OÜ Alukon avaldus X X`i vastu juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ Alukon (registrikood: 10731058; asukoht Õismäe tee 112-18, 13513, Tallinn); Avaldaja volitatud esindaja: Z Z (isikukood: zzz); Avaldaja lepinguline esindaja: (Maksulahenduste OÜ; e-post: zzz);
Madis
Truber
Puudutatud isik I: X X (isikukood: zzz; elukoht zzz; epost: zzz); Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ; e-post: [email protected]); Puudutatud isik II: Z vallavalitsus (registrikood: 77000430; aadress Tule tn 7, 76505 Z; e-post [email protected]); Asja läbivaatamine
12.06.2020 ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr z sisse kantud kinnistu asukohaga Z tee 16, Z küla, Z vald, Harjumaa igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega, mille teljekoormus on maksimaalselt 10 tonni, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistul asukohaga Z tee, Z küla, Z vald, Harjumaa asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 750 m2.
3.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks kokku 80 eurot aastas, mis tuleb Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr z sisse kantud kinnistu asukohaga Z tee 16, Z küla, Z vald, Harjumaa igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu asukohaga Z tee, Z küla, Z vald, Harjumaa igakordsele omanikule iga jooksva aasta 31. märtsiks.
4.Määrata, et kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr x sisse kantud kinnistu asukohaga Z tee, Z küla, Z vald, Harjumaa igakordsel omanikul.
5.Kohustada X X’i (isikukood: x) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr x, kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr z sisse kantud kinnistu asukohaga Z tee 16, Z küla, Z vald, Harjumaa igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega, mille teljekoormus on maksimaalselt 10 tonni, kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-19-18709 tehtud 01.09.2020 kohtumääruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 750 m2.“ Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
6.Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldajale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr z, katastritunnusega xxx kantud kinnistu Z külas Z vallas Harjumaal. Kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning ainuke juurdepääsuvõimalus on mööda x ja Z teed. Z tee kinnistu on puudutatud isiku I omandis.
2.Taotletav juurdepääs on kooskõlas Z Vallavalitsuse 15.12.2009 korraldusega nr x kehtestatud detailplaneeringuga (p 4.3).
3.Avaldaja palub: määrata kinnistule registriosa nr z Z tee 16, Z külas, Z vallas Harjumaal tähtajatu piiranguteta ööpäevaringne ja igapäevane juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (registriosa x, X tee L1) nii jalgsi, kergliiklusvahendiga, kui mootorsõidukitega täismassiga kuni 30 tonni kinnistu ja hoonete kasutamise ja teenindamise, samuti hooldustööde eesmärgil üle X Xile kuuluva kinnistu Z tee ( registriosa nr x); kohustada Z tee (registriosa nr x) kinnistu omanikku andma nõusoleku kinnistusregistri registriossa nr x järgmise sisuga märkuse kandmiseks: „Kinnistut koormab AÕS § 156 sätestatud juurdepääsuõigus, mis kehtib kinnistusregistri registriossa nr z kantud kinnisasja igakordse omaniku kasuks ja tagab talle, tema perekonnaliikmetele ja külalistele, samuti kinnistu ja hoonete teenindamise
ning hooldustööde teostajatele piiranguteta tähtajatu ööpäevaringse ja igapäevase juurdepääsu kinnistule nii jalgsi, kergliiklusvahenditega, kui mootorsõidukitega täismassiga kuni 30 tonni“ ning asendada vastav nõusolek kohtuotsusega.
4.Avaldaja selgitab, et tema poolt pakutava tasu suurus on 5 eurot/aastas. Avaldaja on lähtunud tasu pakkumisel sellest, et koormatava kinnistu maamaks on ligikaudu 100 eurot aastas ja Z tee on oma kinnistute juure pääsemiseks ainuvõimalik tee 20 inimesele (Z tee 1; 3 ; 5; 5A; 7; 9; 11; 13; 15; 17; 18; 20; 16; 14; 12; J 1; Z tee 8; 6; 4 ja 2). Seega on ühele kinnistule maamaksuga proportsionaalne tasu 5 eurot/aastas. Tasu tasutakse iga aasta 31. märtsiks.
5.Ärakuulamisel märkis avaldaja, et õiglane tasu tee kasutamise eest on 1/20 maamaksust. Kui vaja teed remontida, on nõus osa võtma ja maksma 1/20 remondikuludest. Vald lükkab lund, tee olemas, mistõttu 80 eurot on liiga suur tasu. Kuni transpordimaa kuulub Xile, on avaldaja nõus iga aasta teehooldusest ja tee ehitusest osa võtma ja maksma nagu maksavad teised teekasutajad. Avaldajal on selleks tehnika, oskused ja ehitusmaterjalid. Puudutatud isiku I seisukoht
6.Puudutatud isik I märgib, et pankrotistunud kinnisvara arendaja jättis välja ehitamata elamupiirkonna juurdepääsuteed. Vältimaks juurdepääsu teekinnistute sattumist isikute kätte, kes üldteada olevalt tegelevad teemaade omandamise järel elamumaa omanikelt tee kasutustasude väljapressimisega, omandas puudutatud isik kohtutäiturilt juurdepääsuks vajalikud teekinnistud sh Z tee kinnistu, mille registriosa number on x ja katastritunnus x. Märgitud kinnistu koormati teeservituutidega, kinnistute, registriosa numbritega xxx igakordsete omanike kasuks ning valitsevate kinnisasjade omanikega moodustati seltsing tee rajamise ja tee hoolduse kulude kandmiseks ning lepiti kokku tee kasutamise säästlikud tingimused. Seltsingu liikmete vahendite arvelt on välja ehitatud minimaalselt vajalikus mahus ja kandevõimega Z tee ja kantud ühiselt tee ehitamise ja hooldamise kulud.
7.Avalduses märgitud X tee kinnistud ei kuulu X Xile. Puudutatud isik on need tasuta võõrandanud Z vallale.
8.Osaühing Alukon omandas 2017.a. kaks kinnistut: Z tee 16, registriosa nr z, sihtotstarbega maatulundusmaa ja kinnistu C 1, registriosa number x, sihtotstarbega maatulundusmaa. Tegemist on hoonestamata kinnistutega. Puudutatud isikule teadaolevalt ei ole avaldaja taotlenud maaüksuste sihtotstarbe muutmist, ei oma ehitusõigust ega ei ole ehitusõigust ka taotlenud.
9.Avaldaja kinnistutel ja naaberkinnistutel asus tegutsema OÜ Alukon esindajana Z Z, kes korraldas kinnistutele prügi ja ehitusjäätmete matmist ja ladustamist, kusjuures osa ehitusjäätmete koormaid kallati maha ka avaldajale kuuluvatele teekinnistutele. Z Zle ei olnud ega ole võimalik selgeks teha, et maatulundusmaa ja tee maa ei ole ehitusprügi ladustamiseks, et võõra tee maa kasutamise tingimustes ja kastutustasus tuleb omanikuga kokku leppida.
10.Puudutatud isik ei ole kunagi teinud ega tee takistusi avaldajale tee kasutamiseks sõiduautoga. Ainus taksitus on Z tee algusesse paigaldatud liiklusmärk, mis keelab omaniku loata veoautode läbisõidu. Märk ei ole K I teed kasutamast takistanud.
11.Puudutatud isik võtab õigeks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale X teele ja selleks on vajalik kasutada kas puudutatud isikule kuuluvat Z teed või siis X teelt mööda M M ́le kuuluval kinnistul, registriosa numbriga c, katastritunnus x ja avaldaja kinnistule C 1, registriosa numbriga x kulgevat pinnasteed. Märgitud pinnasteed kasutatakse.
12.Avalduses märgitud (juurdepääsu) eesmärk: „hoonete kasutamine ja teenindamine“ on ilmselgelt eksitav ja sisult vale, kuna kinnistud on hoonestamata ning tegemist on maatulundusmaaga, millele ei ole ehitusõigust antud.
13.Teede katendid projekteeritakse teatud kandevõimega. Puudutatud isik ei oma Z tee tööprojekti. Sellest tulenevalt ei ole teada, millise kandevõimega on märgitud tee katend projekteeritud. Tavaliselt ja üldteada olevalt projekteeritakse kõrvalteede ja kõrvaltänavate katendid elastsusmooduliga Evaj=180 Mpa ja normaalkoormuseks A grupi veoauto. Z tee on rajatud avaldaja ja naabritest seltsinglaste vahenditega ilma tehnilist projekti omamata, minimaalse hädapärase kandevõimega, võimaldamaks juurdepääsu puudutatud isiku ja seltsinglaste kinnistutele. Teel puudub eelduslikult vajalik ja tõsikindlalt tuvastatud kandevõime. Puudutatud isiku palvel hindas Z valla teede spetsialist Z tee olukorda ja kandevõimet. Spetsialisti hinnangul on oletatav kandevõime vahemikus 140-150 Megapascalit (Mpa-d). Tee on teatud tingimustel, haagisteta sooloveokitele, teljekoormusega kuni 10 tonni, kasutatav. Samas on spetsialist märkinud ja kirjeldanud vajalikke teetöid tee kandevõime suurendamiseks ja tee stabiilsuse tagamiseks. Järelikult avaldaja poolt soovitud ja märgitud üldise massipiiranguga tee kasutamine ei ole võimalik, sest suured ja rasked veokid lõhuks tee. Tähtsust omab tee säilimiseks eelkõige teljekoormus. Tee kasutusõiguse määramisel tuleks arvesse võtta tõenäoliselt olukorda, kus suvel võiks teed kasutada sooloveokitega teljekoormusega kuni 10 tonni, märjal ajal (kevad, sügis, plusskraadidega talv) peaks olema kehtestatud oluliselt rangem teljekoormuse piirang ehk ca 5 tonni. Piirangud tee kasutamisel on vajalikud puudutud isiku ja naabrite kodutee sõidetavuse säilimise ja ka autoga koju pääsemise võimaluse tagamiseks ilma vajaduseta teha suuri investeeringuid tee parandamiseks.
14.Võõra kinnisasja kasutamine on tasuline. Juhul kui avaldaja saab õiguse kasutada puudutatud isikule kuuluvat teekinnistut palub puudutatud isik määrata tasu. Z tee maamaks on ca 1 eur/aastas. Tee väljaehitamiseks ja hooldamiseks moodustati seltsing. Z tee koormati seltsinglaste kasuks seatud teeservituutidega. Iga teed kasutav kinnistuomanik (kinnistud registriosa numbritega x) maksab teehoolduskulu aastas 80 eurot. Arvestades, et avaldaja soovib teed kasutada täies pikkuses ja raskeveokitega, mis koormab ja lõhub teed enim, peaks avaldaja maksma tee hooldustasu vähemalt 2 kordses määras ehk 160 eurot aastas. Puudutatud isik ja seltsinglased on igaüks kulutanud Z tee rajamiseks ca 1000 eurot. Avaldaja säästab tee kasutusõiguse saamisel ca 1000 eurot ehk märgitu oleks kasutuseeliseks. Märgitust tulenvalt palub puudutatud isik avaldajalt puudutatud isikule ühekordselt välja mõista 1000 eurot ja edaspidi iga aastane teehooldekulu mitte vähem kui 160 eurot aastas või siis teehooldekulu ja proportsionaalne osa kasutuseelisest, mille suuruse määrab kohus. Z tee ehitus toimus 2014. a. Tee ehitust finantseerisid Z teega külgnevate kinnistute (elamukruntide omanikud), kes valdavalt kandsid raha Z tee kinnistu omaniku X Xile kuluvale pangkontole. X X tasus tee ehituse materjalide ja tööde eest ehitajale nii sularahata arvelduse korras kui sularahas. Kuivõrd Z tee elamukruntide omanike poolt moodustatud
seltsing tee ehitusseks ja hoolduseks ei ole raamatupidamiskohuslane siis täpset raamatupidamise arvestust ja algdokumente ei ole säilinud. 15.03.2017 sõlmisid Z tee omanik X X ja Z tee kasutajad tee servituutide seadmise kokkulepped, mille p 3.9 kohaselt teenivate kinnistute omanikud ja Valitsevate kinnistute omanikud on kokku leppinud, et kõik kulutused seoses tee korrashoiu ja hooldusega servituudi alal kannavad Valitsevate kinnistute igakordsed omanikud võrdsetes osades. Seltsinglastest valitsevate kinnisasjade omanikud on kandnud kulutusi perioodil 2014-2020 valdavalt sularahata arvelduste korras aga ka sularahas. Esitame kulutuste tõendamiseks järgmised X Xi pangakonto väljavõtted kus nähtub, et : • Z tee 15 omanik on tasunud 2014.a. 1576,00 eurot; • Z tee 11 omanik on tasunud perioodil 2014-2018 1325,80 eurot; • Z tee 9 omanik on tasunud perioodil 2014-2015 1397,47 eurot; • Z tee 4, 6 ja 14 omanik on tasunud 2014.a. 3619,04 eurot; • Z tee 5 omanik on perioodil 2015-2019 tasunud 919,47 eurot; • Z tee 17 omanik on perioodil 2016-2019 tasunud 1333,34 eurot. Avaldaja Alukon ei ole panustanud ei tee ehitusse ega korrashoidu. Seega Alukon saades õiguse kasutada teed, säästab võrreldes teiste tee kasutajatega tee ehituksulud 1000 eur ja korrashoiu kulutused ca 80 eur aastas. OÜ Alukon ei pea säästma teiste tee kasutajate ja rajajate arvelt ja seetõttu palub välja mõista 06.02.2020 seisukohas märgitud tasu võõra kinnisaja kasutamise eest.
15.Ärakuulamisel märkis puudutatud isik I järgmist. Juurdepääs läbi Z tee on mõeldav. Ehitustehnilist ekspertiisi pole Z teele tehtud ja kandevõime pole tuvastatud. Valla ehitusspetsialist on seda teed hinnanud. Vald vastas, et tee kasutatav kuni 10 tonnise teljekoormusega autodele. Tee ei ole ehitatud kõvale alusele, pinnas täidetud, tehtud juurdepääsutee kinnistutele. Kui juurdepääs määratakse, siis kuival ajal suvel ja talvel võiks olla tee kasutatav veokitega teljekoormusega kuni 10 tonni ja aegadel kui pinnas pehme, teljekoormusega 5 tonni, et teed ei lõhuks. See on juurdepääsu tee inimeste kodudele. Z tee 16 ja 12 ei ole elamumaad, vaid maatulundusmaad. Avaldaja ladustab sinna ehitusjäätmeid. Suurte autodega lõhub tee ära. Kasutustasu 1/20 maamaksust, rääkis avaldaja. Maamaks 1 euro, 5 senti kasutustasu eest on vähe. Rääkisime teljekoormusest, kogumass oleneb telgedest. Prügiveok on nt 30 tonni. Ei peaks olema haagisega autodega kasutatav. Võiks olla 20 või 30 tonnine auto. Seltsingulased maksavad kõik 80 eurot aastas tee korrashoiu eest. Sooviks avaldajalt 1000 eurot ja 80 eurot krundi kohta kasutustasu. Hooldamiskohustus peaks jääma Z tee omaniku kanda, Zga ja temaga seotud äriühingutega kokkulepped ei pea. Puudutatud isiku II seisukoht.
16.Maa-ameti kaardiserveris asuvalt ortofotolt nähtub, et Z tee 16 kinnisasjal (katastritunnusega xxx) puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seega on selge, et juurdepääsu saamine kas läbi Z tee kinnisasja või alternatiivselt läbi mõne muu naaberkinnistu on vajalik.
17.X tee L1 ja X tee L4 kuuluvad täna Z vallale ja on vastavalt avalikult kasutatavad, mistõttu puudub vajadus juurdepääsu määramiseks läbi nimetatud kinnisasjade.
18.Z Vallavalitsus leiab, et arvestades olemasolevat olukorda ja vähendamaks naaberkinnistute omandipõhiõiguse riive mahtu ja intensiivsust, on põhjendatud avaldaja taotluses soovitu ning puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivi kõrval kaaluda täiendavalt juurdepääsu määramist avaldaja kinnistule läbi OÜle CXX kuuluva X tee L3 (x) ning Z tee ristsuunalise lõigu, vastavalt lisale 1. Märgime, et nii avaldaja, kui ka OÜ CXX ON ühine meiliaadress (xxx), mis näitab, et nii avaldaja kui ka OÜ CXX nimel tegutseb tegelikult üks isik.
19.Z Vallavalitsuse poolt pakutud juurdepääsu puhul oleks omandipõhiõiguse riive Z tee omaniku suhtes oluliselt väiksem avaldaja poolt soovitud lahendusest. Samuti puudutaks see peamises osas teelõiku, mille välja ehitamiseks tuleks sellisel juhul teostada investeeringud avaldajal, kuna see on vajalik ainult ligipääsuks tema kinnistule. Kaalutlust toetab asjaolu, et alternatiivses vaidluses ligipääsuõiguse üle OÜle CXX kuulunud kinnistutele X tee 27, 29, on puudutatud isik II samuti asunud seisukohale, et vähima omandiõiguse riivega oleks ligipääsu võimaldamine maksimaalselt avaldajale kuuluvat teed kasutades ning selles vaides on esimese astme kohus teinud puudutatud isiku II seisukohta toetava otsuse (tsiviilasi nr 2-16-8731). Antud tsiviilasjas tuvastas kohus, et X tee L3 on sõidukitega sõitmiseks täies ulatuses, üheski kohas ei ole näha, et see läheks kitsamaks või esineks mittesõidetavaid kohti.
20.Samuti on Z Vallavalitsus seisukohal, et ükskõik millisel viisil ligipääsu võimaldamisel Z tee kinnistut kasutades peab avaldajale kaasnema kohustus proportsionaalselt osaleda temapoolt kasutatava teelõigu korrashoiuks ja parendamiseks omaniku poolt tehtud investeeringus.
21.Arvestades teekehandite praegust seisundit ei pea Z vallavalitsus võimalikuks määrata Z teele Avaldaja poolt soovitud lõigus kasutusõigust massipiiranguta ning vald informeerib, et kavatseb kasutada ka vallale kuuluvatel teelõikudel massipiiranguid seadusega ette nähtud korras.
22.Avaldaja poolt tsiteeritud Kanika 20 kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punkt 4.3 ei ole antud juhul asjakohane, kuna avaldaja kinnistu ei jää nimetatud planeeringu alale, samuti ei näe nimetatud planeering ette juurdepääsu avaldaja kinnistule. Kohtumääruse põhjendused
23.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
24.Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
25.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab
juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18015, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1406, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
27.Avaldajale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr z, katastritunnusega x kantud kinnistu asukohaga Z tee 16, Z küla, Z vald, Harjumaa (tlk 6, kinnistusraamatu väljavõte). Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldaja kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
28.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-1406 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-45-04, p 16).
29.Kohus leiab, et juurdepääs avaldaja kinnistule avalikult kasutatavalt X teelt (X tee L1) tuleb määrata üle puudutatud isikule I kuuluva kinnistu nimetusega Z tee (x; registriosa nr x). Kohus leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et (i) juurdepääs on seni mööda kõnealust teed toimunud (puudutatud isik I on seda kohtule kinnitanud) ja tegemist on olemasoleva tavaga, (ii) kõnealuses kohas on liiklemist võimaldav tee juba olemas ning (iii) nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistu omanikku liigselt, lisaks (iv) puudutatud isik I on nõustunud juurdepääsu määramisega üle tema kinnistu, kuid on üksnes olukorras, kus juurespääsu tingimused ning tasu on mõistlikud. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust ega rajatisi ning avaldaja ei pea tegema olulisi kulutusi uue tee rajamiseks. Kuivõrd nimetatud viisil on juurdepääs ajalooliselt toiminud ning toimib ka täna, siis ei tähenda avalduse rahuldamine puudutatud isikule I täiendavat riivet, vaid selle tulemusel jätkub senine elukorraldus. Menetluses on tuvastatud, et koormatav kinnistu on kasutatav üksnes teemaana ning et nimetatud kinnistut kasutavad oma kinnistutele pääsemiseks mitmed teisedki naaberkinnistute omanikud. Kohus leiab, et juurdepääsu määramine avalikult kasutatavale
X teele (X tee L3) Z tee 7 ja Z tee 5a kinnistute vahelt ei ole mõistlik, kuivõrd nimetatud juurdepääsuvariant oleks pikem ja põhjendamatult riivaks eelnimetatud kinnistute omanikke rohkem kui kohtu poolt mõistlikuks peetud variant.
30.Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isiku I huve ning kohtu hinnangul ei kaalu puudutatud isiku I huvid üles avaldaja huve. Avaldaja huvi on omada ligipääsu enda kinnistult avalikult kasutatavale teele, seevastu puudutatud isiku huvi üksnes teemaana kasutatava kinnistu säilimine.
31.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb Z tee 16 kinnistule juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee algab avalikult kasutatavalt X teelt (X tee L1) ja kulgeb ca 275 m ulatuses üle Z tee kinnistu kuni Z tee 16 kinnistu piirini. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada mh mootorsõidukitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 3m. Seega asub juurdepääsutee ca 540 m2 ulatuses Z tee kinnistul. Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
32.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
33.Käesoleval juhul on avaldaja tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks 1/20 kinnistu maamaksust, mille suurus on 1 euro aastas. Puudutatud isik I on avaldanud, et kinnistut ületava juurdepääsutee eest tuleks tasuda 80 eurot aastas ning ühekordse maksena tee rajamise hüvitis 1000 eurot. Kohus märgib, et avaldajal tuleb puudutatud isikule I tasuda 80 eurot aastas. Nimetatud hüvitis katab maamaksu kulud, tee hooldamisega seotud kulud ja võimaliku omandiõiguse riive. Kohus võtab siinjuures arvesse, et juurdepääsutee ala hõlmab puudutatud isiku I
kinnistut ca 750 m2 ulatuses ning teenindab kinnistut, mida avaldaja kasutab erinevate materjalide ja jäätmete ladustamiseks (tlk 40-42, fotod; nähtub ka Maa-ameti kaardirakendusest), kasutades selleks mh raskeveokeid. Kohus arvestab tasu määramisel ka asjaoluga, et puudutatud isik I on alati Z teed hooldanud ja parendanud ning soovib seda teha ka edaspidi. Kohus arvestab tasu puhul ka asjaolu, et tegemist on üksnes teemaa eesmärgil kasutatava kinnistuga, mistõttu puudutatud isikule I käesolevast määrusest tulenev riive on oluliselt madalam kui nt elamumaa otstarbel kasutatava kinnistu koormamisel samasisulise juurdepääsuõigusega. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, kui suur on Z tee hoolduskulu ühes aastas või kalendrikuus, kohtule on esitatud üksnes maksekorraldused, kust nähtub, et teised teed kasutavad isikud on puudutatud isikule mh teega seonduvalt raha maksnud (tlk 100-106, pangakonto väljavõtted). Nimetatud tõenditest ei ole võimalik järeldada tee hoolduskulude suurust, mistõttu on need asjassepuutumatud. Siiski ei saa olla mõistlikku vaidlust, et puudutatud isik I tee hooldusega seoses kulusid kannab ning et avaldaja tee kasutajana peab osa neist hüvitama. Kohus leiab, et eelnimetatud hüvitis summas 80 eurot on mõistlik ning piisav katmaks mh avaldaja osa igaaastastest tee hoolduskuludest. Kohus leiab, et 1000-eurone ühekordne hüvitis ei kuulu avaldajalt väljamõistmisele. Tee on juba välja ehitatud ning edaspidiselt nõuab see üksnes regulaarset hooldust. Puudub vaidlus, et tee ei vasta käesoleval hetkel Puudutatud isik I ei ole esile toonud, et tal on plaan nimetatud tee ehitada asjakohastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavaks. Käesoleva määrusega saadava juudepääsuõigusega ei kaasne avaldajale õigusi ja kohustusi seonduvalt puudutatud isiku I poolt mainitud seltsinguga, mis tegutseb kõnealuse Z tee majandamise eesmärgil – avaldajal tekivad kohustused üksnes puudutatud isiku I ees. Seega tuleb juurdepääsu eest tasuda Z tee kinnistu igakordsele omanikule 80 eurot aastas. Tasu tuleb maksta iga aasta 31. märtsiks. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
34.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-5805 p 22). Antud juhul on avaldaja kinnistu puhul tegemist maatulundusmaaga ning seal ei asu ehitisi ega rajatisi, samuti ei ole vaidluse all, et avaldajale pole nimetatud kinnistule ehitamiseks luba antud. Siiski on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega), puudutatud isikud ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus peab vajalikuks sõidukite kaalupiirangu kehtestamist, kuivõrd puudutatud isiku seletuste ja tõendi (tlk 52-53, asjatundja arvamus) kohaselt ei ole tee kandevõime sedavõrd suur, et kannataks igasuguse massiga sõidukeid. Kohus leiab, et sõidukite kaalupiiranguks tuleb määrata maksimaalselt 10 tonni telje kohta. Kohus ei saa kaalupiirangut kehtestada vastavalt puudutatud isiku soovile (s.t 10 t kui tee on kuiv, 5 t kui tee on pehme), kuna nimetatud kujul ei ole määrus täidetav ega üheselt mõistetav ning hinnangu andmine, kas tee on pehme või piisavalt kuiv ja tahke, on liialt subjektiivne.
35.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, sh mitme ja milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema tagatud igal ajal.
36.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
37.Eeltooduga määrab kohus, et Z tee 16 kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega Z tee kinnistul olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordne omanik teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
38.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
39.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isiku I nõusolek kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
40.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel on hagihind 7 000 eurot. Menetluskulud
41.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
42.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.