Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
1. september 2020.a, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-10923
Tsiviilasi
Ü. T. avaldus Traficante OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: Ü. T. (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx; tegelik elukoht xxx, telefon xxx, e-post: xxx) Võlgnik: Traficante OÜ (registrikood 12652431, asukoht J. Vilmsi 47-12, 10126 Tallinn), seaduslik esindaja P. L. (isikukood xxx, e-post: xxx) Võlgniku lepinguline esindaja: vandeadvokaat KalleKaspar Sepper (e-post [email protected]) Ajutine haldur: Maire Arm (asukoht Tatari 25 Tallinn 10116, e-mail: [email protected], telefon: 5018840).
Menetlustoimingu
Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine
vastuvõtmisest ja tagastada dokumendid Ü. T.le.
seisukohal, et võlgnik ei ole maksejõuetu ning vajadusel on võimeline tasuma pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet. Tulenevalt eeltoodust on ajutisel pankrotihalduril ainuvõimalik asuda seisukohale, et võlgnik ei ole käesoleval ajal püsivalt maksejõuetu ning pankrotiavaldus tuleks jätta rahuldamata ja pankrotimenetlus lõpetada. Ajutine haldur on 17.08.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 1482 eurot (sh käibemaks). Kaebus ajutise halduri tegevusele 17.07.2020 esitas võlausaldaja kaebuse ajutise pankrotihalduri Maire Armi tegevusele. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on teadlikult esitanud valeandmeid ning ajutine haldur on need omaks võtnud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on varatu – end varatuks teinud. Täiendavalt ei ole võlausaldaja hinnangul ajutine haldur väidetavate võlgnevuste taga olevaid dokumente kontrollinud. Võlausaldaja on arvamusel, et ajutise halduri käitumine võlgniku tegeliku varalise seisu ja võimaliku kuritegeliku käitumise väljaselgitamisel on olnud varjamatult vastupidine kohtu püstitatud ülesandele ja on olnud suunatud võlgniku „puhtakspesemisele“. 10.08.2020 esitas ajutine haldur seisukoha võlausaldaja kaebusele, milles märgib, et jääb ajutise haldurina oma aruande juurde ning selgitab, et võlgniku varalise seisundi hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki andmeid, mis võlgnik on esitanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul varasid olemas debitoorsete nõuete kujul, bilansilises summas 1 086 078,87 eurot. Aruandes on ka märgitud, et ajutise halduri määramise seisuga on debitoorsete nõuete eest 2020.a. laekumisi pangakontol näha ca 100 000 euro ulatuses ja tasutud on ka (mitte võlgniku omanikuga seotud) võlgasid. Ajutine haldur arvestas aruande lõppjärelduste juures debitoorsete nõuete väärtust ja ka olemasolevate sissenõutavate kohustuste suurust, milleks on 20 000 eurot. Kuna pangakontol on näha rahalisi laekumisi, mis kordades ületavad võlausaldaja nõuet, lisaks on võlgnik deponeerinud 20 000 eurot, siis ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et võlgnik ei ole suuteline võlausaldaja nõuet tasuma ja on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur märgib, et võlausaldaja ei ole ka oma kaebuses esitanud arvelduskonto väljavõtet, mis tõendaks, et tema kontol oli 20 000 eurot, mille ta sai võlgnikule üle anda. Asjaolu, et võlausaldaja varjab isegi ajutise halduri eest tõendit ja arvelduskonto väljavõtet, mis kinnitaks, et selline raha on võlausaldajal kunagi olnud ning see on võlgnikule üle antud, kinnitab omakorda, et võlausaldaja nõue on vaieldav. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas toimus kohtuistung 17.08.2020, kus osalesid avaldaja, võlgniku seaduslik esindaja, võlgniku lepinguline esindaja ja ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ajutise halduri aruandele ja tasu arvestusele vastu ei vaielnud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Avaldaja ajutise halduri aruandes tooduga ei nõustunud. Avaldaja esitas 19.08.2020 ajutise halduri tasule seisukoha, mille kohaselt vaidleb ajutise halduri tasule vastu täies ulatuses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 27 lg 5 kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 31 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (lg 1) või (võlgniku pankrotiavalduse puhul) ka siis, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on
tõenäoline (lg 3). Lõike 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja võlgniku pankrot välja kuulutamata. Pankroti väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, s.o võlgniku suutmatust rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded. Ajutine haldur on antud juhul tuvastanud, et Traficante OÜ-l on vara summas 1 086 078,87 eurot ning see ületab Traficante OÜ kohustuste summat, mis on kokku 628 201 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud üksnes võlausaldaja vaieldav nõue summas 20 000 eurot. Ainuüksi 2020.a. on võlgnikul pangakontost nähtuvalt olnud laekumisi ca 100 000 euro ulatuses. Kohtul ei ole põhjust kahelda ajutise halduri hinnangus, et võlgniku olemasolev vara on kordades suurem kui kohustused. Muuhulgas on W OÜ Traficante OÜ nimel kandnud notari deposiitkontole 20 000 eurot, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et Traficante OÜ-l on olemas vahendid võlausaldaja võimaliku nõude katteks. Kohus märgib, et hoiustamisavalduses on märgitud tingimused, mille esinemisel on W OÜ-l õigus deposiit tagasi saada. Kohus leiab, et kuivõrd deposiidi väljamaksmise tingimused on seotud Harju Maakohtu lahendiga (hoiustamisavalduse punktid 1 ja 3) või Harju Maakohtu päringu vastusega (hoiustamisavalduse punkt 2), on võlausaldaja huvi deposiidi olemasoluga notari hoiustamiskontol kaitstud. W OÜ ei saa deposiiti ükskõik millise avalduse alusel tagasi küsida, vaid selleks peab olema täidetud hoiustamisavalduses märgitud tingimus. Kohus märgib, et kohtul ei ole alust eeldada võlgniku nimel tehtud deposiidimakse näilikkust ega võlgniku käitumise pahatahtlikkust. Kohtule esitatud asjaoludest antud järeldust kohtu hinnangul teha ei saa. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Traficante OÜ vara ületab kohustusi, siis ei ole Traficante OÜ maksejõuetu ning puudub alus Traficante OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Traficante OÜ-l lasuvad kohustused on võimalik täita pankrotimenetluseväliselt. Eeltoodu alusel jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata. 04.06.2020 kohtumäärusega keelati võlgnikul vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta, kooskõlas PankrS § 21 lg-ga 1 on käsutuskeeld avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 21 lg 4 kohaldatakse PankrS § 21 lg 1-3 ka käsutuskeelu tühistamise korral. Seega tuleb avaldada määrus käsutuskeelu tühistamise osas väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 95
eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1235 eurot, millele lisandub käibemaks 247 eurot, kokku 1482 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr EExxx. Taficante OÜ ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Avaldaja vaidlustas ajutise halduri tasu täies ulatuses. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 150 lg 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt jäävad ajutise halduri kulud võlausaldaja kanda. Ajutise halduri tasu 1000 eurot (sh käibemaks) tuleb hüvitada võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt ja ülejäänud ajutise halduri tasu 482 eurot (sh käibemaks) tuleb välja mõista Ü. T.lt. Summa tuleb kanda Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr EExxx. Kohus jätab rahuldamata avaldaja kaebuse ajutise halduri tegevusele. Kohus märgib, et 04.06.2020 esitatud nõusoleku kohaselt on ajutine haldur kinnitanud, et on sõltumatu nii võlausaldajast kui ka võlgnikust ning kohtul ei ole alust eeltoodus kahelda. Kohus on seisukohal, et ajutine haldur on võlgniku maksejõulisust võlgniku selgituste ja ajutise halduri käsutuses olevate dokumentaalsete tõendite alusel objektiivselt ja õiglaselt hinnanud. Ajutine haldur on õigesti tuvastanud, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlausaldaja 26.08.2020 esitanud kohtule täiendavaid asjaolusid ja tõendeid ning 31.08.2020 seisukoha. Antud juhul on tsiviilasi läbinud juba kaks kohtuastet ning kohus on esitatud pankrotiavalduse läbi vaadanud 17.08.2020 toimunud kohtuistungil. Seega on võlausaldajal olnud piisavalt aega asjaolude ja tõendite esitamiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on 26.08.2020 ja 31.08.2020 edastatud dokumendid esitatud hilinenult ning võlausaldaja pole põhistanud, et hilinemiseks oleks olnud mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite menetlemisega kaasneks menetluse põhjendamatu venimine. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus võlausaldaja poolt 26.08.2020 ja 31.08.2020 esitatud menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning tagastab need võlausaldajale. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või
osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et koosmõjus TsMS § 168 lg 2 ja § 172 lg 1 tuleb menetluskulud jätta võlausaldaja kanda. Võlgnik esitas 17.08.2020 kohtule menetluskulude nimekirja ning taotluse, mille kohaselt palub jätta menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik taotleb õigusabikulude summas 1785 euro ja 17.08.2020 toimunud istungiga seotud kulude väljamõistmist. Lisaks taotleb võlgnik menetluskuludelt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Võlausaldaja leiab 19.08.2020 esitatud vastuväites, et võlgniku põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 5 tundi ning põhjendatud õigusabikulu maksimaalselt 350 eurot. Võlausaldaja märgib, et võlgniku esindaja on juriidilise kõrgharidusega ja teise juristiga lihtsalt kokkuvõetava seisukoha üle nõupidamine ei tohiks olla lubatav. Kohtul tuleb TsMS § 175 lg-st 1 lähtuvalt kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus on seisukohal, et võlgniku menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Võlgniku esindamiseks tehtud toimingud on asjakohased ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Kohus märgib, et TsMS § 217 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seega ei oma käesoleval juhul tähtsust asjaolu, kas võlgniku seaduslik esindaja on juriidilise kõrgharidusega või mitte. Vastavalt võlgniku taotlusele lisanduvad menetluskuludele 17.08.2020 toimunud istungiga seotud kulud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis 17.08.2020 kohtuistung 1 tund ja 10 minutit. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud võlausaldaja esindaja ajakulu kokku 13 tundi ja 55 minutit. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind (140 eurot) ei ületa turu keskmist, mistõttu selle võtab kohus kindlaksmääratavate menetluskulude aluseks. Seega on võlausaldaja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 1948,33 eurot. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulude suuruseks 1948,33 eurot. TsMS § 177 lg 4 ning võlausaldaja taotluse alusel mõistab kohus võlausaldajalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlgniku kasuks. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.