OÜ Roodevälja Terminal avaldus saneerimismenetluse algatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja OÜ Roodevälja Terminal, rk 10970745, seaduslik esindaja juhatuse liige M. M.; lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Saneerimisnõustaja Martin Krupp, OÜ Cavere Õigusbüroo, Estonia pst 1 Tallinn, tel 6844400, 5072034; [email protected] Võlausaldaja MV Finantseeringud OÜ, rk 14256743; lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maksim Greinoman ja Anto Kasak
RESOLUTSIOON
1.Jätta SanS § 30 lg 5 alusel rahuldamata OÜ Roodevälja Terminal 13.07.2020 esitatud avaldus võlausaldajate poolt vastu võtmata kava kinnitamiseks ja lõpetada OÜ Roodevälja Terminal saneerimismenetlus SanS § 30 lg 6 alusel.
2.Määrus jõustumisel tühistada 12.05.2020 määruse p. 6-10 kohaldatud abinõud.
3.Vabastada OÜ Roodevälja Terminal saneerimisnõustaja Martin Krupp nõustaja ülesannetest käesoleva määruse jõustumisel.
4.Määrata nõustaja tasuks 6912 eurot. Tasu hüvitada osaliselt kohtu deposiitkontol oleva (ettevõtja poolt 13.05.2020 tasutud) 6000 euro arvel, mille osas teha väljamakse NAP vahendusel käesoleva määruse jõustumisel. Ülejäänud osa, so 912 eurot välja mõista avaldajalt OÜ Roodevälja Terminal. Mõlemal juhul kuulub summa ülekandmisele Saneerimismenetlus OÜ kontole nr EE092200221044428799.
5.Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ taotlus kuriteo teate esitamiseks.
6.Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ: jätta ettevõtja saneerimisavaldus läbi vaatamata ning lõpetada ennetähtaegselt saneerimismenetlus.
7.Jätta läbi vaatamata OÜ Roodevälja Terminal taotlused: vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks ja saneerimiskavale hinnangu andmiseks ekspertide nimetamiseks. Menetluskulud.
8.Jätta MV Finantseering OÜ põhjendatud menetluskulud 50% ulatuses avaldaja OÜ Roodevälja Terminal kanda ja 50% ulatuses MV Finantseeringud OÜ enda kanda.
9.Välja mõista OÜlt Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks menetluskulude katteks 1957,86 eurot.
10.Välja mõista OÜlt Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1957,86 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD
1.OÜ Roodevälja Terminal (edaspidi ka RT või ettevõtja või avaldaja) esitas maakohtule saneerimisavalduse, paludes algatada saneerimismenetluse.
2.Avalduse (I kd tlk 3-10) kohaselt on avaldaja peamiseks tegevusalaks terminaliteenuse osutamine, transporditeenus, laadungikäitlus ja kaupade vahendamine. Eelkõige on avaldaja spetsialiseerunud naftabituumeni ladustamisele ja käitlemisele, lisaks tegeleb väävelhappe kontsentraadi ja naatriumhüdroksiidi vesilahuse ning vedelate jäätmete käitlemisega kliendi näidatud aadressidel. Avaldaja on andnud sisse ka taotlused Maksu- ja Tolliametisse tollirežiimi kehtestamiseks osadele mahutitele käitlemiseks ühe Eesti suurima naftatoodete kaupleja Mainor Energy OÜ-le ning Keskkonnaametile ja Rakvere vallavalitsusele ohtlike põlevjäätmete võimalikuks käitlemiseks terminali territooriumil koos Tallinna Sadam AS tütarfirma Green Marine AS-iga Avaldaja näol on tegemist hetkel ainsa bituumeni käitlusterminaliga kogu Põhja-Eestis, analoog alles Lõuna – Eestis Tsirguliinas, kes pakub veo-ja laadimisteenust oma veoautopargi, raudtee, veduri, raudteetsisternide ja laadimisestakaadi ning mahutipargiga. Avaldaja pakub hetkel pikaajaliste lepingutega teenust bituumeni käitlusele näiteks Pigipada OÜ-le, RusImport OÜ-le ja Soome tootmisettevõttele STR Tecoil OY. Samuti on bituumeni käitluseks avaldanud soovi AS Olerex, lepingu tingimused läbirääkimistes. Bituumeni käitlemise vajaduse kasv on tingitud Eesti Vabariigi Valitsuse tehtud otsustest uute neljarealiste maanteede ehitusteks pluss sellel aastal vastu võetud lisaeelarvele 25 miljoni euro väärtuses uutele hangetele. Avaldaja on ainus ettevõte Eestis, kes suudab pakkuda vagunitega tarnitud väävelhappe kontsentraadi ja naatriumhüdroksiidi vesilahuse käitlemist koos vagunite soojendamise ja roostevabast terasest mahutipargiga ning laadimisega autodele. Nimetatud teenust tellib avaldaja käest viimased viis aastat Baltikumi suurima keemiatoodete edasimüüja Ingle AS ning leping on jätkuvalt kehtiv. Avaldaja omab seadmeid ja oskusteavet ning spetsialiste, et pakkuda juba viimased viis aastat teenust rahvusvahelisele jäätmekäitlus ettevõttele Ragn-Sells AS, valmistades oma oskusteabe ja
seadmetega kliendile vedelatest jäätmetest homogeniseeritud altrenatiivkütust. Leping on jätkuvalt kehtiv. Koostatud on heade kavatsuste protokoll koostööks Tallinna Sadama AS tütarfirmaga Green Marine AS edaspidiseks ühisteks jäätmekäitlustoiminguteks avaldaja territooriumil. Allkirjastatud on 3-aastane leping Manoir Energy OÜ-ga nafta-keemiatoodete käitluse pakkumiseks nii raudteega vastuvõtul, mahutipargi kasutusel kui ka autodele väljastamisega ning tollilao- ja maaklerteenusteks. Lisaks peab avaldaja läbirääkimisi avaldaja territooriumil 50ne aastast hoonestusõigust omava T.R. Tamme Auto OÜ-ga, kellelt on plaanis võtta pikaajalisele rendile naftatoodete töötlemise käitis koos 7-e spetsialistiga. Antud käitis omab kõike lubasid ja litsentse oma toimingute tegemiseks. 2017. aastal oli avaldaja käive 375 402 eurot ning kasumit teeniti seejuures 140 827 eurot. 31.12.2017 seisuga oli avaldajal varasid 974 078 eurot, kohustusi 493 917 eurot ning avaldaja omakapital oli 480 161 eurot. 2018 aastal oli avaldaja käive 356 092 eurot ning kasumit teeniti seejuures 149 793 eurot. 31.12.2018 seisuga oli ettevõttel varasid 947 868 eurot, kohustusi 317 914 eurot ning ettevõtte omakapital oli 629 954 eurot. 31.12.2019. kasumiaruande kohaselt oli Avaldaja müügitulu 280 488 eurot, kuid avaldaja teenis kahjumit 499 917 eurot. 30.12.2019.a. seisuga oli ettevõttel kokku varasid 1 801 512 eurot, kohustusi 1 671 475 eurot ning äriühingu omakapital oli 130 037 eurot. 01.05.2020 kasumiaruande kohaselt on 2020.a. esimese nelja kuu müügitulu olnud 110 562 eurot ning kasumit on teenitud 39 865 eurot. Varasid on Avaldajal 01.05.2020.a. bilansilise väärtusega 1 847 929,44 eurot ning kohustusi kokku 1 678 026,58 eurot. Avaldaja omakapital 01.04.2020.a. seisuga on 169 902,86 eurot. 2019 suure kahjumi on põhjustanud tsiviilasjas nr 2-17-10142 26.02.2019.a. tehtud kohtuotsuse jõustumine, millega mõisteti avaldajalt MV Finantseeringud OÜ kasuks välja 634 416 eurot ja 75 senti, millest 305 000 eurot oli põhivõlgnevus, 24 416,75 eurot intressid ja 305 000 eurot viivised. Avaldaja vaidles küll nimetatud nõudele vastu ja esitas kaebuse ka Riigikohtule, kuid Riigikohus ei võtnud avaldaja kassatsioonkaebust menetlusse. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et nimetatud kohtulahend on ebaõige ning tugineb osaliselt tunnistajate ütlustele, kes on vande all valet vandunud ning Avaldaja on nimetatud asjaoluga seonduvalt esitanud ka avalduse politseile kriminaalmenetluse algatamiseks. Samas kuna tegemist on jõustunud kohtuotsusega, siis on MV Finantseeringud OÜ pöördunud kohtutäituri poole. Avaldaja on suutnud avaldus esitamise hetkeks vähendada nõuet 83 371,16 euro võrra, vaatamata jõustunud kohtuotsusele ja kohtutäituri poolsetest ettevõtte igapäevast tööd segavatest toimingutest. MV Finantseeringud OÜ on alates kohtuotsuse jõustumisest kuni avalduse esitamiseni käitunud pahatahtlikult vaatamata avaldaja jõupingutustele võla kustutamise lahenduse leidmiseks, sh. on MV Finantseeringud OÜ korduvalt edasi kaevanud Viru Maakohtu 10. veebruari 2020.a. määruse Roodevälja Terminal OÜ osade arestist vabastamiseks ja keeldunud avaldaja notariaalsest hoiustamisavaldusest 26.02.2020, mille läbi soovis avaldaja kustutada kogu võlgnevuse MV Finantseeringud OÜ ees läbi notari deposiidi. Avaldaja on veendumusel, et võlausaldaja ei soovi mitte võla tasumist, vaid tahab avaldaja varasid läbi ma nõude ja täitemenetluse omandada. Nimetatud käitumine on pahatahtlik ning suunatud ühe võlausaldaja poolsele soovile sisuliselt lõpetada avaldaja tegevus. Samas on avaldaja näol tegemist igati jätkusuutliku ja kasumlikult tegeleva ettevõttega, mis on oma tegutsemisvaldkonnas vägagi unikaalne ning sellise äriühingu tegevuse lõpetamine üksnes ühe võlausaldaja mahitusel ei ole mõistlik ega vajalik.
Avaldaja on oluliseks tööandjaks, kuna avaldaja annab hetkel tööd 4-le inimesele töölepingu alusel ja 1-le inimesele muu lepingu alusel, kes on kõik oma ala spetsialistid ning on omandanud oma väljaõppe ja töökogemused just avaldaja juures pikaajaliselt töötades. Saneerimismenetluse käigus on ettevõttel plaanis laiendada ja arendada laopidajana kaupade käitlemise tegevusvaldkonda, laiendada jäätmekäitlusalast koostööd Eesti juhtivate jäätmekäitlusettevõtetega ning võtta rendile T.R. Tamme Auto OÜ naftatoodete töötlemise käitis, mis võimaldaks luua hulgaliselt lisatöökohti. MV Finantseeringud OÜ on pöördunud kohtutäitur R. K. poole oma nõude summas 570 033,95 eurot sissenõudmiseks ning kohtutäitur on algatanud täitemenetluse nr 072/2019/691. Varade võõrandamine tooks kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise ja pankroti, samas kui saneerimismenetluse läbi on võimalik kõikidel võlausaldajatel pikema perioodi vältel saada oma nõuded rahuldatud ning avaldaja saaks oma põhitegevusega jätkata. Peamiseks probleemiks eelnimetatud nõude täitmisel on piisavate käibevahendite puudumine, mis võimaldaks nõuet koheselt täita. Avaldaja soovib saneerimismenetluse käigus nõudeid ümber kujundada nende tasumise tähtaja pikendamise teel ning osaliselt (ilmselt kõrvalnõuete) vähendamise teel. Eeltoodu alusel on tõenäoline, et avaldajal tekivad lähitulevikus makseraskused. Siiski on avaldaja veendunud oma äriplaani tugevuses ja pikemas perspektiivis maksejõulisuse taastamisel ning ettevõttel on kavas jätkata majandustegevust. Avaldaja äriplaani tugevust näitab ka asjaolu, et eelnevatel aastatel on avaldaja teeninud kogu aeg kasumit, kuid avaldaja 2019.a. suure kahjumi on toonud kaasa negatiivse tulemusega kohtuvaidlus MV Finantseeringud OÜ-ga. Ilma saneerimismenetluse raames kohaldatavate abinõude kompleksi rakendamiseta, eesmärgiga ületada ettevõtte majanduslikud raskused, taastada avaldaja likviidsus, parandada tema kasumlikkust ning tagada jätkusuutlik majandamine, on avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Avaldaja on seisukohal, et maksejõuetus tekib tulevikus eelkõige järgnevate asjaolude tõttu: a)Avaldaja kinnisvara müügi korral ei oleks avaldajal võimalik oma põhitegevusega enam jätkata ning tõenäoliselt tooks koostöölepingute ootamatu lõppemine koostööpartneritega kaasa ka mitmeid leppetrahvi ja kahju nõudeid. Kokkuvõttes viiks antud sündmused olukorrani, kus avaldajal puuduks võimalus oma kohustuste täitmiseks ning ilmselt peaks algatama pankrotimenetluse; b)Avaldajal puuduvad käesoleval ajal vabad käibevahendid, et rahuldada koheselt kõik sissenõutavaks muutunud nõuded. Avaldajale kuulub 01.05.2020.a. seisuga vara bilansilises väärtuses 1 847 929,44 eurot, millest põhivara on 1 734 604,47 eurot ja käibevarad 113 324,97 eurot. Kohustusi on 1 678 026,58 eurot, mis kõik on lühiajalised kohustused. Seega puudub avaldajal piisav käibevara kõikide lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Saneerimismenetluse eesmärgiks on lühiajaliste kohustuste tasumise ajatamine pikaajalisteks kohustusteks, mida ettevõte vastavalt saneerimiskavaga kinnitatud maksegraafikule oleks võimeline osamaksetega tasuma. Eeltoodule tuginedes on tegemist ähvardava maksejõuetusega ning seetõttu (mh oma töötajate ja võlausaldajate ja koostööpartnerite huvide kaitseks) vajab ettevõte saneerimist. Avaldajal on käesoleval hetkel klientidega mitmed kehtivad lepingud, mis on vastastikkuse koostöö näol toiminud juba aastaid ning on võimaldanud teenida varasematel aastatel ka kasumit. Nimetatud lepingute jätkamine ja ka uute koostööpartnerite leidmine võimaldaks avaldajal teenida piisavalt kasumit, et tasuda ära lühiajalised kohustused võlausaldajate ees nimetatud kohustuste ajatamise läbi. Põhitegevuse jätkamise eelduseks on aga teatavas mahus vabade käibevahendite olemasolu jooksvate kulude katmiseks, samuti kindlus selles, et võlausaldajad ei asu oma nõudeid
täies ulatuses koheselt maksma panema, et kohtutäitur ei aresti avaldaja vara ega võõranda põhivara ning ettevõttel on võimalik oma igapäevast majandustegevust jätkata. Avaldaja on olukorras, kus tema varad katavad küll ettevõttel lasuvaid kohustusi, kuid puuduvad käibevahendid kõigi lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Tegemist on mitmes valdkonnas väga ainulaadse ettevõttega, mis omab oma tegevuse ellu viimiseks vajalikku tehnoloogiat, vara, kogemusi, teadmisi ja töötajaid. Vara müügi korral toimuks tõenäoliselt vara kiirmüük, mis tooks kaasa olulisi kahjusid ning mille tulemusena ei oleks võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid. Samuti lõppeks majandustegevus täielikult. Saneerimismenetluse raames on nõuete ümberkujundamise teel samuti võimalik võlausaldajate huvide mõningane kahjustumine, kuid riive on märkimisväärselt väiksem kui pankrotimenetluse raames. Avaldaja hinnangul on asjakohane eeldada, et saneerimismenetluse tulemusena avaldaja maksejõulisus taastub ning kokkuvõtvalt saavad võlausaldajate huvid saneerimise tulemusena kannatada väga vähesel määral; Avaldaja majandustegevus jätkub ja on suuremas mahus aktiviseerumas ja avaldaja näeb oma plaanides ja rahavoogudes olulist võimalust kasvule. Samuti on pooleli mitmeid läbirääkimisi uute arengusuundade elluviimiseks ja uute lepingute sõlmimiseks. Avaldajal on olemas kõik varad, mida ta oma majandustegevuseks vajab ning need varad ei vaja täiendavaid suuremahulisi investeeringuid. Avaldaja omab pikaajalist kogemust oma tegevusvaldkonnas. Avaldaja leiab, et tänases turusituatsioonis on tal võimalik enda majandustegevuse jätkamise läbi jätkata ka kasumi teenimist, mis võimaldaks võlausaldajate nõuete rahuldamist ja aitaks ettevõtte välja tuua majanduslikest raskustest. Avaldaja leiab, et tulevikus on tema jätkusuutlik majandamine pärast saneerimist võimalik: (a)on piisavalt vahendeid, et katta saneerimismenetlusega kaasnevaid kulusid; (b)on piisavalt vahendeid ja tuluallikaid, et katta oma igapäevase majandustegevusega kaasnevad jooksvad püsikulud; (c)on sõlmitud piisavalt lepinguid, mis kehtivad ka järgnevatel aastatel ning avaldaja on aktiivselt pidamas läbirääkimisi täiendavate lepingute sõlmimiseks; (d)kuuest võlausaldajast viis on valmis nõuete ümberkujundamise ja ajatamise ning ka kõrvalnõuete suuremahulise vähendamisega (f)avaldaja näeb peamise vajaliku nõuete ümberkujundamise meetmena nõuete ajatamist ja mõningasel määral (eelkõige kõrvalnõuete) vähendamist; (g)täna olemasolevate kohustuste ajatamine võimaldab paindlikult tegeleda üksnes põhieesmärkide saavutamisega, mis loob alused ja eeldused täiendavate käibevahendite saamiseks ja ka olemasolevate kohustuste nõuetekohaseks teenindamiseks. Võlausaldajatega nõuete ajatamise kokkuleppe saavutamisel on võimalik tegeleda majandustegevusega selliselt, et tagada igapäevase tegevuse käigus tekkivate nõuete rahuldamise ning rahuldada võlgnevuste ajatamise läbi ka tänaste võlausaldajate nõudeid; Kohus on menetluse algatanud 12.05.2020 määrusega, kohustades saneerimisnõustajat tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 06. juuliks 2020 ja kohustades saneerimisnõustajat esitama võlausaldajate poolt vastu võetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks hiljemalt 13. juuliks 2020. 3.Saneerimisnõustaja esitas saneerimiskava koos arvamusega (III kd tlk 87 jj) kohtule tähtaegselt 13.07.2020 koos asjakohaste lisadega: hääletuslehed, hääletusprotokoll, võlausaldaja vastuväide.
3.1.Saneerimisnõustaja saatis RT võlausaldajatele saneerimisteated 14.05.2020. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht edastati võlausaldajatele 22.06.2020. 06.07.2020.a. koostas saneerimisnõustaja hääletusprotokolli (III kd tlk 148), millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse edastati esimeses grupis ühele võlausaldajale, kelle häälte arv on 145 855 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 1 võlausaldaja poolthääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 97 237 häält. Saneerimiskava vastu on esimeses grupis hääletanud MV Finantseeringud OÜ (edaspidi ka MV või võlausaldaja) koguhäältearvuga 145 855 häält. Eelnevast tulenevalt ei ole esimese grupi võlausaldajad saneerimiskava esitatud kujul vastu võtnud. Saneerimiskava ja üleskutse on edastatud teises grupis kuuele võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 1 076 092 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 3 võlausaldaja poolt hääled, kelle häältega on esindatud vähemalt 717 395 häält. Saneerimiskava poolt on teises grupis hääletanud 4 võlausaldajat: M. M., WSL Energy OÜ, Advokaadibüroo TRINITI OÜ ja Osaühing ESTRAGON FG, koguhäältearvuga 914 200 häält. Saneerimiskava vastu on teises grupis hääletanud MV Finantseeringud OÜ, häältearvuga 159 145 häält. Hääletamissedelit ei tagastanud Metrex Mõõtekeskus Osaühing, seega loeti tema hääletanuks saneerimiskava vastu. Seega on teise grupi võlausaldajad võtnud saneerimiskava vastu. Saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimiskava kinnitamiseks vajalik mõlema grupi võlausaldajate poolt saneerimiskava vastu võtmine, kuivõrd juhul, kui saneerimiskava jääb esimese grupi võlausaldajate suhtes kinnitamata, toob see kaasa ettevõtte suutmatuse täita saneerimiskava ka teise võlausaldajate grupi osas. Seega on saneerimiskava jäetud võlausaldajate poolt vastu võtmata. Saneerimisnõustaja märgib, et esimeses grupis hääletas saneerimiskava vastuvõtmise vastu MV, kes märkis 03.06.2020. a edastatud hääletuslehel (III kd tlk 154) järgmise: ``Vastuväide saneerimisnõustaja tegevusele: saneerimiskava on väga mahukas, mistõttu selle põhjalikuks analüüsimiseks vajab võlausaldaja kogu seadusega lubatud aega. On ebaseaduslik ja pahatahtlik seda aega lühendada sisuliselt kahekordselt ja asetada võlausaldaja ajasurve alla, mille tõttu ei saa võlausaldaja teha kaalutletud otsust. Sellepärast hetkel võlausaldaja on sunnitud hääletama saneerimiskavale VASTU``. Samas on MV saneerimisteatele esitatud vastuväites välja toonud, et MV ei nõustu RT saneerimisega ega oma nõude ümberkujundamisega. Saneerimisnõustaja on edastanud saneerimisteated ja üleskutse kõigile saneerimiskavasse kaasatud võlausaldajatele ja kõik võlausaldajad on saneerimisteated ja üleskutse kätte saanud. Hääletuslehe tagastamata jätnud võlausaldaja Metrex Mõõtekeskus Osaühing teavitas saneerimisnõustajat asjaolust, et jätab hääletuslehe tagastamata. Samuti on MV saneerimisteatele esitatud vastuväites märkinud, et ei nõustu RT saneerimisega ja 03.06.2020. a edastatud hääletuslehel hääletanud saneerimiskava vastu. Riigikohus on oma 01.03.2017.a. lahendi nr 3‐2‐1‐164‐16 punktis 24 märkinud, et „Kui võlausaldaja on vaatamata talle saneerimiskavaga tutvumiseks ettenähtud aja lühendamisele kava vastuvõtmise kohta seisukoha siiski avaldanud ega ole välja toonud, mida ta oleks võinud pikema tähtaja jooksul täiendavalt esitada, ei ole kolleegiumi arvates tegu rikkumisega, mis oleks sedavõrd oluline, et see peaks kava kinnitamise välistama.“ MV on hääletuslehe saneerimisnõustajale edastanud ja hääletanud saneerimiskava vastu. Lisanduvalt on MV-l SanS § 26 sätestatud kohaselt võimalus esitada kohtule põhjendatud avaldus saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise tähtajaks.
3.2.Arvamus saneerimiskava kohta
3.2.1.Olukorra parandamise ja kasumlikkuse taastamise kohta RT juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt omab RT likviidsuskriisi, mis on tekkinud eelkõige järgmistest lühiajalistest kohustustest: --Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-17-10142 MV kasuks välja mõistetud võlgnevusest summas 634 416 eurot 75 senti, millest saneerimismenetluse algatamise seisuga on tasumata 551 353,38 eurot; --Võlgnevus M. M. ees summas 354 600 eurot, mis tuleneb 04.02.2019.a sõlmitud vara müügilepingust; --Võlgnevus WSL Energy OÜ ees summas 930 000 eurot, mis tuleneb nõude loovutamise lepingust. Kokku omab RT juhatuse poolt edastatud 16.06.2020. a bilansi järgi lühiajalisi kohustusi sh kohustusi kokku summas 1 863 286,47 eurot, milledest saneerimiskavasse on kaasatud lühiajalisi kohustusi summas 1 852 900,18 eurot. Vara kohustuste katteks on juhatuse poolt edastatud 16.06.2020. a bilansi järgi summas 1 757 641,45 eurot. Juhatuse poolt edastatud andmete kohaselt on neli kehtivat lepingut OÜ-ga Pigipada, OÜ-ga Rusimport, STR Tecoil OY-ga ja AS-ga Ingle, millede täitmisest teenib RT igakuiselt müügitulu 46 957 eurot ja kasumit 38 557 eurot. Lisanduvalt on arendamisel mahuti nr. 5 kasutuselevõtuks kaks äriplaani, millede realiseerumisel prognoositav lisanduv igakuine müügitulu oleks alternatiivselt 20 500 eurot või 55 700 eurot. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et RT on suuteline, lähtudes juhatuse liikmete esitatud andmetest, saneerimiskava täitma, mida ilmestab ka saneerimiskava lisana 1 lisatud finantsprognoos. RT omab oskusteavet ja taristut kehtivate lepingute täitmiseks ja tulevikus planeeritava majandustegevuse laiendamiseks, mida ilmestab ka asjaolu, et RT-l on majandustegevus on kestnud enam kui 16 aastat. Likviidsuskriis on eelkõige tekkinud tsiviilasjas nr. 2-17-10142 tehtud negatiivsest kohtuotsusest ja sellele järgnenud täitemenetlusest, mis on RT majandustegevust oluliselt mõjutanud. Olukorra parandamise ja kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik.
3.2.2.Arvamus saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kohta Saneerimiskavaga kujundatakse ümber kuue võlausaldaja nõuded. --MV Finantseeringud OÜ nõue tuleneb Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-17-10142 MV Finantseeringud OÜ kasuks välja mõistetud võlgnevusest summas 634 416 eurot 75 senti, millest saneerimismenetluse algatamise seisuga on tasumata 551 353,38 eurot. --M. M. nõue summas 354 600 eurot tuleneb 04.02.2019.a sõlmitud vara müügilepingust, mille M. M. on saneerimisnõustajale esitanud. --WSL Energy OÜ nõue summas 930 000 eurot tuleneb nõude loovutamise lepingust, mille kohaselt on M. M. osa 04.02.2019.a sõlmitud vara müügilepingust tulenevast nõudest WSL Energy OÜ-le loovutanud. Nimetatud nõude loovutamise leping on saneerimisnõustajale esitatud. --Advokaadibüroo TRINITI OÜ nõue tuleneb tasumata õigusteenuste arvest nr 2005001. --Osaühing ESTRAGON FG nõue tuleneb tasumata arvest nr. 2250/10. --Metrex Mõõtekeskus Osaühing nõue tuleneb mahutite kalibreerimisel esitatud tasumata arvest nr. 219.
Saneerimisnõustajal ei ole põhjust kahelda nõuete õiguspärasuses, samuti on juhatus esitanud vajadusel saneerimisnõustajale küsitud nõuet tõendavad dokumendid.
3.2.3.Arvamus ettevõtja kohta RT pakub bituumeni ladustamise teenust selliselt, et turul on võimalik tegutseda ettevõtetel, kellel puudub võimekus omada kulukat ja spetsiifilist mahutiparki ning infrastruktuuri. Ligipääs raudteed pidi ja maismaatranspordiga. Täna turul samalaadseid terminale omavad ettevõtted on pigem ostetud kauba müüjad ja seega on tekkinud turul monopoolne olukord, sest välditakse võõraid hoiustajaid ega ei pakuta konkurentidele hoiustamise teenuseid. Samuti on RT hetkel ainus bituumeni käitlusterminaliga kogu Põhja-Eestis, mis pakub veo- ja laadimisteenust oma veoautopargi, raudtee, veduri ja laadimisestakaadi ning mahutipargiga. Seega on RT näol tegemist olulise ettevõtjaga Lääne-Viru maakonnas, kes on pikaajalise majandustegevuse kestel olnud ka oluline maksumaksja. Osaühingus töötab hetkel 5 töötajat ning uute äriplaanide realiseerumisel on ettevõtjal plaanis suurendada töötajate arv 7 töötajani. Seega on tegemist olulise tööandajaga, arvestades tööhõive määra ja töökohtade arvu piirkonnas.
3.2.4.Täpsustused saneerimiskavas MV nõue kogusummas 551 353,38 eurot, on jaotatud saneerimiskavas kahte rühma: pandiga tagatud osas summas 392 208 eurot (põhinõue summas 145 854,62 eurot ja kõrvalnõuded summas 246 353,38 eurot) kuulub esimesse rühma, ülejäänud põhisumma pandiga tagamata osas 159 145,38 eurot kuulub teise rühma. Ekslikult on saneerimiskava tabelis I. rühma saneerimiskava kohased nõuete rahuldamise määrad üksikute nõuete lõikes MV põhisummana märgitud 159 145,38 eurot 145 854,62 euro asemel, kuid saneerimismenetluses tasutava nõude suurus 145 854,62 + 246 353,38 = 392 208 on õigesti märgitud. Ekslikult on saneerimiskava tabelis II. rühma saneerimiskava kohased nõuete tagastamistingimused üksikute nõuete lõikes MV põhisummana märgitud 145 854,62 eurot 159 145,38 euro asemel, kuid saneerimismenetluses tasutava nõude suurus (159 145,38*10%) - 159 145,38 = 143 230,84 eurot on õigesti märgitud. MV nõude rahuldamise määr summas 535 438,84 eurot (392 208+143 230,84) ja jaotise protsent 39,35% on õigesti märgitud. Seega põhisumma ekslik tabelis märkimine ei mõjuta MV nõude rahuldamise määra. Võlausaldajate esimese rühma põhinõuded moodustavad 145 854,62 eurot ja teise rühma põhinõuded moodustavad kokku 1 076 092 eurot, mis on ka hääletusprotokollis välja toodud.
3.3.Kava kohaselt kohaldatakse esimese rühma nõuetele kohustuste täitmise pikendamist kuuele aastale ja täitmist osamaksetega. I järjekoha nõuded rahuldatakse nii põhinõude kui ka intressinõude ulatuses, kuivõrd väiksemas määras nõuete rahuldamine oleks ebaõiglane nõuete tagatusest lähtuvalt. Teises rühmas vähendatakse põhinõudeid 10% võra ja kõrvalnõudeid (intressviivis) vähendatakse 100%, täitmine ajatatakse kuuele aastale.
4.Ettevõtja RT esitas 13.07.2020 taotluse rahuldada vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus; võtta menetlusse Osaühingus Roodevälja Terminal avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks; nimetada saneerimiskavale hinnangu andmiseks eksperdid ja kinnitada võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava.
5.MV Finantseeringud OÜ on 13.07.2020 esitanud SanS § 26 alusel avalduse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldaja jääb oma varasemalt esitatud taotluse juurde jätta ettevõtja saneerimisavaldus läbi vaatamata või, alternatiivnõudena, kohustada ettevõtja seaduslikku esindajat andma kohtus vande selle kohta, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, ning lõpetada ennetähtaegselt saneerimismenetluse ning kui ettevõtja esitab avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, siis palub võlausaldaja jätta saneerimiskava kinnitamata. Võlausaldaja palub jätta menetluskulud, sh võlausaldaja õigusabikulud, ettevõtja kanda. 5.1.Kõik SanS § 26 sätestatud eeldused on täidetud: --võlausaldaja hääletas saneerimiskava vastu, --võlausaldaja õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud ning --saneerimiskava alusel koheldakse võlausaldaja oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. 5.1.1.Võlausaldaja hääletas saneerimiskava vastu. Selle asjaolu üle vaidlust ei ole. 5.1.2.Võlausaldaja õiguste rikkumine saneerimiskava koostamise ja vastuvõtmise käigus SanS § 20 lg 2 p 1, p 2 sätestab, et kui saneerimiskava koostatakse pärast saneerimismenetluse algatamist, tuleb SanS § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul selgitada välja ettevõtte saneerimise võimalused ja finantseerimise allikas; vajaduse korral pidada võlausaldajaga läbirääkimisi nõuete ümberkujundamiseks. 5.1.2.1.Saneerimisnõustaja ei ole saneerimiskava koostamise käigus ega pärast selle koostamist võlausaldaja poole mistahes läbirääkimisettepanekutega (SanS § 16 lg 3 p 3 ja 4) pöördunud, võlausaldajaga ettevõtja majanduslikku olukorda arutanud ega selgitanud välja ettevõtja äritegevuse taastamise võimalusi ja finantseerimisvõimalusi arutanud. 5.1.2.2.Saneerimisavaldus on keskendunud sellele, kuidas saaks ettevõtja vältida võlausaldaja kasuks tehtud kohtuotsuse täitmist (saneerimisavalduse p 12, 14, 16, 19). Menetluse käigus on ettevõtja korduvalt süüdistanud võlausaldajat pahatahtluses jne, kuid ei ole kordagi pöördunud ei otse ega saneerimisnõustaja vahendusel konkreetsete mõistlike ettepanekutega vastastikku sobiva lahenduse leidmiseks. Vastavalt TsMS § 206 lg 3 on poolel õigus nõuda kohtulahendi sundtäitmist. Mistahes kõrvalekalle sellest reeglist peab olema väga hästi põhjendatud ning sellega peab kaasnema ka konkreetne hüvitusabinõu (nt intress). On ettevõtja ülesanne selline ettepanek välja töötada, sh saneerimisnõustaja abiga, ja võlausaldajale kaalumiseks ja analüüsimiseks mõistliku aja jooksul esitada. Seda ettevõtja ega saneerimisnõustaja ei teinud. Vastupidi soovis ettevõtja vältida võlausaldaja osavõttu menetlusest, et kujundada ümber võlausaldaja nõue ilma, et võlausaldaja saaks selles osas isegi arvamust avaldada (menetlusdokument nr 2-20-6801/15; 22. juuni 2020.a seisukoht nr 2-20-6801/16, lk 2-3).
5.1.2.3.Nagu näitavad Green Marine ASi 3. juuni 2020.a kiri (dtl 56, 59), võlausaldaja 8. juuni 2020.a taotluse nr 2-20-6801/6 p 22-35, võlausaldaja 22. juuni 2020.a arvamuse nr 2-20-6801/20 p 18-23 ning nendes viidatud tõendid, eksitas ettevõtja kohut. Saneerimisnõustaja ei ole kontrollinud võlgniku väiteid. Kui 22. juuni 2020.a seisukoha nr 2-20-6801/19 (dtl 750) p 1.8. avaldas saneerimisnõustaja, et ettevõtja kontol raha puudub (tegelikult oli seal 1211,64 eurot – dtl 611), siis on ilmne, et saneerimisnõustajal puuduvad nii teadmised ettevõtja äritegevuse faktilisest
asjaoludest, kui ka ettekujutus selle saneerimise korraldamisest. Saneerimiskava lk 17 on saneerimisnõustaja märkinud võlausaldaja esimese rühma põhinõudeks 145 854,62 eurot, lk 18 aga 159 145,38 eurot. Taoline lohakus viitab, et saneerimisnõustaja ise ettevõtja äritegevuse analüüsiga ei tegelnud. Ka saneerimiskava lk 13, lk 22 möönab saneerimisnõustaja, et on teadlik ainult nendest ettevõtja kohustustest, kes nõuavad kõrvalkohustused sisse või on teavitanud oma kõrvalnõuetest saneerimisnõustajat. Sellest järeldub, et iseseisvalt saneerimisnõustaja ettevõtja olukorda uurinud ei ole. Seega on tõenäoline, et neid nõudeid, mida saneerimisnõustaja jättis avastamata, ei vähendata.
5.1.2.4.Saneerimiskavas esinevad hulganisti vastuolud ja vead, mis teevad selle tervikuna ebausaldusväärseks. Nimelt saneerimiskava p. 6.1.1 kohaselt tegelevat ettevõtja väävelhappe kontsentraadi ja naatriumhüdroksiidi vesilahuse ning vedelate jäätmete käitlemisega. Keskkonnaameti kirjas (menetlusdokumendi nr 2-20-6801/20 lisa 1) on selgitatud, et selleks vajalik luba ettevõtjal puudub. Saneerimiskava p-s 6.1.5. väidetakse, et ettevõtja teenib igakuiselt müügitulu 46 957 eurot ja kasumit 38 557 eurot. Eeltoodust tulenevalt peaks Ettevõtja tegutsema uskumatu efektiivsusega – 82% ettevõtja müügitulust moodustab kasum. See ei ole usutav, arvestades, et ettevõtjal olevat mitu töötajat, kellel on õigus vähemalt töötasu alammäärale. Paraku näitab saneerimiskavale lisatud 16.06.2020 lõppenud perioodi (ehk ajavahemik 1.01-16.06.2020) kohta koostatud kasumiaruanne, et ettevõtja müügitulu on 5,5 kuu pikkuse perioodi jooksul olnud vaid 56 439.33 eurot.
5.1.2.5.Saneerimiskava p 6.1.1. väidetakse, et viimased viis aastat tellib ettevõtjalt teenust AS Ingle. Ettevõtja on seda varasemalt eitanud (lisa 2). Saneerimiskava p-s 6.1.1 kohaselt pakkuvat ettevõtja veo-ja laadimisteenust oma veoautopargi, raudtee, veduri ja laadimisestakaadi ning mahutipargiga. Vastavat luba ettevõtja aga ei ole.
5.1.2.6.Samuti leiab võlausaldaja, et saneerimisnõustaja on õigusvastaselt lugenud kehtivateks nõueteks M. M. ja WSL Energy OÜ nõuded, mida tegelikult ei ole (nõuded on fiktiivsed). SanS § 16 lg 3 p 6 kohustab saneerimisnõustajat hindama ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitama kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Võlausaldaja ei tea, et saneerimisnõustaja oleks seda teinud. M. M. nõue tuleneb väidetavalt 4. veebruari 2019.a vara müügilepingust (22. juuni 2020.a menetlusdokumendi nr 2-20-6801/16, lisa 16/dtl 739). Võlausaldaja esitab nimetatud dokumendile koos selle juures käivale allkirjastamata akti-seletuskirjale võltsituse vastuväite TsMS § 277 ja TsMS § 277 lg 1 alusel palub seda tõendina mitte arvestada. Võlausaldaja toob välja, et pärast selle müügilepingu väidetavat sõlmimist, kusjuures selle akt-seletuskiri on allkirjastamata ning näitab teistsugust ostuhinda kui leping, on ettevõtja kinnitanud nii notarile (22. juuni 2020.a menetlusdokumendi nr 2-20-6801/16 lisa 6 p 1.4.6. / dtl 689) kui ka kohtutäiturile (võlausaldaja 8. juuni 2020a. taotluse nr 2-20-6801/6 lisa 5 p 9 /dtl 129), et tal kohustusi, välja arvatud võlausaldaja ees, ei ole. Vara müügilepingust tulenev kohustus on niivõrd suur, et selle unustamine on välistatud. Võlausaldaja toob välja ka selle, et müügilepingu objektiks väidetavalt olnud vara oli müügilepingus märgitud kuupäeval ettevõtja oma ning ei saanud olla M. M. ega ühegi teise isiku omandis. Nagu nähtub ettevõtja poolt esitatud vara tasuta kasutamise lepingust (22. juuni 2020.a menetlusdokumendi nr 2-20-6801/16 lisa 14 /dtl 737), on raudteeseadmed olnud ettevõtja valduses vähemalt aastast 2010.a. Vastavalt TsÜS § 55 lg-le 1 on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Vastavalt RdtS § 3 p-le 2 on raudtee maatükiga püsivalt ühendatud funktsionaalselt terviklik rajatis, mille olulised osad on muldkeha ja sellele toetuv tee pealisehitus, mis koosneb rööbastest,
pöörmetest, liipritest ja ballastist. Seega ei saanud väidetavalt M. M. poolt ettevõtjale võõrandatud asjad olla tema omandis. Need asjad niigi kuulusid ettevõtjale viimase omandis olevate kinnisasjade olulise osana. Vaidlusaluste raudteeosade kuulumist ettevõtjale enne väidetavat müüki kinnitavad ettevõtja poolt tellitud ja Pindi Kinnisvara AS poolt 2.12.2010 koostatud eksperthinnang nr 10120211261-461 (lisa 3, eelkõige p-d 3.1., 3.4, 3.4.1, 3.4.2, 3.4.3, 3.4.4 ja 3.4.5, 3.5). Eksperthinnangu p 4.5.2 kohaselt on hindaja lähtunud Ettevõtja poolt esitatud kinnistu varade loendist ja raamatupidamise andmetest. Eksperthinnangu lk-del 10 ja 11 on toodud fotod hindamise objektist. Ka hoonestusõiguse seadmise lepingu (lisa 4) p 2.1.6. ning kirjavahetus raudteeliiklusregistriga (lisad 5-9) kinnitavad üheselt, et vara kuulus ettevõtjale. Kohtuasjas nr 2-20-6870, milles ettevõtja on vaidlustanud kinnisasjade aresti, ei ole kordagi mainitud, et oleks arestitud vara, mis vaidlusaluse müügilepingu p 4.3. kuuluvat M. M.le. Seega nõue, millest osa on loovutatud WSL Energy OÜle, on fiktiivne. Fiktiivse nõude arvestamine saneerimiskavas, mille tulemusena ei rahuldata tervikuna võlausaldaja nõuet, ilmselt rikub võlausaldaja õigusi.
5.1.2.7.Nagu on võlausaldaja varasemalt toonud välja kirjas 2-20-6801/21, jättis saneerimisnõustaja võlausaldajale mahuka saneerimiskavaga tutvumiseks 3 tööpäeva, seadusega ettenähtud vähemalt kahenädalase ajavahemiku asemel. Võlausaldaja ei saanud saneerimiskava nõutava põhjendusega analüüsida, sh võtta mõtestatud seisukohta selle põhjendatuse või põhjendamatuse osas. Võlausaldaja hinnangul oli see tehtud taotluslikult, et raskendada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist.
5.1.2.8.Eelöeldust johtuvalt on saneerimismenetluses jämedalt rikutud võlausaldaja õigus kohasele saneerimismenetlusele, milles selgitatakse välja kõikide võlausaldajate nõuded ning võlausaldaja nõuded kujundatakse ümber mitte suuremas ulatuses, kui on seadusega lubatud ja konkreetses olukorras möödapääsmatu.
5.1.3.Võlausaldaja oluliselt halvem kohtlemine
5.1.3.1.Esmalt on võlausaldaja häälte arvu määratud ebaõigesti, sest saneerimisnõustaja luges intressinõuet kõrvalnõudeks. Saneerimisseaduse seletuskirja kohaselt tuleb mõistet põhinõue sisustada analoogiliselt TsMS §-dega 133, 367, 376. Nii on põhinõudeks näiteks laenusumma tagasimaksmise ja intresside tasumise nõue. Kõrvalnõudeks on näiteks tähtaegselt tasumata kohustuselt nõutav viivis või leppetrahv (SanS seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ee85892c-2f9d-6952e2b0-9eea83feb6b3/ Saneerimisseadus, lk 32).
5.1.3.2.Saneerimiskava p 9.1.1 kohaselt on saneerimiskavaga hõlmatud nõuded jagatud kahte rühma. Esimesse rühma kuuluvad pandiõigust omavad võlausaldajad ulatuses, milles nende nõue on pandieseme väärtusega pankrotimenetluse korral tagatud. Esimesse rühma kuulub üksnes võlausaldaja. Teise rühma kuuluvad tagamata nõuetega võlausaldajad. Võlausaldaja kuulub ka teise rühma. Võlausaldaja leiab, et rühmad on moodustatud vastuolus SanS § 21 lg 2. SanS § 21 lg 2 teine ja kolmas lause sätestavad, et ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas. Võlausaldaja leiab, et ettevõtja lähikondsete M. M. ja WSL Energy OÜ (kes on M. M. eriõigusjärglane) nõuded on fiktiivsed. WSL Energy OÜ on lähikondne, sest selle juhatuse liige ja tegelik kasusaaja S. V. on ühtlasi ka ettevõtja osa võlaõiguslikult omandanud äriühingu EOR OÜ (22. juuni 2020.a menetlusdokumendi nr 2-20-6801/16 lisa 6 /dtl 688) juhatuse liige. Isegi, kui need nõuded ei oleks fiktiivsed, siis on need kohustused tekkinud hiljem, kui 22. augustil 2019.a (vt selle kohta võlausaldaja 8. juuni 2020.a taotluse nr 2-20-6801/6 p 44 /dtl 82). Lähtudes
pankrotihinnangust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-11, p 49) ei saanud neid nõuded (olemasolu korral) käsitleda teises rühmas. Pankroti korral ka siis, kui M. M. ja WSL Energy OÜ nõuded oleksid tunnustatud, kuuluksid need PankrS § 110 lg 1 p 2 ja 3 alusel tagasivõitmisele. Sellisel juhul jääksid nimetatud isikud ilma kõrvalnõudeta; põhinõuded kuuluksid rahuldamisele kolmandas järgus. Seega pidi saneerimisnõustaja paigutama M. M. ja WSL Energy OÜ nõuded eraldi kolmandasse rühma ning nägema ette nende rahuldamise alles pärast kõikide ülejäänute nõuete, sh võlausaldaja nõude rahuldamist. Selle tegemata jätmine rikkus oluliselt võlausaldaja õigusi. Arvestades saneerimiskava lk 22 väljendatud saneerimisnõustaja hinnangut ettevõtja varale, piisaks varast nii võlausaldaja kui ka ülejäänute võlausaldajate (välja arvatud M. M. ja WSL Energy OÜ) nõuete rahuldamiseks täies ulatuses. Seega kolmanda järgu nõuete käsitlemine saneerimismenetluses olemuslikult teise järgu nõuetena põhjustab võlausaldajale ilmselge varalise kahju.
5.1.3.3.Võlausaldaja märgib, et saneerimiskava täitmise tähtaeg pandiga tagatud nõude osas ei tohi olla pikem, kui PankrS § 182 lg 2 ette nähtud tähtaeg (üks aasta) ning võlausaldajale peab olema tagatud PankrS § 182 lg 3 nimetatud intress. Saneerimiskava lk 17 järgi on selle täitmise tähtaeg kuus aastat ja intressi võlausaldaja ei saa. Ainuüksi sellepärast näitab pankrotihinnang, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata. Võlausaldajat on koheldud oluliselt halvemini, sest tema õiguskindlat nõuet koheldakse samaselt ettevõtja lähikondsete õigusvaieldavate nõuetega. Selle tulemusena rahuldatakse võlausaldaja pandiga tagatud nõue oluliselt aeglasemalt ja väiksemas ulatuses, kui ettevõtja pankroti korral. Väljatoodud põhjustel on kõik SanS § 26 tingimused täidetud ja ettevõtja võimalik taotlus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks tuleb jätta rahuldamata.
6.MV Finantseeringud OÜ on esitanud 28.07.2020 arvamuse ettevõtja poolt 13.07.2020 esitatud avaldusele vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks ning leiab, et ettevõtja saneerimiskava kinnitamise avaldus tuleb jätta SanS § 30 lg 1 ja lg 6 alusel menetlusse võtmata ja saneerimismenetlus lõpetada. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamine on võimalik ainult siis, kui on täidetud kõik SanS § 30 lg 1 loetletud tingimused. Käesolevas tsiviilasjas on täitmata SanS § 30 lg 1 p 3, p 5 ja p 6 nimetatud tingimused.
6.1.Esiteks ei ole täidetud SanS § 29 lg 1 sätestatud vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamise eeldused, kuivõrd pandiga tagatud võlausaldajate rühmas hääletati 100% saneerimiskava vastu, mis välistab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise tulenevalt SanS § 30 lg 1 p 6 ning lähtudes Riigikohtu määruse nr 3-2-1164-16 p 17. Põhjendus. Vastavalt SanS § 30 lg 1 p 6 võib esitada vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks ainult SanS § 29 lg 1 toodud alustel. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduse p-s 2.3. leiab ettevõtja ekslikult, et vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks avalduse esitamiseks piisab, kui vastuvõtmata saneerimiskava poolt on hääletanud enamus kõigist võlausaldajatest arvestamata hääletamiseks moodustatud rühmade hääletamistulemusi. Viidatud seisukoht on põhjendamatu ja ebaseaduslik ning ühtlasi vastuolus Riigikohtu senise praktikaga. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-164-16 p 17 asus kolleegium seisukohale, et kui on moodustatud võlausaldajate rühmad, siis hääletatakse rühmade kaupa ning hääletuskvooti tuleb iga rühma suhtes eraldi arvestada. Üksnes juhul, kui rühmi ei ole moodustatud, saab kohus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitada, kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest. Kui rühmad on moodustatud, saab vastuvõtmata saneerimiskava kohtule
kinnitamiseks esitada siis, kui selle poolt hääletas igas rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Praeguses saneerimismenetluses on moodustatud kaks rühma: (1) tagatud nõuetega võlausaldajad ning (2) tagamata nõuetega võlausaldajad. Ettevõtja ei ole võlausaldajate rühmade moodustamist vaidlustanud ei saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avalduses ega muus menetlusdokumendis. Tulenevalt eeltoodust saab rühmade moodustamisel esitada vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks ainult siis, kui selle poolt hääletas igas rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest (või mõnes rühmas võttis hääletamisest osa alla poole rühma kuuluvatest võlausaldajatest, SanS § 29 lg 1). Esimene rühm, pandiga tagatud võlausaldajad, hääletas nii isikuliselt kui ka häälte arvuga täies ulatuses saneerimiskavale vastu. Sellepärast puudub ettevõtjal õiguslik alus esitada kohtule taotlus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks ning kohtul seega vajadus määrata eksperte ja analüüsida ning hinnata vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise aluste olemasolu või puudumist. Arvestades, et vastuvõtmata saneerimiskava kohtule esitamiseks peab igas rühmas hääletama vähemalt pool võlausaldajatest nii hääleliselt kui ka isikuliselt saneerimiskava poolt ning kuivõrd käesolevas saneerimismenetluses hääletasid pandiga tagatud võlausaldajate rühmas kõik võlausaldajad ühehäälselt saneerimiskava vastu, siis ainuüksi eelpool toodud põhjustel ei ole vastuvõtmata saneerimiskava kohtule esitamine põhjendatud ega seaduslik. Lähtuvalt SanS § 29 lg 1 ja SanS § 30 lg 1 p 6 tuleb jätta saneerimiskava kinnitamiseks esitatud avaldus menetlusse võtmata ja saneerimismenetlus lõpetada.
6.2.Teiseks rikub vastuvõtmata saneerimiskava nn pankrotihinnangut seades pandipidaja saneerimiskavaga oluliselt halvemasse olukorda, kui pandipidaja oleks võimaliku võlgniku pankrotimenetluse korral. Nimetatud rikkumine välistab saneerimiskava kinnitamise tulenevalt SanS § 30 lg 1 p 3 ning lähtudes Riigikohtu määruse nr 3-2-125-11 p 51 (vt täpsemalt menetlusdokumendi p-d 11-14). Põhjendus Riigikohtu määruse 3-2-1-25-11 p 49 järgi tuleb kohtul kontrollida, kas vähemalt kava kinnitamata jätmist taotlenud võlausaldajatele tagatakse saneerimismenetluses kava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida neil oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses, st anda tuleb n-ö pankrotihinnang. Sama määruse punktis 50 viidatakse Riigikohtu määruse nr 3-2-1-122-09 p 19, mille kohaselt on Riigikohus varem leidnud, et juba kavas tuleb võrrelda olukorda, mis saaks nõuetest kava kinnitamata jätmisel, st mis võimalused oleks nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses. Riigikohtu määruse 3-2-1-25-11 p 51 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamise või kinnitamata jätmise ettevõtja ja võlausaldajate huve kaaludes. Saneerimismenetluses ei või võlausaldajaid seada oluliselt halvemasse olukorda, kui nad oleksid tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral. Riigikohtu poolt viidatud põhimõte on defineeritud ka Direktiivi nr 2019/1023/EL artikkel 2 lõige 1 punktis 6. Tulenevalt eeltoodud põhimõttest peab saneerimiskava vastama pankrotihinnangule, mille kohaselt ei tohi võlausaldajat, sh tagatud nõudega võlausaldajat seada saneerimismenetluses oluliselt halvemasse olukorda, kui pankrotimenetluses. Käesolevas asjas kohtule esitatud vastuvõtmata saneerimiskavas seatakse pandiga tagatud nõudega võlausaldaja oluliselt halvemasse olukorda, kui nimetatud pandiga tagatud nõudega võlausaldaja oleks olnud pankrotimenetluses. PankrS § 180 lg 1 kohaselt võib pandipidaja õigust pandieseme realiseerimiseks piirata, juhul kui pandiese on vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks. Sama paragrahvi lõike kaks järgi ei või piirata pandipidaja õigust pandieseme realiseerimiseks üle ühe aasta. Lähtuvalt PankrS § 180 lg 3 tuleb pandipidajale tasuda tema õiguste piiramise eest hüvitist intressina. Käesolevas asjas vastuvõtmata saneerimiskava punkti 9.1.3. I alusel soovitakse piirata pandipidaja pandieseme realiseerimise õigust kuus aastat ilma igasuguse hüvitiseta.
Kuivõrd pandipidaja õigust realiseerida pandiese piiratakse vastuvõtmata saneerimiskavaga oluliselt suuremas ulatuses ning hüvitist tasumata võrreldes võimaliku pankrotimenetlusega, siis rikub vastuvõtmata saneerimiskava pankrotihinnangut, mistõttu ei vasta saneerimiskava SanS § 21 fikseeritud nõuetele. Seega ei ole vastuvõtmata saneerimiskava kohtule esitamine põhjendatud ega seaduslik ning tuleb jätta lähtuvalt SanS § 21 ja SanS § 30 lg 1 p 3 menetlusse võtmata ja saneerimismenetlus lõpetada.
6.3.Kolmandaks ei ole ettevõtja oluline ettevõtja ega tööandja, mis välistab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise tulenevalt SanS § 30 lg 1 p 5. Põhjendus Ettevõtja ei ole vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduses välja toonud, et ettevõtja oleks oluline ettevõtja või oluline tööandja SanS § 30 lg 1 p 5 mõttes. Õiguskirjanduses selgitatakse, et pooled peavad oma faktiväited esitama kohtule ja tõendeid saab kohus vastu võtta vaid väidetud faktiliste asjaolude tõendamiseks. Kohus ise esitatud tõenditest faktiväiteid tuletama hakata ei tohi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: 2017, lk 1250, p f). Teisisõnu eelneb tõendamiskohustusele väitmiskohustuse täitmine. Väitmiskohustuse täitmata jätmisel ei pea ega tohi kohus tõendeid hinnata. Sellepärast ei saa kohus arvestada ettevõtja poolt esitatud tõenditega osas, millele nendes ei ole menetlusdokumendis endas konkreetselt viidatud. Seega ei saa kohus sedastada, et ettevõtja oleks oluline ettevõtja või oluline tööandja.
6.3.1.Riigikohus selgitas, et oluline ettevõtja on eelkõige selline ettevõtja, mis vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Üksnes lootus, et äriühing võib saneerimise teel edaspidi muutuda oluliseks ettevõtjaks või oluliseks tööandjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks ettevõtjaks (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-74-13, p 21). Saneerimiskava p 11 kohaselt olevat ettevõtjal 5 töötajat ning juurde loodetakse palgata veel 2. Eesti Statistikaameti andmetel on 2019.a Eestis olnud 125 662 ettevõtjat, kelle juures töötab 1-9 töötajat; 6 779 ettevõtjat, kelle juures töötab 10-49 töötajat; 1 159 ettevõtjat, kelle juures töötab 50-250 töötajat ning 184 ettevõtjat, kelle juures töötab 250 ja enam töötajat. Sellepärast kuulub ettevõtja kõige levinumasse tööandjate kategooriasse, kes ei ole olulised. RPS § 3 p 15 sätestab, et väikeettevõtja [on] - Eestis registreeritud äriühing, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. Ettevõtja varad on saneerimiskava p 6.1.3. kohaselt 1,7 miljonit, müügitulu saneerimiskava p 6.1.2 kohaselt 280 488 eurot. Seega on ettevõtja tavaline väikeettevõtja. Saneerimisavaldusele lisatud kasumiaruande kohaselt oli ettevõtja palgakulu 1. jaanuarist kuni 16. juunini 2020. aasta jooksul kokku 5655 eurot ehk keskmiselt 1 022 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2020.a on töötasu alamäär 584 eurot. Seega ettevõtja väidetud töötajad, sh juhatuse liige ja väidetav suurvõlausaldaja M. M., pidid töötama 0,4 töökoormusega või ei makstud töötajatele seadusega ette nähtud töötasu alammäära. On oluline märkida, et teatmik.ee vahendatud töötamise registri andmetel oli ettevõtjal 2020.a nii I kui II kvartalis ainult kolm töötajat, kelle töötasu oli siiski väiksem, kui töötasu alammäär. Võlausaldaja leiab, et kui ettevõtja esitab valeandmeid töötajate arvu kohta ning ei maksa töötajatele isegi töötasu alammäära, ei saa teda vaadelda olulise tööandjana. Võlausaldaja hinnangul on parem, kui töötasu alammäära mittemaksvaid tööandjail Eesti ärimaailmas ei oleks. Riigikohus selgitas ka seda, et kui ettevõtja ei ole oluline tööandja, peaksid esinema muud väga olulised asjaolud, mis võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kohtulikku kinnitamist õigustaksid (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-74-13, p 21). Selliseid asjaolusid pole ettevõtja ei vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduses ega varasemas menetluses välja toonud. Ettevõtja ei ole ka selgitanud, miks tema vara müümisel täitemenetluses peaks senine äritegevus terminalis katkema. On mõistlik eeldada, et uus omanik jätkab terminali käitamist ja loodetavasti oluliselt efektiivsemalt, kui seda tegi ettevõtja.
Ainuüksi M. M. soov säilitada kontrolli ettevõtja ja selle vara üle, võlausaldaja huvide arvelt, ei ole oluline asjaolu SanS § 30 lg 1 p 5 mõttes. Tulenevalt ülaltoodust ei ole ettevõtja oluline ettevõtja ega tööandja, mistõttu ei ole vastuvõtmata saneerimiskava kohtule esitamine põhjendatud ega seaduslik. Lähtuvalt SanS § 30 lg 1 p 5 tuleb jätta vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus menetlusse võtmata ja saneerimismenetlus lõpetada.
6.4.Neljandaks ei ole ettevõtja saneerimine tõenäoline, sest saneerimismenetluse käigus on oluliselt rikutud võlausaldajate õiguseid, mis välistab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise tulenevalt SanS § 21 ja SanS § 30 lg 1 p 3. Põhjendus Arvestades saneerimiskava koostamise ja vastuvõtmise menetluse käigus toimunud võlausaldajate õiguste rikkumisi, ei ole ettevõtja saneerimine tõenäoline ega põhjendatud. Võlausaldajate õiguste rikkumised on välja toodud põhjalikumalt võlausaldaja 13. juuli 2020. a avalduse punktides 9-27. Kuivõrd võlausaldajate õiguste rikkumise tõttu ei vasta saneerimiskava SanS § 21 fikseeritud nõuetele, siis ei ole vastuvõtmata saneerimiskava kohtule esitamine põhjendatud ega seaduslik ning tuleb jätta lähtuvalt SanS § 21 ja SanS § 30 lg 1 p 3 menetlusse võtmata ja saneerimismenetlus lõpetada.
6.5.Viiendaks on ebaõigesti jäetud moodustamata lähikondsete rühm, mille tulemusena ei saa teised tagamata nõuetega võlausaldajad hääletada eraldi rühmas ning seeläbi on tekitatud kunstlikult olukord, kus tagamata nõuetega võlausaldajate rühm ei saa olla kavale vastu, sest lähikondsed hääletavad teised tagamata nõuetega võlausaldajad üle, hoolimata asjaolust, et nad peaksid olema eraldi rühmas. Selline tagamata nõuetega võlausaldajate õiguste rikkumise tõttu ei vasta saneerimiskava SanS § 21 nõuetele, mis välistab vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise tulenevalt SanS § 21 ja SanS § 30 lg 1 p 3. Põhjendus Saneerimiskava p 9.1.1. moodustati kaks rühma: --pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ulatuses, milles nende nõue on pandieseme väärtusega pankrotimenetluses tagatud. Selles rühmas on ainult üks võlausaldaja - MV Finantseeringud OÜ; --kõik ülejäänud võlausaldajad, sh ainuosanik M. M. ja temalt väidetava nõude omandanud WSL Energy OÜ, kes on omakorda seotud võlaõiguslikult ettevõtja osa omandanud EOR OÜga – ("lähikondsed"). SanS § 21 lg 2 teine lause jätab avara tõlgendamisruumi, kuid eelistada tuleb Eesti õiguse tõlgendamist võimalikult kooskõlas ELi õigusega (Riigikohtu kohtumäärus nr 3-3-1-85-07, p 38). Direktiivi nr 2019/1023/EL art 9 lg 4 kohaselt tagavad liikmesriigid, et puudutatud isikuid koheldakse eraldi rühmadena, mis kooskõlas liikmesriigi õigusega kajastavad kontrollitavatel kriteeriumidel põhinevaid huvisid, mis on piisavalt ühetaolised. Saneerimiskava vastuvõtmise eesmärgil käsitatakse eraldi rühmadena vähemalt tagatud ja tagamata nõuetega võlausaldajaid. Direktiivi nr 2019/1023/EL art 9 lg 5 esimene lause sätestab, et hääleõigusi ja rühmade moodustamist kontrollib kohus või haldusasutus, kui saneerimiskava esitatakse kinnitamiseks. Praeguses asjas on saneerimiskavas ekslikult teiste võlausaldajate samad õigused omistatud ka lähikondsetele. See on vastuolus SanS § 21 lg 2 liidu õiguse konformse tõlgendusega. Esiteks tuleb märkida, et lähikondsed säilitava ettevõtja üle kontrolli - M. M. otse, WSL Energy OÜ – EOR OÜ kaudu. Koos kontrollivad nad 100% osakapitalist. Saneerimiskava p 7, lisa 1 kohaselt kavatsevad osanikud saada brutokasumit koheselt alates saneerimiskava kinnitamisest. Teisel võlausaldajatel selliseid õigusi (võimalusi) ei ole. Sellepärast on lähikondsetest võlausaldajate õigused teistest võlausaldajatest erinevad ning SanS § 21 lg 2 ei võimalda nende paigutamist teise rühma. Lähikondsetest pidi kohustuslikult moodustama eraldiseisva, kolmanda rühma.
Teiseks, põhjendatud ei saa olla olukord, kus saneerimismenetluses omandavad ettevõtjale väidetava vara müügi kaudu saneerimismenetluse üle kontrolli ettevõtja osanikud (olemasoleva ainuosanik M. M. ja võlaõigusliku lepingu osanikuks saav WSL Energy OÜ koos EOR OÜga). Arvestades asjaoluga, et ettevõtja tegevus on olnud nendesamade isikute kontrolli all ning nemad on oma tegevusega aidanud kaasa maksejõuetuse tekkimisele, ei saa seda lahendust pidada aktsepteeritavaks. Eelnimetatud isikute nõuded saavad olla rahuldatud alles pärast kõigi teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Seega peavad nemad moodustama kolmanda rühma, mida saneerimiskavas on saneerimisnõustaja õigusvastaselt jätnud moodustamata. Tuginedes ülaltoodule on ebaõigesti jäetud moodustamata lähikondsete rühm, mille tulemusena ei saa teised tagamata nõuetega võlausaldajad hääletada eraldi rühmas. Seeläbi on tekitatud kunstlikult olukord, kus ühes rühmas hääletavad tagamata nõuetega võlausaldajad ja lähikondsed; mis välistab kunstlikult moodustatud rühma abil tagamata nõuetega võlausaldajate õiguste tegeliku teostamise. Selline tagamata nõuetega võlausaldajate õiguste rikkumise tõttu ei vasta saneerimiskava SanS § 21 nõuetele, mistõttu ei ole vastuvõtmata saneerimiskava kohtule esitamine põhjendatud ega seaduslik ning tuleb jätta lähtuvalt SanS § 21 ja SanS § 30 lg 1 p 3 menetlusse võtmata ja saneerimismenetlus lõpetada.
6.6.Kokkuvõte. Kuivõrd vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine ei ole antud juhul õiguslikult võimalik, siis puudub alus määrata eksperdid ja anda saneerimiskavale hinnangut. Arvestades ettevõtja käitumist, kui viimase üheksa kuuga on ettevõtjal tekkinud lisaks võlausaldajale veel viis võlausaldajat ning niivõrd lühikese ajaga on ettevõtja suutnud tekitada endale kohustusi summas 1 294 546,80 eurot, mistahes alusel saneerimismenetluse lõpetamise viibimine täiendavalt halvendab ettevõtja olukorda ja seega rikub võlausaldaja huve. SanS § 30 lg 6 kohaselt tuleb jätta 13. juuli 2020.a vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avaldus nr 2-20-6801/25 menetlusse võtmata ning lõpetada saneerimismenetlus.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
7.Saneerimisseaduse (SanS) § 26 võimaldab võlausaldajal taotleda kava kohtulikult kinnitamata jätmist, kui: 1) ta on hääletanud saneerimiskava vastu, 2) tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või 3) saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. MV on tuginenud kõigile kolmele alusele.
7.1.Kuna MV poolt kavale vastuhääletamine on dokumentaalselt tõendatud ja seda pole vaidlustanud ei ettevõtja ega nõustaja, siis seda siinkohal rohkem analüüsida pole vaja.
7.2.Järgnevalt on MV tuginenud sellele, et menetluse raames on tema õigusi oluliselt rikutud.
7.2.1.MV leiab, et saneerimisnõustaja ei ole saneerimiskava koostamise käigus ega pärast selle koostamist võlausaldaja poole mistahes läbirääkimisettepanekutega (SanS § 16 lg 3 p 3 ja 4) pöördunud, võlausaldajaga ettevõtja majanduslikku olukorda arutanud ega selgitanud välja ettevõtja äritegevuse taastamise võimalusi ja finantseerimisvõimalusi arutanud. Eeldades nimetatud väite õigsust, tuleb leida et saneerimisnõustaja ei ole oma ülesandeid nõuetekohaselt täitnud. Iseenesest ei pea saneerimisnõustaja ise läbirääkimisi pidama, vaid ta võib
abistada ettevõtjat läbirääkimiste pidamisel. MV küll väidab, et ka ettevõtja ise pole pöördunud MV poole konkreetsete ettepanekutega. Kuna saneerimise mõte on selliste abinõude rakendamine, mis aitaks kaasa ettevõtte majandusliku olukorra parandamisele ja kasumlikkuse taastamisele ja samal ajal peab läbiviidav menetlus tagama võrdse kohtlemise nii ettevõtjale kui ka võlausaldajatele, siis on tegemist isikute ringiga, kes printsiibis peavad ühiselt tegutsema. Ettevõtja huvi selles menetluses on nn ellu jääda, võlausaldaja huvi on kaotada võimalikult vähe. Balanss selles leitakse abinõudega, mille arutelusse peavad panustama mõlemad osapooled. Seetõttu tuleb MV etteheidet, et temaga pole üldse midagi arutatud, pidada oluliseks rikkumiseks isegi siis kui etteheitest ei ole selgelt aru saada, mida läbirääkimiste pidamine oleks kava koostamise/vastuvõtmise aspektist muutnud. Kohus leiab aga, et võlausaldaja on siin veidi olukorda forsseerinud. Nõustaja poolt ärakuulamisel (istungi protokoll lk 13, IV kd tlk 144) antud kinnituse kohaselt on nõustaja selle võlausaldajaga suhelnud seadusliku esindaja kaudu. Kui seaduslik esindaja on nõustajale teatanud, et mingeid järeleandmisi ei tehta, siis ei saa öelda, et nõustaja ei ole pöördunud. Läbirääkimised saavad olla siiski kahepoolsed ja kui üks pool on jäigal seisukohal, siis ei ole tõesti mõtete pikalt arutledadiskuteerida. Kui sellest on tingitud MV lepinguliste esindajate poolt väljendatu justkui läbirääkimisi poleks peetud ja pöördumisi ei oleks toimunud, siis see on kahetsusväärne.
7.2.2.MV väitel esinevad saneerimiskavas hulganisti vastuolud ja vead, mis teevad selle tervikuna ebausaldusväärseks.
7.2.2.1.Väidetavalt puudub ettevõtjal teatud ainete käitlemisega tegelemiseks ja teatud liiki teenuste osutamiseks vajalikud load. Kohus leiab, et kavas (III kd tlk 114 jj) ei ole väidetud, et sellised load on olemas, vaid, et ettevõtja teatud aineid käitleb ja teatud teenust osutab. Ettevõtja tegutsemine alal, mis on lubatud üksnes vastava loa alusel, ei ole käesolevas menetluses lahendatav. Iseenesest toob selline argumentatsioon kaasa teatava usalduskriisi ettevõtja eesmärkide (sh nende täidetavuse ehk saneerimise tõenäosuse) osas, kuid see pole iseseisev alus saneerimiskava kinnitamata jätmise otsustamiseks. Ettevõtja on vande all antud ütlustega (istungi protokolli lk 11, IV kd tlk 143) kinnitanud, et asjakohased load on olemas ja edaspidise tegevuse laiendamise jaoks vajalike lubade hankimisega tegeletakse. Kui võlausaldaja leiab, et ettevõtja on seeläbi vande all andnud valeütlusi, siis on tal võimalik asjakohaselt reageerida õiguskaitse organitesse kuriteo teate esitamisega.
7.2.2.2.Väidetavalt on saneerimisnõustaja õigusvastaselt lugenud kehtivateks nõueteks M. M. ja OÜ WSL Energy nõude (III kd tlk 44-48), mis on tegelikult fiktiivsed. Kohus leiab, et nõuete õiguspärasuse hindamise kohustus ja pädevus antud asjas on saneerimisnõustajal. Kavale lisatud arvamusest ei selgu, millel baseerub nõustaja veendumus, et nõuded on korrektsed. Ka ei selgu arvamusest, kas nõustaja on nõuete õiguspärasuse hindamiseks kasutanud nt advokaadibüroo teenust. Võlausaldaja on eelviidatud nõuetega seonduvat problemaatikat käsitlenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis 08.06.2020 (I kd tlk 58 jj). Kuna see on dokument, millega on ka nõustajal selles menetluses olnud võimalik tutvuda alates 09.06.2020, siis leiab kohus, et nõustaja saanuks ja pidanuks olema detailsem nimetatud kahe nõude õiguspärasusele oma kavale lisatud arvamuses hinnangu andmisel. Nõustaja on nõuete õiguspärasust selgitanud ärakuulamisel selliselt, et ta on ettevõtjalt selgitust küsinud ja M. on talle öelnud, et need varad omandas ta eraisiku nimele ja ülekanded tegi
eraisikuna ja need jäid mingil hetkel vormistamata ja vormistati hiljem müügitehinguna. Midagi fiktiivset ei ole. Kunagi, kui ta need ostis, siis rahakotid olid segi ja eraisik tegi ühingu eest väljamakseid ja omandas need enda nimele. Pärast korrigeeriti omavaheliste tehingutega. Seadmed on olemas. Fiktiivne oleks see, kui need oleks ettevõtja seadmed ja neid oleks teist korda müüdud. Kohus leiab, et kahtlused nõuete õiguspärasuse üle peavad saama selgeks enne selle kava kinnitamist, milles need kaks nõuet moodustavad summaliselt ca 60% ümberkujundatavatest nõuetest ehk neil on märgatav osakaal. Kohtu hinnangul võib nende nõuete äralangemine oluliselt mõjutada ülejäänud võlausaldajate võimalusi kavas toodud tingimustel ja ettevõtja prognoositud rahavoogusid arvestavalt oma nõuete täitmist saada. Kui võlausaldajate arv ja summa oluliselt väheneb (väidetava fiktiivsete tehingute kõrvalejätmisega), siis allesjäänud nõuete osas on võimalik pidada läbirääkimisi nõuete ümberkujundamiseks nt oluliselt lühema perioodi peale ja/või märgatavalt suuremas ulatuses rahuldamisega. SanS eelnõu seletuskirja kohaselt ei kohaldu küll saneerimismenetluses pankrotimenetluse tähenduses nõuete kaitsmine, kuid mõningane analoogia on siiski olemas. Võlausaldaja nõuete suurus ja ka nõude olemasolu tuleb välja selgitada viisil ja ulatuses, et neil oleks seda suurust võimalik kasutada saneerimismenetluse eri etappides võlausaldajate õiguste kujundamise alusena. SanS § 43 ei piira isikute ringi, kes nõude ebaselgusele tugineda võivad. Seega saab seda teha, lisaks saneerimisnõustajale ka võlausaldaja, kes on vastavast asjaolust teada saanud. Nõude ebaselgusele viitav avaldus tuleb kohtule esitada enne kava kohtulikku kinnitamist ja antud juhul on võlausaldaja seda ka teinud: nii enda nõude kavas kajastamise ebatäpsuse osas kui kahe teise võlausaldaja nõude ebaselguse osas. Eelkõige kontrollib nõuet (sh selle suurust) saneerimisnõustaja. Väga keerukaid vaidlusi kohus saneerimismenetluse käigus ei lahenda. Kui saneerimismenetluse käigus ilmnevad keerukad vaidlused, mille lahendamine saneerimismenetluse jaos ettenähtud piiratud aja jooksul ei ole võimalik, siis peab selle nõude jätma kavast välja või tuleb menetlus, mh saneerimisnõustaja taotlusel, lõpetada SanS § 43 alusel. Seega peab kavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete õiguspärasus olema kindel, selleks, et tagada võlausaldajate õiglane ja võrdne kohtlemine. Kohtu hinnangul saneerimisnõustaja tegevus selles osas ei ole läbipaistev, seega tuleb nentida, et kava koostamisel on rikutud võlausaldaja õigusi. Kohtupraktika kohaselt (RK lahend 3-2-1-122-09 p.19) võidakse küll saneerimismenetluses võlausaldajate huve kahjustada ja saneerimises ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad, seetõttu peab aga mõlema poole huvide kaalumisel määravaks lugema seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt kahjustatud. Kohus leiab, et jättes kavasse ebaselged (selles tähenduses, et kas need on õiguspärased) nõuded, mis moodustavad kogu kavast 60%, on teiste võlausaldajate huvid oluline kahjustamine tõenäoline. Võimalikus pankrotimenetluses need nõuded, hüpoteetiliselt, kaitsmiseta tunnustamist ei leiaks. Seadus ei võimalda kohtule esitatud kava menetluse käigus muuta, mis tähendab, et huvide olulise rikkumise vältimine on võimalik vaid sel viisil, et ettevõtja poolt esitatud avaldus vastuvõtmata kava kinnitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ettevõtja poolt notarile ja kohtutäiturile pärast vaidlusaluse 04.02.2019 lepingu sõlmimist antud kinnitused, et tal võlausaldaja ees kohustusi ei ole, ei muuda iseenesest olematuks ega õigustühiseks tehingut ennast. See võib aga viidata valeütluste andmisele. Küll aga on arvestatav, ja MV poolt nimetatud tõendite alusel eluliselt usutav, võlausaldaja argument, et üleantav vara ei ole olnud müüja ehk M. M. omandis vara ettevõttele üleandmise hetkel vaid on olnud ca aastast 2010 ettevõte enda vara.
See tekitab piisavalt suure usalduskriisi, et kahelda nõustaja tegevuses tehingu õiguspärasuse kontrollimises enne selle kavasse võtmist ja toob kaasa selle, et kava, mis sisaldab ebaselge õiguskindlusega nõudeid, rikub kavaga hõlmatud teiste võlausaldajate õigusi. Samal ajal ei ole aga alust jätta viidatud lepingut kui tõendit kõrvale TsMS § 277 ja § 238 lg 5 2.lause alusel. Kohus leiab, et tõendi võltsituse jaatamine eeldab selle uurimist mahus, mis väljub saneerimismenetluse olemusest.
7.2.3.MV kinnitusel jättis saneerimisnõustaja võlausaldajale mahuka saneerimiskavaga tutvumiseks 3 tööpäeva, seadusega ettenähtud vähemalt kahenädalase ajavahemiku asemel. Võlausaldaja leiab, et ta ei saanud seetõttu saneerimiskava nõutava põhjendusega analüüsida, sh võtta mõtestatud seisukohta selle põhjendatuse või põhjendamatuse osas. Võlausaldaja hinnangul oli see tehtud taotluslikult, et raskendada võlausaldajal oma õiguste kaitsmist. Kohtupraktika kohaselt (RK 3-2-1-164-16 p 21 jj) on võlausaldajate kaitse tagatud ning neil on võimalik menetluses sisuliselt osaleda ja tahet avaldada üksnes siis, kui neile on antud mõistlik aeg ja võimalus saneerimiskavaga tutvuda. See on tagatud üksnes juhul, kui neile jääb seisukoha kujundamiseks mõistlik tähtaeg enne kava vastuvõtmise otsustamist. Samas on leitud, et kui võlausaldaja ei ole avaldanud ega välja toonud, mida ta oleks võinud pikema tähtaja jooksul täiendavalt esitanud, ei ole tegemist rikkumisega, mis oleks sedavõrd oluline, et see peaks kava kinnitamise välistama. Kohus leiab, et võlausaldajale vaid 3 tööpäeva jäämine kavaga tutvumiseks on küll kahetsusväärselt vähe, kuid see ei ole oluline rikkumine. Tähtajad menetlusseadustikus ja materiaalõiguses on üldjuhul seotud kalendripäevadega ja mitte tööpäevadega. Olukord, kus juhuste kokkulangemise tõttu seaduses määratletud tähtaja, antud juhul „vähemalt kaks nädalat“, ehk 14 kalendripäeva sisse jäävad tavapärastele tööpäevadele langevad riigipühad ja sellele järgnevad nädalavahetuse päevad, ei saa olla seostatavad nõustaja tahtliku tegevusega ja seeläbi ka võlausaldajate õiguste rikkumisega. Olemuslikult on saneerimine lühemate tähtaegadega menetlus, mistõttu nii ettevõtja kui võlausaldaja(d), kes sellesse on haaratud, peavad olema ka valmis operatiivselt ja kiirendatult reageerima, ehk paraku vajadusel tegema tööd ka puhkepäevadel. Kohus möönab, et kolm tööpäeva on lühike aeg, kuna nimetatu ei ole aga takistanud võlausaldajal piisavalt argumenteeritud seisukohta tähtaegselt esitamast, siis ei saa, vaatamata tähtaja lühidusele ja nõustajapoolsele tähtaja rikkumisele, lugeda võlausaldaja huve oluliselt rikutuks.
7.3.MV märgib, et tema oluliselt halvem kohtlemine väljendub selles, et võlausaldaja häälte arv on määratud ebaõigesti, sest saneerimisnõustaja luges intressinõuet kõrvalnõudeks ja rühmad on moodustatud vastuolus SanS § 21 lg 2.
7.3.1.Kohus leiab, et väide rühmade valest moodustamisest ei ole asjakohane. Saneerimismenetlus ei erista lähikondseid võlausaldajaid ja teisi võlausaldajaid (vt RK lahend nr 3-2-1-122-09 p 18), seega argument võlausaldajate huvide rikkumisest ja/või kava mittevastavusest nõuetele seeläbi, et lähikondsete isikutega seotud võlausaldajate osas pidanuks moodustama omaette rühma, ei päde. Saneerimisseaduse seletuskirja kohaselt tuleb mõistet põhinõue sisustada analoogiliselt TsMS §dega 133, 367, 376. Kuivõrd seletuskiri nimetab selgelt, et kõrvalnõudeks on näiteks tähtaegselt tasumata kohustuselt nõutav viivis või leppetrahv, siis on võimalik võlausaldaja tõlgendus, et intress tuleb arvestada põhinõudena.
Mis puudutab MV arutelu direktiivi nr 2019/1023/EL art 9 lg 4 teemal (määruse p.6.5), siis on MV suulises menetluses (istungi protokoll lk 21, IV kd tlk 148) ka ise möönnud, et direktiiv ei ole otse kohaldatav ja seetõtu kohus seda ei käsitle.
8.MV on esitanud taotluse jätta RT avaldus vastuvõtmata kava kinnitamiseks menetlusse võtmata ja lõpetada menetlus. Kohus saab ettevõtja poolt SanS § 29 alusel esitatud avalduse SanS § 30 kohaselt kas rahuldada (lg 1), st võtta menetlusse ja määrata eksperdid või jätta menetlusse võtmata ja sellega saneerimismenetlus lõpetada (lg 6). Kinnitamata kava vastuvõtmise avalduse menetlusse võtmine (§ 31) eeldab, et on täidetud § 30 lg 1 eeldused. Võlausaldaja väitel ei ole need eeldused täidetud ja kohus osaliselt nõustub sellega. SanS § 30 lg 1 kohaselt kohus rahuldab võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse, kui:
8.1.saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud. MV väitel seda TsMS nõuetele vastavalt tehtud ei ole. Nõustaja leiab, et piisab teate edastamisest. Kohus võlausaldajaga ei nõustu. On õige, et saneerimisseadusele laieneb TsMS regulatsioon ning viimane eristab dokumentide kätte toimetamise ja edastamise instrumente. Dokumendi elektroonselt kättetoimetamine TsMS § 3111 lg 1 järgi tähendab, et kättetoimetamiseks võib kasutada juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronposti aadressi (ja seda on nõustaja ka teinud) ning adressaat annab saadetise kättesaamise kohta kinnituse ( lg 3). Hea ärilise tava kohaselt reageerib ettevõtja tema meiliaadressil saadetud postile ja teavitab kirja saatjat saadetise kohale jõudmisest. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et MV sai tegelikult saadetise ehk nõustaja saadetud dokumendid kätte ja seetõttu olukorras, kus saaja ise pole nende kättesaamist kinnitanud, on kättetoimetamisnõuete rikkumisele viitamine kohatu. Võlausaldaja pidanuks TsMS kättetoimetamise regulatsioonile tuginemisel nägema seal mitte ainult saneerimisnõustaja kui dokumentide saatja kohustusi vaid ka enda kui dokumendi saaja kohustusi. Lisaks märgib seaduse eelnõu seletuskiri § 12 lg 4 selgitusena, et üldiselt lähtutakse saneerimisteate edastamisel saneerimisnõustaja diskretsioonist- ta ise otsustab, kuidas ta teate võlausaldajale edastab. Seletuskirja kohaselt TsMS kohase range kättetoimetamise regulatsiooni vajadus tõusetub siis, kui hilisema vaidluse käigus on vaja tõendada, et teade on üle antud. Eelnõu kohaselt tuleb eeldada, et kättetoimetamist vajatakse saneerimismenetluse raames harva, sest võlausaldaja üldiselt ei soovi selles menetluses olla mittekättesaadav ja nn kadunud.
8.2.saneerimiskava vastuvõtmise koosoleku teade ja üleskutse esitada seisukoht saneerimiskava vastuvõtmiseks on võlausaldajale kätte toimetatud. Ka siin ei ole vaidlust selles, et võlausaldaja on vastava teate kätte saanud. Võlausaldaja väitel toimus kättetoimetamine selliselt, et tal ei jäänud seaduses ettenähtud aega oma seisukoha esitamiseks. Seega ei vaidlusta võlausaldaja mitte teate kättesaamist vaid üksnes selle saamise aega. Kohus on eelnimetatut käsitlenud määruse p. 7.2.3. Arutelu-diskussioon dokumendi kättetoimetatuks lugemisel TsMS tähenduses ja tähtajaga seonduvast TsÜS mõttes, on kohtu hinnangul ülepingutatud. Formaalselt võttes on ehk võimalik tõepoolest leida, et võlausaldajal ei jäänud seisukoha esitamiseks seaduses (SanS § 12 lg 2 p, 6 ja lg 3, § 20 lg 3) ettenähtud 2-nädalast perioodi, kuid võlausaldaja arvamus, et rikkumine seisne selles, et tal jäi teate hilinenult väljasaatmise tõttu oma seisukoha esitamiseks vaid 3 tööpäeva, ei põhine seadusel. SanS § 12 ja § 20 ei nimeta, et see 2nädalane perioodi peaks koosnema vaid tööpäevadest. Seega tuleb saneerimismenetluses kui olemuslikult kiirema menetluse puhul selles osalevatel isikutel olla valmis oma toiminguid tegema ka perioodi sisse jäävatel puhkepäevadel ja pühadel. Lisaks on õigus ka nii nõustajal kui avaldajal kui nad märgivad, et vaatamata väidetavalt võlausaldajale jäetud-jäänud lühikesele ajale, on võlausaldaja saanud esitada mahukad ja põhjalikud seisukohad ja vastuväited. Seega ta on saanud oma õigused realiseerida. Eeltoodut arvestades, isegi kui leida, et sättes sisalduv kättetoimetamise eeldus ei ole täidetud, on tegemist ebaolulise rikkumisega.
8.3.saneerimiskava vastab § 21 nõuetele. MV leiab, et kava ei vasta nõuetele ja viitab oma 13.07.2020 menetlusdokumendi p-dele 9-27, ehk neile, mida kohus on kajastanud käesoleva määruse punktis 5. Kokkuvõtlikult leiab võlausaldaja, et: 1) kavas kajastatud ettevõtte majandusnäitajad ei ole tõesed, 2) ei ole tegeletud kõigi võlausaldajatega, vaid ainult nendega, kes ise on saneerimisnõustajat oma nõuetest teavitanud, 3) eksitud on võlgade suuruste numbritega, 4) ettevõtja väidab end tegutsevat valdkonnas, milles tegutsemiseks tal tegelikult vastavad load puuduvad, 5) müügitulu kohta ettevõtja pool väidetu ei ole korrelatsioonis müügitulu kohta esitatud kasumiaruande näitajatega, 6) kavasse on haaratud nõustaja poolt õigusvastaselt kehtivaks loetud nõuded. Kohus nõustub, et kavast ei nähtu, kas tegeletud on kõigi võlausaldajatega. Saneerimisseadus küll võimaldab kavasse haarata vaid teatud (olulisemad) võlausaldajad, kuid see ei tähenda, et teisi ei tuleks kavas vähemalt nimetada, ka siis kui nad ei saa hääletada ja kui nende nõuet kava kinnitamine ei mõjutaks. Väidetavalt kehtetute nõuete käsitlus on määruse punktis 7.2.2.2. Samas punktis on ka kohtu seisukoht tõendi võltsituse osas. Kohus ei korda seda siinkohal. Nõustudes osaliseltki eeltoodud pretensioonidega-etteheidetega, sunnib see kohut möönma, et kavaga on probleeme ja küsitavusi. See omakorda raskendab kohtu poolt saneerimise edukusele hinnangu andmist, sest majandusnäitajate esitlus-analüüs peaks eelduslikult olema korrektne kasvõi selleks, et menetluse vastava arengu korral saaksid seda- sisuliselt- hinnata eksperdid. Käesoleva sätte ja menetlusetapi tähenduses saab kava vastavust hinnata selle vormilise vastavuse aspektist, s.t. kas kava on koostatud teatavate miinimumnõuete täitmisega ja üldtunnustatud planeerimisteooria kohaselt.
Kohus leiab, et neile tingimustele kava vastab - kirjeldatud on hetkeolukord (p 6), esitatud on prognoos (p 7), märgitud on kava täitmise tähtaeg (p 8) ja saneerimisabinõud (p 9) ning välja on toodud saneerimise mõju ettevõtte töötajatele (p 11).
8.4.saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline. MV välistab saneerimise tõenäosuse üksnes seetõttu, et tema hinnangul on rikutud võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et kui eeldada kõigi kavas esitatud andmete ja plaanide korrektsust, siis ei ole võimalik väita, et kava alusel peaks saneerimine ebaõnnestuma. Eelnevalt käsitletu alusel on aga kava üldine korrektsus (tugeva ja piisavalt suures ulatuses ka asjakohase kriitika tõttu) siiski küsitav. Kohtul ei ole kohustust teha majandusanalüüsi, vaid anda ainult hinnang, kas ettevõtja esitatud andmete kohaselt on küllaldane alus uskuda ettevõtte kasumlikkuse taastamist. Kohtu jaoks ei ole ettevõtja vastavad selgitused olnud veenvad. Ettevõtja poolt vande all antud ütlused (istungi protokoll lk 6-9, IV kd tlk 140-142) olid rohkem kui ebamäärased. Avaldaja ei suutnud valdavalt vastata majandusnäitajaid puudutavatele küsimustele muul viisil kui „ ei tea täpselt. Pean vaatama“. Ettevõtja, kes tuleb ettevõte jaoks olulise otsuse tegemiseks määratud istungile, peab olema ettevalmistunum ja suutma enda avaldust nn kaitsta ja sisustada. Avaldaja oli teadlik, et võlausaldaja on taotlenud tema vande all ära kuulamist (ka ilma võlausaldaja vastava taotluseta saanuks kohus seda teha omal algatusel), mis tähendab, et ta ei saanud loota istungiks kaasa võetud lepingulise esindaja toele. Avaldaja ebamäärased vastused sunnivad kohut järeldama, et ettevõtja seaduslikul esindajal tegelikult puudub ülevaade ja visioon ettevõte oleviku ja tuleviku osas.
8.4.1.Eelnõu seletuskirja kohaselt peab ettevõtja avalduse esitamisel põhistama, et saneerimiseta saabuks maksejõuetus (olevik) ja et prognoosi kohaselt on (tulevikus) jätkusuutlik majandamine võimalik. Kuna avalduses esitatu alusel kujundatakse ka saneerimiskava, siis laieneb põhistamise eelduskohustus ka edaspidisele menetlusele. Sealjuures leiab kohus, et kui avalduse esitamisele järgnevas menetluskäigus on aktiivne võlausaldaja asunud esitama oma seisukohti ja avalduses esitatud väiteid oma tõenditega ümber lükkama, siis ei piisa avaldajal, võlausaldajaga mittenõustumise korral enam ainult oma seisukohtade põhistamisest, vaid ta peaks tõendama, et võlausaldaja väidetu on vale.
8.4.1.1.Maksejõuetuse osas probleeme ei teki. On kahtlusteta ilmne, et võlausaldaja MV nõude täitmiseks avaldaja vara realiseerimine tähendab ettevõtja majandustegevuse lõppemist. Vara realiseerimist vältida ei saa, sest ettevõtjal puuduvad võla tasumiseks vajalikud likviidsed käibevahendid. Nende asjaolude üle vaidlust ei ole.
8.4.1.2.Jätkusuutliku majandamise võimalikkuse põhistamine on üles ehitatud lootusele tegevust laiendada, mis eeldab mh selleks vajalike lubade ja litsentside saamist. Kohtu hinnangul on mõlemad nimetatud tegurid kaheldavad. Senise tegevuse olulist ja võimalikku suurenemist käsitleb kohus määruse alapunkti 8.5. - ettevõtja olulisus - all. Tegevuslubade ja litsentsidega seonduvat on käsitlenud eelnevalt võlausaldaja kui ka avaldaja ise saneerimisavalduse tagamise avalduse esitamisel. Kohus märgib, et eelpool käsitletut analüüsides tuleb leida, et vajalike lubade-litsentside saamine on keerukam, aeganõudvam ja finantsiliselt koormavam, kui ettevõtja on üritanud ette tuua. Seetõttu leiab kohus, et ettevõte kasumlikkuse saavutamine on rajatud liialt palju oletustele ja
lootustele ja mitte tegelikule olukorrale, kus kava tuleks hakata täitma kohe, mitte siis, kui tegevuse laienemine ja intensiivistumine kunagi kaugemas tulevikus tegelikult toimuma saaks.
8.4.2.Saneerimiskavasse kujundatud 2020 toimuv maksepuhkus tähendaks, et esimesed maksed hakkaks toimuma alles 2021 septembris. See on mõneti arusaamatu. Võlausaldaja on leidnud, et saneerimiskava on olemuslikult võrreldav pankrotimenetluses kompromissi kinnitamisega ning on leidnud, et ei saa kinnitada kava, mille kohaselt saaks tagatud nõude omanik täitmist 6 aasta jooksul, kuivõrd analoogse PankrS § 182 kohaselt ei saa pandiga tagatud nõude täitmise aeg olla pikem kui 1 aasta. Kohus leiab, et võrdlus pankrotimenetlusega ei ole siin täies ulatuses asjakohane, sest võlausaldaja õiguste rikkumine või tema oluliselt halvemini kohtlemine oleks aluseks vastu võtmata saneerimiskava kinnitamata jätmisele vaid siis kui tema õiguste rikkumine ja oluliselt halvem kohtlemine toimub saneerimismenetluse raames, mitte võrrelduna võimalike õigustega pankrotimenetluse raames. Võlausaldaja viidatud riigikohtu lahendi 3-2-1-164-16 punkt 17 ei käsitle võlausaldaja kohtlemist saneerimine vs pankrot. Küll aga viitab riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-11 punkt 51 tõepoolest sellele, et võlausaldajat ei tohi seada saneerimisega oluliselt halvemasse olukorda, kui ta oleks tõenäoliselt ettevõtja pankrotimenetluse korral. Kui saneerimiskava kui sisult maksegraafik oleks olemuslikult võrreldav pankrotimenetluses sõlmitava kompromissi kui sisult maksegraafikuga, siis oleks võimalik võlausaldajaga nõustuda, et pankroti kompromissi korral ei saa pandiga tagatud nõude täitmist PankrS § 182 mõttes ajatada pikemaks ajaks kui aasta. Sel moel võiks öelda, et saneerimisel on pandiga tagatud nõuet sisaldav kava (mis kestab 6 aastat) korral tegemist selle võlausaldaja halvemasse olukorda seadmisega. Teisalt - pankrotimenetluseski saab ja tuleb kompromissi kinnitamisel hinnata kõigi võlausaldajate võrdset kohtlemist. Kui seal on üheaegselt nii pandiga tagatud kui tagamata nõuetega võlausaldajaid, siis teoreetiliselt, selleks et tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine, ei saakski ükski kompromiss kesta kauem kui 1 aasta. Kohus peab põhjendatuks nõustaja poolt arvamuse lk 23 p. 12 viimases lõigus avaldatut, et selle võlausaldaja huvid on saneerimismenetluses paremini kaitstud kui nad oleks võimalikus pankrotimenetluses. Võlausaldaja nõue on vaid osaliselt tagatud pandiõigusega, mis tähendab, et pankroti raames saaks võlausaldaja 333 377 eurot, saneerimisel on aga kavajärgse väljamaksena kava Lisaks 2 olevas tabelis 535 438 eurot.
8.5.tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. Kohus ei nõustu võlausaldajaga, et ettevõtja poolse väitmiskohustuse täitmata jätmise tõttu (määruse p.6.3.) ei saa ega tohi kohus selle asjaolu osas seisukohta anda. Nõustaja on seisukoha avaldanud, ettevõtja on seda teinud suulises menetluses. Ja isegi kui neist kumbki ei oleks seda ka teinud, siis tulenevalt sellest, et tegemist on hagita menetluse asjaga, peab kohus juhinduma TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 ning tuginedes § 477 lõike 1 koosmõjule §- ga 442 lg 8, esitama seisukoha menetluses esitatud asjaolude kohta.
8.5.1.Kohus leiab, et isegi kui teoreetiliselt võiks tegemist võiks olla olulise ettevõtjaga, kuivõrd spetsiifilises valdkonnas tegutsejaid on menetluses läbivalt väidetu kohaselt Eesti Vabariigis seni vaid kaks, siis samas märgib ka avaldaja ise, et soovi bituumeni käitlusega tegelemiseks on avaldanud ka AS Olerex.
Avaldaja ei ole pidanud vajalikuks tõendada oma väidet, et tema tegevusalaks oleva bituumeni käitlemise vajaduse kasv on seostatav uute neljarealiste maanteede ehitusega ja ei ole tõendanud, et lisaeelarves sisaldub 25 miljoni euro väärtuses selliseid uusi hankeid, mis mõjutaks antud ettevõtja tegutsemist. Kohus on lihtsa Googeli otsinguga leidnud avaldaja väidetule vastupidist infot (https://www.err.ee/1126981/tartu-ja-parnu-maantee-neljarajaliseks-ehitamine-voib-vottasoovitust-kauem), mis annab aluse väita, et viidatud 4-realiste maanteede projektid võivad võtta oluliselt kauem aega, kui on määratud kestma avaldaja saneerimine. Peale riigiteede teehoiukava (https://www.mkm.ee/et/uudised/teede-jargmise-kumnendi-plaan-sai-paika; https://www.mkm.ee/sites/default/files/riigiteede_teehoiukava_2020-2030.pdf) talvist vastuvõtmist on üldteadaolevalt riigi majandusvõimekusele ja seeläbi doominoefektina ka ettevõtluse arengulootustele tugeva piduri peale pannud nn koroonakriis oma mõjuritega. Tõendatud ei ole väide, et avaldaja on ainus ettevõte Eestis, kes suudab pakkuda vagunitega taristut keemiatoodete käitlemiseks, koos vagunite soojendamise ja mahutipargiga.
8.5.2.Seadus ei defineeri sõna „oluline“. Kohus ei pea ettevõtet oluliseks ainuüksi seetõttu, et ta juhtumisi on, väidetavalt, ainus nn Põhja- Eesti piirkonnas tegutseja. Kohtu hinnangul ei juhtuks midagi, kui analoogne ettevõtte asuks tegutsema nt Kesk-Eestis, ehk et ei saa väita, et avaldaja puhul oleks tegemist olulise ettevõttega justnimelt siinses regioonis või veel kitsamalt Virumaa regiooni silmas pidades. Ettevõtja olulisuse hindamise kriteeriumiks võib pidada seda kas ja kui oluline koostööpartner ta on teiste lepinguliste suhete osas ja ka riiklikul tasandil. Avaldaja väidetud lepinguliste suhete tulevikus sõlmimise nt Green Marine AS-ga on võlausaldaja seadnud kahtluse alla ja vahetult on Green Marine AS ka ise kohtule teatanud (I kd tlk 55), et (planeeritav) koostöö avaldajaga puudub. Eelnimetatu lükkab seega ümber avaldaja poolt tõendina esitatud, üksnes tema enda allkirjaga, koostööprotokolli sisu (II kd tlk 96). Ka partnerina nimetatud T.R.Tamme Auto OÜga läbirääkimised lepingu sõlmimiseks alles käivad, seega ei saa väita, et tegemist oleks ka sellest aspektist juba olulise koostööpartneriga. Tõendatud ei ole, et avaldaja oleks ise (edukalt) osalenud mõnes oma tegevusvaldkonnaga seotud ja väidetavalt toimuvas olulises riigihankes. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-74-13 p.21 kohaselt saab oluliseks pidada seda ettevõtjat, kes vastab olulise ettevõtja tunnustele juba saneerimismenetlusse sisenemisel. Üksnes lootus, et võimalike tulevaste koostööprojektide ja lepinguliste läbirääkimiste ja vajalike lubade saamise tulemina võiks saada-osutuda oluliseks ettevõtjaks, ei ole piisav, et lugeda äriühingut oluliseks ettevõtjaks. Seetõttu kokkuvõttes kohus ei pea avaldajat, saneerimismenetluse tähenduses, oluliseks ettevõtjaks.
8.5.3.Ka ei saa ettevõtjat pidada oluliseks tööandjaks. Nõustaja ütleb küll oma arvamuses, et „Seega on tegemist olulise tööandajaga, arvestades tööhõive määra ja töökohtade arvu piirkonnas“, kuid sellisest konstateeringust ei ole võimalik aru saada, millistele andmetele tuginedes nõustaja arvamuse kujundas ja järelduse tegi. 5 töötajat ei oluline määr piirkonna tööhõive seisukohalt. Eesti Töötukassa andmeil oli juulis Lääne-Virumaal registreeritud töötuid 2167, mis on 8,6% tööealisest elanikkonnast. Juunis oli registreeritud töötuid 2203 ehk 8,8 protsenti tööealisest elanikkonnast (https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud-tootud). Seega töötus vähenes ka ilma avaldaja plaanita võtta juurde 2 töötajat. 2167. isikust koosnevale töötute kogumile ei avalda 2 inimese hõivamine sellist mõju, et saaks rääkida piirkonnas olulisest tööandjast.
Ettevõtja arusaam, et „iga ettevõtja, kes suudab pakkuda tööd, tasuda selle eest ja maksta makse, on oluline tööandja“, ei ole arvestatav seisukoht ja argument saneerimise tähenduses. Küsimusele, milline on avaldaja töötajate keskmine palk /kui suur oli palgafond, ei osanud ettevõtja seaduslik esindaja istungil vastata. Avaldaja lepinguline esindaja märkis küll, et „tegemist ei ole inimestega, kes saavad miinimumpalka“, kuid võlausaldaja esitatud andmetetõendite (I kd tlk 127) kohaselt oli avaldaja töötajate keskmine palk ca 541 eurot. Statistikaameti andmetel oli 2019 Lääne-Viru maakonnas keskmine palk 1165 eurot. Selles võrdluses ei ole võimalik ettevõtjat pidada oluliseks tööandjaks ka tööandja palkade ja neilt laekuvate maksude seisukohalt. Asjaolu, et ettevõtja alles kavatseb töötajaid juurde võtta, ei ole argumendiks, et lugeda ettevõtet oluliseks tööandjaks, seda enam, et juurde võtmisel ei räägita kümnetestki töötajatest, vaid ühestkahest. Saneerimiskavas olevate lühiajaliste kohustuste hulgas on muuhulgas ka palgavõlg ja puhkusetasu kohustus, mis näitab, et tegelikult puudusid vajalikud vahendid ka senistele töötajatele ettenähtud tasude maksmiseks.
8.6.täidetud on § 29 esitatud tingimused. SanS § 29 lg 1 p 2 kohaselt, kui võlausaldajad ei ole saneerimiskava vastu võtnud, võib ettevõtja teha kohtule avalduse selle kinnitamiseks kui saneerimiskava poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest või rühmas vähemalt pool rühma kuuluvatest võlausaldajatest. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et kohaldub SanS § 29 lg 1 p 2 lause teine pool, kuna võlausaldajad on kavas jagatud rühmadesse, ja selles toodud eeldus ei ole täidetud. Seda on kinnitanud kavale lisatud arvamuse p 1.5 ka nõustaja. Pandiga tagatud võlausaldajate rühmas olnud ainus võlausaldaja on kava vastuvõtmisele vastu vaielnud. Võlausaldaja viitab asjakohaselt RK lahendile nr 3-2-1-164-16 p.17, mille kohaselt, kui on moodustatud võlausaldajate rühmad, tuleb hääletuskvooti arvestada iga rühma suhtes eraldi.
8.7.Kokkuvõttes. Isegi kui leida, et vastuväiteid SanS § 30 lg 1 p 1 ja 2 eelduste olemasolule on osaliselt võimalik lugeda ülepingutatult otsituks, siis problemaatilisus § 30 lg 1 p 3 nimetatud eelduse (ehk saneerimiskava § 21 nõuetele vastavuse) täidetavuse osas ning eelduste selgelt mittetäitmine lg 1 p 5 ja 6 osas, välistavad võlausaldajate poolt vastu võtmata kava kohtu poolt kinnitamise. Ettevõtja poolt SanS § 29 alusel esitatud avaldus tuleb SanS § 30 lg 6 kohaselt jätta menetlusse võtmata st jätta rahuldamata ja saneerimismenetlus tuleb lõpetada.
9.Muud taotlused.
9.1.Ettevõtja esitas taotluse võtta menetlusse OÜ Roodevälja Terminal avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks; nimetada saneerimiskavale hinnangu andmiseks eksperdid ja kinnitada võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava.
9.2.MV esitas taotluse, et jääb oma varasemalt esitatud taotluse juurde jätta ettevõtja saneerimisavaldus läbi vaatamata või, alternatiivnõudena, kohustada ettevõtja seaduslikku esindajat andma kohtus vande selle kohta, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, ning lõpetada ennetähtaegselt saneerimismenetluse ning kui ettevõtja esitab avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks, siis palub võlausaldaja jätta saneerimiskava kinnitamata.
9.3.Kohus leiab, et kuivõrd rahuldatud on MV taotlus võlausaldaja poolt vastuvõtmata kava kinnitamata jätmiseks, siis nii ettevõtja kui MV ülejäänud, p. 9.1 ja 9.2 nimetatud, taotluste lahendamiseks puudub menetluslik alus ja ökonoomiline vajadus. Kohus on eeltoodust rahuldanud MV menetlusliku taotluse ettevõtja vande all ärakuulamiseks.
9.4.MV taotluse kuriteo teate kohtu poolt esitamiseks jätab kohus rahuldamata. Kohus on eespool leidnud, et ei saa võtta seisukoha MV väidetud tõendi võltsituse kohta ja seetõttu ei ole kohtul ei TsMS § 45 lg 6 ega ka § 277 lg 5 kohaselt alust esitada kuriteo teadet. Õiguskirjanduse (TsMS I osa, § 45 lg 6 komm. p. 3.7.a), lk 306) kohaselt ei saa ainult sellest, et tsiviilasja menetlev kohus ei pidanud kuriteo teate esitamist vajalikuks, järeldada kriminaalmenetluse aluse puudumist. Kohus on suulises menetluses märkinud, et peab esitatud asjaoludel kaheldavaks kohtu poolt taotletud teate esitamist ja on selgitanud, et igal isikul (st ka MV-l), kes on veendunud sellise teate asjakohasuses, on õigus (KrMS § 195) õiguskaitse organitesse vastav avaldus esitada. 10.Tõendid. Kohus leiab, et menetluse käesolevas etapis puudub vajadus hinnata ja analüüsida detailselt iga esitatud tõendit. Kohus on kõik tõendid lugenud küll vastuvõetuks, kuid menetlusökonoomia seisukohalt on määruse põhjendavas osas tekstis markeerinud neist vaid need, mis on kohtu hinnangul asja lahendamist mõjutanud. 11.Nõustaja tasu Kuna tegemist on menetluse lõpetamise lahendiga, siis kuulub nõustaja vabastamisele ja sellest lähtuvalt tuleb § 18 lg 2 alusel määrata nõustaja tasu tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud § 10 lg 2 p 3 nimetatud tähtaja jooksul. Nõustaja tasu hüvitamisele kuuluva kulude arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides on SanS § 18 lg 4 kohaselt kehtestatud justiitsministri määrusega. 13.07.2020 esitatud taotluse kohaselt on saneerimisnõustaja poolt teostatud tööde ja nendele kulunud aja nimekiri järgnev: Saneerimisavaldusega tutvumine Kohtumised ja nõupidamised avaldaja esindajaga Saneerimisteate koostamine ja võlausaldajatele väljasaatmine Avaldaja poolt esitatud dokumentidega tutvumine, saneerimiskava koostamine Saneerimiskava edastamine võlausaldajatele, suhtlemine võlausaldajatega Saneerimiskava hääletusprotokolli koostamine Saneerimiskava kohtule esitamine, lisade kokkupanek Kokku
Saneerimisnõustaja ja avaldaja on kokku leppinud, et saneerimismenetluses kohaldub ajatasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kokku on saneerimismenetluses senine saneerimisnõustaja ajakulu olnud 52 tundi, mis teeb kokku 6240 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1248 eurot ehk kokku 7488 eurot.
Saneerimisnõustaja palub tasu määrata Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a EE092200221044428799), mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb. Nimetatud tasu palub määrata avaldaja poolt kohtu deposiiti tasutu arvelt. Nii tehtud ülesanded kui kulutused peavad olema põhjendatud. Kohus leiab, et tasu kuulub rahuldamisele osaliselt. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus vastavalt Justiitsministri 09.01.2009 määruse nr 1 § 4 lõikele 4 saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi. Töö mahu ja keerukuse ning saneerimisnõustaja ja eksperdi kutseoskuse hindamisel lähtub kohus: 1) ettevõtja võlgnevuste suurusest ja iseloomust- kohustuste suurus on kava p.6.1.4. kohaselt suurusjärgus 1,92 miljonit eurot, mis on ettevõtte suurust silmas pidades märkimisväärne; 2) ettevõtja tegevusalast- asja materjalide kohaselt on tegemist pigem spetsiifilise tegevusalaga ettevõtjaga; 3) võlausaldajate arvu - ei ole kavas eraldi nimetatud; 4) saneerimiskavas osalevate võlausaldajate arv- on 6, ehk on pigem marginaalne; 5) saneerimisnõustaja kutseoskusest, mis on vajalik saneerimiskava koostamiseks ja võlausaldajaga läbirääkimiste pidamiseks- nõustaja on pankrotihalduri kutseoskustega, arvestades nende menetluste põhiprintsiipide sarnasust, tuleb kutseoskust hinnata asjakohaseks; 6) saneerimismenetluses vajalikust saneerimisnõustaja ja eksperdi erialasest kutseoskusest, mis tal on näiteks õigusnõustajana või audiitorina- kohtule teadaolevalt saneerimisnõustajal erialaline kutseoskus puudub; 7) saneerimisnõustaja ja eksperdi poolt oma ülesannete täitmiseks tehtud toimingute põhjendatusest ja otstarbekusest- toimingud on põhjendatud ja otstarbekad, märkega, et mõned ajatabelis toodud kuluartiklid on ülepaisutatud; 8) saneerimismenetluse tulemuslikkust- ei pea kohus menetluse käesolevas etapis tasu määramisel võimalikuks arvestada. Kohus korrigeerib ajakulu tabeli 2., 3. ja viimasel real olevate ülesannete osas ning leiab, et neis märgitud ajakulu on (4+3+2 =) 9 tunni asemel põhjendatud kogumis 5 tunni ulatuses, seega oleks kokku ajakulu 52 - (9-5) 4 = 48 tundi. Kohtul ei ole põhjust muuta kokkuleppelist tunnihinda ja seega kuulub 48 h x 120 eurot arvestusega nõustaja tasu katteks hüvitamisele 5760 eurot + käibemaks 1152 eurot, kokku 6912 eurot. Nimetatud summa kuulub osaliselt hüvitamisele ettevõtja poolt kohtu deposiitkontole nõustaja esialgse tasu katteks tasutud 6000 euro arvel NAP programmi kaudu. Puudujääv osa ehk 912 eurot kuulub avaldajalt väljamõistmisele. 12.Menetluskulud Võlausaldaja MV avaldab, et kandis kohtumenetluses järgmised menetluskulud kogusummas 7279,80 eurot, mida palub mõista välja OÜ-lt Roodevälja Terminal (TsMS § 172 lg 1): Kirjeldus
24/08/2020 - kohtumäärusega nr 2-20-6801/41 tutvumine, 0,20 kliendile kommentaariga edastamine
€130,00
€26,00
25/08/2020 - menetluskulude nimekirja koostamine
0,50
€130,00
€65,00
õigusteenuskulud - sõidukulu Tallinn-RakvereTallinn 1,00 (102 km x 0,3eurot/km x 2)
€61,20
€61,20
Kokku 6066,50 eurot + käibemaks 1213,30, kokku koos käibemaksuga 7279,80 eurot. Lähtudes Riigikohtu Üldkogu /taotluses ekslikult tituleeritud Üldkohtuks/ otsuse nr 3-2-1-134-16, punktidest 48-51; Riigikohtu kohtumääruse nr 3-2-1-86-16 punktidest 12-13 palub MV Finantseeringud OÜ mõista menetluskulud välja vastavalt tegelikult tunnitasule. MV palub välja mõista menetluskulud käibemaksuga, kuna MV ei ole käibemaksumaksukohuslane. MV kinnitab, et kulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. MV palub määrata, et väljamõistetud kulult peab avaldaja tasuma seadusjärgset viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu hüvitamiseni. 12.1.Avaldaja leiab, et sõltumata saneerimismenetluse jätkamisest/lõppemisest peaks MV menetluskulud jääma TsMS §172 lg 1 teise lause alusel MV enda kanda. MV on ise astunud menetlusse ning esitanud menetluses ilma kohtu korralduseta omaalgatuslikult mitmeid asjassepuutumatuid ja pikki menetlusdokumente. Samuti on MVd esindanud menetluses 2 lepingulist esindajat, mille järgi puudus sisuline vajadus. Lisaks on MV taotlenud menetluskuludena hüvitamist toimingute eest, mis ei saa olla põhjendatud ja vajalikud menetluskulud TsMS ja kehtiva kohtupraktika mõistes (nt ilma kohtu korralduseta omaalgatuslike menetlusdokumentide koostamise kulu menetluskulude nimekirja koostamise kulu, istungile sõitmise kulu). Avaldaja hinnangul ei saa MV põhjendatud ja vajalik menetluskulu olla mingil juhul rohkem kui 30 töötundi ehk ca 4000 eurot. 12.2.Kohtu seisukoht kulude jaotuse osas TsMS § 172 lg 1 mõte ei ole avaldajale prognoosimatute kulude piiramatu hüvitamiskohustuse panemine. Kohus leiab, kohaldades TsMS § 172 lg 1 2. lauses kohtule antud diskretsiooniõigust, et asjaolusid arvestades on õiglane kalduda kõrvale sätte üldreeglist. 12.3.Arvestades ettevõtja poolt menetluse raames antud ebamääraseid vastuseid ja selgitusi ehk tajutavat ebakindlust ja ebaülevaatlikkust ettevõtja oleviku olukorra ja tuleviku väljavaadete osas ning arvestades MV seisukohtadest esitatut, mille alusel on kogumis-üldpildina mitmed ettevõtja esitatud andmed ja väited küsitava tõeväärtusega, kahtleb kohus, kas saneerimisavalduse esitamine oli põhjalikult läbikaalutletud samm. See on ka põhjus, miks kohtu arvates peaks ettevõtja osaliselt kandma menetlusega kaasnenud kulud. Teisalt jätab kohus osa kulusid ka võlausaldaja enda kanda, sest tajutav on samal ajal võlausaldaja jäikus ja soovimatus anda ettevõtjale võimalustki- läbi seadusandja poolt legaalse nn ellujäämismenetluse- täita oma kohustusi. Kohus jätab menetlusosalise põhjendatud kuludest 50% hüvitamist taotlenud menetlusosalise enda kanda ja 50% avaldaja kanda.
12.4.Kohtu seisukoht kulude rahalise suuruse osas. Taotletud ulatuses ei ole menetluskulud põhjendatud ega vajalikud.
Asjaolu, et menetlusosalise esindaja teeb toimingu, ei tähenda ilmtingimata ning ilma eranditeta, et selle toimingu tegemise kulu peab hüvitama vaidluse kaotanud teine pool TsMS § 175 lg 1 järgi.
12.4.1.Tunnitasu suurus Kohus leiab, et taotleja märge, et „Lähtudes Riigikohtu Üldkohtu /märkus- õige on üldkogu/ otsuse nr 3-2-1-134-16, punktidest 48-51; Riigikohtu kohtumääruse nr 3-2-1-86-16 punktidest 12-13...“ tuleks menetluskulud välja mõista „vastavalt tegelikult tunnitasule“, on mõneti arusaamatu. Kumbki viidatud lahendi vastavatest punktidest ei käsitle esinduse tegelikku tunnitasu suurust, vaid kulude seotust sellega, kas konkreetses asjas oli hagita asja vaidlus keerukas ja sisuline. Lahend 3-2-1-86-16 nimetab punktis 13, et kulude põhjendatuse hindamisel tuleb analüüsida nii kulunud aega kui ka ühe tööühiku hinda. Kohtu hinnangul ei ütle viidatud lahend seda, mis on „tegelik tunnitasu suurus“, vaid et varasema praktikas on selleks peetud 120 eurot käibemaksuga või –maksuta.“ Kui taotleja leiab, et see lahendis nimetatud 120 eurot võikski olla tegelik tunnihind, siis tulnuks tal selgitada, miks tema taotluses on tunnitasuks 130 ja 140 eurot + käibemaks ehk suurem number lahendis viidatud tegelikust tunnitasust. Riigikohus on hilisemates lahendites pidanud küll põhjendatud tunnitasu suuruseks ka suuremat numbrit kui 120 eurot, kuid neile lahenditele ei ole taotluses tuginetud. Tunnitasu suurusena taotletud 130 ja 140 eurole kohtul printsiibis vastuväiteid ei ole, kuid kohus ei pea põhjendatuks sama menetluse raames kahe võrdse staatusega ehk vandeadvokaatidest esindajate puhul eristada tunnitasu suuruseid. Sellest tulenevalt arvestab kohus mõlema esindaja tunnitasuna 130 euroga.
12.4.2.Ajakulu. Ühel juhul oli MV eelviidatud lahendites tegemist ärikeelu kohaldamise menetlusega, teisel juhul oli tegemist juurdepääsu määramisega. Kohtu hinnangul ei ole need võrreldavad saneerimismenetlusega. Kohus on nõus, et ka käesolevas menetluses on tekkinud sisuline vaidlus, kuid see ei ole õiguslikult sedavõrd keerukas, et põhjustaks toimingute ajakulu märgitud ulatuses. Ka ei annaks asja mitte-keerukus alust hüvitada kulusid mitme lepingulise esindaja osalemise tõttu. Asja ei tee keerukaks see, kui esindaja on menetluses osalemiseks suhelnud avaldaja ja saneerimisnõustajaga. Kaks isikut menetluses (lisaks aktiivselt osalevale võlausaldajale endale) ei ole selline suur hulk isikuid, kellega (keeruka) suhtlemise koordineerimiseks oleks vaja kahe lepingulise esindaja olemasolu. Võlausaldaja sisesuhte otsustus kasutada esinduseks kahte advokaati, ei pea kaasa tooma kulusid avaldajale. Kohus leiab, et arvestamisele ei kuulu aeg, mis kulus toimingutele, mida hüvitamise tähenduses vajalikuks pidada ei saa: igasugused tutvumised, suhtlemised oma kliendiga, kaasesindajaga, erinevate asutustega, päringute tegemised, nõupidamised, seisukohtade täiendamised, informatsiooni edastamised, tõendite küsimised jms, Kohus on käesolevas asjas võlausaldajalt selgelt küsinud seisukohta vaid tagamisega seotud taotluse ja määruskaebuse osas. Ülejäänud mahukad ja arvukad menetlusdokumendid on koostatud ja esitatud menetlusosalise enda initsiatiivil ja ei ole sellisel kujul menetluses hädavajalikud sellest aspektist, et nendega seotud kogu kulu peaks avaldaja hüvitama. Asjakohane on sellise menetlusdokumendi esitamine, mille esitamise kohustus-võimalus tuleneb seadusest. Antud juhul, kuna ettevõtja oli esitanud taotluse võtta menetlusse võlausaldajate poolt vastuvõtmata jäetud kava kinnitamise avaldus, siis oli ootuspärane, et saneerimisavalduse osas
algusest peale vastu olnud võlausaldaja reageerib sellele seaduses võimaldatud omapoolse avalduse esitamisega. Samaväärselt ei olnud aga möödapääsmatult vajalik nt saneerimisavalduse läbi vaatamata jätmise taotluse esitamine jms. Kohtu hinnangul on võlausaldaja selles menetluses suhteliselt ülepingutatult energiat/aega kulutanud ja seega kohus vähendab või välistab, diskretsiooni kohaldamisega, kohtusse saabunud dokumentide koostamise ja menetluses osalemisega seotud ajakulu alljärgnevalt: --22.05.2020 ei ole MV kohtule ühtegi taotlust esitanud. Esimene käesolevas menetluses MV poolt kohtule esitatud dokument, mis kannab e-toimikus järjekorra numbrit 6 (viide selliselt menetluskulude nimekirjas) kannab daatumit 08.06.2020. Kohtule ei ole esitatud tehnilisi andmeid, mille alusel oleks võimalik tuvastada, millal on 08.06.2020 kohtusse saabunud dokumendi koostamisega nn alustatud ja seetõttu 22.05.2020 taotluse koostamise ajakuluks märgitud 8. tunniga kohus ei arvesta. --27.05. päringut täiturile, 28.05. meilivahetust kliendiga, 29.05. teabe kogumist ja vastuväite (I kd tlk 144) esitamist kohus ajakuluna ei arvesta. --08.06. on kohtule MV taotlus (I kd tlk 58jj) saabunud ja ehkki kohus ei ole sellise dokumendi esitamist nõudnud ja see ei ole olnud möödapääsmatult vajalik, on märgitud ajakulu 2,83 tundi võimalik pidada põhjendatuks. Kohus ümardab ajakulu 2,8 tunni peale. --11.06. kirjavahetus kohtuga (III kd tlk 66) ei kuulu põhjendatud kulu hulka. --21.06. arvamust esitatud ei ole, eeldatavalt on silmas peetud 22.06. allkirjastatud ja kohtule esitatud arvamust saneerimisavalduse tagamise taotluse osas (III kd tlk 104), mille ajakulu loeb kohus põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Samal päeval kliendile kirja saatmise ajakulu põhjendatud ei ole. --03.06. ajakulu (e- toimiku jrk nr 4) dokumendi koostamiseks on arusaamatu. Selle jrk nr all on AS Green Marine kiri (I kd tlk 55) ja seda ei ole koostanud ega esitanud MV. Ajakulu jääb rahuldamata. --03.07. kiri (e-toimiku jrk nr 21, III kd tlk 78) ajakulu on võimalik lugeda põhjendatuks 1 tunni ulatuses. --14.07. kiri (e-toimiku jrk nr 34, IV kd tlk 60) ajakulu on võimalik lugeda põhjendatuks 1 tunni ulatuses. --28.07. taotluse (e- toimiku nr 37, IV kd tlk 83) koostamise ajakulu on märgitud kahe esindaja poolt kokku 7,83 tundi. Kohus peab põhjendatuks 5 tundi. --31.07. määruskaebusele vastuse (IV kd tlk 106 jj) koostamiseks on põhjendatud kulu 2 tunni ulatuses, arvestades, et väga paljus on vastuses korratud menetluse käigus varasemalt juba avaldatud seisukohti. -- 03.08. toiminguks on nimetatud e-toimiku „men.dokumendi jrk nr-ga 30 tutvumine, kliendi teavitamine“. Tegemist on nõustaja seisukohaga määruskaebusele. Kohus peab ajakulu 0,33 tundi põhjendatuks. -- 03.-19.08. kuupäevaga toimingute- tutvumised, kirjavahetused, teavitamised jms ei ole põhjendatud ajakulu. --19.08. ja 20.08. istungiks ettevalmistumine kahel esindajal kokku 3,5 tunni ulatuses on mõistlik ajakulu. --21.08. esindajate omavahelised nõupidamised ei kuulu ajakuluna arvestamisele --21.08. esindus istungil on põhjendatud ajakulu, 2x 2,25 tundi ehk kokku 4,5 tundi. --24.08. ettevõtja kirjaga tutvumine ei kuulu hüvitamisele, ekspertide nimetamisega seonduva dokumendi koostamise ajakuluks loeb kohus 1 tunni, määrusega tutvumise ja kliendile edastamise ajakulu ei ole põhjendatud. --25.08. menetluskulu nimekirja koostamise 0,5 tundi on põhjendatud.
12.5.Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatud ajakuluks 24,63 tundi ehk summaliselt 3201,90 eurot (24,63 x 130). Lisaks on põhjendatud rahuldada sõidukuluga seonduv nõue 61,20 eurot.
Kohus on kontrollinud, et MV Finantseeringud OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saa ta kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seega on põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga. Kokku on õigusabikulude põhjendatud ulatus antud asjas 3263,10 eurot, millele lisandub käibemaks summas 652,62 eurot. Seega kokku 3915,72 eurot, millest 50 % ehk 1957,86 eurot jääb avaldaja kanda ja teine 50% MV Finantseeringud OÜ enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlausaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab MV Finantseeringud OÜ taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2021 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus osas, milles maakohus jättis Osaühingu Roodevälja Terminal avalduse rahuldamata ja läbi vaatamata, MV Finantseeringud OÜ taotluse saneerimisavalduse läbivaatamata jätmiseks läbi vaatamata ning määras kindlaks saneerimisnõustaja Martin Krupi (Krupp) tasu 5000 eurot ületavas osas, samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse ja sellest tulenevalt ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Osaühingu Roodevälja Terminal 13. juuli 2020. a avaldus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata, määrata saneerimisnõustaja Martin Krupi tasu suuruseks 5000 eurot (sh käibemaks), jätta MV Finantseeringud OÜ maakohtus kantud menetluskulud täies ulatuses Osaühingu Roodevälja Terminal kanda ning määrata Osaühingu Roodevälja Terminal poolt MV Finantseeringud OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurusena kindalaks ja mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks välja 3915 eurot 72 senti (sh käibemaks). Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni Viru Maakohtu 24. augusti 2020. a määrusega kohaldatud saneerimisavalduse tagamise abinõude rakendamise tühistamise kohta. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.MV Finantseeringud OÜ vastumääruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Lugeda Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määruse resolutsioon terviklikult sõnastatuks järgmiselt: "1. Jätta Osaühingu Roodevälja Terminal 13. juuli 2020. a avaldus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ja lõpetada Osaühingu Roodevälja Terminal saneerimismenetlus.
2.Määruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2020. a määruse p-des 6–10 ja 24. augusti 2020. a määruses kohaldatud saneerimisavalduse tagamise abinõud.
4.Määrata saneerimisnõustaja tasuks 5000 eurot (sh käibemaks). Tasu hüvitada kohtu deposiitkontol oleva (Osaühingu Roodevälja Terminal poolt 13. mail 2020 tasutud) 6000 euro arvelt, mille osas teha väljamakse NAP-i vahendusel käesoleva määruse jõustumisel Saneerimismenetlus OÜ kontole nr EE092200221044428799.
5.Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ taotlus kuriteo teate esitamiseks.
6.Jätta läbi vaatamata Osaühingu Roodevälja Terminal taotlus saneerimiskavale hinnangu andmiseks ekspertide nimetamiseks."
5.Jätta nii maakohtu menetluses kantud kui ka määruskaebuste menetlemisel tekkinud menetluskulud Osaühingu Roodevälja Terminal kanda.
6.Määrata Osaühingu Roodevälja Terminal poolt MV Finantseeringud OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks välja 6821 eurot 72 senti (koos käibemaksuga), sh maakohtu menetluses kantud kulud 3915 eurot 72 senti ja määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulud 2906 eurot.
7.Välja mõistetud menetluskulude summalt (6989 eurot 72 senti ) tuleb Osaühingul Roodevälja Terminal tasuda MV Finantseeringud OÜ-le viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Saneerimisnõustajal hüvitatavad menetluskulusid ei ole. Tartu Ringkonnakohtu 11.02.2021 kohtumäärus jõustus punktide 2, 4.1, 4.2, 4.3, 4.5, 4.6, 5, 6, 7 ja 8 osas 02.03.2021. Riigikohtu 20.10.2021 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2021. a määrus osas, millega ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määruse osas, milles maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu 5000 eurot ületavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta MV Finantseeringud OÜ määruskaebus Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a saneerimisnõustaja tasu määramise määruse peale läbi vaatamata ning jätta muutmata Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a määrus osas, milles maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja Martin Krupi tasu 6912 eurot, millest 6000 eurot hüvitatakse Osaühingu Roodevälja Terminal poolt deposiiti makstud rahast ja 912 eurot tuleb välja mõista Osaühingult Roodevälja Terminal. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Rahuldada saneerimisnõustaja Martin Krupi määruskaebus.
4.Jätta saneerimisnõustaja Martin Krupi määruskaebusega seotud kassatsioonimenetluse kulud MV Finantseeringud OÜ kanda.
5.Rahuldada saneerimisnõustaja Martin Krupi menetluskulude kindlaksmääramise taotlus ja mõista MV Finantseeringud OÜ-lt saneerimisnõustaja Martin Krupi kasuks välja kassatsioonimenetluse kulud 499 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
6.Rahuldada Osaühingu Roodevälja Terminal menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista MV Finantseeringud OÜ-lt Osaühingu Roodevälja Terminal kasuks välja kassatsioonimenetluse kulud 390 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
7.Tagastada saneerimisnõustaja Martin Krupi määruskaebuselt tasutud kautsjon.
8.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: „8.1. Jätta Osaühingu Roodevälja Terminal 13. juuli 2020. a avaldus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata ja lõpetada Osaühingu Roodevälja Terminal saneerimismenetlus.
8.2.Määruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 12. mai 2020. a määruse p-des 6–10 ja 24. augusti 2020. a määruses kohaldatud saneerimisavalduse tagamise abinõud.
8.4.Määrata nõustaja tasuks 6912 eurot. Tasu hüvitada osaliselt kohtu deposiitkontol oleva (ettevõtja 13. mail 2020 tasutud) 6000 euro arvel, mille osas teha väljamakse NAP vahendusel käesoleva määruse jõustumisel. Ülejäänud osa, s.o 912 eurot välja mõista Osaühingult Roodevälja Terminal. Mõlemal juhul tuleb summa üle kanda Saneerimismenetlus OÜ kontole nr EE092200221044428799.
8.5.Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ määruskaebus Viru Maakohtu 4. septembri 2020. a saneerimisnõustaja tasu määramise määruse peale. Muus osas rahuldada MV Finantseeringud OÜ määruskaebus osaliselt.
8.6.Jätta läbi vaatamata MV Finantseeringud OÜ taotlus esitada kuriteoteade.
8.7.Jätta läbi vaatamata Osaühingu Roodevälja Terminal taotlus nimetada saneerimiskavale hinnangu andmiseks eksperdid.
8.8.Jätta nii maakohtu menetluses kantud kui ka apellatsiooniastmes määruskaebuste menetlemisel tekkinud menetluskulud Osaühingu Roodevälja Terminal kanda.
8.9.Määrata Osaühingu Roodevälja Terminal poolt MV Finantseeringud OÜ-le hüvitatavate menetluskulude suurusena kindlaks ning mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks välja 6821 eurot 72 senti (koos käibemaksuga), sh maakohtu menetluses kantud kulud 3915 eurot 72 senti ja ringkonnakohtule esitatud määruskaebuste menetlemisel tekkinud kulud 2906 eurot.
8.10.Jätta saneerimisnõustaja Martin Krupi määruskaebusega seotud kassatsioonimenetluse kulud MV Finantseeringud OÜ kanda.
8.11.Mõista MV Finantseeringud OÜ-lt saneerimisnõustaja Martin Krupi kasuks välja kassatsioonimenetluse kulud 499 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).
8.12.Mõista MV Finantseeringud OÜ-lt Osaühingu Roodevälja Terminal kasuks välja kassatsioonimenetluse kulud 390 eurot.
8.13.Tasaarvestada resolutsiooni p-des 8.9 ja 8.12 nimetatud menetlusosaliste nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista Osaühingult Roodevälja Terminal MV Finantseeringud OÜ kasuks välja 6431 euro 72 sendi suurune menetluskulu.
8.14.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.“ 04.09.2020 kohtumäärus 2-20-6801 jõustus osaliselt 20. oktoobril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.