlgniku likviidsuskordajate analüüsi järgi on võlgniku maksevõime eriti nõrk, sellele võib järgneda pikemaajaline maksevõimetus. Äriühingu majandusnäitajate analüüsid näitavad, et võlgnikettevõtte tegevus on olnud heitlik ja viimased kaks ja pool tegevusaastat on võlgnik tegutsenud märkimisväärse kahjumiga. Äriühing on suures pankrotiohus. Seisuga 31.12.2019 pidi äriühingu juht aru saama, et äriühingu varaks on peamiselt lootusetud nõuded ostjate vastu, äriühing tegutseb juba pikemat aega ainuüksi võlausaldajate arvel. Võlgniku vara.

Äriühingul puudub raha kassas, arvelduskontol SEB Pank AS-s kontojääk 5550,94 eurot. Kontol arest võlausaldaja nõude katteks. Äriühingu kontol Leedu krediidiasutuses kontojääk 162,82 eurot, kaardikontol 4,09 eurot. Äriühingul on nõudeid teiste isikute vastu- vähemalt seitsme äriühingu vastu ja ühe eraisiku vastu. Kokku nõudeid teiste isikuta vastu summas enam kui 130 000 eurot. Nõuded teiste isikute vastu on vähemalt osaliselt käsitatavad lootusetute nõuetena. Võlgniku nimele on registreeritud üks haagis, mille väärtust hindab võlgnik 150 eurole. Võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ega muud registrisse kantavat vara. Võlgniku raamatupidamisarvestuse järgi võlgnikule kuuluv vallasvara- seadmed ja tööriistadon kommertspandipidaja poolt võlgniku tsehhist ära viidud 14.07.2020. Võlgnik ei ole osanud anda seletust, mis asjaoludel on kommertspandipidaja otsustanud vara ära viia. Mingeid dokumente seoses vara äraviimisega võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt ei koostatud. Kokkuvõttes on ajutine pankrotihaldur tuvastanud võlgniku vara koguväärtuses umbes 6300 eurot. Võlgniku kohustused. Võlgniku vastu on pandiga tagatud nõudeid kokku vähemalt 62 053,59 euro ulatuses, mille hulgas üürileandja nõue ja kommertspandipidaja nõue. Pandiga tagamata nõue on: Maksu- ja Tolliameti ees 5176,43 euro ulatuses, lisanduvad maksuintressid 31,80 euro ulatuses. Võlad erinevate tarnijate ees (63 tarnijat) kokku 695 228,68 euro ulatuses. Võlad töötajate ees (kokku 10 töövõtjat) summas 33 651,02 eurot. Muud viitvõlad, kokku võlakohustused seisuga 12.08.2020 võivad ulatuda 799 445,03 euroni. Hinnang võlgniku varalisele seisundile, maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid ümber lükata PankrS §-s 31 lg.4 sätestatud maksejõuetuse eelduse et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on kõigi analüüside ja näitajate alusel seisukohal, et Viko House OÜ on maksejõuetu - ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Viko House OÜ majandustegevus on seiskunud 2020 augustis, lepingu tellijatega lõpetatud. Äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja realiseerimiskõlbulik vara kõikide kohustuste täitmiseks. Äriühingul onn märkimisväärses summas omakapitali puudujääk. Ajutisele haldurile ei ole teada võimalusi ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Lühikese aja tõttu, mis ajutisel halduril on olnud kasutada võlgniku dokumentidega tutvumiseks, ei ole olnud võimalik tuvastada selgeid võimalusi tagasinõudmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Neid asjaolusid saab täiendavalt selgitada pärast pankroti väljakuulutamist. Arvamusena maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta esitab ajutine haldur, et võlgniku alalise maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on nn muu asjaolu. Arvestatav on ka asjaolu, et võlgniku seadusliku esindaja Vxxxxx Kxxxxxxxxx teadmised, oskused ja kogemused ei ole olnud piisavad, et ettevõtet edukalt juhtida ja äriühingu õigusi ja huve piisavalt kaitsta. Äriühing

on tegutsenud alates aastast 2018 kahjumiga, jaanuaris 2020 on äriühingu omakapital langenud alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse, see puudujääk on kuust kuusse suurenenud. Kuna äriühingu juhatus ei ole ÄS § 180 lg.51 reeglite kohaselt esitanud pankrotiavaldust, siis on ta ilmselt rikkunud ka ÄS § 171 sätteid. Kahjumiga tegevuse jätkamine võib olla käsitatav ka raske juhtimisveana PankrS § 28 lg.2 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku Viko House OÜ pankrot, kohustada võlgniku juhatuse liiget Vxxxxx Kxxxxxxxx andma võlgniku vanne. Ajutine haldur esitas tasu ja kulude arvestuse ja hüvitamise taotluse. Kohus pidas kohtuistungi 27.08.2020. Võlgniku juhatuse liige andis seletuse, mis kattus pankrotiavalduses esitatuga. Tööleping on kaheksa töötajaga. Võlgnikule ei ole teada, kas debitoorseid nõudeid on sisse nõutud, ta on palunud juristil sellega tegeleda. Võlgnik ei nõustu kõigi nõuetega, mis võlausaldajad on võlgniku vastu esitanud. Võlgniku seaduslik esindaja ei näe võimalusi edasi tegutsemiseks, tööriistad ja seadmed on ära võetud. Võlad on tekkinud käibevahendite puudusest. Ajutine pankrotihaldur jääb aruandes esitatud andmete ja seisukohtade juurde. On palju lepinguid, mille osas vaja selgus saada, töötajatega töösuhted lõpetada, nõuded selgitada. Need asjaolud tuleb lahendada pankrotimenetluse käigus. Menetluskulude katteks vahendeid on. Võlgnikul tuleb anda vanne, oma varade ja võlgade nimekiri üle vaadata. Tuleb kaaluda kollektiivse koondamise võimalust. Pankroti väljakuulutamine on vältimatu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet ja selle hulgalisi lisasid, võlgniku seadusliku esindaja ja ajutise halduri sõnavõttu kohtuistungil, on seisukohal, et avaldus Viko House OÜ pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku avalduse kohaselt on võlgnikul võlgade kogusumma 334 921,60 eurot. Teadaolevat vara on võlgnikul tema avalduse kohaselt 28252,17 euro ulatuses. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul vara umbes 6300 euro väärtuses, kohustusi 799 445,03 euro väärtuses. Kahtlusteta on tegemist võimetusega võlgnikul olemasoleva vara arvel täita tema kohustusi, kuna võlgniku kohustused ületavad enam kui sajakordselt tema vara väärtuse. Võlgniku majandustegevuseks kasutatud vara- tema tööriistad, seadmed ja mõned mehhanismid, on 14.julil 2020 võlgniku tsehhist võlausaldaja poolt ära viidud. Ehkki praeguseks ajaks ei ole selge, millistel alustel just see võlausaldaja sellist lahendust- võlgniku vara hõivata- kasutas ja kas selline tegevus on õiguslikult aktsepteeritav (teise võlausaldaja õigusi silmas pidades), on ilmne, et võlgnikul puudub juba mõnda aega vara, millega oma majandustegevust jätkata. Seega võlgnikul puudub materiaalne baas, millel majandustegevust arendada või taastada. Võlgniku majandustegevus on augustis 2020 seiskunud. Võlgnikul on tööleping 8 töötajaga, kuid

tööriistadeta, seadmeteta ja käibevahenditeta nende soetamiseks ei ole majandustegevuse jätkamine võimalik. Senised lepingulised suhted on tellijate poolt võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise tõttu üles öeldud. Kuna võlgniku olemasoleva vara ja täitmata kohustuste erinevus on enam kui sajakordne, puudub mõistlik perspektiiv uskuda, et võlgnik suudab tegutsemist jätkata. Lisaks sellele on võlgniku kui äriühingu omakapital negatiivne olnud kogu käesoleva aasta jooksul. See on ÄS § 180 lg.51 järgi pankrotiavalduse esitamise kohustuslik alus. See tähendab, et võlgnikul tuleks igal juhul ja kiiremas korras taastada omakapital. Selleks võimalus puudub. PankrS § 31 lg.3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine või tulevikus tekkiv seisund, vaid võlgnik on juba püsivalt maksejõuetu. Võlgniku Viko House OÜ pankrot tuleb välja kuulutada, määrata pankrotihaldur ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg. PankrS § 22 lg.5 järgi esitab ajutine haldur kohtule aruande, milles esitab ka arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Käesoleval juhul on ajutine haldur maksejõuetuse kujunemise põhjusena osutanud PankrS § 22 lg.5 järgi muu asjaolu ehk kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga ei ole ajutine haldur sedavõrd lühikese aruande koostamise perioodi jooksul suutnud tuvastada. Samal ajal on võimalik sedastada, et võlgnik on kahjumiga tegutsenud aastast 2018 ja vähemalt 2020.aasta algusest on võlgnikettevõtte omakapital langenud alla seaduses sätestatud määra, mis on käsitatav (kohtupraktika järgi) ka raske juhtimisveana PankrS § 28 lg.2 tähenduses. Täpsemalt tuleb maksejõuetuse põhjusi analüüsida pankrotimenetluse käigus. Kohus nõustub ajutise halduri käsitlusega, et võlgnikettevõtte maksejõuetuse kujunemises võib oluline mõju olla äriühingu seadusliku esindaja ebapiisavatel finantsalastel oskustel ja suutmatusel korraldada lepingulisi suhteid, s.h. suutmatusel ebapiisavate õigusteadmiste tõttu kaitsta äriühingu huve. Äriühingul on enam kui 60 võlausaldajat, võlgnik ise ei ole tegelenud võlgade sissenõudmisega oma võlgnikelt. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.

TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Ajutine haldur Küllike Mitt on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Küllike Mitt vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Viko House OÜ pankrotihalduriks. Kohus peab põhjendatuks kohustada võlgniku seaduslikku esindajat andma PankrS § 86 alusel võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja võtma osa võlausaldajate esimesest üldkoosolekust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas 26.08.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 19,25 töötunni eest summas 962,50 eurot, sellele lisandub käibemaks ning hüvitada ülesannete täitmisel tehtud kulud summas 117,96 eurot, lisandub käibemaks 20%. Kokku ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus kokku 1080,46 eurot, lisandub käibemaks 216,09 eurot, kõik kokku 1296,55 eurot. Ajutine haldur palub tema tasu ja kulude hüvitise maksmise määrata OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 50 eurot ühe töötunni eest, mis jääb PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduri tasumäära piiresse. Kohtu hinnangul on tasu taotletud määras põhjendatud. Tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 19,25 tundi on kohane ja proportsioonis menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga. Kohus märgib, et ajutise halduri aruanne kajastab olulise mahuga tööhulka, hulgaliselt teostatud analüüse ja kogutud andmeid. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu 19,25 töötunni eest summas 962,50 eurot, sellele lisandub käibemaks. PankrS § 23 lg. 3, PankrS § 65 lg.11 järgi lisatakse tasule käibemaks. Kohus leiab, et põhjendatud on ka ajutisele haldurile kulude hüvitamine taotletud ulatuses. Haldur on selgitanud, et kulud summas 117,96 eurot moodustuvad fotokoopiate ja väljatrükkide tegemise kulust, telefonikulust ja transpordikulust Tartu- Viljandi-Tartu (156 km). Kohus leiab, et taotletud kulude hüvitise summa on mõistlik ja põhjendatud. Pankrotihaldur on kulutused teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg.6 järgi võib ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohuslane, seega on põhjendatud ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis summas 1080, 46 eurot büroole välja maksta koos käibemaksuga 216,09 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.